1977-08-16-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 60
l i n d Saatekulu
$
2.50 35'
3.-
2Ä)
33
15
2.50 • 15
5.— 40
3.50 35
3.- 35
4.30 35
35
3.- 15
3.- • 15
5.- 40
5 - 25
4.50 25
450 IS
1.25
8.50 40
3 . - 25
2.- 2^
1.50
14.- 85
6.65 40
2.10 40
5.3Ö - 40
2.50 20
; 2.25 20
2.25-- 20
•2.25" 20
uo.— 40
1.50 15
4.- m
4.-: 30
4.- 30
8.80 . 40
5.- 40
10.- 40
6.- 20
2.50
3. -
4. -
2.25
50
40
40
35
väikese vea. sisse"',
. ..kui sa hakkasid
seal Melia Puruas
lest ei teadjiud Aya-le
seal elasime. Sa-
|[| ta, et me juba mi-cos
olime. Selle in-
|<)isid sa ainult oma
Jiiko kommunistide
oled üks rieist, kas
oled sa hoopis Puhmast?
Mis?'"-
Lenor Chong - naera-
?d kihvad välkusid
er mu Gamaracla
argiservast. kirbule
valeliiguruse teed,
teise, ilma! Tal on
|:in. selle maa pealt
.mööda ei lase.''
|e enam palju ei ai-pina,
,.sest nii nagu '
äs käib, oled sa tei;
Ja sii^ olen mina
i, valmis su Cama-vastu
võtma, ka.*;
ba.'-
fakkas senor ChoniJ
, Paistis et ta. oli
^ngija nämga. ^
raistab et meil on
[•da. hüütakse ..Me- '
— .Mehhiko viik.
Ind lasta, sest ta -ei
jülitumas. ja sina
lind. sest kui e^sime-
)aad sa ten^e valan-pingi
peal või pin-sellest
arvad? Pa-lahti
ja me lahku-
Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 16. aut, 'stil l ^ ' ^ ^ - - - Tiiesdäy. Augiist 16. 19^^^^ . Lk. 7
li
Hcifiines 0|ca
IV
a AOVOKAAT-NOTAR
aoom 1912, Royal Trust Tower,
Toronto Dominion Centre
i^stiaadress: P.O. 326, Toroito
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
M-tundi telefoni valveteenistus
Chsrtered Accoantait
: : 5 Don Mills Rd. Snlte 4»2
, DPH Mills, Ojitario
483-6308, 429-4944
mida saab ainult juuresolevate j. Edasi käime läbi vaUtsuse osa-
O. P T I K
Tel. 5314251
m RONCE.SVAMiES
Võitlys kommyniistide
BETONG, Tai - Tai ja Malaia
sõjaväeüksused. on alustanud Tai
iõunapiirkondade dzhünglites suurem
aid operatsioone kommunistlike
partisanide j5ul^ude likvidee-rimilseks:
Neid operatsioone pee-
: takse Kagu-Aasias suuremateks
komunismivastasteks relvastatud
operatsioonideks pärast Indo-Hiina.
.sõja lõppu. Pimaste partisanide
arvil Tais arvestatakse 2000 mehele
ning nende vastu on rakendatud
mitmest tuhandest mehest koosne-.
vad tai ja malaia regulaarüksu-sed,
kes saavad pidevalt lennuväe,
kahurväe ja soomusmasinate toetust.:
Kommunistide'peajõud on
koondatud Betongi piirkonda Tai
ja Malaia piiril, kus punased on
viimase 17 aasta jooksul peaaegu
segamatult oma jõudusid organiseerinud.
. ; ' .
Kuna meid oodatakse Kanada
Arhiivis (Public. Archives of Cana-da),
ei saa me kauem oma valitud
parlamendiliikmete huvitavat tegevust
jääda kaasaelama. Rutta-nie
parlamendihoonest uue eesmärgi
poole, mi? pole kaugel ja on
vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.
Jõelt puhub meeldivat värsket
tuult ja nõrgendab tänavakivide'
õhkuvat-kuumust.
Kanada Arhiiv on väga ulatusliku
haardega asutus kõige selle talletamiseks
ja säilitamiseks, mis
nüüd,; ^ a veelgi rohkem tulevi-
*kus, võib näidata Kanada elu kujunemist
kirevaist etnilistest gruppidest
j a ühiskoncladest üheks terviklikuks
riigiks. Vähemalt praegu
on see soov olemas, kuigi Quebec
kipiib küljest killunema.
Oleme ju)3a kokkulepitud ajast
hilinenud. Kõigepealt öeldakse
meile tervitusi, sest just etniline
ajakirjandus võib kaasaaidata
nende rahvusgruppides' olevaid
materjale arhiivi valdusse juhtida
oma sellekohaste üleskutsete ja
selgitustega.
Meile tutvustatakse filmiga arhiivi
üldist organisatsiooni ja tegevust.
Siis jaotatakse meid kolme
I ühesuurusse gruppi, kellest kaks
1 saavad jääda tutvuma arhiiviga
' I kuna üks viiakse üle. tänava asuvasse.
National Library hoonesse
sealsete etniliste raamatutega tutvuma.
Kuna aga arhiivis on ajalehtede
osakond/ sus langeb seekord
valik ajakirjanikuna arhiivi
kasuks.
Arhüvil on niitu osakonda. Tõstukid
ei v i i meid mitte üles- vaid
allapoole, kordkorralt sügavamale.
Kõigepealt viiakse meid kaartide
osakonda. See asutati arhiivi osakonnana
1908 ja sisaldas sns 4285
kaarti. 1930-ks aastaks oli kaartide
arv tõusnud juba 30.0004e kaardile
ja 30O. atlasele. Praegu on selles
umbes kolmveerand miljonit ühi-ametnike
kontrolli all uurida.
Osakonna eesmärk on olnud koguda
kõiki Kanadat käsitlevaid
kaarte, samuti arhitektuurilisi
plaane ja inseneride joonestusi.
Kui alul olid huvialasteks objektideks
Kanadaga seotud kaardid,
siis 1965. a. omati 150.000 võõrast
tüpograafüist kaarti.' 1967. a. hakati
arhiivi kaardikogu nimetama
National Map Collection.
Väärtuslikumad selles on Ptole-
Aiaic kogu kuhu kuulub kä 1508
Rooma väljaanne koos Ruysch
kaardiga, mis näitab Kanadat
põhja-ida osana Aasiast. Samuti
on kogude hulgas 1513 a. väljaantud
Strasbourg'! kaart. Neid hoitakse
väga-hoolikalt. Laudadel on
aga palju kaarte, mida tahetakse
muuta: ajahambale vastupidavamaks
mitmete uute säilitamisva-henditega.
Järgmine on käsikirjade osakond,
mis hõlmab ajalooliselt tähtsaid
erakäsikirju, ärikirjavahetust
j a mitteriiklikke materjale. Praegu
on osakonnas umbes 27 miljonit
lehekülge käsikirjalist materjali,
mis võtab 20.000 jalga jooksvat
raamaturiiuli pinda. Osakond teenindab
ka valitsuse osakondi ja
annab informatsiooni ja nõuannet
isikuile telefoni teel. Hulk aastaid
kuulusid siia ka valitsuse materjalid,
aga. 1973. a. eraldati Public
Record sektsioon iseseisvaks. Käsikirjade
osakond on jaotatud
kuueks sektsiooniks: eel-toföde-ratsiooni,
peaministrite, avalike
riigiettevõtete, sotsiaal-ökonoomi-iine,
etnilise arhiivi ja uurimis-alaseks
sektsioonideks. Siia kuuluvad
veel alajaotustena referents,
iGhnilise teeninduse ja diffusiooni
arvestusüksused ja SNAP (syste-matic
National Acquisitions Pro-kondade
materjalidest moodustatud
Public Records osakonna, kus
on: riiulipinda juba kasutamise]
18.300 meetrit. Arhiivi raamatukogus,
mille juures on spetsiaalne re^
ferentsteenindus, on üle 80.000
köite Kanadast ja ta ajaloost, nende
hulgas mitmesuguseid üksikuid
ja perioodilisi väljaandeid, samuti
väljaandeid valitsuse eriosakondadest.
- Etniliste ajalehtede kõrgete •
riiulite vahel annab meile seletust
sihvakas tütarlaps. K u i küsin „Va-ba
Eestlase" kohta asupaika, alustab
ta kohe eestikeelset juttu. Selgub,
et ta ema on eestlane,, isa
leedulane, ise töötab etniliste perioodiliste
väljaannete spetsialistina,
nimi Ruth Bogushis. Meie lühike
vestlus jääbki eestikeelseks
kuni teised ajakirjanikud tulevad
oma väljaannete kohta andnieid
pärima. ^
Veel qn Machine Readable arhiiv,
mis sisaldab masinal loetavat
materjali. Piltide osakond kogub
dokumentaal$ieid joonistusi, .\mis
seotud inimeste, ajalooliste •sündmustega,
kohtade ja asjadega.
National F i lm arhiivis on väga
suur kogu kanada filme koos
Sound - Archives sektsiooniga hõlmates
üle 30.000 tunni helilindis-atud
kõnesid j a , intervjuusid.:
1
oa
kut: mõned neist väga hinnalised, gräm).
National Photographic Gollec-tion'is
on üle 3 miljoni foto, mis
näitavad Kanada arengut ja elu
fotokunsti leiutamisest . peale.
Osa neist on juba teemagruppide
kaupa .Selekteeritud ja tekstiga
varustatud ning kergesti leita-,
vad. Immigratsiooni all leidus
eestlastest üks .foto, sellel olid
eestlaste grupipilt,' kes olid tulnud
..Walnutiga'-'. See oli ka ainus,
mis, meist seal leidus. Tõenäoliselt
on meie osa suureni hilisemais,
veer korraldamata 'aasata
le lotokogudes. ; .
Tekstiiltööd äratasid tähelepanu oma võrratu ilumeelega, aga ka ta^-
du tekstiilkunsti sajanditepikkuse väryirikkusega. Pildil valgevene-lanna
Madeline Ziniak vaatlemas väljapanekuid, kus ta avastas mitmeid
oma rahva Juures leiduvaid detaile.
Foto: Ontario Turismi- j a TÖöstusministeerium — B. Reed
%• PONTLIC BUIC3i Cü. L t d ,
•M8 Daniorth Ave., Toronto
PONTIAC TIRESIRD
L E i^lANS i\STRE .
B U i C S ^ VENTÜRA H
G.M.C. veoautod
PniiJgitiid autod
Telefon: äris 461-3561
kodus 423-5716
HELIPLAATI
Arhiivide juures on mitmesuguseid
teenindusi. Kuigi sealt ei
laenutata dokumente välja, võib
teha uurimistööd kohapeal ja
ruumid on 24 tundi päevas avatud.
Dokumente laenutatakse eri-juhtumeil
kui need on mikrofü-mitud.'
Peatume hetkeks veel raamatute
ja paberite säilitamise ja restaureerimise
töötajate juures. Kui
varem ajalooliselt väärtuslikud paberid
hävisid, siis. arhiiv on otsinud
kaitsevahendeid selliste kaotuste
vähendamiseks. Juba oma
asutamisest peale 1872 on arhiiv
pühendunud ajalooliselt tähtsate
isikute ja organisatsioonide paberite
säilumiskindlaks • tegemise
probleemide lahendamisele. Praegu
on uus meetod, kus raamatute
köKunued ja pudedad lehed muudetakse
uuteks ja püsivalt, ajale
vastupidavaks. '
Vastastänaval asuva National
Library kohta saame aga mitmesugust
materjali millest selgub, et
mitmekeelses raamatukcgus: on
ühe aasta jooksul, 1976: aprillis.t
kuni käesoleva aasta ni^.rtsini olnud
kokku 61.598 laenutamist, nende
hulgas ka 123 korda eestikeelseid
raamatuid. Lätlased olid lae-nutanud
17 ja leedulased 75 korda.
Üldse on Taamatukogus 40.229 ka-talogiseeritud.
raamatut. Raamatu^
kogu töötab põhimõttel..et raamatute
laenutamist, alustatakse neis
keeltes, mille -järgi on rohkem
küsimist..
likul oli külaliste arv väike, valvurid
jalutasid üksinda oma „eakas
ja heas seltskonnas". Nad olid vai-,
mis meeleldi juti ema. sest visuj^il-ne
seltskond Võib muutuda üksluiseks
olgugi, et nad on maailmakuulsad
nimed. Ottawa Gallery on
vaatamisväärsus, mis kogu liana-le
annab kunstilinna^ ilme.
Esimesel korrusel on näide kaa.s-aegsest
skulptum'isti mis esialgul
küll niuigama paneb. Teisel korrusel
on Euroopa kijnsti alaline
väljapanek ja korraldakse \ u ik
S&id näitusi igal. kahel kuul gaieni
alalisest kogust. Kolmandal Korrusel
Kanada kunst 18. sajanviist
kuni 20. sa;jandini. mis kummi! ih
kõik need kuuldused, et Kana^ia.v
enne. Teist maailmasõda nagu pole,
kujutavkünsti peale ,,sei''-'ne
grupi" olnudki. Neljandal korrusel
on vahetuvad näitused, kus oli '^s-^x
kevadel 90-aastasena surnud ^ ick
Bushi,näitus. Viiendal, konu^el
kunst väljaspool Kanadat, kus väljapanekud
vaheldusid, igä kolme
kuu järel, kusjuures tööd ön laenutatud.
Kuuendal korrusel graafika,
joonistused ja( fotograafia. .Seii^T
mendal bürooruumid kuna kõrg'5i-mal
asub kohvik.
'• \ • '/(Järgneb;: •
üheks ringreisi huvitavamaks osaks oli tutvumiiie Leedu Kodummiseumiga Kingstoni läliedal. Juba õuel
. võtsid saabujaid vastu kunstnikest abielupaar ja Skülptuiuld.
Foto: Ontario Turismi-, ja TÖöstusministeerium - B. Reed
Vaba Eesjtiase talituses:
R E E T — eesti rahvalaule
Reet llendrikson
l ' E E G E L D U S I — Rene üferi viisid
Leida Järvi, Andi-es Randsepp
\X. \
^^AJAKAS — Kodused kajad eesti
' kohvikust Kanadas
TULE RÄND.^ME MÄNDIDE •
V A R J U . . . — Eesti gaidide ja
skautide laule suurlaagritest
LASTE >L\AILM - Helmi Betlem
P . E S T I KAHVA- J A JÕULULAL1.E
Ellen Parve
•.LAUL.SINULE.-.JürfiLipp.. •
RÕÕMSAID J^UXUFOTI -
Jüri Lipp '
Plaadi hind koos saate
$ 6.—
• Oleme teinud ,,pika ületunni"'
arhiivis. Aga kogu päev on olnud
nii tegevusrohke, programm, pole
,a'nud hetkeksi aega hinge tõmbamiseks.
Jalutame nüüd läheduses
asuva hotellini õhtusöögiks ja
vaba aja kasutamiseks, mis ootuste
kohaselt seisneb Mafiasaate teise
osa vaatamises. Viimane Ipotus
agd luhtub: pärast mõneminutilist
bjate jälgimist mingi rikke tõttu
enam ükski televiisor hotellis ei
naita ei kuritegevust ega midagi
muud. Alles siis kui^saate aeg on
lai3i, hakkavad aparaadid korralikult
tööle. . • ' •'
Päev on andnud, väga palju naul-le^
d, veelgi rohkem* teadmisi Kanada
valitsemisest ja mitmekul-tu
aripcliitikast, kus etnilistele ajalehtedele
antakse vastutusrohke
osa, mis meenutab kevadisel. K a nada
Etnilise' Pressi' konverentsil
öeldud tunnustust, et. just etnilised
lehed on; moraalselt kõrgemal kui
mitmed suured kanada lehed.
Kohe oli A.Taraosaitis valmis seletusi andma kõigest sellest, mis esimesel hetkel saabujale
kas, rääkides andmeid oma omapärase ümbruskonna kohta, selle saamislost ja eesmärkidest,
jaga vastu vaatajat hallipäine kimstnik seletusi andmas.
Foto: Ontario Turismi- ja •TÖöstusministeerium
silma hak-
Pildü: sel-
B. Reed
• Rootsis. hakkas mõne - kuu
liilcuma norralasi käsitlevad nai-i;;
Üks neist oU sellina: .; ' • /
.— Kas tead,' mida võib lugcxi-:-;
norra, õllepudelite põhjalt? :
E i . .
- - A v a d a ' t e i s e s t otsast! j
Kopenhaageni lennuväljal tehti
teatavaks järgnevate lendude a,]ad.
Lufthansa lahkubi Frankfurti
kell 15.401 ~:
— Finnair Pariisi kell le-OÖ:"^''
SAS läheb- Oslosse s i i s , . vm
väike, osut on• nelja peal :ja -uur;
osut on kahe peal! v
Lennuk Stokhdlmist Bergenisse ^
cn-.just maandunud. Stjuardess tea--
tab reisijaile;
— Oleme.just maandunud Ö.era.-
n i s ; Olge head ja keerake vonui
kellad kümme aastat tagasi! •
Teisipäeva; ennelõuna . oli • ..vaba",
omal käel ostude tegemiseks
ja linna vaatamiseks, vähemalt
neist kohtadest kust vaid;mööda
sõideti. Osta pohiud midagi vaja,
aga. National Gallery oma rikkus- j
tega oli ligitõmbav. HommikUpoo-, nüd haige.
Ameerika,turist küsib Oslos :o:na
kõrval olevalt mehelt: I.
- K a s olete rootslane? :;
' — - . E i , olen n o r r a l a n e . : ; - ; . ; .,
Aga ;ie näete rootslasena. •
. - - Võib olla. olen kaks kuud ol-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770816 |
Description
| Title | 1977-08-16-07 |
| OCR text | Nr. 60 l i n d Saatekulu $ 2.50 35' 3.- 2Ä) 33 15 2.50 • 15 5.— 40 3.50 35 3.- 35 4.30 35 35 3.- 15 3.- • 15 5.- 40 5 - 25 4.50 25 450 IS 1.25 8.50 40 3 . - 25 2.- 2^ 1.50 14.- 85 6.65 40 2.10 40 5.3Ö - 40 2.50 20 ; 2.25 20 2.25-- 20 •2.25" 20 uo.— 40 1.50 15 4.- m 4.-: 30 4.- 30 8.80 . 40 5.- 40 10.- 40 6.- 20 2.50 3. - 4. - 2.25 50 40 40 35 väikese vea. sisse"', . ..kui sa hakkasid seal Melia Puruas lest ei teadjiud Aya-le seal elasime. Sa- |[| ta, et me juba mi-cos olime. Selle in- |<)isid sa ainult oma Jiiko kommunistide oled üks rieist, kas oled sa hoopis Puhmast? Mis?'"- Lenor Chong - naera- ?d kihvad välkusid er mu Gamaracla argiservast. kirbule valeliiguruse teed, teise, ilma! Tal on |:in. selle maa pealt .mööda ei lase.'' |e enam palju ei ai-pina, ,.sest nii nagu ' äs käib, oled sa tei; Ja sii^ olen mina i, valmis su Cama-vastu võtma, ka.*; ba.'- fakkas senor ChoniJ , Paistis et ta. oli ^ngija nämga. ^ raistab et meil on [•da. hüütakse ..Me- ' — .Mehhiko viik. Ind lasta, sest ta -ei jülitumas. ja sina lind. sest kui e^sime- )aad sa ten^e valan-pingi peal või pin-sellest arvad? Pa-lahti ja me lahku- Nr. VABA EESTLANE teisipäeval, 16. aut, 'stil l ^ ' ^ ^ - - - Tiiesdäy. Augiist 16. 19^^^^ . Lk. 7 li Hcifiines 0|ca IV a AOVOKAAT-NOTAR aoom 1912, Royal Trust Tower, Toronto Dominion Centre i^stiaadress: P.O. 326, Toroito Ont. (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 M-tundi telefoni valveteenistus Chsrtered Accoantait : : 5 Don Mills Rd. Snlte 4»2 , DPH Mills, Ojitario 483-6308, 429-4944 mida saab ainult juuresolevate j. Edasi käime läbi vaUtsuse osa- O. P T I K Tel. 5314251 m RONCE.SVAMiES Võitlys kommyniistide BETONG, Tai - Tai ja Malaia sõjaväeüksused. on alustanud Tai iõunapiirkondade dzhünglites suurem aid operatsioone kommunistlike partisanide j5ul^ude likvidee-rimilseks: Neid operatsioone pee- : takse Kagu-Aasias suuremateks komunismivastasteks relvastatud operatsioonideks pärast Indo-Hiina. .sõja lõppu. Pimaste partisanide arvil Tais arvestatakse 2000 mehele ning nende vastu on rakendatud mitmest tuhandest mehest koosne-. vad tai ja malaia regulaarüksu-sed, kes saavad pidevalt lennuväe, kahurväe ja soomusmasinate toetust.: Kommunistide'peajõud on koondatud Betongi piirkonda Tai ja Malaia piiril, kus punased on viimase 17 aasta jooksul peaaegu segamatult oma jõudusid organiseerinud. . ; ' . Kuna meid oodatakse Kanada Arhiivis (Public. Archives of Cana-da), ei saa me kauem oma valitud parlamendiliikmete huvitavat tegevust jääda kaasaelama. Rutta-nie parlamendihoonest uue eesmärgi poole, mi? pole kaugel ja on vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. Jõelt puhub meeldivat värsket tuult ja nõrgendab tänavakivide' õhkuvat-kuumust. Kanada Arhiiv on väga ulatusliku haardega asutus kõige selle talletamiseks ja säilitamiseks, mis nüüd,; ^ a veelgi rohkem tulevi- *kus, võib näidata Kanada elu kujunemist kirevaist etnilistest gruppidest j a ühiskoncladest üheks terviklikuks riigiks. Vähemalt praegu on see soov olemas, kuigi Quebec kipiib küljest killunema. Oleme ju)3a kokkulepitud ajast hilinenud. Kõigepealt öeldakse meile tervitusi, sest just etniline ajakirjandus võib kaasaaidata nende rahvusgruppides' olevaid materjale arhiivi valdusse juhtida oma sellekohaste üleskutsete ja selgitustega. Meile tutvustatakse filmiga arhiivi üldist organisatsiooni ja tegevust. Siis jaotatakse meid kolme I ühesuurusse gruppi, kellest kaks 1 saavad jääda tutvuma arhiiviga ' I kuna üks viiakse üle. tänava asuvasse. National Library hoonesse sealsete etniliste raamatutega tutvuma. Kuna aga arhiivis on ajalehtede osakond/ sus langeb seekord valik ajakirjanikuna arhiivi kasuks. Arhüvil on niitu osakonda. Tõstukid ei v i i meid mitte üles- vaid allapoole, kordkorralt sügavamale. Kõigepealt viiakse meid kaartide osakonda. See asutati arhiivi osakonnana 1908 ja sisaldas sns 4285 kaarti. 1930-ks aastaks oli kaartide arv tõusnud juba 30.0004e kaardile ja 30O. atlasele. Praegu on selles umbes kolmveerand miljonit ühi-ametnike kontrolli all uurida. Osakonna eesmärk on olnud koguda kõiki Kanadat käsitlevaid kaarte, samuti arhitektuurilisi plaane ja inseneride joonestusi. Kui alul olid huvialasteks objektideks Kanadaga seotud kaardid, siis 1965. a. omati 150.000 võõrast tüpograafüist kaarti.' 1967. a. hakati arhiivi kaardikogu nimetama National Map Collection. Väärtuslikumad selles on Ptole- Aiaic kogu kuhu kuulub kä 1508 Rooma väljaanne koos Ruysch kaardiga, mis näitab Kanadat põhja-ida osana Aasiast. Samuti on kogude hulgas 1513 a. väljaantud Strasbourg'! kaart. Neid hoitakse väga-hoolikalt. Laudadel on aga palju kaarte, mida tahetakse muuta: ajahambale vastupidavamaks mitmete uute säilitamisva-henditega. Järgmine on käsikirjade osakond, mis hõlmab ajalooliselt tähtsaid erakäsikirju, ärikirjavahetust j a mitteriiklikke materjale. Praegu on osakonnas umbes 27 miljonit lehekülge käsikirjalist materjali, mis võtab 20.000 jalga jooksvat raamaturiiuli pinda. Osakond teenindab ka valitsuse osakondi ja annab informatsiooni ja nõuannet isikuile telefoni teel. Hulk aastaid kuulusid siia ka valitsuse materjalid, aga. 1973. a. eraldati Public Record sektsioon iseseisvaks. Käsikirjade osakond on jaotatud kuueks sektsiooniks: eel-toföde-ratsiooni, peaministrite, avalike riigiettevõtete, sotsiaal-ökonoomi-iine, etnilise arhiivi ja uurimis-alaseks sektsioonideks. Siia kuuluvad veel alajaotustena referents, iGhnilise teeninduse ja diffusiooni arvestusüksused ja SNAP (syste-matic National Acquisitions Pro-kondade materjalidest moodustatud Public Records osakonna, kus on: riiulipinda juba kasutamise] 18.300 meetrit. Arhiivi raamatukogus, mille juures on spetsiaalne re^ ferentsteenindus, on üle 80.000 köite Kanadast ja ta ajaloost, nende hulgas mitmesuguseid üksikuid ja perioodilisi väljaandeid, samuti väljaandeid valitsuse eriosakondadest. - Etniliste ajalehtede kõrgete • riiulite vahel annab meile seletust sihvakas tütarlaps. K u i küsin „Va-ba Eestlase" kohta asupaika, alustab ta kohe eestikeelset juttu. Selgub, et ta ema on eestlane,, isa leedulane, ise töötab etniliste perioodiliste väljaannete spetsialistina, nimi Ruth Bogushis. Meie lühike vestlus jääbki eestikeelseks kuni teised ajakirjanikud tulevad oma väljaannete kohta andnieid pärima. ^ Veel qn Machine Readable arhiiv, mis sisaldab masinal loetavat materjali. Piltide osakond kogub dokumentaal$ieid joonistusi, .\mis seotud inimeste, ajalooliste •sündmustega, kohtade ja asjadega. National F i lm arhiivis on väga suur kogu kanada filme koos Sound - Archives sektsiooniga hõlmates üle 30.000 tunni helilindis-atud kõnesid j a , intervjuusid.: 1 oa kut: mõned neist väga hinnalised, gräm). National Photographic Gollec-tion'is on üle 3 miljoni foto, mis näitavad Kanada arengut ja elu fotokunsti leiutamisest . peale. Osa neist on juba teemagruppide kaupa .Selekteeritud ja tekstiga varustatud ning kergesti leita-, vad. Immigratsiooni all leidus eestlastest üks .foto, sellel olid eestlaste grupipilt,' kes olid tulnud ..Walnutiga'-'. See oli ka ainus, mis, meist seal leidus. Tõenäoliselt on meie osa suureni hilisemais, veer korraldamata 'aasata le lotokogudes. ; . Tekstiiltööd äratasid tähelepanu oma võrratu ilumeelega, aga ka ta^- du tekstiilkunsti sajanditepikkuse väryirikkusega. Pildil valgevene-lanna Madeline Ziniak vaatlemas väljapanekuid, kus ta avastas mitmeid oma rahva Juures leiduvaid detaile. Foto: Ontario Turismi- j a TÖöstusministeerium — B. Reed %• PONTLIC BUIC3i Cü. L t d , •M8 Daniorth Ave., Toronto PONTIAC TIRESIRD L E i^lANS i\STRE . B U i C S ^ VENTÜRA H G.M.C. veoautod PniiJgitiid autod Telefon: äris 461-3561 kodus 423-5716 HELIPLAATI Arhiivide juures on mitmesuguseid teenindusi. Kuigi sealt ei laenutata dokumente välja, võib teha uurimistööd kohapeal ja ruumid on 24 tundi päevas avatud. Dokumente laenutatakse eri-juhtumeil kui need on mikrofü-mitud.' Peatume hetkeks veel raamatute ja paberite säilitamise ja restaureerimise töötajate juures. Kui varem ajalooliselt väärtuslikud paberid hävisid, siis. arhiiv on otsinud kaitsevahendeid selliste kaotuste vähendamiseks. Juba oma asutamisest peale 1872 on arhiiv pühendunud ajalooliselt tähtsate isikute ja organisatsioonide paberite säilumiskindlaks • tegemise probleemide lahendamisele. Praegu on uus meetod, kus raamatute köKunued ja pudedad lehed muudetakse uuteks ja püsivalt, ajale vastupidavaks. ' Vastastänaval asuva National Library kohta saame aga mitmesugust materjali millest selgub, et mitmekeelses raamatukcgus: on ühe aasta jooksul, 1976: aprillis.t kuni käesoleva aasta ni^.rtsini olnud kokku 61.598 laenutamist, nende hulgas ka 123 korda eestikeelseid raamatuid. Lätlased olid lae-nutanud 17 ja leedulased 75 korda. Üldse on Taamatukogus 40.229 ka-talogiseeritud. raamatut. Raamatu^ kogu töötab põhimõttel..et raamatute laenutamist, alustatakse neis keeltes, mille -järgi on rohkem küsimist.. likul oli külaliste arv väike, valvurid jalutasid üksinda oma „eakas ja heas seltskonnas". Nad olid vai-, mis meeleldi juti ema. sest visuj^il-ne seltskond Võib muutuda üksluiseks olgugi, et nad on maailmakuulsad nimed. Ottawa Gallery on vaatamisväärsus, mis kogu liana-le annab kunstilinna^ ilme. Esimesel korrusel on näide kaa.s-aegsest skulptum'isti mis esialgul küll niuigama paneb. Teisel korrusel on Euroopa kijnsti alaline väljapanek ja korraldakse \ u ik S&id näitusi igal. kahel kuul gaieni alalisest kogust. Kolmandal Korrusel Kanada kunst 18. sajanviist kuni 20. sa;jandini. mis kummi! ih kõik need kuuldused, et Kana^ia.v enne. Teist maailmasõda nagu pole, kujutavkünsti peale ,,sei''-'ne grupi" olnudki. Neljandal korrusel on vahetuvad näitused, kus oli '^s-^x kevadel 90-aastasena surnud ^ ick Bushi,näitus. Viiendal, konu^el kunst väljaspool Kanadat, kus väljapanekud vaheldusid, igä kolme kuu järel, kusjuures tööd ön laenutatud. Kuuendal korrusel graafika, joonistused ja( fotograafia. .Seii^T mendal bürooruumid kuna kõrg'5i-mal asub kohvik. '• \ • '/(Järgneb;: • üheks ringreisi huvitavamaks osaks oli tutvumiiie Leedu Kodummiseumiga Kingstoni läliedal. Juba õuel . võtsid saabujaid vastu kunstnikest abielupaar ja Skülptuiuld. Foto: Ontario Turismi-, ja TÖöstusministeerium - B. Reed Vaba Eesjtiase talituses: R E E T — eesti rahvalaule Reet llendrikson l ' E E G E L D U S I — Rene üferi viisid Leida Järvi, Andi-es Randsepp \X. \ ^^AJAKAS — Kodused kajad eesti ' kohvikust Kanadas TULE RÄND.^ME MÄNDIDE • V A R J U . . . — Eesti gaidide ja skautide laule suurlaagritest LASTE >L\AILM - Helmi Betlem P . E S T I KAHVA- J A JÕULULAL1.E Ellen Parve •.LAUL.SINULE.-.JürfiLipp.. • RÕÕMSAID J^UXUFOTI - Jüri Lipp ' Plaadi hind koos saate $ 6.— • Oleme teinud ,,pika ületunni"' arhiivis. Aga kogu päev on olnud nii tegevusrohke, programm, pole ,a'nud hetkeksi aega hinge tõmbamiseks. Jalutame nüüd läheduses asuva hotellini õhtusöögiks ja vaba aja kasutamiseks, mis ootuste kohaselt seisneb Mafiasaate teise osa vaatamises. Viimane Ipotus agd luhtub: pärast mõneminutilist bjate jälgimist mingi rikke tõttu enam ükski televiisor hotellis ei naita ei kuritegevust ega midagi muud. Alles siis kui^saate aeg on lai3i, hakkavad aparaadid korralikult tööle. . • ' •' Päev on andnud, väga palju naul-le^ d, veelgi rohkem* teadmisi Kanada valitsemisest ja mitmekul-tu aripcliitikast, kus etnilistele ajalehtedele antakse vastutusrohke osa, mis meenutab kevadisel. K a nada Etnilise' Pressi' konverentsil öeldud tunnustust, et. just etnilised lehed on; moraalselt kõrgemal kui mitmed suured kanada lehed. Kohe oli A.Taraosaitis valmis seletusi andma kõigest sellest, mis esimesel hetkel saabujale kas, rääkides andmeid oma omapärase ümbruskonna kohta, selle saamislost ja eesmärkidest, jaga vastu vaatajat hallipäine kimstnik seletusi andmas. Foto: Ontario Turismi- ja •TÖöstusministeerium silma hak- Pildü: sel- B. Reed • Rootsis. hakkas mõne - kuu liilcuma norralasi käsitlevad nai-i;; Üks neist oU sellina: .; ' • / .— Kas tead,' mida võib lugcxi-:-; norra, õllepudelite põhjalt? : E i . . - - A v a d a ' t e i s e s t otsast! j Kopenhaageni lennuväljal tehti teatavaks järgnevate lendude a,]ad. Lufthansa lahkubi Frankfurti kell 15.401 ~: — Finnair Pariisi kell le-OÖ:"^'' SAS läheb- Oslosse s i i s , . vm väike, osut on• nelja peal :ja -uur; osut on kahe peal! v Lennuk Stokhdlmist Bergenisse ^ cn-.just maandunud. Stjuardess tea-- tab reisijaile; — Oleme.just maandunud Ö.era.- n i s ; Olge head ja keerake vonui kellad kümme aastat tagasi! • Teisipäeva; ennelõuna . oli • ..vaba", omal käel ostude tegemiseks ja linna vaatamiseks, vähemalt neist kohtadest kust vaid;mööda sõideti. Osta pohiud midagi vaja, aga. National Gallery oma rikkus- j tega oli ligitõmbav. HommikUpoo-, nüd haige. Ameerika,turist küsib Oslos :o:na kõrval olevalt mehelt: I. - K a s olete rootslane? :; ' — - . E i , olen n o r r a l a n e . : ; - ; . ; ., Aga ;ie näete rootslasena. • . - - Võib olla. olen kaks kuud ol- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-16-07
