1979-08-30-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
u . - • m
5.- m
m
3.-
4.30 IB
8 -
1.50
5 . -
450
li
. 3.-^.'
4—
HM
8.65 40
2.1C 40
530 #
2.50 20
2.23 20
2.^ m
2.^ 20
|20.- 40
18.-» - -jo •
1 1.50
14.-- 40
80
1 4.-
1 sm
; 30
• • '40.^^
1 5.— 40
1 8 - 20
j 1.50 25
1 2.75 25
Il4.-- K)
1 40
I;i250 ^: W
|t6.20
2.SÜ
võimeline pole. Viin
|e kärmesti isegi nii
eestlasest jooma-lid
leidub) kinnitab:
}ene :siga!" Miilitsa
annab igal öösel
kalli võimaluse
poolele sajale nie-fe
. „ohvrite" nimed
^aidatakse — rahva^
imõttes — siis. ikka
jfiesti ja vene nime-
)% öömajalistest on
[n taas „peenike po-
3lt partei rahvuspo-
^õib: asi paista võbi-st^
et ka S0% 'mii-
[elased . . . Aga ka
lene ja, eesti me^
ž,kku täis, et ei os-niivüsi
odavamalt
ija tasu oa ameöi-i
aga ametimehest
Ilsega. Pole klimne-tia,
sest pärast kai-lärab
niiilitsaiilem
ptüvtrahvi „avaliku
eest" - ja mitte
p peab miilits võit-pskirjade
rikkujate-
H-jategijate^ hoia-led
eemale, et nüt-
^akti „ülekaalükate
Bid,s.o. miilitsaid,
(niüt kaks. Paaris
lilitsa põhjmääruse
jsi luba miiiitsatee-la
kuueaasase alg-lekesi
kokku and-süse
välja. Tallin-li
ei karda ega ar-feemata
eüjandud
üitsapäev jušt Bi-lipäevaie.
::TeL,429r3m; :
lodnš 699-23SS
HETHERINGTON,; FÄLLIS
.iPÄRK..:;:.:'
Ädvokaadid-hoitand
365 Bay Si,Smte 401. 363-4451
(^tuti 447-2C[17 või 929-3425
•, ÄDVOKAÄT-NOTAR •"
Room 1002, Royäl Tmst Towffiir
Toronto BomiaipnCentre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
' • Ont.^^(Bay .& King), M5K IKT :
L \Tdefon; 869-im
24-tundi telefoni valveteenistus.
Liiv! scija ja Põhjamaade 7-aas^; salu lossis tuleikaihju, mis laastab
tase sõja (15ö3—1570) tagajärjed j täielikult lossi keskosa ruumid,
olid Haaipsaiule traagilised:,: kesk- i Väike linnus, mida oli kasutatud
133 Richmohd St. W., Ste 705
•'Toronto, M5H 2IL3
TeL 36^-70721
Oiartered Accoimtamt
SS Umvbrsity Ave., • Ste 6©®
Toronto, Önt. M5J ŽTO
DOCTOEl OF CHDIOPRACTIIC
212 Binuick
teL 489-0562^^
DÖCTOR OF CHIROPRÄCTIC
331 Sheppard Ave. E .
TELEFON-224-0444
Aeg kokkuleppel
: • Te!. 5314251.
412 RONCESVALLES
aegsest iiraiast ei jäänud peaaegu
midagi järele, suured ümbeirku-jundused
toinoiüsid lossis, m i s
elas üle oma viimase modemisee-rinjise.
Nimelt raoäti lossi müiüri-desisene
valllknidlustusite süsteem,
mida me mujal Baltikumis
ei kohta,. Seoses suurte muldvalli-de
kuhjamise ja sügava sisemise
vallikraavi rajamisega lammutati
kõik tossi ringiiiüiiriga pümenud
või traa läheduses asmud hooned.
Vaülkindlustuste ehitamise
tingis kahurite suurenenud tule-jõud.'
\ VäMidiale;: koondatud.: • tuSistus-punktld
võtsid nüüd aMda rlst^
ringmüüri iiletanud, kuid
sügavasse sisemisse vallikraavi
.;takerduniiid ^ vaeMase -pilita.-' :
ValMndlustuste kahurid tulista-elu-
ja ametiruumidena umbes
400 aastat, muutub varemeiks.
Remontida suudetakse iaisiult
lossikiriku Ja VaMtomi katus
ming neid ruume kasutatakse:
• edasi; , :^ •
1710 aUstub loss vastupanuta
l^ene kindrali P. Baueri vägedele.
Samaü aastal puhkenud katkuepi-deemia
muudab Haapsalu linna
peaaegu inimtühjaks (linnas on
aula 100 elaniku). 1715 külastab
lössi imperaäitör Peeter I, tenrn
käsul' muudetakse vallkindlustu-sed
kasutamiskõlbmatuks, ^elldks
ajaks kaotab Haapsalu loss lõplikult
oma sõjalise tähtsuse.
X I X saj. 70. aastateni kestis
iossivaremete. lagunemine ilmastiku
toimel ja ta sihikindel lammutamine.;
Loss oli muutunud
da siiani oli kooripoisiks ipeetud,
kandis naisterõivaid.
Püskoip Imtsus otsekohe kõikku
toomkapütU ning see . langetas
otsuse, et naine tuleb poolelioleva
ikirikuikabeli seina sisse müü-rida,
toomhärra aga lossi vangikongis
näljasuima ; p ^ vastu
sid ka iile ringmüüH/nüs takistas | käepäraseks ning odavaks kivi-vaenläse
kahurväel tule koonda- murruks, kust hangiti ehitusma-mist
linnuse keskosale. Ringmüü- terjali. Lossi lõhkumise
ride kaitsepositsioofnid olid muu- taikistusöks oli keskaegse lubja-timud
teisejärguliseks, nad jäeti mödri he«a kivistusyõime.
sobival hetkel maha:
; 1625 müüb "Rootsi kuningas
Gustav II Adolf Haapsalu lossi,
lääni ja linna 66.830 riigitaalri ja
33 hõbeööri: eest Eestimaa kind-ralkubemerile
krahv Jakob De la
Gardiele. Lossi šõjavarustuses
oli; sel ajal 71 suurt ja 12 väikest
kahurit, 5000 kähurikuuli j a hulk
kergerelvastust.
oli, lasti seina õõnsus
teha ning õnnetu juhiti sinna
sisse, talle anti kaasa tükk leiba
ja kruus vett, siis müüriti avaüš
kiiresti kinni.:
Lühikest aega kuuldus vee naise
appihüüdeid, ajast aega nähakse
aga selle koha pea! naise
:, siluetti.*' \:;
Kõik hilisemad Valge daami
variandid lähtuvad toodud algvariandist.
Juubeliaastat tähistatakse Eestis
(mitmesuguste ipidustustegä---
spordivõistlustega, Jaulupäevade-ga,
rahvapeoga, kontsertidega,
näitustega jhe. Praeguses okupait-
Kuna: v^elinna ehitustegevus stomiolukorras. on muidugi vä^
oli piiratud, jäi lossi põhimüü- ^^^^ idafcülaliste kaasatõmbami-ristik:
siiski püsima. ' . : j ne näit.:,,sõpm^ontserdil''. Haap-
! saiu oji oma pikas ajaloos näinud
Lossikiriku ristimiskabeliga ^ palju isandaid,
seotud Valge daami
oma kõmulise kuulsusega' kipub
.1628 saab .1©§§ •:
krahvkonna administratiivseks
keskuseks ning algab majanduselu,
. eriti . merekaubanduse
Krahv J. De la Gardie laseb
lossi keskosa remontida (1641—
,1647), ikusjutires tehakse ka ümberehitusi.
Järgmine 'krahvkonna
omanik, eelmise poeg, krahv Mag-nus
Gabriel De Gardie on äga
radikaalsem. Haaipsalusse
kutsutakse kuulus arhiteifct Majtt^
hias Holl AugsbUrgist ning tal
lastakse koostada projekt suurejoonelise
renessanss-stMs lossi
jaoks, mis pidi ehitatama varasema
väikese linnuse kohale. Alustatakse
ka projeikti elluviimist.
23. märtsil 1688 puhkeb Haap-vahel
varjutama 700-aastase ajalooga
lossi. Tutvume siin legendiga
tema esialgses variandis :(C.
Eusswurm, 1877.), tõlge saksa
keelest. „tJmara kabeli, mis Haap-salu
lossikiriku külge ehitatud,-
seinal nähakse süs, ikus täiskuu-valgus
läbi ülemise akna sisse-paistab,
.üht kummardunud naise
siluetti, mis on päeval ainult
ebamääiraste joontega täheldatav.
Ajal, mil loss veel Saaremaa
piiskoppidele kuulus, oli üks
toomhärra, kes pidi/, rangete
klioostrielu reeglite järgi elama,
lihe 'kooripoisiks ümberiietatud
naise enese juurde toonud. Kaua
aega ei avastatud nende saladust;
kui aga piiskop ükskord Haapsalusse
tuli, tekkis tal kahtlus ja ta
pani toime läbiotsimise.
Kui tooirhhärrad parajasti kiri-yiimase
sõja ajal kaotas Eesti
oma iseseisvuse ja ka ..paljud
põlised liaapsalulased siirdusid
võõrsile
Torontost põhja pool asuv maaliline Muskokajärvem^tik on
kujunenud suureks suvitustsemrumiks.
Valge Daami linn on teatavasti
piraegu välismaalastele keelupür-kond
ja elanikkond on mitmekordistunud
praegu on elanikke
13.-45.Ö00, kellele lisanduvad
statistikas mitte näidatud vene
sõjaväelased, kuna linn asub ka
praegu baasipürkonnas. Muidugi
on suur osa uuest elanikkonnast
venelased, kellest suur osa
elavad eri linnaosas Kiltsi tee ääres.
Linn on laienenud ka Troi ja
Uuemõisa suünades.
Mis puutub mudaravilatesse Ja
suvituselul, siis on siee osalt
käigus, ent kaugeltki mitte selliselt
kui omal aja kui
lu n.ö. ,,e!as'' suvitajatest,
kus viibisid, otsiti kahtlusaluste j kelle hulgas oli iseseisvuse lõpul
elumumid läbi ja leiti, et .see, ke- palju rootslasi.
Tänavu, suvel toimus Eesti takse ToüarOru pargi lahkuses
Riikliku Etnograafiamuuseumi ja Virn laMa nime all. Tänavu Ole-.
Udmurdi Riikliku Koduloomuu-:^ vait Kohtla-Järve Tarbijate Koo-seumi
ühine ekspeditsioon Ud-' peratiiv sepks hästi ette valmls-mürdi
põhja-rajoonidesse. Koi- tunud, tuues ladas valikus: müü-
.• Aili: Helm, Kuradi
varju. Märloneid nõukogude
• naistevanglast 1946. EKK.
: • 1979.204.lk. ,^ :,.',
Esimesed kodimiaalt salateid
välja pääsenud käsikirjad äratasid
suurt huvi. Tänaseks on
okupatsiooniaegseist elusündmusist
nii siinpool kui ka sealpool
Ilmunud mitmeid teoseid,
mis : esialgu hermeetiliselt suletuks
jäänud ajastusse valgusjooni
on heitnud.; Teadmine selle aj a
'üleinimlikest raskusist on vägagi
teada, -kuhu vastastikused külaskäigud
on lisanud uusi inf ormat-sioohikontakte.
Hilisem elu on
sealgi surutud mingisse; ehkki
omanäolisse süsteemi, mida arvestatakse.
Mõnevõrra on teadatahtmist
just sellest murdeajast, esimestest
uutest pärästTSÕjaaeg-seist
aastaist, mis hakkasid tänast
sugupõlve kas murdma
või painutama sotsialistlikuks
inimeseks Ja ühiskonnakSo .
Selles tegevuses põnkusid kaks
erimaaüma kokku ja kuna kodumaale
jäainüd eestlased kuulusid
läänemäaüma, siis seda karmi-eOGAN
P 0 N T I A C : B U I C E : X TD
;M.:Danfortli :Äve. :
Telefon äris: 461-3551
./ PONTlic ^ • :
. :LEMÄNS • :: :•
:::•••;- FIREBIRB^^
•/::, suNBiip -;:• : w
ACADIAN': "
tJ.^.C. -veoaitod :
Pruugitud autod
maks osutus neile uueks poliitiliseks
iklassiks küpsemine või
küpsematuks jäämine, ksispain-dimnne
või murdumine.
Sellele ajajärgule heidab valest
Aili Helmi raamat „Kuradil
ei ole varju", mille pealkirja alla
on lisaMd,,Märkmeid nõukogu
naistevanglast 19-^". Autor oma
saatesõnas ei nimeta seda ei romaaniks
ega ka mitte mälestuste
raamatuks, väid dokumentaaljutustuseks,
sest autor kinnitab, et
;,yselle raamatu kirjeldustest ja,
sündmustest .pole ühtki välja
mõeldud". :
Teoses ei selgu, kas need on
autori enese läblelamused või
/:'kellegi
gagi korrektne ja osav kompositsiooni
vorm on antud ja stii-
: likuub: selga, pandud..;.
Autor on jäänud jutustamisel üsnagi
neutraalseks, kui mitte arvestada
viimaseil lehekülgedel
olevaid paatoslikke väljendusi,
mis: jätavad ^mulje, et oma tege^
laste julgusest jä vahvusest naka-tätuna,
ta! ori -pidanud vajalikuks
ka enese poolt. seda valitsevat
rahvusilikkü meeleolu veelgi markantsemalt
rõhutada.
Raamat on lugu noo-rtest tütarlastest
keda rahvusliku tegevuse
pärast süüdistatakse ja viibivad
Tallinna Patareis ja Pagari tänava
eeluurimisvanglais. Paarisajal le-hekiiljel
kirjeldataksegi • vangla
suletud maailma elu ja meeleolusid.
Nende jutustuste taustal, aga
tuuakse esile kogu sõjajärgne
eestlaste kannatuste suüms, müle
esindaj.aics on vanglas liigagi
noored koolitüdrukud ja poisid,
kes on osutanud uueflere^iimile
vastupanu, ehkki nad on ise teadlikud
oma- lootusetust olukorrast.
Neis raskustes on aga häid
näiteid eestlaste kokkuhoiutun-deist,
rahvustunnet on ii
vangivalvurite hulgas, kes
gelikult on samuti valvatavad.
Siin ristlevad .läbi vanglasieinite
eestlaste lootused lääneimaailma
abile, aga ikka teisi vastupanuks
õhutav julgustust
„Kuradil ei ole varju'1 on kaa-saelatav
raamat, jiust kaasaelatav
oma kannatuste valu ja vankumatute
meeleolude tõttu. Pärast nendel
lehekülgedel ©esti noorusega
18. augustil tähistas Uppsalas
dipl. helikimstnik Natalie Kaarik
oma 75.-: sünnipäeva, mil,puhul
Uppsala eestläskonci saatis talle
oma süda,mlikud tervitused ja õnnitlused.
Juubilar on alati olnud
abivalmis oma esin^stega kas
solistina, saatjana või koorijuhina
.mitmesugustel ..aktustel ..ja
seltskondlikel koosvübimistel. Arvestades
tema teeneid kohalikus
eesti ühiskonnas otsustas Uppsala
Eesti Selts oma hiljutiser pea-koosolökul
tema -valida Uppsala
Eesti Satsi auliikmeks.
Juubilar on õppinud. klaverit
juba kodus oma kooliõpetajast
isa juhatusel, hüjem kooliõpetaja
K. Grünwaädd juures, kes soovitas
teda ka: Ugala teatri opereti solistiks
ja repetiitoriks. 1926—27.
aastail õppis idaverit Dresdeni
konservatooriumis. Laulu õppis
Viljandis tegutseva endise Leipzigi
lauluõpetaoa Blossfeldi juures
ja Tallinna konservatooriumis
Saiksamaäilt tuli Roots^i, Uppsalas-se.
Pärast sõda on töötanud lau-iupsdagoogina.
menädalališest välitööst võtsid
osa Etnograafiamuuseumi direik-tor
Aleksei Peterson, kunstnik
Lembit Lepp ja fotograaf Prüt
Härms. Muuseumi ; soomeHUgri
kogud itäienesid 170 eseme ning
kolmesaja joonise ja fotoga udmurtide
eluolust. Udmurdid ehk
endise nimega votjakid kuuluvad
soome-ugrilaste ipermi rühima*
kes asuvad Vjatka ja Kaarna jõe
vahelisel alal. 1970. aastal oli neid
704.300 inimest, kellest umbes
580.000 kõnelevad veel oma emar
k e e l t . •
Tänavu möödub 140 aastat
päevast, mil kohaliku koolmeistri
David Wdrkhausi eestvedamisel
asutati Väägvere pasunakoor.
Selle tähtpäeva märkimiseks korraldati
12. augustil: eaidise Väägvere
koolimaja pargis pidulik
kontsert,: kus -peale Väägvere ja
ema järelkasvuorkestri (ICÕirve-küla
kooli piihkpüliorkester)
mängisid Härma-nimelise ja
Tammistu kolhoosi täidluskoiilek-tüvld.
Külalisteks olid Tartu or-kestrid.
•
Kaks nädalat viibis dotsent Aina
Valmeti juhendamisel seitse
artu ülikooli eesti keele eriharu
üliõpilast oma suvisel murdeprak-tikal
Läänemaa lõunaosas, kunar
gises Karuse muinäškihelkonnas.
Peatuti Vatla ikoolimaijas. Kahe
nädala, jooksul tehti tolius töö,
valiti välja ' sobivad keelejuhid,
kelleks on iile 70-aaistased inimesed,
kes on sündinud ja kasvanud
uuritavas piirkonnas ija kelle keeles
on säilinud ä-rhailisi joond. Pa-rimate
kellej^uhtide jutt helilindis-tati
1'5 tunni ulatuses. Peale materjalide
korrastamist ja läbitöötamist
esitatakse uurimisitulemu-sed
väikese v'õistlustiH>haEmak>^^
le Seltsile. ^
gile mitmesuguseid tööstusikaupu,
aed- ja köögivilja, teenindus-kombinaatide
käsitöömeistrite
tooteid jm. Viru laat Olevat mi
kuulub, et laadalisi olevat tulnud
Leningradist, Pihkvast, PetsiCTisit
ja kaugeonaltki. iünuiil^
Kooperatiiv oli müünud kaupa
m5.0(K) rubla eest.
Kutsume kõiki eg^i mehi —
noori ja yaneimäid,: kellele meeldib
laulda eesti laule, ühinemLa
Toronto Eesti Meeskooriga.
Koori esimeseks 'harjutuseks
käesoleval aastal tuleme kokki
teisipäeval, 11. septembril ked'
kaasa kannatamist, tekib 'Süm- 7.30 õhitul. Eesti, Ä j a k^kmi-paatia
ja kaastunne nende inimeste
vastu, kelle elu vanglas Siberi
orjalaagrisse minelonks! ette
valmistati • mingeid vägagi väi j a-otsitud
ifcuriteomotiive süüks pan^
nes.. ••:
sesse saali.
Ligema informatsiooni taotlusel
astuda ühendusse T. E . Meies-koori
esimehe — Heikki Paara^ga
tel. 626-3IK)5 või koorivanema -
Alver Rõika'gai tel. 277^071.
QueeNST.
ST . . •<X -
- i
• ••• <.
KiN6 st W.
l/l u
h
03
17. maü Võtsid kaks Jõgeva rajooni
Saadjärve kolhoosi töölist
39-aastane Tõnis Koortš ja 27-
aastane Jaroslav Bristsiki nõuks
elektriga kala püüda. Röövpüüdjad
ühendasid 150 mfeetri pikkuse
juhtme elaniu kontaktiga. Juhtme
teise otsa kinnitasid nad
traa-trõnga. Kuidas püük täpselt
kulges on tagantjärgi raske Öelda.
Igatahes ,ükski kala kuivale ei
jõudnud, küll aga leiti elumärkideta
mehed Laeva . jões kohal,
kus vee sügavam isegi
meetri ei ulatanud.
Kodumaal, aga ka mujal IST.
Ludus on elustatud laadapäev,
mUle vastu rahva huvi iga aastaga
suurenevat. Üks laat feorralda-
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha plaao
TOIMETUS. JÄ:TALiTUS\
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-m,
Telefonid: toimetus 364-7521
, talitus '364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega*
Kari Arro 76b-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastn:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmašp. honan. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm kella ll-ni.
• . KUULUTAMINE^^-.z
y • VABA: EESTLASES • : :
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu:
Kuulutuste hiimad:
üks toll ühel veerul - - - $3.25
esiküljel i----^ $3.75
tagaküljel ^^^^ .
' KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:; 'r'\r':\
1. Vaba Eestlase taütas
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675 j
Postiaadress: B025 7Ö, ,
Stn.C, Toronto 3, Önt.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495 :
2.1^s/Leida Marfey': ;.^-^^^-
149 Bishop Ave. y
WiUowdale, OntJ
Telefon: 223-0080 ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 30, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790830 |
Description
| Title | 1979-08-30-07 |
| OCR text |
u . - • m
5.- m
m
3.-
4.30 IB
8 -
1.50
5 . -
450
li
. 3.-^.'
4—
HM
8.65 40
2.1C 40
530 #
2.50 20
2.23 20
2.^ m
2.^ 20
|20.- 40
18.-» - -jo •
1 1.50
14.-- 40
80
1 4.-
1 sm
; 30
• • '40.^^
1 5.— 40
1 8 - 20
j 1.50 25
1 2.75 25
Il4.-- K)
1 40
I;i250 ^: W
|t6.20
2.SÜ
võimeline pole. Viin
|e kärmesti isegi nii
eestlasest jooma-lid
leidub) kinnitab:
}ene :siga!" Miilitsa
annab igal öösel
kalli võimaluse
poolele sajale nie-fe
. „ohvrite" nimed
^aidatakse — rahva^
imõttes — siis. ikka
jfiesti ja vene nime-
)% öömajalistest on
[n taas „peenike po-
3lt partei rahvuspo-
^õib: asi paista võbi-st^
et ka S0% 'mii-
[elased . . . Aga ka
lene ja, eesti me^
ž,kku täis, et ei os-niivüsi
odavamalt
ija tasu oa ameöi-i
aga ametimehest
Ilsega. Pole klimne-tia,
sest pärast kai-lärab
niiilitsaiilem
ptüvtrahvi „avaliku
eest" - ja mitte
p peab miilits võit-pskirjade
rikkujate-
H-jategijate^ hoia-led
eemale, et nüt-
^akti „ülekaalükate
Bid,s.o. miilitsaid,
(niüt kaks. Paaris
lilitsa põhjmääruse
jsi luba miiiitsatee-la
kuueaasase alg-lekesi
kokku and-süse
välja. Tallin-li
ei karda ega ar-feemata
eüjandud
üitsapäev jušt Bi-lipäevaie.
::TeL,429r3m; :
lodnš 699-23SS
HETHERINGTON,; FÄLLIS
.iPÄRK..:;:.:'
Ädvokaadid-hoitand
365 Bay Si,Smte 401. 363-4451
(^tuti 447-2C[17 või 929-3425
•, ÄDVOKAÄT-NOTAR •"
Room 1002, Royäl Tmst Towffiir
Toronto BomiaipnCentre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
' • Ont.^^(Bay .& King), M5K IKT :
L \Tdefon; 869-im
24-tundi telefoni valveteenistus.
Liiv! scija ja Põhjamaade 7-aas^; salu lossis tuleikaihju, mis laastab
tase sõja (15ö3—1570) tagajärjed j täielikult lossi keskosa ruumid,
olid Haaipsaiule traagilised:,: kesk- i Väike linnus, mida oli kasutatud
133 Richmohd St. W., Ste 705
•'Toronto, M5H 2IL3
TeL 36^-70721
Oiartered Accoimtamt
SS Umvbrsity Ave., • Ste 6©®
Toronto, Önt. M5J ŽTO
DOCTOEl OF CHDIOPRACTIIC
212 Binuick
teL 489-0562^^
DÖCTOR OF CHIROPRÄCTIC
331 Sheppard Ave. E .
TELEFON-224-0444
Aeg kokkuleppel
: • Te!. 5314251.
412 RONCESVALLES
aegsest iiraiast ei jäänud peaaegu
midagi järele, suured ümbeirku-jundused
toinoiüsid lossis, m i s
elas üle oma viimase modemisee-rinjise.
Nimelt raoäti lossi müiüri-desisene
valllknidlustusite süsteem,
mida me mujal Baltikumis
ei kohta,. Seoses suurte muldvalli-de
kuhjamise ja sügava sisemise
vallikraavi rajamisega lammutati
kõik tossi ringiiiüiiriga pümenud
või traa läheduses asmud hooned.
Vaülkindlustuste ehitamise
tingis kahurite suurenenud tule-jõud.'
\ VäMidiale;: koondatud.: • tuSistus-punktld
võtsid nüüd aMda rlst^
ringmüüri iiletanud, kuid
sügavasse sisemisse vallikraavi
.;takerduniiid ^ vaeMase -pilita.-' :
ValMndlustuste kahurid tulista-elu-
ja ametiruumidena umbes
400 aastat, muutub varemeiks.
Remontida suudetakse iaisiult
lossikiriku Ja VaMtomi katus
ming neid ruume kasutatakse:
• edasi; , :^ •
1710 aUstub loss vastupanuta
l^ene kindrali P. Baueri vägedele.
Samaü aastal puhkenud katkuepi-deemia
muudab Haapsalu linna
peaaegu inimtühjaks (linnas on
aula 100 elaniku). 1715 külastab
lössi imperaäitör Peeter I, tenrn
käsul' muudetakse vallkindlustu-sed
kasutamiskõlbmatuks, ^elldks
ajaks kaotab Haapsalu loss lõplikult
oma sõjalise tähtsuse.
X I X saj. 70. aastateni kestis
iossivaremete. lagunemine ilmastiku
toimel ja ta sihikindel lammutamine.;
Loss oli muutunud
da siiani oli kooripoisiks ipeetud,
kandis naisterõivaid.
Püskoip Imtsus otsekohe kõikku
toomkapütU ning see . langetas
otsuse, et naine tuleb poolelioleva
ikirikuikabeli seina sisse müü-rida,
toomhärra aga lossi vangikongis
näljasuima ; p ^ vastu
sid ka iile ringmüüH/nüs takistas | käepäraseks ning odavaks kivi-vaenläse
kahurväel tule koonda- murruks, kust hangiti ehitusma-mist
linnuse keskosale. Ringmüü- terjali. Lossi lõhkumise
ride kaitsepositsioofnid olid muu- taikistusöks oli keskaegse lubja-timud
teisejärguliseks, nad jäeti mödri he«a kivistusyõime.
sobival hetkel maha:
; 1625 müüb "Rootsi kuningas
Gustav II Adolf Haapsalu lossi,
lääni ja linna 66.830 riigitaalri ja
33 hõbeööri: eest Eestimaa kind-ralkubemerile
krahv Jakob De la
Gardiele. Lossi šõjavarustuses
oli; sel ajal 71 suurt ja 12 väikest
kahurit, 5000 kähurikuuli j a hulk
kergerelvastust.
oli, lasti seina õõnsus
teha ning õnnetu juhiti sinna
sisse, talle anti kaasa tükk leiba
ja kruus vett, siis müüriti avaüš
kiiresti kinni.:
Lühikest aega kuuldus vee naise
appihüüdeid, ajast aega nähakse
aga selle koha pea! naise
:, siluetti.*' \:;
Kõik hilisemad Valge daami
variandid lähtuvad toodud algvariandist.
Juubeliaastat tähistatakse Eestis
(mitmesuguste ipidustustegä---
spordivõistlustega, Jaulupäevade-ga,
rahvapeoga, kontsertidega,
näitustega jhe. Praeguses okupait-
Kuna: v^elinna ehitustegevus stomiolukorras. on muidugi vä^
oli piiratud, jäi lossi põhimüü- ^^^^ idafcülaliste kaasatõmbami-ristik:
siiski püsima. ' . : j ne näit.:,,sõpm^ontserdil''. Haap-
! saiu oji oma pikas ajaloos näinud
Lossikiriku ristimiskabeliga ^ palju isandaid,
seotud Valge daami
oma kõmulise kuulsusega' kipub
.1628 saab .1©§§ •:
krahvkonna administratiivseks
keskuseks ning algab majanduselu,
. eriti . merekaubanduse
Krahv J. De la Gardie laseb
lossi keskosa remontida (1641—
,1647), ikusjutires tehakse ka ümberehitusi.
Järgmine 'krahvkonna
omanik, eelmise poeg, krahv Mag-nus
Gabriel De Gardie on äga
radikaalsem. Haaipsalusse
kutsutakse kuulus arhiteifct Majtt^
hias Holl AugsbUrgist ning tal
lastakse koostada projekt suurejoonelise
renessanss-stMs lossi
jaoks, mis pidi ehitatama varasema
väikese linnuse kohale. Alustatakse
ka projeikti elluviimist.
23. märtsil 1688 puhkeb Haap-vahel
varjutama 700-aastase ajalooga
lossi. Tutvume siin legendiga
tema esialgses variandis :(C.
Eusswurm, 1877.), tõlge saksa
keelest. „tJmara kabeli, mis Haap-salu
lossikiriku külge ehitatud,-
seinal nähakse süs, ikus täiskuu-valgus
läbi ülemise akna sisse-paistab,
.üht kummardunud naise
siluetti, mis on päeval ainult
ebamääiraste joontega täheldatav.
Ajal, mil loss veel Saaremaa
piiskoppidele kuulus, oli üks
toomhärra, kes pidi/, rangete
klioostrielu reeglite järgi elama,
lihe 'kooripoisiks ümberiietatud
naise enese juurde toonud. Kaua
aega ei avastatud nende saladust;
kui aga piiskop ükskord Haapsalusse
tuli, tekkis tal kahtlus ja ta
pani toime läbiotsimise.
Kui tooirhhärrad parajasti kiri-yiimase
sõja ajal kaotas Eesti
oma iseseisvuse ja ka ..paljud
põlised liaapsalulased siirdusid
võõrsile
Torontost põhja pool asuv maaliline Muskokajärvem^tik on
kujunenud suureks suvitustsemrumiks.
Valge Daami linn on teatavasti
piraegu välismaalastele keelupür-kond
ja elanikkond on mitmekordistunud
praegu on elanikke
13.-45.Ö00, kellele lisanduvad
statistikas mitte näidatud vene
sõjaväelased, kuna linn asub ka
praegu baasipürkonnas. Muidugi
on suur osa uuest elanikkonnast
venelased, kellest suur osa
elavad eri linnaosas Kiltsi tee ääres.
Linn on laienenud ka Troi ja
Uuemõisa suünades.
Mis puutub mudaravilatesse Ja
suvituselul, siis on siee osalt
käigus, ent kaugeltki mitte selliselt
kui omal aja kui
lu n.ö. ,,e!as'' suvitajatest,
kus viibisid, otsiti kahtlusaluste j kelle hulgas oli iseseisvuse lõpul
elumumid läbi ja leiti, et .see, ke- palju rootslasi.
Tänavu, suvel toimus Eesti takse ToüarOru pargi lahkuses
Riikliku Etnograafiamuuseumi ja Virn laMa nime all. Tänavu Ole-.
Udmurdi Riikliku Koduloomuu-:^ vait Kohtla-Järve Tarbijate Koo-seumi
ühine ekspeditsioon Ud-' peratiiv sepks hästi ette valmls-mürdi
põhja-rajoonidesse. Koi- tunud, tuues ladas valikus: müü-
.• Aili: Helm, Kuradi
varju. Märloneid nõukogude
• naistevanglast 1946. EKK.
: • 1979.204.lk. ,^ :,.',
Esimesed kodimiaalt salateid
välja pääsenud käsikirjad äratasid
suurt huvi. Tänaseks on
okupatsiooniaegseist elusündmusist
nii siinpool kui ka sealpool
Ilmunud mitmeid teoseid,
mis : esialgu hermeetiliselt suletuks
jäänud ajastusse valgusjooni
on heitnud.; Teadmine selle aj a
'üleinimlikest raskusist on vägagi
teada, -kuhu vastastikused külaskäigud
on lisanud uusi inf ormat-sioohikontakte.
Hilisem elu on
sealgi surutud mingisse; ehkki
omanäolisse süsteemi, mida arvestatakse.
Mõnevõrra on teadatahtmist
just sellest murdeajast, esimestest
uutest pärästTSÕjaaeg-seist
aastaist, mis hakkasid tänast
sugupõlve kas murdma
või painutama sotsialistlikuks
inimeseks Ja ühiskonnakSo .
Selles tegevuses põnkusid kaks
erimaaüma kokku ja kuna kodumaale
jäainüd eestlased kuulusid
läänemäaüma, siis seda karmi-eOGAN
P 0 N T I A C : B U I C E : X TD
;M.:Danfortli :Äve. :
Telefon äris: 461-3551
./ PONTlic ^ • :
. :LEMÄNS • :: :•
:::•••;- FIREBIRB^^
•/::, suNBiip -;:• : w
ACADIAN': "
tJ.^.C. -veoaitod :
Pruugitud autod
maks osutus neile uueks poliitiliseks
iklassiks küpsemine või
küpsematuks jäämine, ksispain-dimnne
või murdumine.
Sellele ajajärgule heidab valest
Aili Helmi raamat „Kuradil
ei ole varju", mille pealkirja alla
on lisaMd,,Märkmeid nõukogu
naistevanglast 19-^". Autor oma
saatesõnas ei nimeta seda ei romaaniks
ega ka mitte mälestuste
raamatuks, väid dokumentaaljutustuseks,
sest autor kinnitab, et
;,yselle raamatu kirjeldustest ja,
sündmustest .pole ühtki välja
mõeldud". :
Teoses ei selgu, kas need on
autori enese läblelamused või
/:'kellegi
gagi korrektne ja osav kompositsiooni
vorm on antud ja stii-
: likuub: selga, pandud..;.
Autor on jäänud jutustamisel üsnagi
neutraalseks, kui mitte arvestada
viimaseil lehekülgedel
olevaid paatoslikke väljendusi,
mis: jätavad ^mulje, et oma tege^
laste julgusest jä vahvusest naka-tätuna,
ta! ori -pidanud vajalikuks
ka enese poolt. seda valitsevat
rahvusilikkü meeleolu veelgi markantsemalt
rõhutada.
Raamat on lugu noo-rtest tütarlastest
keda rahvusliku tegevuse
pärast süüdistatakse ja viibivad
Tallinna Patareis ja Pagari tänava
eeluurimisvanglais. Paarisajal le-hekiiljel
kirjeldataksegi • vangla
suletud maailma elu ja meeleolusid.
Nende jutustuste taustal, aga
tuuakse esile kogu sõjajärgne
eestlaste kannatuste suüms, müle
esindaj.aics on vanglas liigagi
noored koolitüdrukud ja poisid,
kes on osutanud uueflere^iimile
vastupanu, ehkki nad on ise teadlikud
oma- lootusetust olukorrast.
Neis raskustes on aga häid
näiteid eestlaste kokkuhoiutun-deist,
rahvustunnet on ii
vangivalvurite hulgas, kes
gelikult on samuti valvatavad.
Siin ristlevad .läbi vanglasieinite
eestlaste lootused lääneimaailma
abile, aga ikka teisi vastupanuks
õhutav julgustust
„Kuradil ei ole varju'1 on kaa-saelatav
raamat, jiust kaasaelatav
oma kannatuste valu ja vankumatute
meeleolude tõttu. Pärast nendel
lehekülgedel ©esti noorusega
18. augustil tähistas Uppsalas
dipl. helikimstnik Natalie Kaarik
oma 75.-: sünnipäeva, mil,puhul
Uppsala eestläskonci saatis talle
oma süda,mlikud tervitused ja õnnitlused.
Juubilar on alati olnud
abivalmis oma esin^stega kas
solistina, saatjana või koorijuhina
.mitmesugustel ..aktustel ..ja
seltskondlikel koosvübimistel. Arvestades
tema teeneid kohalikus
eesti ühiskonnas otsustas Uppsala
Eesti Selts oma hiljutiser pea-koosolökul
tema -valida Uppsala
Eesti Satsi auliikmeks.
Juubilar on õppinud. klaverit
juba kodus oma kooliõpetajast
isa juhatusel, hüjem kooliõpetaja
K. Grünwaädd juures, kes soovitas
teda ka: Ugala teatri opereti solistiks
ja repetiitoriks. 1926—27.
aastail õppis idaverit Dresdeni
konservatooriumis. Laulu õppis
Viljandis tegutseva endise Leipzigi
lauluõpetaoa Blossfeldi juures
ja Tallinna konservatooriumis
Saiksamaäilt tuli Roots^i, Uppsalas-se.
Pärast sõda on töötanud lau-iupsdagoogina.
menädalališest välitööst võtsid
osa Etnograafiamuuseumi direik-tor
Aleksei Peterson, kunstnik
Lembit Lepp ja fotograaf Prüt
Härms. Muuseumi ; soomeHUgri
kogud itäienesid 170 eseme ning
kolmesaja joonise ja fotoga udmurtide
eluolust. Udmurdid ehk
endise nimega votjakid kuuluvad
soome-ugrilaste ipermi rühima*
kes asuvad Vjatka ja Kaarna jõe
vahelisel alal. 1970. aastal oli neid
704.300 inimest, kellest umbes
580.000 kõnelevad veel oma emar
k e e l t . •
Tänavu möödub 140 aastat
päevast, mil kohaliku koolmeistri
David Wdrkhausi eestvedamisel
asutati Väägvere pasunakoor.
Selle tähtpäeva märkimiseks korraldati
12. augustil: eaidise Väägvere
koolimaja pargis pidulik
kontsert,: kus -peale Väägvere ja
ema järelkasvuorkestri (ICÕirve-küla
kooli piihkpüliorkester)
mängisid Härma-nimelise ja
Tammistu kolhoosi täidluskoiilek-tüvld.
Külalisteks olid Tartu or-kestrid.
•
Kaks nädalat viibis dotsent Aina
Valmeti juhendamisel seitse
artu ülikooli eesti keele eriharu
üliõpilast oma suvisel murdeprak-tikal
Läänemaa lõunaosas, kunar
gises Karuse muinäškihelkonnas.
Peatuti Vatla ikoolimaijas. Kahe
nädala, jooksul tehti tolius töö,
valiti välja ' sobivad keelejuhid,
kelleks on iile 70-aaistased inimesed,
kes on sündinud ja kasvanud
uuritavas piirkonnas ija kelle keeles
on säilinud ä-rhailisi joond. Pa-rimate
kellej^uhtide jutt helilindis-tati
1'5 tunni ulatuses. Peale materjalide
korrastamist ja läbitöötamist
esitatakse uurimisitulemu-sed
väikese v'õistlustiH>haEmak>^^
le Seltsile. ^
gile mitmesuguseid tööstusikaupu,
aed- ja köögivilja, teenindus-kombinaatide
käsitöömeistrite
tooteid jm. Viru laat Olevat mi
kuulub, et laadalisi olevat tulnud
Leningradist, Pihkvast, PetsiCTisit
ja kaugeonaltki. iünuiil^
Kooperatiiv oli müünud kaupa
m5.0(K) rubla eest.
Kutsume kõiki eg^i mehi —
noori ja yaneimäid,: kellele meeldib
laulda eesti laule, ühinemLa
Toronto Eesti Meeskooriga.
Koori esimeseks 'harjutuseks
käesoleval aastal tuleme kokki
teisipäeval, 11. septembril ked'
kaasa kannatamist, tekib 'Süm- 7.30 õhitul. Eesti, Ä j a k^kmi-paatia
ja kaastunne nende inimeste
vastu, kelle elu vanglas Siberi
orjalaagrisse minelonks! ette
valmistati • mingeid vägagi väi j a-otsitud
ifcuriteomotiive süüks pan^
nes.. ••:
sesse saali.
Ligema informatsiooni taotlusel
astuda ühendusse T. E . Meies-koori
esimehe — Heikki Paara^ga
tel. 626-3IK)5 või koorivanema -
Alver Rõika'gai tel. 277^071.
QueeNST.
ST . . • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-30-07
