Vaba eestlane , August 16, 1977

              Lk. 6
nu'wmi
gUü^ntm,!lill11>11 riik rkiffrtmX- • i f*"'^^^^^'-^*'- •--likll lii^iwmriiXS
Soola tcarvitami^e
1 1957. a. veebruaris toimus Eestis esimest korda pärast sõda Eesti Ja Soome yafeeMue maadlmsvõist-lus.
Sellest võttis Soome poolt osa kaheksa maadlejat. Nüüd on sellest möödunud 20 aastat ja neei
aastad on olnud kahe maa sportlaste vahel lähedased, soojad, sportlaste, treenerite ja spordijuhtide
1 sagedaste kontaktidega, kinnitatakse soome spordiajalehes „TUL". Edasi kirjutab peatoimetaja Pefe.
ka-Hurme:
Sel paarilkümnel aastal on olnud
palju sportlasi, treenereid ja spor­di
juhte, kes on külastanud vasta­kuti
yennasriike, kuid Eesti Kalevi
esimees Johannes Nittimi võib pi-da"
da Soome Töölisspprtlaste Liidu
ja Kalevi vahelise tegevuse hin­ge^.
Nittim valiti Kalevi esime­heks
1957 ja tegutses sellel kohal
kuni käesoleva aasta kevadeni ol­les
sellel kohal 20 aastat.
Maadlejad olid esimesed, kes
käisid Tallinnas, ja selle järgi
kui „jää oli murdunud" tulid
korvpallurid ja naisvõimlejad.
Maadlusvõistlus kui esimene selle-
\taoline sõprusüritus oH eriti tore.
Võistlus peeti Estonia Teatris,
kontsertsaal oli puupüsti pealtvaa­tajaid
täis ja meeleolu oli vaga
piduJik kuna ruumi oli kaunistu­seks
toodud ka Soome lipud ja
miks ei pidanud meeleolu ka ülev
olema kui soomlaste võidu puhul
mängiti Soome hümni, mis eestlas­tele
,meenutäs ju oma iseseisvus­aegseid
võistlusi
Samal kevadel esinesid Tallin­nas
soome naisvõimlejad. Järgne­sid
korvpallurid ja see võistlus
oli eriti tugev, kuna eestlaste korv^
pallitase oli sel ajal juba kõrge.
Soomlased kaotasid. Tartus 108—52
ja l^Uinnas 105—§4.
Esimese vaštukülaskäigu Soo­me
sooritasid eestlased sama
aasta aprillis, mil maadlejad pi­dasid
Soomes kolm võistlust.
Esimese võistluse muutis oma­moodi
ajalooliseks asjaolu, et see
esitati televisiooni kaudu ka Soo­me,
et soomlased võiksid jälgida
oma sportlaste tulemusi. Sel ajal
tuli sportlastel Eesti ja Eestist
Soome sõita Leningradi kaudu
ronriga.
Juba algusest peale taheti moo­dustada
Kalevi ja soomlaste vahe­list
lutu, kuiia seda peeti heaks
võistlustingimuste aluseks, kuid
kahjatsetavalt pole sellest suude­tud
kimii pidada.. Spordisuhted on
küll püsinud aastate jooksul ja kui
need hõlmasid alul 90 sportlase
ümber aastas, siis nüüd on need
jäänud 60-le hingele aastas. Sport­laste
vahetusele lisaks on toimu­nud
ka treenerivahetüsi, kus on
ohiud tegevad korvpallitreener
Kullam, kergejõustikutreener Tsi-kin
ja mootorratturite treener
Laur, kes on juba vanad utttavad
Soome sportlastele.
Kalevi sportlaste lootus on, et
tulevikus võiks suuremaid grup­pe
vahetada, näiteks maavõist­lusi
ka kergejõustikus, millest m
küll juttu ohiud.
Samuti ^ loodetakse, et võistlused
toimuks tüiedamini kui kord aas­tas.
Samuti tahetakse näha treene­rite
ja spordilaagrite' vahetust;
millest nii,Kalevi kui ka Soome
sportlased kasu saaksid. Tallinna
kõrval tahaksid eestlased, et spor­divõistlusi
saaks korraldatud ka
Pärnus, Tartus ja Viljandis, kuigi
aeg pole igakord sobiv. •
Eesti Kalevis on praegu 165.000
liiget, kuhu kuuluvad 582 spordi­ühingut;
Kalev on peaasjalikult
ametiühingute spordiorganisat-sioon,
j a see saab toetust ameti­ühingute
liidult.
Kalevi palgalistena töötavad üle
800 isiku, kellest treenereid on
üksi 200, näiteks ou kergejõusti­kutreenereid
palgalisi kokku 38.
Kalev omab spordihooneid, välja­kuid,
saale, ujulaid, miUe juures
teenistujate hulk on Kalevi jialga-lehel
Liidu FOgrammis on üle 40
spordüiam, millest tugevamad on
korvpall, võrkpall, purjetus, jalg­rattasõit,
kergejõustik, suusatami­ne,^
maadlemine, sõudmine, ujumi­ne,
tennis, mootorsport ja spordi^
sukeldus.
Võrk- ja korvpallis on Eesti Ka­lev
mänginud mitmel aastal N.
Lüdu meistersarjaš, võrkpallis on
Kalev võitnud N. Liidu meistri ni­megi.
Korvpallis on Kalevil ohud
sellised tugevad nimed nagu Lipso,
Tomson, Krikun, Lepmets, võrk­pallis
Viljar Loor.
Kergejõustikust on nimetada
Virkus, Pärnakivi ja Nurmeki­v
i , kes olid Soome Jboksjaile
sageli ülivõimsad võistluskaas-lased.
Kalevi märgi all on võistlenud ka
Rein Aun, Enno Kitsing, Mart
Paama, Tõnu Lepik, K^upo Met
sur, Kalju Jurkata!m,>Rein Tölp,
Laine Erik ja mitmel korral Soo­met
külastanud ja alles sel ke
vadel Oulus uue Eesti rekordi
kõrgushüppes teinud Vello. Lumi.
Aga on ka esiiidajaid teistelt
aladelt, kel on; oinud soomlaste­ga
võistlustel kokkupuuteid ja
kes on oma tulemustega Soome
spordihuviliste hulgas tuntud
Selles nimekirjas on ka endine
uisutamise maaihnameister Ants
Antson, kuigi Eestis ei ole püsi­vat
kunstliku jää rada, mis t
treeninguaja jättis väga lühike
seks.
Sellise tagasivaade andis soome
sprodiajakiri „TÜL" 20 sõprusaas-ta
tööd vaadeldes ja kokkuVõtteic
tehes.
Selles öeldakse veel, et keel pole
suhtlemisel takistuseks olnud ja
spordivõistlused on kõik väg
sõbralikud kokkutulekud.
Selles koostöövaimus loodetakse
järgnevaid aastakümneid jätkata.
31.
Türiasin senor Äyala't ja läkski
hoopis' rahuükuma südamega
teaifcrisse tagasi. Ta oli asjade
eest hästi hoolitsenud. Major Sa­bata
ageaidid ajavad oma äsja
ära, kaitsevad meid mõlemit nii
kommunistlike kallaletungide eest
ikui ka Mafia vastu. Sest kes Meh­hiko
politseiga raksu läheb, sellel
pole head oodata. Pannakse türmi
ja visatakse võti ära. Ega sün ole
Kanada Või USA, kus valitsus
peab gangsteritele prii advokaadi
palkama ja neid mi kiiresti fciii
võimalik jälle vabadusse laskma.
E i , siin valitseb kord nagu muist­ses
Mongoolias, et kui sa süütu
oled, siJs (tõenda seda, muidu tee­me
su pea jagu lühemaks, ja asi
' amts.
X. PEATÜKK:. SENOR CHONG
: Kui mä turistidesumma hulgast
Palacio'st välja astusin, seisis ter­ve
rida taksosid teatri ees ja õige
mitmed neist kandsid mustvalgeid
ruuduribäsid ümber katuseserva-de.
Vaatasin otsivalt ringi. Pime­das
ei näinud, millised need Saba­ta
politseimehed oleksid võinud ol­la.
Otsustasin veidi oodata. Mõne
minutiga olid nad suuremalt osalt,
täis turiste, minema vuranud. Ai­nult
üks Cheoker-cab jäi veel sin­na
kõnnitee servale seisma, vahe-hete-
vahel mõnda pealetükkivat
turista'it tagasi tõrjudes. Astusin
ja vaatasin silmanurgast.
® Bradfordis, Inglismaal, tegut­sev
Eesti Kodu, seaUse; E. Maja
omanik, pidas aasitaikcK>soleik:iit
Kinnitati amaimie ,. tasiakaaiixs
44.298 naelaga. Liikmeid oli kodul
1.1. 1977 4 i l , neist eestlasi 291 ja
teistest rähvusitest 120. Eestlasist
liikmeist olid 82 ipensionärid ja 2
noored. Juhatuses on: Arnold
Vaino esimees; Ended' Raatma
abi, usaldusmees Aoigust Ottai
sekretär, Villem Kiimas laekur
ja usaldiusmehed Aksel Paluoja
Erich Priim, Venda Tootsi, Velüo
Vahter, Karin Rästa, Johannes
Erm. Helmut Unniik ja Tüu KOr
jando.
vasakuga, parem ikka veel taskus
püstolipäral.
„Kas tohiksin teie kredentsiaale
palada?"
,jAga muidugi, endastmõisteta­valt.
Kapten Chong, teie teenistu­ses."
Ja ilmuski välja plastik-kaantega
ID-ümbrik, miHel ilutses
Mehhiko rahvusvapp — kotkas ja
madu, the Eagle and the Serpent.
Veerisin kü-ja kokku. „E1 Capitan
de Policia Securidad Raimondo
Chöng." Julgeolekupolitsei kapten
Raimondo Chong. Niisüs on tege­mist
tõesti ühe Hnnamaa mehega,
nagu perekonnanime järgi otsusta­da.
Eesnime järgi aga Ladina-
Ameerikas sündinud ja ristitud
„Mister Kork — palun astuge
sisse!" lõi see kapten Chong mulle
takso-ukse lahti.
Äga mul olid Mehhiko takso-meestega
kurvad kogemused. Kip­pusid
ikuramused kõik kommunis­tid
olema.
„Võibolla astute 'teie hetkeks
Keskmine ameeriklane sööb 25
korda rohkem soola kui ta vajab,
cuna talle on soola tarvitamine
muutunud harjumuseks,: seleftas
Ameerika arst dr. Lot B. Page. On
olemas veenvaid tõendeid sellest,
et liigne soola tarvitamine on seo^
ses kõrge Vererõhuga, mis puudu­tab
20 miljonit ameeriklast.
Sool on harjumuseks puutuv ja
väga raske on sellesit loobuda. Ini­mestel
'tekib samane tärvidiis soola
ärgi nagu suitsetamise puhul, ai­nult
soolast loobumisel pole ,,loo-
)umisvalusid''. Suurima^ takistu­seks
ameeriklasil lügsest soola tar-'
Vitamisest loobumiseks on, et see
on muutunud neisse sügavalt sisse­kasvanud
kultuuriliseks eelarvami­seks,
kuna see on ohiud osana nen­de
kombeist alates piibliajastust.
Näiteks rooma sõdureile maksti
palka soolas. Isegi ingliskeelne sõ­na
„salary" on tuletatud ladina
tüvest , , s a r m i s tähendab sool.
Kuna sool oli nii väärtuslik toidu
säilitamiseks, tuli sellest ka mg-liskeelne
sõna „salvation". Roo­ma
ajal hinnati soola nü, et seda
võrdsustati tervisega. Nn me sai­me
väljendused nagu „soola väärt"
ja ,,maasool".
Nagu dr. Page ütles Võime eli­mineerida
kõrget vererõhku kui
loobume sajanditepikast soola tar­vitamisest.
Me arendame oma isu
soolale juba oma noores eas. Mida
enam me lastele soola toiduga an­name,
seda suuremaks nende isu
selle järgi läheb. Pole siiski ole­mas
mingit sidet soola isu ja soola
vajaduse järgi. Inimesed, kes on
soola tarvitanud ja sellest loobu­vad,
leiavad, et toit neile alul ei
maitse. Aga kui nad kord saavad
sellest üle, hakkavad nad jälle toi­du
looduslikust maitsest aru saa­ma,,-
iJurimused näitavad, et inime­sed,
kes väga vähe soola tarvita­vad,
oii vabad vererõhu problee­midest.
Uurimused näitavad ka,
et lapsed ja vanemad tavalises
olukorras ei vaja rohkem kui 200
milligrammi ehk üks teelusikas
soola päevas. Eriolukorras nagu
suvel - suure higistamisega võib
kuni kaks grammi kasutada. Kui
kontrolliksime soola tarvitamist
suudaksime kontrollida ühe gene­ratsiooni
jooksul ka oma vererõh­ku.
VABA EESTLASE" TALITUSES
Aidake kaasa
„VÄBA EESTLAŠ
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
Bl
Ayala salaragent, arvasin, ja astu­sin
ligemale. , ,
„Vabandage, härrad, aga ootan
sün kedagi, kes on saadetud senor
Ayala poolt — olete te selle
dzhentlemaniga tuttav?"
Pruuninäoline, hüTtapäraste näo­joontega
vihmamantlis saks vaa­tas
mulle tänavalaterna valguses
uurivalt otsa.
„Senor Kork, I presume?" Et
kas härra Kork? Mees rääkis
võrdlemisi viisakalt inglise keelt,
nagu näis. Nü nagu vanasti seal
Mustade Maal Aafrikas, kus senor
Stanley senor Livingstoni järgi kü­sis.
Ütles nü ja ulatas mulle käe,
nagu olfiksmie vanad tuttavad.
Rooli taga istus keegi tõmmunäoü-ne
taksojuhi nokatsmütsis sell, ci-garro
suunurgas. Tagaisünes oli
keegi rohkem härrasmehe moodi,
valges vihmamantlis ja püstjuuste-ga
kodanik, lips ees ja kübar peas." välja, kapten? Teeme siin pargis
seesama ongi see senor väikese jalutuskäigu ja räägime
asjad läbi? Eks'hiljem või sõita,
kui peaks tarvis olema."
Olin ettevaatlik. Kes korra põle­tada
saanud, kardab tuld.
„Kuidas eelistate", vastas kap­ten
Chong nagu mokaotsast ja as­tus
autost välja.
„Oota meid seal pargiservas, Jo-sä",
ütles ta oma autosohvrüe jä
viipas käega lähedase Alameda
pargi poole. Me jalutasime üle
laia tänava. Nn tänav kui ka park
olid võrdlemisi rahvast täis. nm-selt
olid inim^ed Mehhikos kaua
üleval. Muidugi ei ohiud need par-gisjalutajad
vaesed peon'id, kes
vara üles pidid tõusma ja enne
seitset tööle minema, vaid võrdle-
R A Ä J i A T U iP
Hmd
i l m e l v a n d i ^ Pargi
InldMetammetõm-^i Näidendid ja :
ettekanded noortele
L. Wahtras — Liivaklass
Ravimtaimed, ZSÄretsepiÜ
Enn Nõu V a s t u v e t t . .. •
Anna Ahmatövä — Marie Under — E©ek?i©m
H. MichelsonSkauüikul teel
H. Michelson — Noorsootöö radadd
H . Mchelson — Eesti radadelt
Eduard Krants ^ Lmnäütlased (luuletuiskoga]
Hona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu) V
Estöniaii Official Gnide
Paul Laan — Mõttelend - Püte ja peegeldW
Herbert Sahi — Utoopia Ja futuroloogia
Karin Saarsen — Lohengriisi lahkomisie
K. Inno — Tartu UnJversityin Estonia
A. Eubja — Kadunud kodud — mälestas®^
A. Kubja ~ Mälestusi ködusaar^^
A. Kubja — Palakesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 J k . - f 64 lk. fotosid '
Leho Lumisjje — Alamuse Andres — biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar'Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal ^
L. Lumiste — Killad külas
A Vomm — Eistsõnad 1
A. Vomm — Ristsõnad U.
A. Vomm — Ristsõnad I H I
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm Minu hJug üuuletuskogu)
E. Eerme 4 Surnud laevad Ja elavad
K. Eerme -4 Päevata päevad Ja ööta ööd n
S. Ekbaum i -AJatar (kmletuskogu)
Aarand Hoos — jumalaga, Ears ja Erzurum
J . PitkaSlajusõlmed
T. Tamm - Need teod süüdistavad O
A/Eäbia — J ^ l m ja,
Urve.Karuks — Modakoadnr (iudetuskogu)
2.5a : .35.;
.2J0 '
3S
IS
2.50 15
AO
.5.— ..:
3.5®. ^ 35
3 . -
4 30
35
35
15
3 . ~ ' : ~ 15
/Km
•5.— •
5 . -
4.50 25
4.50
1.25
8.50
25
1.50 20
85
6.65; m
2.10 40
40
2.50 20
255 20
2.25 SäÕ
2.25 20
20.~ , 40
1.50
A
• . ;15
4 . -
40
30
30 m 40
10.-
. w
40
20
R A Ä M Ä T U I B L A S T E L E :
Ealevipoeg — õpjfe- ja tööraaiEat iasitele 2.50
õpeta mind lugema I — (õgype- ja: tööraamat j
edkooUealistele lastele värvitrükis) 3.—
õpeta mind lugema E — õppe- ja tiipraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—
Eesä keete BsMPJutustikl , 23^
m
Võtsin ta pakutud käs vastu oma Imisi euroopaüku välimusega kesk- ei
Massi esindajad, kes enne küm­met
ametisse ei läinud. Nad olid
just nüüd kinost või teatrist tul­nud,
et enne koju minemist veidi
värsket õhku hingata — päev oli
olnud võrdlemisi sõe, äga nüüd oli
väljas mõnusalt jahe. Kuigi Ciu­dad
Mexico seitsetuhat jalga iile
merepinna asub ja selle tõttu siin
kunagi nii kuumaks ei lähe, nagu
näiteks Acapulco's, on siin suvel
siiski päris soojavõitu. Kuigi meil
Kanadamaal veel varakevad, oli
siin maal juba ammu suvi.
„Niisiis", algas kapten Chong,
kui pargis ühe tühja kivipingi leid­sime
ja sellel istet võtsime, ,,mis
on teil Mehhiko Julgeolekupolitsei­le
teatada? Senor Ayala mainis
midagi sellest, et teie elu olevat
siinsete kommunistide poolt ohus­tatud.
Seda tundub vähe raske us­kuda.'"
: :
Tõmbasin nüüd omakorda. ID-kaardi
välja. Kapten Chong võttis
taskust pisikese elektrilambi ja
uuris seda hoolega.
, ,Okei, seersant Kork '— milles
seisab asi?"
•^Olen sim ametiasjus, kapten
Chong. Miiia ja mu kolleeg, me ot­sime
kedagi taga. üsna juhuslikult
sattusime kommunistidega kon­takti,
kes aga meie peale nüüd
jahti peavad. Nad paistavad arva­vat,
et me nende jahu oleme — te^
gelikult on meil aga hoopis teised
ülesanded. Kas soovite neist kuul-
•da, või ei huvita see aspekt
t e i d r ' : • •
„Kõlge pealt pean märkima,
seersant, et kui teü MeWiikos
ametiasju on, siis oleksite kõhe pi­danud
meie juurde tulema!"
„Miks te arvate, et ma täna se­nor
Ayala jutul käisin? Kahjuks
mä kuigi kaugele, mul
ei õnnestunud seal kellegagi kok­ku
saada, kes minu ja mu asjade
vastu ihuvi o M s tunnud — senor
Ayala kaasa arvatud. Või kuidas?"
„Ilmselt siiski, si — še^t muidu
ei oleks me ju siin? Aga sellegi
poolest, peate minuga kaasa tule­ma,
sest olete juba mitu päeva
Mehhikos ja sün oma käe peal
töötanud, teie ja teie partner seal
Melia Purua hoteUis — ja meie po­le
iteile selleks luba annud! Mu
Jefe, niajor Sabata soovib seUe
üle teiega isiklikult rääkida!"
Tõmbasin oma Colfi vöö va­helt
|a torkasin rauaotsa tallis
ribidesse. Tõmbasin igaks juhuks
ka valju naksatusega ikuke vmna,
et ta aru saaks et mul on tõsi ta­ga^-.-
• ,,Kühna ära, sa tohnuahv", üt-lesih,„
Chong või mis su õige ni­mi
võib olla! Ära tee valeliigu-tusi
— võin närviliseks muutuda
ja siis võib õnnetus juhtuda. See
riist mu rusikas on 45-kaliibriline
ja ta teeb sulle naba kõrvale me-tu
suure augu, kui ta lahti peaks
minema."
Viivuks valitses meie vahel
vaikus. Siis rääkis senor Chong
uuesti, aga nagu pisut teise too­niga.
„Pean teid hoiatama, seiior
Kork'V lausus ta, „pean teid hoia­tama,
selline käitumine pole Meh­hikos
lubatud — teü pole siin min­geid
politseiõigusi."
„Sinul ka ei ole", arvasin mina,
„sest sa pole mingi politseinik!"
„Miks te seda arvaitCj senor?"
tahtis senor Chong teada. Ta oli
tõesti sitainäihtavait külma kõhuga
sell, sest tal ei pilkunud silmgi sel­le
pärast, eit tal laetud püMol r i -
, bide vahel torkis.' :
,,Tegid just vÄese vea sisse*',
selgitasin mina, ,,kui sa hakkasid
mu kamraadist seal Melia Puraas
rääkima - - sellest ei t e a t a d Aya­la
midagi, eit me seal elasime. Sa­muti
ei teadnud ta, et me juba mi­tu
päeva Mehhikos olime. Selle in­formatsiooni
võisid sa ainult oma
iSõprade, Mehhiko kommunistide
käest saada. Sa oled üks neisti kas
|M)le tõsi? Või oled sa hoopis Pu-nahiina
saatkonnast? Mis?"
Selle peale senor Chong naera­tas,
mi et valged kihvad välkusid
tõmmus näos.
„Tead sa ka, et mu Camarada
on sind ^ealt pargiservast kirbule'
võtnud? Kifi valeliigutuse teed,
saadab ta šmd teise ihna! Tal on
automaatkarabiin, sele, maa pealt
ta nii kergesit mööda e i lase."
„Sind aga see enam palju ei ai­ta",
vastasin mina, ,,sest nii nagu ^
esimene larakas ffli, oled sa tei­ses
niaaümas. J a siis olen mina
piügi all kõhuli, vaimis su Cama-rada't
iga kell vastu võtma, kas
püssiga või ihna."
Selle peale hakkas senor Chong
päriselt naerma; Paistis et ta oü
hea pokkerimängija närviga.
„Nüsüs — paistab et meü on
siin midagi, mida hiiü^
xicanStandoff"— Mehhiko viik.
Tema ei saa sind lasta, sest ta ei
teaj mis sün on juhtum.as, ja sina
ei säa lasta mind, sest kui esime­ne
pauk käib, saad sa terve valan­gu,
olgu sa süs pingi peal või pin­gi
all. Mis sa sellest arvad? Pa­rem
lase nürid lahti ja m« lahku­me
: INI
ADV(
Room 1912,
Toronto
PostiaadrešJ
Ont. (Bayl
Telel
24-tundi teil
JOHN
• • • •• -j.
Chartel
725 Don
483-1
412 R(
Võitlus
Vastu T(
BETONG,
sõjaväeüksui
lõunapürkon|
mmaid operl
ke partisani!
rimiseksc N€
takse Kagul
komunismivc
operätsiooni(
sõja lõppu, j
arvu Tais aij
le ning nend^
mitniest ttihi
vad tai ja
sed, kes saa^
kahurväe ja I
tust. KOI
koondatud
ja Malaia
viimase 17
segamatult
seerinud.
FONTI/
348 Dani
\PONTIi
L E MAI
B U I C K I
.GJVI.C.
Pruugiti
: Esmda.li
Tdefol
k(
Vaba
REET .— eel
Reet Hencj
PEEGELDU]
Leida Jarl
KAJAKAS- -
kohvikust
TULE RÄNI
' V A R J U . . .
skautide lj
. LASTE MAi
EESTI RAHI
Ellen Par\|
• LAUL SINUI
RÕÕMSAID
Jüri Lipp
Plaadi hin|
V .
.V