1977-08-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 60
Nr. 60 VABA EESTLANE \j^imi - Tuesday, August 16, 1977 Lk.
p i i
lendi-iiklde ja N.
ev ujub madalas
[iga minut karide-venelased
jälle
lakanud rääkima
ahelišest kauba
väidavad kiii^
sellest nii amee-venelast^
Ie.
paljukiidetud
kaubavahetus te
ötab, sjelle kohta
[ioomustav lusju.
iigiti palju trakto-maailmatunil
ja
id oma traktorite
a häid äritegemi"
tes sisse tungida
-urule. 1975. aasta
traktorite tehas
oma organiseeri-augele,
et vabrik
lälja laskma
Iktorite esindajaks
Satra Corp., New
ektor Agop Chale-ta
kavatseb im-aastal
3000. vene
seda arvu 197fj.
ioritele.
lud siiski sellisel
:'»atra Corp. oli se-
Vahetalitaja nõu-tugevamajõulise-mida
talle esialgu
|t:d jäid tulemata,
olid ameeriklased
iiporti vähendama
1300 traktorile
|ikult_ 1975., aastal
eritele müüdi ai-iraktorit.-
j tal miiüdi Amee-
[900 vene traktorit
masinad jäid i k -
MÖöduniid aasta
Satra oma vene
[Jilwaukees asuvale
jhery Inc.-le, mis
; sendiliselt N. L i i -
hduse ministeeriu-isja
ei paranda ku-
['õivad kõige pare-i'a
aastas 800 trak-lem
kui 1 protsent
Itorlte turust,
lugu näitab, et ve-inud
oma kaubava-litsatele
alustele —
leile lihtsalt seda,
larast juhtub olema
ffiM kvaliteetkaupu
lifud masinaid, mi-suuda
valmistada.
Uased sellise kauba-
Inõustu, siis on nad
pjad ja detente po-i.
See on tänapäeva
[st aga kahjuks palle
poliitikud ja r i i -
taha saada;
* . .
idix lennuväljade lea-frollijate
streik, m i l -
eriotsuscga likvidee-
[iiks omamoodi etapp
p"de laine konarusel
Iile tekitasid streiki-
?nnuliikluses oli ma-itas
suuri majandus-rääkimata
lerniu-
[atustest, kes ootasid
(Järg. lk. 3)
•I-VALVEARST
MÄDALALÕPUL
20. j s 21, augustil on valvearstiks
dr. Pahapill, tel. 921-7777..
iesflösed pääsesid
NEW YORK (EPL) - Elektrivoolu
katkemine pikaks ajaks
maailmaiinöas New korgis 13. ja
14. juunil vallandas terrorivoolu
kuritegelike elementide poolt linnas,
kes röövisid ja põletasid.
Imatust on äratanud, et linnavalitsus
ei kutsunud, kui selgus, et
vool nüpea ei M e tagasil korda
pidama sõjaväe patrulle ega kehtestanud
iiikumiskeeldu. Nüüd segunesid
kurjategijad uudishimulike
maridega tänavail ja politseil
oli suuri raskusi tegutsemisel.
Senistel andmetel ei ole terrori-ööl
süsM ükski eestlane ei majanduslikult
ega füüsiliselt kannatada
saanud. Küll aga esines juhtumeid,
kus eestlased ei pääsenud enam
koju lüMuse seisaku tõttu, t
H.KIRiK
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 20$
Rexdale. Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Scslme Ekbc8Mm vestleb ©m^teeksil ©levusf MöJ^^t^wst
üheks Torontos valminud „Eesti Kodusse* elama asujaks on küjanik Sahne Ekbaum. Sima eesü
ÜMskonda mineku otsustas Julba ta ablkaiasa Artur siis, kui seüe ehitamuJe algatati, aga ta ei jõudnuö
innustatud ilhistegelasena ära näha seda eestlaste ühistöö uuemat ja seni suurimat saavutust. Kirja-nik
Salme Ekbaum on juba seadnud sisse oma korteri ja i^astupidi paW^ kartusele on see küllaltka
ruumikas kusjuures siseruumidele lisandub veel avar rõdu, mis praegu upub õitesse. Ta on oma valikuga
väga rahul Ja ongi juba uutes ruumides asunud kirjanduslikule too^^^^^^^^ küll uue teose kokkuseadmisele
ja toimetamisele, mis m piiheniiatud ta lahkunud ai
Oma teoksil olevast tööst rääkides
Ümneb, et sellest ei kujune
mitte kuiv memuaarteos, vaid üsnagi
isiklikult pinnalt nähtud elukaaslase
töö ja tegevuse kirjeldus,
mis nähtud kaasasölija sibnadega.
Teos on saanud pealkirjaks abikaasa
Imnagise väljenduse ühistegevus
on päike".
(©mmentcicirid
(Algus lk. 2) :
. • • ' ' • '. ••) y
lennuväljadel piliki tmidd streigi
likvideerimist ja edasipääsu võimalusi
Lisaks kõigele muule oli
see suureks prestiizhikaotuseks
Kanadale ja Kanada valitsusele,
kuna lennureisijate hulgas oli
kahtlemata ka palju välismaalasi,
kes vaatasid sellele omapärasele
vaatemängule, kus 2200 riigiametnikke
lõid kogu rügi transpordisüsteemi
segi, kiü Kanada valitse-missüsteemis
esinevale suurele
puudEsele.
Kui palju võttis Kanada valitsus
sellest streigist õpetust? Vist
väga vähe. Kui valitsus esitas parlamendis
streigi lõpetamise seadu-se,
siis esines pikema sõnavõtuga
Kanada tööminister* John Munrõ,
kelle kõne jäi aga riigiametnike
streikide suhtes ebaselgeks, kuna
see OÜ ühe käega Võtmine ja teise
käega andmine. Minister ütles, et
vaütsus ei taha lennuväljade õhui-iükluse
kontrollijatelt ära võtta
nende streigiõigusi, kuid asjadi on
väga pahad, kuna streigi all kannatab
iga päev 35.000 kuni 40.000
kanadalast ning Kanada majandus
saab suurte kaotuste osaliseks.
Se« oli omamoodi paradoks: valitsus
ei taha streikijatelt streigi-õigust
ära võtta> kuid võtab selle
lõpuks ikkagi ära, sest rügi majandus
ja rahva heaolu ei kannata
sellist tulega mängimist. Kahtlemata
ajas õhuliikluse kontrolUjate
streigi puhul loo^lisemat juttu
Kanada transpordiminister Otto
Lang, kes avaldas arvamist, et
eluliselt tähtsatel aladel tuleks rii-
^ giametnikelt streigiõigus ära võtta.
Selle kümne aasta jooksul, mis
on möödunud momendist kui liberaalide
partei pahempoolse tiiva
koosseisu kuuluv peaminister Les-töT
P. Pearsoni |a|al rakendati
, rügiametnikele streikimise õigus,
on tekitatud Kanada majandusele
nende streikidega tohutuid kahju
sid, meelepaha, viha Ja kannatusi.
Sellistest streikidest tarvitseh meü
ainult meenutada kaks aastat tagasi
toimunud pikka postistreiki,
müIe likvideerimisel valitsus jäi
võrdlemisi Ükskõikseks pealtvaatajaks.
Kahtlemata pooldab tr;
minister Langi mõtteid ja kavatsusi
kaaluvam osa kanadalastest,
kuid peaminister Trudeau ei ole
Langiga tõenäoliselt samal arvamisel,
kuna ta m a ^ s , et need on
transpordiministri isiklikud mõtted
ja valitsuses pole see küsimus
üldse diskussiooni alla tulnud. Süt
võib järeldada, et ipeammister ei
ole nende mõtete^ entusiastlik pooldaja
ning Kanada võib sattuda
8egi uute hävitavate streigüainete
keörisföse. •/ ' ^. •
See selgitus pärineb Veel kodumaalt,
kui ta noore abielunaise^
na pidi pidevalt kuulma jutte
ühistegevusest ja kohtuma mitmesuguste
ühistegelastega.
Kui ta siis kord abikaasalt küsis,
et mis see ühistegevus õieti on,
ütles Artur^ et ^,tihi&tegevus on
päike", ^eda ei saanudki naljana
võtta, sest ta jäi jonnakalt tõsiselt
oma väite juurde. Nüüd ta elutööle
tagantjärgi vaadaites oli
ühistegevus talle tõesti päikeseks.
Uus kavandamisel olev raamat
on kaheosaline. Esüneses „Aastad
Artur Ekbäumiga' ' j a teises ,, Artur
Ekbaumi tööst ja 'tegevusest".
Salme Ekbaüm ütleb, et ta on aastaid
tahtnud kirjutada raamatut
Anturi kodutalust ja- selle seitsmest
vennast. Ikka jäi see järjekorda
ootama ja nüüd on selle uuega
nagu ammune lubadus suudetud
täita. v'
.Aastad A. Ekbaumiga on hellest
perspektiivist nähtud nagu ta seda
ise on kõrvalseisjana kogenud
ja tähelepanekuid teinud. Selles
leiduvad tema pürgimused ühis-.
tegelikuks tööks, tema kokkupuuted
maaihna iihistegelästega, tema
ideed ühistegevuse ral^enda-miseks
siinses eesti ühiskonnas.
Et sellele veelgi isikupärasemaid
mõtteid lisada, on ta lütnud süa
A. Ekbaumi oma kirjutusi, aga
ka mõne teise isiku mõtteid
ühistegevusest.
Rääkides teisest osast ta seletab,
et see on A. Ekbaumi elulugu,
tema töö ja fcegevu^. See baseerub
neile andmeile, mida A. Ekr
baum ise on koostanud vajaduse
korral mitmele poole esitamiseks
ja kus vaid lõpuosa vajab täiendamist.
S. Ekbaum ütleb, et nüüd mahajäänud
kirju ja pabereid uurides
ta leidis kuivõrd» suurt mõju oli
abikaasa vaateile ja elule avaldanud
prof. dr. Ernst Laur. Shveitsis,;
kus ta kaks aastat õppis. See selgub
eriti markantselt õpetlase su^
ma puhul 1964. a. kirjutatud järel-hüüdest,
mis teoses avaldatakse.
Kuid elutegevuse juurde on l i satud
lahkimü mõtteid, tema sõnavõtte
mitmel puhul, neist vü-masena
kõne Eesti Maja uue
juurdeehituse avamisel, mis jäigi
tä vümaseks kõneks.
Kuid selle kõrval on mõned näited
ta ülemaailmsest kirjavahetusest,
mis näitavad ta laialdast haaret
maailma ühistegelastega.
Üheks osaks teoses on kaasaegsete
ja kolleegide kirjutused. Siin
on juba teada K. Inno, E. Järvesoo
jt. kü-jutused. Erilise grupi
moodustavad aga need kirjadj mis
saabusid kaastundeavaldustena A.
Ekbaumi surma puhul ja kus teda
ja ta tööd mitmest aspektist hinnatakse;
neist avaldakse mõned
tervikuna, teised osaliselt.
S. Ekbaum ütles, et üheks väga
huvipakkuvaks osaks on leheküljed
külalisraamatust, kus isikud nagu
Marie Under, püskop J . Kõpp, 0.
Pukk, A. Rei ja paljud teised on
jäädvustanud oma selleaegseid
unistusi ja mõtteid, osa neist on
nüüd saanud nagu kauge aja ka-^
jastuseks.
Teose lõpuosa kohta tä ütleb, et
kirjutas selle ise.^ Siin on ta vaadelnud
kofckut^mbavalt-ühispanga
ala, reise ja kongresse ja Jõekäärul
oleva „Ihnatare" asutamist,
tööd ja ehitamist, aga see. on ka
koht kus ta kokkii varises.
Sahne Ekbaum ütleb lõpuks, et
selles on ikkagi meie armastuslugu
ja iihised aastad, mi et raamat
on üsnagi subjektiivne ja Iwb
oiukorra, kus šageü oled ka enese
vaatleja.
Kuid ta leiab, et sellise idealismiga
mees magu oli- Artur Ekbaum
ja ta mitmeti rikkaük ja
rohke elutöö on väärtused, mida
tMleb jäädvustada. V
Teose juurde tuleb arvukalt fotosid,
osa. neist vägagi haruldased
noorusajast, iüiel perekonriapildil
kõik seitse venda koos vanematega-
, Kuid neile lütuvad uued ajajärgud
ja valiku tegemine luurest
fotokogust on üsnagi probleemide
rohke, mida valida, mida jätta.
Sahne Ekbaumilt on mitmeid
raamatuid ihnunud. Seekord tahab
ta ise kirjutada, koostada, toimetada
ja kirjastada ning tunneb veidi
kartlildust 'kuidas see suur ettevõte
võiks õnnestuda. Ta ulatab
siiski jutuajamise lõpul kaasa raamatu
ettetellimislehe, et saaks julgust
oma algatusele kui endise Toronto
Eesti ühispanga direktori
töö hindajad ja huvilised oma tellimised
juba lähema paari kuu
jooksul teeksid. Raamatu valmimist
on oodata juba oktoobris.
SALME EKBAUM
«iitmnitiiiiittiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisiniis
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
röiiiiaiinuuiinisniiQiiauiniumiimifi^
JAAN ALMER
Okupeeritud Eesti ajalehes
„Rahva Hääl" avaldati hüjuti statistilisi
andmeid praegusest Lätist
jä nagu sellest informatsioonist
•nähtub, etendab Läti suurt osa
suure Venemaa tööstustoodangus.
Lätis elab ainuit 2,5 miljonit elanikku,
kuid nagu mainib ajaleht,
toodeti Lätis möödunud aastal 2,5
miljonit raadioaparaati, samuti
Valmistab Läti suurema osa N. L i i du
televisiooniaparäatideat, kolmandiku
reisivagunitest, 23 protsenti
trammidest, 16 protsenti dii-sehnootoritest
ja -generaatoritest,
18 protsenti pesumasinatest, 40
protsenti lüpsiseadmeist ning 50
protsenti mootorjalgratastest. Ajaleht
kmnitab ka, et Läti põllumajanduse
toodang ; on nõukogude
korra ajal" tohutult kasvanud ja
väidab lõpuks,r et Jurmala kuurort
Riia lahe ääres on saanud suureks
nõukogude inimeste puhkebaasiks.
Rannikul olevat iile 100 sanatooriu-mi^
puhkekodu, pansionaadi ja
kämpingu. Aasta jooksul parandavat
siin tervist ligi 1 miljon töötajat.
Teeme uusi ja parandame
nii linnas kui ka suvilates
St^inachis, Tiroolis, suri 28, juulil
ootamatult puhkusel viibides
tuntud eesti ajaloolane dr. fil. Arnold
Soom 77 a. vanuses.
Dr. Soom töötas viimati arhivaarina
Rügiarhüvis Stokholmis-
Kodumaal oli ta algul Narva lii^a
arhivaar ja hüjem Tallinnas Rügi"
arhüvii juhataja. Kadunut päb leinama
Tallinna purjejafet „Liviko** Rootsis Djurgardeni paadisadaiaias.
STOKHOLM (EPL) — SedSes olümpiaregati paigutamisega
linna aastal 1980 on sealsed korraldajad hakanud huvi tundma, kuidas
kulgevad võistlused teiselpool raudeesriiet, ja püüavad ©uaa
taset tõsta lääneliseks. Mahajäämus on eriti parJepaatide,varos-tuse
ja instrumentide osas.
Nii on ka Rootsis näha obiud ük-sikiüd
purjejahte Eestist — ülesandega
,,'vaadata, kuidas asjad
käivad. Mõni aeg tagasi tutvustati
Stokhohni paadimessil Tallinnas
ehitatud paati.
See äratas negatiivset tähelepa-fiu
just ajast mahajäämisega.
Möödunud aastal käis juba üks
purjejaht Gotlandis ümbersaare-võistlusi
jälgimas. Tänavu oli sama
jaht osa võtjaskonnas ja tonnile
pur jejaht tuü oma klassis 33-
ndaks. Oli seega viimaste hulgas.
Nimetatud paat on juba parem,
ehitatud Poolas. Ja seda võis pärast
Gotland—Ruut võistluse lõppu
nädalapäevad näha Djurgardeni
päadisadämas, kus tallinlaste
,Liviko" oli ankrus.
REYKJAVIK — Ainiüt kümmekond
niaad on pidanud Isäandj
mi tähtsaks, et.nad on asutanud
sinna oma suursaatkonnad. Soome
suursaadik Oslos on toiminud
ka Soome huvide kaitsjana Islan-dä.
Suurriigid on eriti huvitatud
sellest, mis • Islandü juhtub kuigi
islandlased ise peavad nmde
saiatkondi ülemääraselks.
Ameerika ühendrükide saatkonnas
töötab umbes 30 inimest
Seda peetakse sobivaiks arvuks
sest Islandil j a ühendriikidel on
laiad majanduslikud suhted j
saarel on umbes 5.000 aineerik-
Iflst.' •
Liidu saatkonnas on umbes
60 inimest jälgimas, mis juhtub
220.000 inimesega saarel. Elanike
arvu arvestades on see suurim
N. Liidu saatkond maailmas:
Kui Island ähvardaiS tursa^j
ajal lahkuda NATO-st, asutas Hü-na
kiiresti k a oana saatkonna saarele.
Hitnilased kartsid, et Island
läheneb diialt N. Ludule. Näiteiks
^õik Islandis kasutusel olev õl
ostetaikse pärast tursasõda N
Liidust. Hiina suursaatkonnas
töötab praegu umbes 15 inimest.
MÜÜA ; ;
suurmiiiigi
Portselan, hõbe, kristall, kcraar
mika Jne: Kirjad slt. märgusõnag
„Import Saksamaalt"
Paat oli võistlusel mehitatud
seitsemeheliše eestlastest võist
konnaga ja selle kapteniks oli
Ben Jurno. ;
® National A r t s G l n b i n ^ ^ York 1
78. aasta^valiknäitusei,kiis kunstnikel
o l i võimaäus zhürii 'vaükiü
esineda 2 tööga õlis, esines ka
meie: kaasmaalane Naima Rauam
East Holdenist, Maine. Tema töödest"
auhindas kolmest kunstnik
kust koosnev zhürü „Boxcar*i"
nimelise töö Grumbadheri auhinnaga.
Sama töö sai veel ,Popu-lar
Prize" auhinna näitust Milas-tajate
ipoolt te^ostatud hääletuse
tulemusena. Töid dii näifcaseks
esitanud 135 kunstnikffcu.
Rauamil oli 'teise maailina valijas
„In the W oods", millega ta esines
kä ESTO '76 kunstinäitusel Baiti-mores.
Maksab
$36.- $32^
$17..
EIElff» O S T I GA
USA-Poolcicisf^
s
$48.—
$25.50
$13.56
$53.—
$27.50
^$15.-=-
LENNUPOSTIGA
Aastas $62.—, poolaastas $31^, veerandaastas $16.5©
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hmd 35 ce^
^ Kaiaia aadressidele ^alnaie Märkida '„POSTAL CODE": J®
USA aadressidde >.m> COBE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
iYce EstoniamPnbUshers nimele.
VABÄgiSTLÄNE
3, Osit.
M8J 3M7
Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks 7
veerandaastaks - tavalise / kiri|>ostiga alates j , — . . - i -
1^ Tellimise katteks lisan $
rahas /tsheMga / rah^aardiga. (Raha saate
• N i m i - ; : ; - - - . . ^
Aadress
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770816 |
Description
| Title | 1977-08-16-03 |
| OCR text | Nr. 60 Nr. 60 VABA EESTLANE \j^imi - Tuesday, August 16, 1977 Lk. p i i lendi-iiklde ja N. ev ujub madalas [iga minut karide-venelased jälle lakanud rääkima ahelišest kauba väidavad kiii^ sellest nii amee-venelast^ Ie. paljukiidetud kaubavahetus te ötab, sjelle kohta [ioomustav lusju. iigiti palju trakto-maailmatunil ja id oma traktorite a häid äritegemi" tes sisse tungida -urule. 1975. aasta traktorite tehas oma organiseeri-augele, et vabrik lälja laskma Iktorite esindajaks Satra Corp., New ektor Agop Chale-ta kavatseb im-aastal 3000. vene seda arvu 197fj. ioritele. lud siiski sellisel :'»atra Corp. oli se- Vahetalitaja nõu-tugevamajõulise-mida talle esialgu |t:d jäid tulemata, olid ameeriklased iiporti vähendama 1300 traktorile |ikult_ 1975., aastal eritele müüdi ai-iraktorit.- j tal miiüdi Amee- [900 vene traktorit masinad jäid i k - MÖöduniid aasta Satra oma vene [Jilwaukees asuvale jhery Inc.-le, mis ; sendiliselt N. L i i - hduse ministeeriu-isja ei paranda ku- ['õivad kõige pare-i'a aastas 800 trak-lem kui 1 protsent Itorlte turust, lugu näitab, et ve-inud oma kaubava-litsatele alustele — leile lihtsalt seda, larast juhtub olema ffiM kvaliteetkaupu lifud masinaid, mi-suuda valmistada. Uased sellise kauba- Inõustu, siis on nad pjad ja detente po-i. See on tänapäeva [st aga kahjuks palle poliitikud ja r i i - taha saada; * . . idix lennuväljade lea-frollijate streik, m i l - eriotsuscga likvidee- [iiks omamoodi etapp p"de laine konarusel Iile tekitasid streiki- ?nnuliikluses oli ma-itas suuri majandus-rääkimata lerniu- [atustest, kes ootasid (Järg. lk. 3) •I-VALVEARST MÄDALALÕPUL 20. j s 21, augustil on valvearstiks dr. Pahapill, tel. 921-7777.. iesflösed pääsesid NEW YORK (EPL) - Elektrivoolu katkemine pikaks ajaks maailmaiinöas New korgis 13. ja 14. juunil vallandas terrorivoolu kuritegelike elementide poolt linnas, kes röövisid ja põletasid. Imatust on äratanud, et linnavalitsus ei kutsunud, kui selgus, et vool nüpea ei M e tagasil korda pidama sõjaväe patrulle ega kehtestanud iiikumiskeeldu. Nüüd segunesid kurjategijad uudishimulike maridega tänavail ja politseil oli suuri raskusi tegutsemisel. Senistel andmetel ei ole terrori-ööl süsM ükski eestlane ei majanduslikult ega füüsiliselt kannatada saanud. Küll aga esines juhtumeid, kus eestlased ei pääsenud enam koju lüMuse seisaku tõttu, t H.KIRiK Insurance Agency 23 WESTMORE Dr., Süite 20$ Rexdale. Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Scslme Ekbc8Mm vestleb ©m^teeksil ©levusf MöJ^^t^wst üheks Torontos valminud „Eesti Kodusse* elama asujaks on küjanik Sahne Ekbaum. Sima eesü ÜMskonda mineku otsustas Julba ta ablkaiasa Artur siis, kui seüe ehitamuJe algatati, aga ta ei jõudnuö innustatud ilhistegelasena ära näha seda eestlaste ühistöö uuemat ja seni suurimat saavutust. Kirja-nik Salme Ekbaum on juba seadnud sisse oma korteri ja i^astupidi paW^ kartusele on see küllaltka ruumikas kusjuures siseruumidele lisandub veel avar rõdu, mis praegu upub õitesse. Ta on oma valikuga väga rahul Ja ongi juba uutes ruumides asunud kirjanduslikule too^^^^^^^^ küll uue teose kokkuseadmisele ja toimetamisele, mis m piiheniiatud ta lahkunud ai Oma teoksil olevast tööst rääkides Ümneb, et sellest ei kujune mitte kuiv memuaarteos, vaid üsnagi isiklikult pinnalt nähtud elukaaslase töö ja tegevuse kirjeldus, mis nähtud kaasasölija sibnadega. Teos on saanud pealkirjaks abikaasa Imnagise väljenduse ühistegevus on päike". (©mmentcicirid (Algus lk. 2) : . • • ' ' • '. ••) y lennuväljadel piliki tmidd streigi likvideerimist ja edasipääsu võimalusi Lisaks kõigele muule oli see suureks prestiizhikaotuseks Kanadale ja Kanada valitsusele, kuna lennureisijate hulgas oli kahtlemata ka palju välismaalasi, kes vaatasid sellele omapärasele vaatemängule, kus 2200 riigiametnikke lõid kogu rügi transpordisüsteemi segi, kiü Kanada valitse-missüsteemis esinevale suurele puudEsele. Kui palju võttis Kanada valitsus sellest streigist õpetust? Vist väga vähe. Kui valitsus esitas parlamendis streigi lõpetamise seadu-se, siis esines pikema sõnavõtuga Kanada tööminister* John Munrõ, kelle kõne jäi aga riigiametnike streikide suhtes ebaselgeks, kuna see OÜ ühe käega Võtmine ja teise käega andmine. Minister ütles, et vaütsus ei taha lennuväljade õhui-iükluse kontrollijatelt ära võtta nende streigiõigusi, kuid asjadi on väga pahad, kuna streigi all kannatab iga päev 35.000 kuni 40.000 kanadalast ning Kanada majandus saab suurte kaotuste osaliseks. Se« oli omamoodi paradoks: valitsus ei taha streikijatelt streigi-õigust ära võtta> kuid võtab selle lõpuks ikkagi ära, sest rügi majandus ja rahva heaolu ei kannata sellist tulega mängimist. Kahtlemata ajas õhuliikluse kontrolUjate streigi puhul loo^lisemat juttu Kanada transpordiminister Otto Lang, kes avaldas arvamist, et eluliselt tähtsatel aladel tuleks rii- ^ giametnikelt streigiõigus ära võtta. Selle kümne aasta jooksul, mis on möödunud momendist kui liberaalide partei pahempoolse tiiva koosseisu kuuluv peaminister Les-töT P. Pearsoni |a|al rakendati , rügiametnikele streikimise õigus, on tekitatud Kanada majandusele nende streikidega tohutuid kahju sid, meelepaha, viha Ja kannatusi. Sellistest streikidest tarvitseh meü ainult meenutada kaks aastat tagasi toimunud pikka postistreiki, müIe likvideerimisel valitsus jäi võrdlemisi Ükskõikseks pealtvaatajaks. Kahtlemata pooldab tr; minister Langi mõtteid ja kavatsusi kaaluvam osa kanadalastest, kuid peaminister Trudeau ei ole Langiga tõenäoliselt samal arvamisel, kuna ta m a ^ s , et need on transpordiministri isiklikud mõtted ja valitsuses pole see küsimus üldse diskussiooni alla tulnud. Süt võib järeldada, et ipeammister ei ole nende mõtete^ entusiastlik pooldaja ning Kanada võib sattuda 8egi uute hävitavate streigüainete keörisföse. •/ ' ^. • See selgitus pärineb Veel kodumaalt, kui ta noore abielunaise^ na pidi pidevalt kuulma jutte ühistegevusest ja kohtuma mitmesuguste ühistegelastega. Kui ta siis kord abikaasalt küsis, et mis see ühistegevus õieti on, ütles Artur^ et ^,tihi&tegevus on päike", ^eda ei saanudki naljana võtta, sest ta jäi jonnakalt tõsiselt oma väite juurde. Nüüd ta elutööle tagantjärgi vaadaites oli ühistegevus talle tõesti päikeseks. Uus kavandamisel olev raamat on kaheosaline. Esüneses „Aastad Artur Ekbäumiga' ' j a teises ,, Artur Ekbaumi tööst ja 'tegevusest". Salme Ekbaüm ütleb, et ta on aastaid tahtnud kirjutada raamatut Anturi kodutalust ja- selle seitsmest vennast. Ikka jäi see järjekorda ootama ja nüüd on selle uuega nagu ammune lubadus suudetud täita. v' .Aastad A. Ekbaumiga on hellest perspektiivist nähtud nagu ta seda ise on kõrvalseisjana kogenud ja tähelepanekuid teinud. Selles leiduvad tema pürgimused ühis-. tegelikuks tööks, tema kokkupuuted maaihna iihistegelästega, tema ideed ühistegevuse ral^enda-miseks siinses eesti ühiskonnas. Et sellele veelgi isikupärasemaid mõtteid lisada, on ta lütnud süa A. Ekbaumi oma kirjutusi, aga ka mõne teise isiku mõtteid ühistegevusest. Rääkides teisest osast ta seletab, et see on A. Ekbaumi elulugu, tema töö ja fcegevu^. See baseerub neile andmeile, mida A. Ekr baum ise on koostanud vajaduse korral mitmele poole esitamiseks ja kus vaid lõpuosa vajab täiendamist. S. Ekbaum ütleb, et nüüd mahajäänud kirju ja pabereid uurides ta leidis kuivõrd» suurt mõju oli abikaasa vaateile ja elule avaldanud prof. dr. Ernst Laur. Shveitsis,; kus ta kaks aastat õppis. See selgub eriti markantselt õpetlase su^ ma puhul 1964. a. kirjutatud järel-hüüdest, mis teoses avaldatakse. Kuid elutegevuse juurde on l i satud lahkimü mõtteid, tema sõnavõtte mitmel puhul, neist vü-masena kõne Eesti Maja uue juurdeehituse avamisel, mis jäigi tä vümaseks kõneks. Kuid selle kõrval on mõned näited ta ülemaailmsest kirjavahetusest, mis näitavad ta laialdast haaret maailma ühistegelastega. Üheks osaks teoses on kaasaegsete ja kolleegide kirjutused. Siin on juba teada K. Inno, E. Järvesoo jt. kü-jutused. Erilise grupi moodustavad aga need kirjadj mis saabusid kaastundeavaldustena A. Ekbaumi surma puhul ja kus teda ja ta tööd mitmest aspektist hinnatakse; neist avaldakse mõned tervikuna, teised osaliselt. S. Ekbaum ütles, et üheks väga huvipakkuvaks osaks on leheküljed külalisraamatust, kus isikud nagu Marie Under, püskop J . Kõpp, 0. Pukk, A. Rei ja paljud teised on jäädvustanud oma selleaegseid unistusi ja mõtteid, osa neist on nüüd saanud nagu kauge aja ka-^ jastuseks. Teose lõpuosa kohta tä ütleb, et kirjutas selle ise.^ Siin on ta vaadelnud kofckut^mbavalt-ühispanga ala, reise ja kongresse ja Jõekäärul oleva „Ihnatare" asutamist, tööd ja ehitamist, aga see. on ka koht kus ta kokkii varises. Sahne Ekbaum ütleb lõpuks, et selles on ikkagi meie armastuslugu ja iihised aastad, mi et raamat on üsnagi subjektiivne ja Iwb oiukorra, kus šageü oled ka enese vaatleja. Kuid ta leiab, et sellise idealismiga mees magu oli- Artur Ekbaum ja ta mitmeti rikkaük ja rohke elutöö on väärtused, mida tMleb jäädvustada. V Teose juurde tuleb arvukalt fotosid, osa. neist vägagi haruldased noorusajast, iüiel perekonriapildil kõik seitse venda koos vanematega- , Kuid neile lütuvad uued ajajärgud ja valiku tegemine luurest fotokogust on üsnagi probleemide rohke, mida valida, mida jätta. Sahne Ekbaumilt on mitmeid raamatuid ihnunud. Seekord tahab ta ise kirjutada, koostada, toimetada ja kirjastada ning tunneb veidi kartlildust 'kuidas see suur ettevõte võiks õnnestuda. Ta ulatab siiski jutuajamise lõpul kaasa raamatu ettetellimislehe, et saaks julgust oma algatusele kui endise Toronto Eesti ühispanga direktori töö hindajad ja huvilised oma tellimised juba lähema paari kuu jooksul teeksid. Raamatu valmimist on oodata juba oktoobris. SALME EKBAUM «iitmnitiiiiittiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisiniis MAALID MÜÜGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595. 390 Princess Ave., Willowdale röiiiiaiinuuiinisniiQiiauiniumiimifi^ JAAN ALMER Okupeeritud Eesti ajalehes „Rahva Hääl" avaldati hüjuti statistilisi andmeid praegusest Lätist jä nagu sellest informatsioonist •nähtub, etendab Läti suurt osa suure Venemaa tööstustoodangus. Lätis elab ainuit 2,5 miljonit elanikku, kuid nagu mainib ajaleht, toodeti Lätis möödunud aastal 2,5 miljonit raadioaparaati, samuti Valmistab Läti suurema osa N. L i i du televisiooniaparäatideat, kolmandiku reisivagunitest, 23 protsenti trammidest, 16 protsenti dii-sehnootoritest ja -generaatoritest, 18 protsenti pesumasinatest, 40 protsenti lüpsiseadmeist ning 50 protsenti mootorjalgratastest. Ajaleht kmnitab ka, et Läti põllumajanduse toodang ; on nõukogude korra ajal" tohutult kasvanud ja väidab lõpuks,r et Jurmala kuurort Riia lahe ääres on saanud suureks nõukogude inimeste puhkebaasiks. Rannikul olevat iile 100 sanatooriu-mi^ puhkekodu, pansionaadi ja kämpingu. Aasta jooksul parandavat siin tervist ligi 1 miljon töötajat. Teeme uusi ja parandame nii linnas kui ka suvilates St^inachis, Tiroolis, suri 28, juulil ootamatult puhkusel viibides tuntud eesti ajaloolane dr. fil. Arnold Soom 77 a. vanuses. Dr. Soom töötas viimati arhivaarina Rügiarhüvis Stokholmis- Kodumaal oli ta algul Narva lii^a arhivaar ja hüjem Tallinnas Rügi" arhüvii juhataja. Kadunut päb leinama Tallinna purjejafet „Liviko** Rootsis Djurgardeni paadisadaiaias. STOKHOLM (EPL) — SedSes olümpiaregati paigutamisega linna aastal 1980 on sealsed korraldajad hakanud huvi tundma, kuidas kulgevad võistlused teiselpool raudeesriiet, ja püüavad ©uaa taset tõsta lääneliseks. Mahajäämus on eriti parJepaatide,varos-tuse ja instrumentide osas. Nii on ka Rootsis näha obiud ük-sikiüd purjejahte Eestist — ülesandega ,,'vaadata, kuidas asjad käivad. Mõni aeg tagasi tutvustati Stokhohni paadimessil Tallinnas ehitatud paati. See äratas negatiivset tähelepa-fiu just ajast mahajäämisega. Möödunud aastal käis juba üks purjejaht Gotlandis ümbersaare-võistlusi jälgimas. Tänavu oli sama jaht osa võtjaskonnas ja tonnile pur jejaht tuü oma klassis 33- ndaks. Oli seega viimaste hulgas. Nimetatud paat on juba parem, ehitatud Poolas. Ja seda võis pärast Gotland—Ruut võistluse lõppu nädalapäevad näha Djurgardeni päadisadämas, kus tallinlaste ,Liviko" oli ankrus. REYKJAVIK — Ainiüt kümmekond niaad on pidanud Isäandj mi tähtsaks, et.nad on asutanud sinna oma suursaatkonnad. Soome suursaadik Oslos on toiminud ka Soome huvide kaitsjana Islan-dä. Suurriigid on eriti huvitatud sellest, mis • Islandü juhtub kuigi islandlased ise peavad nmde saiatkondi ülemääraselks. Ameerika ühendrükide saatkonnas töötab umbes 30 inimest Seda peetakse sobivaiks arvuks sest Islandil j a ühendriikidel on laiad majanduslikud suhted j saarel on umbes 5.000 aineerik- Iflst.' • Liidu saatkonnas on umbes 60 inimest jälgimas, mis juhtub 220.000 inimesega saarel. Elanike arvu arvestades on see suurim N. Liidu saatkond maailmas: Kui Island ähvardaiS tursa^j ajal lahkuda NATO-st, asutas Hü-na kiiresti k a oana saatkonna saarele. Hitnilased kartsid, et Island läheneb diialt N. Ludule. Näiteiks ^õik Islandis kasutusel olev õl ostetaikse pärast tursasõda N Liidust. Hiina suursaatkonnas töötab praegu umbes 15 inimest. MÜÜA ; ; suurmiiiigi Portselan, hõbe, kristall, kcraar mika Jne: Kirjad slt. märgusõnag „Import Saksamaalt" Paat oli võistlusel mehitatud seitsemeheliše eestlastest võist konnaga ja selle kapteniks oli Ben Jurno. ; ® National A r t s G l n b i n ^ ^ York 1 78. aasta^valiknäitusei,kiis kunstnikel o l i võimaäus zhürii 'vaükiü esineda 2 tööga õlis, esines ka meie: kaasmaalane Naima Rauam East Holdenist, Maine. Tema töödest" auhindas kolmest kunstnik kust koosnev zhürü „Boxcar*i" nimelise töö Grumbadheri auhinnaga. Sama töö sai veel ,Popu-lar Prize" auhinna näitust Milas-tajate ipoolt te^ostatud hääletuse tulemusena. Töid dii näifcaseks esitanud 135 kunstnikffcu. Rauamil oli 'teise maailina valijas „In the W oods", millega ta esines kä ESTO '76 kunstinäitusel Baiti-mores. Maksab $36.- $32^ $17.. EIElff» O S T I GA USA-Poolcicisf^ s $48.— $25.50 $13.56 $53.— $27.50 ^$15.-=- LENNUPOSTIGA Aastas $62.—, poolaastas $31^, veerandaastas $16.5© Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hmd 35 ce^ ^ Kaiaia aadressidele ^alnaie Märkida '„POSTAL CODE": J® USA aadressidde >.m> COBE" Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada iYce EstoniamPnbUshers nimele. VABÄgiSTLÄNE 3, Osit. M8J 3M7 Palim mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks 7 veerandaastaks - tavalise / kiri|>ostiga alates j , — . . - i - 1^ Tellimise katteks lisan $ rahas /tsheMga / rah^aardiga. (Raha saate • N i m i - ; : ; - - - . . ^ Aadress |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-16-03
