1979-08-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 65, , V
T«i!'nnmJi'"i'iim"'
, 30. augustil 1979
J „ 2. ja. 3 ; sept. d^. T. Saisks,
. .8. ja 9; sept dF. 1 ; kraistei, M .
Insurance
Ägeacy
I 23 WESTMORE. Pr,, Süite 200
Rexdale, "Ont. ^MW. 3¥7
; T d . 745-462^
: Metsaülikooli huvitavamaks ossis kujiiaes Iaufcniflavestlu& esmaspäeva,- 20. augusti päraštlõunalr.
kus arutati kultuurisuhtlemist kodumaaga; eriti aga tänavu suvel toiiawniiiö 2. VEKSA kultuuriseminari
väüsestlastele. Laudkonna lükmeteks olid kaks seminarist^^^^^ Lüvi Jõe ÜhendriiM-deist
ja arstiteadlane Mirjam Jaanivald Rootsist ning kaks analüüsijat: polütiliste teaduste professor
.dr. Reiiffl;Taagepera:}^ Olev Träsg. Moderaat®idna toimis dr. Vello S%ts.
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti tJhispanga
laeiiuintressimääräsid.
lk;2)
vaSItsemlsperioGdiga: vaid m arv
a m i s i , et ta on kiitsiitud ja
seatud veel teist korda Ühendriikide
rjihvast ja kaudselt sellega
•kogu. vaba Etmloma juhtima. Selline
protsediinr tobb kahjuks
kaasa olukorra, kus neljaks aastaks
preisidejuditoolile valitud
mees hžtoab juha kalie aastase
valitsemlsperioodi jäisele mõtlema,
mida teha ja kuidas käituda,
et teistkordselt Valgesse Majja
tagasi pääseda.
Seda võime konstateerida, praegu
ka president Carteri valitsemise
ajal. Kuna juba tuleval sügisel
toimuvad uue presidendi valimised,
siis peab Garter hakkama
tõsiselt mõtlema, kuidas valijas-konda
oma selja taha manööverdada,
mida pakkuda Ja lubada
ühele vci teisele rii^gkonnale. mü-lega
meelitada musti, ikollaseid ja
valgeid, millised mehed Valgest
Majast minema saata j a kes peaksid
presidendi isikul populariseerimiseks
j a tenia peegelpildi sära
tõiStmlseks nende väljalülitatud
meeste asemele tulema.
Kuid vähe sellest — president
peab rakendama käiku suure aparatuuri
igasuguste ekspertidega,
poliitiliste meeleolud^ analüüsija^
tega ja asjatujjidjatega, kes annavad
nõu ja abi, kuidas suuda presidendi
nõrim külgi 3a omadusi
ning leevendada tema valitsenlise
ajal tehtud vigu j a märklauast
kaugelt mööda laskmisi. Nende
asjatundjate erüiseks ülesandeks
on selgusele jÕuda, Imillistes rügi
osades ja osariikides president
vajab oma populaarsuse tõstmiseks
lisaaktsioorie, koosolekuid Ja
rahvameiie mütinguid. Raha ei
mängi sellise hüglasliku organiseerimistöö
Juures mingit rolli
parteid Ja presidenti toetavad
ringkonnad ning ärimehed annetar
vad müjöneid dollareid, et ,,oma
mees" pääseks l Valgesse Majja.
Kogu see suur poliitiline mäng
oleks ju mõeldav kui jpiresidehdil
poleks midagi muud vaja teha kui
mõelda ainult oma tagasi valimisele
ning raisata selleks pmä kallist
aega, eit oma allakäinud populaarsust
üles pumbata. Tarvitseb
mõelda ainult sellele kui võõrastavana
ja ebaloomulikuna see
tundub kui presidettt mängib
Mississippi! jõelaeva! nädal aega
Mark Tvi^aini, kallistab lapsi ja
surub igas pisikeses sadamas ja
laeva peatuskohas sadu käsi selle
asemel, et istuda Valges Majas
oma töölaua taga ning pidada
oma nõuandjaitega nõu, mida pear
le hakata Palestiina araablastega
ja Iisraeli tõrkisa valitsusega või
• mida ette võtta. Valgel Majal ja
välisministeeriumil iile pea kasvanud
musta ^diplomaadi Andev7
Youngiga.
Ändrew ¥oungi lugu toob
ühendriikide presidendi valunis-protseduuri
vaatlemisel esUe ve©l^
gi ühe nõrga külje — nimelt ei
nimeta president paljudel juhtudel
kõrgetele j a vastutusrikastele
juhfttvatele kohtadeje kompetentseid
inimesi, vaid 6ma sõpra ja
neid isikuid, kes talle
valimistel kasulikud O l i
kes tulevikus talle uue valimis-
Jõe, kes on kauaaegne
osavõtja ja viimati New
Yorgis toimunud kultuuripäevade
peakorraldaja, jagas välja VEKSA
kursuse üksikasjalto kava ning
fotokoopiad selle kohta ilmunud
ajalehtede 'väljalõigeitest. Ta märkis
muuseas} et öeldagu VEKSA
kohta mis tahes, kuid kontaktid
selle asutusega on tulnud kasuks
Välis-Eesti kultuuritööle. Vaevalt
oleksid dirigent Neeme Järvi ja
kirjanik Lennart Meri ilma VEKSA
abita saanud osa võtta NY
eesti kultuuripäevadest.
Mü'jam Jaanivald märkis, et
peale ühe ettekande, mis käsitles
nõukogude võirnü edusamme Ees-tjs,
ei olnud' ühtegi polütilist- teemat.
Küll esitati poIütUisi küsimusi
kursusest osavõtjate poolt ja osa
neist sellises toonis, mida ei kasutata
ka vabas maailmas
tud inimeste ^seltskonnas.
Imtressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on l^tlsed.
PERSÕHAALLAINUD11% aastas
Personaallaennd on laenuvõtja surma või jäädava ^ööyõinietus©
puhul todhistatud $M OOe^ ulatuses»
ÜHENDUSES ON JÕUD!
Dr. Rein Taagepera ütles, et
kultuurisuhtlemhie on kahtlemata
vajaHk, kuid igal inimesel on selles
feüsimues paraku oma isiklik
seisukoht. Temale ja ta perekonnale
näiteks ei ole seni võimaldatud
kodumaa külastamist. Suhtlemine'
kui niisugune on aga kahe-pophie
akt. E i ole mõeldav, ' et
suhtlemine on ühepoolne. Oleks
loomulik, et Nõukogude Lüt lubab
ka Kodu-Eesti noortel külastada
välismaad, võtta osa väliseestlaste
kursustest — kas või Mü-st —
tutvuda väliseestlaste saavutustega
Eesti tutvustamise alal ja Välis-
Eesti probleemidega.
Dr;; Olev: Trass väitis,et suhtlemise
küsimuses tuleb otsus langetada
selle toimingu kasulikkuse
või kahjulikkuse seisukohast.
Kui suhtlemine toob rohkem kahju
kui kasu, süs tuleb sellest loobuda.
Määrav sel juhul ei ole mitte
suhtleja isiklik kasu või kahju. Küsimust
tuleb vaadelda nii välis-kui
ka kodu-eestlaste seisukohast.
: Laudkonna liilanete sõnavõttudele
järgnev elav ai'utlus. VEKSA
'kursusest osavõtjaid metsaiülikoo-lis
oli neli. •
si sõnavõtte; kuna filmis -olevat
Yiiraltist antud ebaÕDge piit.
Metsaülikooli teatrihuviring harjutamas videovõtteks. Paremal
üks näiteringi juhtidest-Peeter Sepp.: " Foto: Alar Poldma
kus kaijuraline ja lodusid läbistav
Sääseoja kujundab huvitavaid looduslikke
keskkondi. Linlasele on
matk loodusrajal nagu avang uude
maailma. '
Kunstlhuviringi juhendas kunstipedagoog
Epp Ojamaa. Neljapäeva
õhtul tutvustas Epp Ojamaa val-guspütidega
oma künstüoomingut,
peamiselt õli- ja akrüülmaale ning
litograafiat. Suurem osa töid olid
abstraktset laadi, kunstnik ise andis
seletusi väga 'tagasihoidlikult.
OSLO — Norras asetsevail elektroonilist^ kuuldekes&asü osii
ette näha tähtis koht sel juhul, kui SALT II koMnrtepet liakatak-se
täitma. See ilmnes Norras ametivõimude vlüjendus^
Hseid keskusi osi Norra pinnal juba kauemat aega ja et need tu-aeb
nüiid kohandada Ameerika Ühendriikide ja N. Liidu vabete
kokkuleppe eeskirjade kohase rakendamise kontrontm!sek&
Norra ikuuldekesikused on ohiüd' Norra konservatüvn© „Aftm-va
õhtul oli metsaülikooli
suur filmiõhtu. Torontost Kohale
sõitnud fümimees E. Luuk
näitas" lühikest ülevaatefilmi, kus
vabariigi president K. Päts inspekteeris
aukompaniid ja hiljem luges
läkitust ladina keeles. Tallinna Telefilmi
toodäiigust tuli linale mitmekülgne
kunstnik Helgi Reemets
ja laulutaat Gustav Ernesaks lühifilmidena
ning pikem film graafik
Eduard Viiralti jälgedest jä loomingust.
Viüalti film põhjustas mõne aja
vümaisel ajal Ik&neaineiks ika USA
sisepoliitEistes vaidlusites senatis,
kus aJÄtakse SALT I I kcat-külepe
ratifitseerimist, ifcuim need
kuuldekesfeused võivad feorvata
selle kaotuse,; mis USA koges
! Iraianis, kaotades vastavad te^ guvad.
Väike fihniõhtu; tounus reede oh- j d^keskiised, teui sihaMii võim lan.
tui, kuid Alar Allas. pärast Tõnujggg, v;
Naelapea sissejuhatust tutvustas
Ameerika ajalehtede teateil
arutas abipresident Walter
Mondale kuulde jaamade prob-post"
ikk^jutab, et touuldetkesku-sed
on juba ikaua tegutsenud ja
talletanud sellist iirfonpniatsiooiii,
mil on tähtsust SALT I I fcoikifcu»
leppe seisukdhalt jä et need isa
edaspidi sellist infoimatskxmi Ico-ja
näitas oma Mü-filmi, mille ta
võttis eelmisel aastal. Füm oli
siiures osas originaalse helisaate-ga.
Selle järgi andsid video- ja
teatri huviringid ühiselt" koomüise
Ön siiski võimalik, et SAI/F
kokkuleppe toetajad USA-s 00
iiialdanud norralasifce võimalusi
kaotatud Iraani ikuuldeikesikust©
aisendajaina ja N. Ludu poolt taee-video-
saate — „Mü saja aasta pärast^'.
Video huviringi juhendas j^^^d-
Mai-Lül Nortmaa ja uudne ala ijni vastus oli süski üma ottevaa^^
leidis palju harrastajaid.
Nädala kestel tegutses igal õhtul
ka Heino Jõe poolt juhendatud
Eesti rahvausundi huviring. Ringi
kooskäimise kohaks oli püstkoda
Jämesäärel, milles Lennart Meri
oletuse kohaselt kojasammas moodustas
šoome-ugrilaste usulise
maailmakujutluse telje, soomlaste
müstilise sampo. Muinasusundi huviring
oli suureks tähelepanu tulipunktiks.
Huviringidena harrastati
veei rahvatantsu ja rahvamänge,
luuletamist jä muusikat. Nädala
kestel peetud IViü loengute kohta
lustanud Türgi pinnalt teihtavaite
leemi Norra valitsusega kui ta tj2 lemiuMtega.
möödunud kevadel külastas ameeriklasi hiwitavad
Norrat.-^
„Kui Ameerika ühendriigid
j a N. Liit loodavad; et Norra võtaks
osa SALT II kolflkuleippe
täitmisest, siis Norral tuleb selleks
valhiis -olla."
üldiselt teataikse, et Norra pinnal,
täpsemailt Põihja-NOrras, on
niitmeid nOrra meeskonnaga töötavaid
elektroonilisi kuuldek^-
kusi, mis pidevalt koguvad teateid
N . Liidust jä loovutavad need
Norra NATO-liitlastele, peaasija-
Elu metsaülikoolis toimus üsna
paraja tempoga. Poolteist tundi
hommikul eesti keele õppimist ja
kaks kuni kolm tunnilist loengut
toimusid päris.kooli moodi, ülejäänud
aeg jagunes söögi- j a suyi-tämise
aegade, huviringide ning
mitmesuguste muude tegevuste
peale. Saunas käimine, kolm korda
nädalas naistele, teised kohn
meestele, toimus huviringi korras.
.•Juhendajateks sauna huviringis
olid — naistele Aino Lokk, mees-
; tele ;Peeter Einola. ^
Saunamees Tõnu; Naelapea hoolitses
tulise kerise ja puh*a sauna
eest.-;;-
Vello Sootsi loodude huviring
sooritas matkasid Kotkajärvelt p i ki
loodusrada Koprajärve poole,
eest eesti ajakirjanduses kriiiÜi- meie lehe järgmises numbris.
kampaania ajal jälle tõivad anda
suure toetuse ja panuse.
Selle süsrteemi kaitsjad nSjnetSr
vad seda kõike demokrkatlikuks
protseduuriks. Kuid kas see ei
ole siiski omamoodi pseudcMl©-
mokraatia^ kus selle ideelise riigivalitsemise
vormi halvaid
on liakanud sümatorkavalt doml^
neerima, läiiunatades kõik par©-
Q58 Broaiview Ävemue, m um
keskused j OM: praegusel
tehnilisel tasemel ja neid moderniseeritakse
selle kohaselt
kuidas tehnoloogia areneb.
kuuldekeskuste elektroonüised
sigTiaalfeiüsteemid, mille | abil võidakse
arvestajda N. Ljidu^ välja
tulistatud katserakettide suurusrfc
j a rasiküst. Nende rakettide ko3i-ta
on SALT^cokkiileppss individuaalsed
eeskirjad.:
Selliseid teateid ön võimalfe
saada ainult raketi tulistamise
hetkel, 60 sdcimdi jooksM; I r ^
ni ibuuldekeskiiöed võisid sieda teha,
kuid pole sugugi kindel, et
Norra kuuldekeskused oleksid sama
tasemel, touna nende asend
N. Liiduga on geograafüiselt väga
erinev.
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST '
Maksab Kanadas: Väljaspool Kanadas:
$18.
$
I R I F O S T I G Ä .
Eesti vabatahtlikele püstitatud mälestussammas Helsingi lähedal
Malmi kali^istul. Mälestussammas on pü^itatud soonolas-te
poolt, sel on eesti j a soomekeelsed tekstid: „Tällä kentällä
lepää^ 95 eeatiläistä vapaaehtoista, jotka sodiisainme 1941—1944
kaatuivat Suomen vapauden ja Eestin kunnian poolesta** —
.,Sellel väljakul puhkavad 95 eesti vabatahtlikku kes sõjas 1941—
1944 langesid Soome vabaduse ja Eesti au eest". 5^ juulil kogunes
iile 50 inimese, nende hulgas grupp soomepoisse Rooti^iät, monumendi
juurde, kus asetati loorberipärg langenud eesti vaba-tsOitlike
mälestuselcs. Pärja sini-must-valgel lintidel oli lugeda M
2^' diviisi ,,Tiüevikul>andl3ks".
LENNUPOSTIGA
$69,—, poolaastas $343, veerandaastas $18.r-
Aadressi muudatusi ceüti. üksiknumbri Und 40 cea^^
Kanada aadressidele palume märMda „POSTAL CODE" ]a
USA aadressidde ,,ZIP COPE^V ; ^ ^
Pangatshekk vöi posti rahakaart kir^itada
Estonian Publlshersniniele.
461-07e4
KÖIKTOEKS
KINbLUSTUSTEKS
"HNSURANCE"
M82 Bathurst St.;4
(Bathurst—St,
Telefon kontoris S53-7815
653-781^
Pikisilmi oodatud Andrus Saa- ise koostama vajalikku Spuköi-reste
„Eesti Keele Mõistelise Sõ- det inddcsi näol, mida sisuliselt
naraamatu Indeks*' ilmus trükist toimetas dots. Valter Täuli, tehni-
Uippsäia ülikooli soommgri Insti- liselt Johannes Raag, 'kuiia kor-tuudi
kirjastusel. 506: lehökiülge rektuuri luges noor keeleteadlane
hõlmav indeks miiudab alles nüüd I^imo^^^R Humanisti-fcasutatavaks
Vaba E ^ t i kirjas-1 ka Forskhingsräd on väloaand-tuse!
ilmunud neü^õnaraamatu; mist toetanud onajandusllkult
köidet, millistest viimane ilmus
1968, seega 11 aasitait tagasi, kuid' Kuna raama/t ümus eraldi sõnar
tähestikuline indeks, seega „voti"; raamatust j a eraldi kirjastatuna,
kogu Saareste töö kas-utamiseiks,^ seda k a eraldi tellida,
jäi Imumata, vaatamata kordu- BtteteUijatele on väljasaatmine
vatele lubadustele. ; alanud. Indeksi isaab t ^ i d a IIpp-
Nälies Saareste väärtusliku töö sala ülikooli Einsk-ugrisfca Insti-lõpetamise
vajadust, asus Upp- tutionenüt, Box 513, 7öl 20 Upp-sda
.ülikooli soomsiugri instituut 'Söila. • . >
P@stal Stn. CB T@f önto 3, Oiit.^
Palun mulle saat^ VABA EESTLANE / poolaasts^ /
veerandaastaks — tavalise /ki^ipostigaäkt€S,;.--*^------^
197—. Tellimise katteks lisan $
rahas / tsheüga / rahakaardiga. (Raha saata
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 30, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790830 |
Description
| Title | 1979-08-30-03 |
| OCR text | Nr. 65, , V T«i!'nnmJi'"i'iim"' , 30. augustil 1979 J „ 2. ja. 3 ; sept. d^. T. Saisks, . .8. ja 9; sept dF. 1 ; kraistei, M . Insurance Ägeacy I 23 WESTMORE. Pr,, Süite 200 Rexdale, "Ont. ^MW. 3¥7 ; T d . 745-462^ : Metsaülikooli huvitavamaks ossis kujiiaes Iaufcniflavestlu& esmaspäeva,- 20. augusti päraštlõunalr. kus arutati kultuurisuhtlemist kodumaaga; eriti aga tänavu suvel toiiawniiiö 2. VEKSA kultuuriseminari väüsestlastele. Laudkonna lükmeteks olid kaks seminarist^^^^^ Lüvi Jõe ÜhendriiM-deist ja arstiteadlane Mirjam Jaanivald Rootsist ning kaks analüüsijat: polütiliste teaduste professor .dr. Reiiffl;Taagepera:}^ Olev Träsg. Moderaat®idna toimis dr. Vello S%ts. Laenu vajaduse korral kasutage Toronto Eesti tJhispanga laeiiuintressimääräsid. lk;2) vaSItsemlsperioGdiga: vaid m arv a m i s i , et ta on kiitsiitud ja seatud veel teist korda Ühendriikide rjihvast ja kaudselt sellega •kogu. vaba Etmloma juhtima. Selline protsediinr tobb kahjuks kaasa olukorra, kus neljaks aastaks preisidejuditoolile valitud mees hžtoab juha kalie aastase valitsemlsperioodi jäisele mõtlema, mida teha ja kuidas käituda, et teistkordselt Valgesse Majja tagasi pääseda. Seda võime konstateerida, praegu ka president Carteri valitsemise ajal. Kuna juba tuleval sügisel toimuvad uue presidendi valimised, siis peab Garter hakkama tõsiselt mõtlema, kuidas valijas-konda oma selja taha manööverdada, mida pakkuda Ja lubada ühele vci teisele rii^gkonnale. mü-lega meelitada musti, ikollaseid ja valgeid, millised mehed Valgest Majast minema saata j a kes peaksid presidendi isikul populariseerimiseks j a tenia peegelpildi sära tõiStmlseks nende väljalülitatud meeste asemele tulema. Kuid vähe sellest — president peab rakendama käiku suure aparatuuri igasuguste ekspertidega, poliitiliste meeleolud^ analüüsija^ tega ja asjatujjidjatega, kes annavad nõu ja abi, kuidas suuda presidendi nõrim külgi 3a omadusi ning leevendada tema valitsenlise ajal tehtud vigu j a märklauast kaugelt mööda laskmisi. Nende asjatundjate erüiseks ülesandeks on selgusele jÕuda, Imillistes rügi osades ja osariikides president vajab oma populaarsuse tõstmiseks lisaaktsioorie, koosolekuid Ja rahvameiie mütinguid. Raha ei mängi sellise hüglasliku organiseerimistöö Juures mingit rolli parteid Ja presidenti toetavad ringkonnad ning ärimehed annetar vad müjöneid dollareid, et ,,oma mees" pääseks l Valgesse Majja. Kogu see suur poliitiline mäng oleks ju mõeldav kui jpiresidehdil poleks midagi muud vaja teha kui mõelda ainult oma tagasi valimisele ning raisata selleks pmä kallist aega, eit oma allakäinud populaarsust üles pumbata. Tarvitseb mõelda ainult sellele kui võõrastavana ja ebaloomulikuna see tundub kui presidettt mängib Mississippi! jõelaeva! nädal aega Mark Tvi^aini, kallistab lapsi ja surub igas pisikeses sadamas ja laeva peatuskohas sadu käsi selle asemel, et istuda Valges Majas oma töölaua taga ning pidada oma nõuandjaitega nõu, mida pear le hakata Palestiina araablastega ja Iisraeli tõrkisa valitsusega või • mida ette võtta. Valgel Majal ja välisministeeriumil iile pea kasvanud musta ^diplomaadi Andev7 Youngiga. Ändrew ¥oungi lugu toob ühendriikide presidendi valunis-protseduuri vaatlemisel esUe ve©l^ gi ühe nõrga külje — nimelt ei nimeta president paljudel juhtudel kõrgetele j a vastutusrikastele juhfttvatele kohtadeje kompetentseid inimesi, vaid 6ma sõpra ja neid isikuid, kes talle valimistel kasulikud O l i kes tulevikus talle uue valimis- Jõe, kes on kauaaegne osavõtja ja viimati New Yorgis toimunud kultuuripäevade peakorraldaja, jagas välja VEKSA kursuse üksikasjalto kava ning fotokoopiad selle kohta ilmunud ajalehtede 'väljalõigeitest. Ta märkis muuseas} et öeldagu VEKSA kohta mis tahes, kuid kontaktid selle asutusega on tulnud kasuks Välis-Eesti kultuuritööle. Vaevalt oleksid dirigent Neeme Järvi ja kirjanik Lennart Meri ilma VEKSA abita saanud osa võtta NY eesti kultuuripäevadest. Mü'jam Jaanivald märkis, et peale ühe ettekande, mis käsitles nõukogude võirnü edusamme Ees-tjs, ei olnud' ühtegi polütilist- teemat. Küll esitati poIütUisi küsimusi kursusest osavõtjate poolt ja osa neist sellises toonis, mida ei kasutata ka vabas maailmas tud inimeste ^seltskonnas. Imtressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on l^tlsed. PERSÕHAALLAINUD11% aastas Personaallaennd on laenuvõtja surma või jäädava ^ööyõinietus© puhul todhistatud $M OOe^ ulatuses» ÜHENDUSES ON JÕUD! Dr. Rein Taagepera ütles, et kultuurisuhtlemhie on kahtlemata vajaHk, kuid igal inimesel on selles feüsimues paraku oma isiklik seisukoht. Temale ja ta perekonnale näiteks ei ole seni võimaldatud kodumaa külastamist. Suhtlemine' kui niisugune on aga kahe-pophie akt. E i ole mõeldav, ' et suhtlemine on ühepoolne. Oleks loomulik, et Nõukogude Lüt lubab ka Kodu-Eesti noortel külastada välismaad, võtta osa väliseestlaste kursustest — kas või Mü-st — tutvuda väliseestlaste saavutustega Eesti tutvustamise alal ja Välis- Eesti probleemidega. Dr;; Olev: Trass väitis,et suhtlemise küsimuses tuleb otsus langetada selle toimingu kasulikkuse või kahjulikkuse seisukohast. Kui suhtlemine toob rohkem kahju kui kasu, süs tuleb sellest loobuda. Määrav sel juhul ei ole mitte suhtleja isiklik kasu või kahju. Küsimust tuleb vaadelda nii välis-kui ka kodu-eestlaste seisukohast. : Laudkonna liilanete sõnavõttudele järgnev elav ai'utlus. VEKSA 'kursusest osavõtjaid metsaiülikoo-lis oli neli. • si sõnavõtte; kuna filmis -olevat Yiiraltist antud ebaÕDge piit. Metsaülikooli teatrihuviring harjutamas videovõtteks. Paremal üks näiteringi juhtidest-Peeter Sepp.: " Foto: Alar Poldma kus kaijuraline ja lodusid läbistav Sääseoja kujundab huvitavaid looduslikke keskkondi. Linlasele on matk loodusrajal nagu avang uude maailma. ' Kunstlhuviringi juhendas kunstipedagoog Epp Ojamaa. Neljapäeva õhtul tutvustas Epp Ojamaa val-guspütidega oma künstüoomingut, peamiselt õli- ja akrüülmaale ning litograafiat. Suurem osa töid olid abstraktset laadi, kunstnik ise andis seletusi väga 'tagasihoidlikult. OSLO — Norras asetsevail elektroonilist^ kuuldekes&asü osii ette näha tähtis koht sel juhul, kui SALT II koMnrtepet liakatak-se täitma. See ilmnes Norras ametivõimude vlüjendus^ Hseid keskusi osi Norra pinnal juba kauemat aega ja et need tu-aeb nüiid kohandada Ameerika Ühendriikide ja N. Liidu vabete kokkuleppe eeskirjade kohase rakendamise kontrontm!sek& Norra ikuuldekesikused on ohiüd' Norra konservatüvn© „Aftm-va õhtul oli metsaülikooli suur filmiõhtu. Torontost Kohale sõitnud fümimees E. Luuk näitas" lühikest ülevaatefilmi, kus vabariigi president K. Päts inspekteeris aukompaniid ja hiljem luges läkitust ladina keeles. Tallinna Telefilmi toodäiigust tuli linale mitmekülgne kunstnik Helgi Reemets ja laulutaat Gustav Ernesaks lühifilmidena ning pikem film graafik Eduard Viiralti jälgedest jä loomingust. Viüalti film põhjustas mõne aja vümaisel ajal Ik&neaineiks ika USA sisepoliitEistes vaidlusites senatis, kus aJÄtakse SALT I I kcat-külepe ratifitseerimist, ifcuim need kuuldekesfeused võivad feorvata selle kaotuse,; mis USA koges ! Iraianis, kaotades vastavad te^ guvad. Väike fihniõhtu; tounus reede oh- j d^keskiised, teui sihaMii võim lan. tui, kuid Alar Allas. pärast Tõnujggg, v; Naelapea sissejuhatust tutvustas Ameerika ajalehtede teateil arutas abipresident Walter Mondale kuulde jaamade prob-post" ikk^jutab, et touuldetkesku-sed on juba ikaua tegutsenud ja talletanud sellist iirfonpniatsiooiii, mil on tähtsust SALT I I fcoikifcu» leppe seisukdhalt jä et need isa edaspidi sellist infoimatskxmi Ico-ja näitas oma Mü-filmi, mille ta võttis eelmisel aastal. Füm oli siiures osas originaalse helisaate-ga. Selle järgi andsid video- ja teatri huviringid ühiselt" koomüise Ön siiski võimalik, et SAI/F kokkuleppe toetajad USA-s 00 iiialdanud norralasifce võimalusi kaotatud Iraani ikuuldeikesikust© aisendajaina ja N. Ludu poolt taee-video- saate — „Mü saja aasta pärast^'. Video huviringi juhendas j^^^d- Mai-Lül Nortmaa ja uudne ala ijni vastus oli süski üma ottevaa^^ leidis palju harrastajaid. Nädala kestel tegutses igal õhtul ka Heino Jõe poolt juhendatud Eesti rahvausundi huviring. Ringi kooskäimise kohaks oli püstkoda Jämesäärel, milles Lennart Meri oletuse kohaselt kojasammas moodustas šoome-ugrilaste usulise maailmakujutluse telje, soomlaste müstilise sampo. Muinasusundi huviring oli suureks tähelepanu tulipunktiks. Huviringidena harrastati veei rahvatantsu ja rahvamänge, luuletamist jä muusikat. Nädala kestel peetud IViü loengute kohta lustanud Türgi pinnalt teihtavaite leemi Norra valitsusega kui ta tj2 lemiuMtega. möödunud kevadel külastas ameeriklasi hiwitavad Norrat.-^ „Kui Ameerika ühendriigid j a N. Liit loodavad; et Norra võtaks osa SALT II kolflkuleippe täitmisest, siis Norral tuleb selleks valhiis -olla." üldiselt teataikse, et Norra pinnal, täpsemailt Põihja-NOrras, on niitmeid nOrra meeskonnaga töötavaid elektroonilisi kuuldek^- kusi, mis pidevalt koguvad teateid N . Liidust jä loovutavad need Norra NATO-liitlastele, peaasija- Elu metsaülikoolis toimus üsna paraja tempoga. Poolteist tundi hommikul eesti keele õppimist ja kaks kuni kolm tunnilist loengut toimusid päris.kooli moodi, ülejäänud aeg jagunes söögi- j a suyi-tämise aegade, huviringide ning mitmesuguste muude tegevuste peale. Saunas käimine, kolm korda nädalas naistele, teised kohn meestele, toimus huviringi korras. .•Juhendajateks sauna huviringis olid — naistele Aino Lokk, mees- ; tele ;Peeter Einola. ^ Saunamees Tõnu; Naelapea hoolitses tulise kerise ja puh*a sauna eest.-;;- Vello Sootsi loodude huviring sooritas matkasid Kotkajärvelt p i ki loodusrada Koprajärve poole, eest eesti ajakirjanduses kriiiÜi- meie lehe järgmises numbris. kampaania ajal jälle tõivad anda suure toetuse ja panuse. Selle süsrteemi kaitsjad nSjnetSr vad seda kõike demokrkatlikuks protseduuriks. Kuid kas see ei ole siiski omamoodi pseudcMl©- mokraatia^ kus selle ideelise riigivalitsemise vormi halvaid on liakanud sümatorkavalt doml^ neerima, läiiunatades kõik par©- Q58 Broaiview Ävemue, m um keskused j OM: praegusel tehnilisel tasemel ja neid moderniseeritakse selle kohaselt kuidas tehnoloogia areneb. kuuldekeskuste elektroonüised sigTiaalfeiüsteemid, mille | abil võidakse arvestajda N. Ljidu^ välja tulistatud katserakettide suurusrfc j a rasiküst. Nende rakettide ko3i-ta on SALT^cokkiileppss individuaalsed eeskirjad.: Selliseid teateid ön võimalfe saada ainult raketi tulistamise hetkel, 60 sdcimdi jooksM; I r ^ ni ibuuldekeskiiöed võisid sieda teha, kuid pole sugugi kindel, et Norra kuuldekeskused oleksid sama tasemel, touna nende asend N. Liiduga on geograafüiselt väga erinev. Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST ' Maksab Kanadas: Väljaspool Kanadas: $18. $ I R I F O S T I G Ä . Eesti vabatahtlikele püstitatud mälestussammas Helsingi lähedal Malmi kali^istul. Mälestussammas on pü^itatud soonolas-te poolt, sel on eesti j a soomekeelsed tekstid: „Tällä kentällä lepää^ 95 eeatiläistä vapaaehtoista, jotka sodiisainme 1941—1944 kaatuivat Suomen vapauden ja Eestin kunnian poolesta** — .,Sellel väljakul puhkavad 95 eesti vabatahtlikku kes sõjas 1941— 1944 langesid Soome vabaduse ja Eesti au eest". 5^ juulil kogunes iile 50 inimese, nende hulgas grupp soomepoisse Rooti^iät, monumendi juurde, kus asetati loorberipärg langenud eesti vaba-tsOitlike mälestuselcs. Pärja sini-must-valgel lintidel oli lugeda M 2^' diviisi ,,Tiüevikul>andl3ks". LENNUPOSTIGA $69,—, poolaastas $343, veerandaastas $18.r- Aadressi muudatusi ceüti. üksiknumbri Und 40 cea^^ Kanada aadressidele palume märMda „POSTAL CODE" ]a USA aadressidde ,,ZIP COPE^V ; ^ ^ Pangatshekk vöi posti rahakaart kir^itada Estonian Publlshersniniele. 461-07e4 KÖIKTOEKS KINbLUSTUSTEKS "HNSURANCE" M82 Bathurst St.;4 (Bathurst—St, Telefon kontoris S53-7815 653-781^ Pikisilmi oodatud Andrus Saa- ise koostama vajalikku Spuköi-reste „Eesti Keele Mõistelise Sõ- det inddcsi näol, mida sisuliselt naraamatu Indeks*' ilmus trükist toimetas dots. Valter Täuli, tehni- Uippsäia ülikooli soommgri Insti- liselt Johannes Raag, 'kuiia kor-tuudi kirjastusel. 506: lehökiülge rektuuri luges noor keeleteadlane hõlmav indeks miiudab alles nüüd I^imo^^^R Humanisti-fcasutatavaks Vaba E ^ t i kirjas-1 ka Forskhingsräd on väloaand-tuse! ilmunud neü^õnaraamatu; mist toetanud onajandusllkult köidet, millistest viimane ilmus 1968, seega 11 aasitait tagasi, kuid' Kuna raama/t ümus eraldi sõnar tähestikuline indeks, seega „voti"; raamatust j a eraldi kirjastatuna, kogu Saareste töö kas-utamiseiks,^ seda k a eraldi tellida, jäi Imumata, vaatamata kordu- BtteteUijatele on väljasaatmine vatele lubadustele. ; alanud. Indeksi isaab t ^ i d a IIpp- Nälies Saareste väärtusliku töö sala ülikooli Einsk-ugrisfca Insti-lõpetamise vajadust, asus Upp- tutionenüt, Box 513, 7öl 20 Upp-sda .ülikooli soomsiugri instituut 'Söila. • . > P@stal Stn. CB T@f önto 3, Oiit.^ Palun mulle saat^ VABA EESTLANE / poolaasts^ / veerandaastaks — tavalise /ki^ipostigaäkt€S,;.--*^------^ 197—. Tellimise katteks lisan $ rahas / tsheüga / rahakaardiga. (Raha saata |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-30-03
