1980-05-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i Ä s i i i l l l i i l Ä
^^iSPiiilÄiiiiil
japäeval, i . maü 1980 — '^'iiiirsday, May 1,
VABADE EESTLASTE H M I Ä A N BM
TOJAANDJA: O/Ü Vab
PEATOIMETAJA: Karl Arro
, TOIMETAJA: Haanes Oja
POSTIAADRESS: P.0: Box 70, Stn. C, Toronto Oit. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (t@Uim^^> k u u l u t ud
iitsiooa) 3M-7675 •
TELLIMISHINNÄI) Kanadas: aastas ^ 5 . - pcolsastäs $19^ >
Teerandaastas $10.50, kiripostiga aastas |5S.—, poolaastas
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.—/poolaasta^
|21.- ja veerandaastas §11.—. KMpostiga ÜSA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32;50 ja veerandaastas $.17.—
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $72.—, pcolasstas
$36.—ja veeraadaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksife^^
F r ^ Estonian Publisher Ltd., 135 T(^mms0& St.
Toronto Ont.M^ 2H2
„Meie taliäme pääseda Kuubalt!
ÜhendrüMde välisminister Cyrus
¥ance tegi käesoleva nädala algul
teatavaks, et ta ön andand president
Carterile sisse lalikumispälve
i ä looböb välisministri kobast.
Vance 'deklareeris, et ta ei saanud
oma põhimõtete pärast heaks küta
president Carteri otsust Iraanis
vangistatud ameeriklaste vabastamiseks
sõjalise päästeaktsiooniga
ning ta oleks andnud lahkumispalve
'sisse ka sel juhul kuil päästeakt-sioon
oleks õnnestunud.
Cyrus ¥ance lahkumisega Ühendriikide
välisministri toolilt on
ühendriikide välispoliitikas oodata
märgatavaid pSMlisi muudatusi Ja
kõvakäelisema ning nõudlikuma
poliitika rakendamist, mis eriti
Me kandub Ühendriikide Ja N.
Liidu vahekordadesse, luristi ettevalmistusega
Vance ei olnud kahtlemata
see juht, kes oli võimeline
suurriigi poliitikat juhtima prae-
. gustel keertdistel aegadel, kus N.
Liit on pidevalt pealetungil ja otsib
lakkamatult võimalusi imperia-j
listliku poliitika raamides oma või-
I mupiiride laiendamiseks, yälismi-äistrina
oli Vance alati kompromisse
ja koostööd otsiv poliitik,
kelle põhimõtetega ja iseloomuga
ei sobinud võimalikud kokkupõrked
ja vastuolud. Nende iseloomuomaduste
tõttu oli Ühendriikide
välispoliitika tema juhtimisel alati
defensiivis, mis pakkus N. Liidule
oma pealetungipoliitikät pikema
aja ileale ette kavandada kartma-
\ ta Washingtonist ootamatuid vastulööke.
Vance lahkumise puhul Moskvas
avaldatud kommentaarid lasevad
välja paista^ et oma ametist loobunud
välisminister oH Kremli ringides
väga hinnatud mees ja sobis
suurepäraselt nende pealetungi-plaanide
läbiviimisel. Nii mainib
üks nõukogude välispoliitilihe kommentaator,
et Cyrus Vance oli
„realistlik riigimeeses kes katsus
pidurdada Washingtoni üMsemist
sõjakasse höUkogude vastu suunatud
poliitikasse. See annab kõige
parema tunnistuse kui kõrgelt hinnati
sealpool raudset rimpa Vance
väUspoliitikat.
Välisministri loobumine ei olnud
Ilmselt tiügitud ainult Iraanis terroristide
küüsis olevate ameerika
pantvangide päästeaktsioonist vaid
lahkheüd ja eriarvamised presidendi
ja välisministri vahel ühendriikide
välispoliitika kujundamisel
küpsesid juba pikema aja jooksul.
Kui Ühendrügid said ;onia kompromissi-
ja järelandmiste polüti-kiga
pidevalt tagasüööMde osaliseks,
siis eemaldus president oma
üha
enam
võttis omaks oma välispoliitilise
ja Ühehdriikide Julgeoleku Nõukogu
presidendi Zbigniew Brzeziniski
ideed, mõtted ja tõekspidamised,
mis taotlevad rangemat ja sõjakamat
hoiakut N. Liidu vastu. Võib
oletada, et Carteri hüplev ja irratsionaalne
välispoliitika oligi suurel
määral tingitud olukorrast, kus
president kõikus oma otsuste tegemisel
nende kahe nõuandja vahel
ning tal oli raske leida õSget suun-
: Aga ka: „Nöukogude poliitilise
politsei (GPU) ülem Menshinski,
kelle otsusega lugemata hulk inimesi
m saadetud „paremässe
maailma*' on raskesti haigeks
Kui president yümasel ajal on
kaldunud Brzezinski nõuannete jä'
reie talitama ning on hakanud rah-vusvaheüsel
rindel ühendriikide
jõudu, mõju ja tugevust välja mängima,
sus ei olnud see loomulikult
kooskõlas Vance kompromisse
taotleva |a kõhkleva yälispoMitika-ga.
Tegeva surve avaldamine
Iraanile, olümpia boikoti alustamine
ja selle edukas rakendamine
ning Ühendriikide mtlaste kaasa
tõmbamine nendeks aktsioonideks
on loonud täielikult uue rahvusvahelise
olukorra, mis valmistab
Kremlis palju meelehärma, kuid
teisest küljest häirih k a ühendrü-kide
liberaalseid detente polütka
uimas umuvaid ringkondi, kellede
tõekspidamist ja arusaamade eest
võitlejaks oli CJTUS Vance.
.Carteri sõnavõtust võis järelda-i^
a, et ta võttis Vance lahkumispalve
vastu ümse rahuldustundega,
kõrvaldades sellega ÜhendrüMde
vänsppliitikas esineva dualismi
Vance ja Brzezinski vahel. Kuigi
Ühendrükide uue välisministri isik
ei ole nende ridade kirjutamisel
selgunudj võib oletada, et Carter
ei paiguta sellele kohale teist
Vance taolist meest, vaid valib
selleks isiku, kes vastab tema praegusele
uue karmimale Ja: sõjakamale
välispolütilisele joonele. See
väMspoüitüme Joon on juba posi-tüvseid
tagajärgi andnud Moskva
olümpiamängude edukaks boüio-teerimiseks
ning oma lütlastele
surve avaldamiseks sanktsioonide
tarvitusele võtpiiseksN. Liidu Ja
Iraani vastu seoses Afganistani
okupeerimisega Ja ameeriklaste
vangistamisega feheranis.
Kui enne Vance lahkumist M s i -
ti, kas Carteri uus kõvakäeline po-
Mitika jääb püsima Ja kas presi-dendil
jätkub iseloomu selle poliitika
jatkainiseks siis nüüd pärast
kompromissimehe Vance lahkumist
välisministri kohalt on loodud
rängema välispolütüise joone jätkamiseks
tõenäoliselt kõik
K . A .
Arstid peavad tema seisukorda lootusetuks".
Ning,veel: „VaIter Kaa-ver,
kes töölispartei ninamehena
endale nime tegi, põgenes mõne aja
eest Venemaale. Sealt oh ta nüüd
omastele Võrru kirja saatnud, millest
paistab, et mehike istub Leningradi
vanglas''. („Ssmäspäev" nr.
20, 19. mai 1930, lk. 2, „LäiDud nä-daF).'-
; v , ' , / - ; .\;v. •
hoolimata. Jaan Tõnisson, ise olnud
tsaariaegse Duuma saadik,
ootas rahulikult enda^ arreteerimist
veel 1940. a. novembris, tegemata
katsetki rettu minna — nü vähe
tundis, seegi auväärt mees vene--
last.-: •• ,
Proua Laidoner maeti mõne aasta
eest väikse leinajaskonna juuresolekul
Tallinnas Apostlilcu õigeusu
kalmistule oma pool sajandit
varem juba sinna maetud poja kõrvale,
pärast seda, kui ta 15 aastat
Butõrkas oli istunud, Siberi asumise
lüe elanud ja Eestisse tagasi
tulnuna siin pika virelemise järel
Jämejala asutuses suri. Ta oU poolatar
ja mõistis: „vene hinge" sama
vähe kui ülemjuhataja ise.
Peale asiatismi ja satrapismi venelikku
jätkumist „nõukogude korra
vüjastayas tingimusis" tahavad
need näited kõrvaldada hea eestlase
kõhklusi selles, et individuaalselt
võttes on venelane ikkagi ka
inimene. Näited on võetud meelega
pool sajandit tagasi trükitud eesti
ajalehest. Tookord ei ulatunud
meieni ,,TASS'i ,;õiendused" selle
kohta, et kõik sedalaadi: faktid on
imperialistlike ,,ringkondade" nõu-kogudevaeniilik
propaganda — aga
meie intelligendidki hakkasid „Es-maspäeva"
pidama kõmuleheks;
Nüüd, kui on ümunud vähemasti
poolteistsada endiste kommunistide
mälestusraamatut, Solzhenitsõni
„Gulag arhipelaag" ja Aino Eüu-sineni
memuaarid nende hulgas,
(meie seisukohalt eriti tähtsat A.
Helmi „Kuradil ei ole varju".siin
mitte nimetamata jättes) — nüüd,
mülai meie üle. sajast tuhandest
Emakest Venemaad isiklikult tundvatest
inimestest on veel praegu
pooled elus, pole TASS'i ümberlük-kamistel
enam mõju muile kui Ibo-tuseta:
iollidele:k^ga süs, ka veel 20
aastat pärast Vabadussõda olime
vene värgi hindamisel sama naiivsed,
kui prantslased praegu.
Jyiydfd Venest : •
osögy lispcieil
USA immigratsioonipolütikat fcri-itiseeris
teravalt Iisraeli peaminister
Begin, mainides et USA talitab
valesti, lubades juutidest emigran-tidele,
kes N . Venest lahkuvad lis-raeü
vüsädega, asuda erik\'ootide
alusel USA-sse. Begm ütles, et neid
juute on Mimned tuhanded. Samal
ajal vajab Iisrael immigrante, lü-atigi,
kui neüe Iisraeli viisad antakse
palvete alusel, milledes soovitakse
ühineda perekondade ja
omastega.
Begin tegi eelmärgitud seisukoha
teatavaks ülemaaümse šionistliku
organisatsiooni esimehele A. Dult-sõnile.
Vümane soovitas Begmä
küsimus üles tõsta kõnelustes president
J . Garteriga Washingtonis
käesoleval kuul.
Dultsõn ütles, et see on Iisraelile
otse haavav, kui juudid, kes N . l i i dust
lahkuvad Iisraeli viisadega,
kus neid kohe kodanikeks loetakse,
tulevad „pOgenikena" ÜSA-sse, kasutades
sellekohaseid põgenike eri-
Kui meie sümapaistvalt intelligentsed
tegelased — professorid
Ants Piip ja Jüri Uluots 40 aastat
tagasi, grusiinlasest vene södo-müdi
Stäliniga - baaside- ,,kaupa"
tegid, süs ei olnud meü veel kuigi
selget käsitust sellest, mida ©ieti
,,kommunisti ausõna", Tartu rahuleping:
ja .venelase y,shü*ooka]a;
dushaa" õigesti tähendavad. Nemad
maksid oma eluga selle eest,
kuigi Ants Piip oma näljas ja hädas
kiini surmani enda koolivenna
Vjatsheslav Mqlotövi püti taskus
oli kandnud (püt oli. isikliku pühenduse
ja-, autogranimigä) ja • oma
elu kallale kippüjaile seda korduvalt
esitanud. Rügikohtunik ja
kunagine Irboska vahejuhtumi aegne
siseminister istus 1940. a. sügisel
rahulikult oma töökohal kohtumajas
ja kinnitas, sel puhul imestust
avaldajaüe: „Ega süs neid vanu
asju keegi enam meelde hakka
tuletama!"
President K. Päts kirjutas vanei-põlvest
mitu protestikirja tema kui
riigipea seadusevastase kohtlemise
vastu. Nü vähe tundis ta nõukogude
venelast, siin, sõna selles mõttes
nagu taas Wiedemann möödunud
sajandü rahva suust märkis:
venelane:-- vene soldat rahvusest
Kellele meie vähem aist vendadest
võiks süs ette heita nõukogude
vene röövlihinge pimedat käsitust,
kui meie rahvajuhid ja selleks
nagu kohustatud mehed naüv-sed
olid? Kuhu olid jäänud meie
rahva vanad kogemused venelastest?
Kas olid meü elavad vene
emigrandid ja põüsed petseri ning
naryataguse eesti venelased seda
muljet venelastest muutnud või parandanud?
Raske vastata. Praegu
on küll mõnest yäha-aegsest Eesti
venelasest teada, et ta on suur Vaba
Eesti patrioot. Aga selleks on
nad saanud pärast raskeid vintsutusi
oma nõukogude venna poolt,
igaüks isiklikult ja koguni mitte
mingi rahvusgrupina. :
Kui nõukogude venelased 1940. a.
jaanipäeva eeli m.eie vabariiki hävitama
asusid, ütles ts ääri õue-kindraÜ
tütar. Tartu ülikooü lõpetanud
füoloog ja õpetaja eesti koolis':
Mis meü ikka karta on, nad
on jü ikkagi venelased!!. Kui kindral
Arensburger järgmisel :ööl arreteeriti,
siis: ei länud tütar mitte:
venelastelt seletust pärima, vaid
otsis abi oma eesti kolleegidelt, kes
värsket siseminister M, Undi abi
Paul Vihalemma tundsid: aidaku
need tal isa leida ja päästa!
Vihalemm suure kerega: aga iseloomult
argpüks, ütles; vahetaüta-jatele
järgmised surematud sõnad:
,,Jäta neisse asjusse- puutumine,
kui sa ei taha, et mitte amult sina,
vaid ka mina juba paari päeva pärast
sealsamas oleme, kus kindra-
Mhärra juba praegu on". Tema
tundis venelast paremini kui: meie
polütikamehed, laskis end alandlikult
käpuli ja on oma poolpromi-nendi
situatsioonist: hooUmata kä-puH
veel praegu: egas ta muidu
mi jõledaid „teaduslÜ5ke teoseid"
poleks kirjutanud eesti kodanluse
hirmuvalitsusest ja ülfekohtutegu-dest.::.'
•.'^.-^
Ants Roosk j ai a g a sündinud oli.
Selle eest, et ta üldse^ ellu jäi;
võlgneb ta tänu oma verejanutuüe
rahvuskaaslastele, kes ta laagris
lätlaste käest päästsid kui need
„igaunsist" punasel juba mitu ribi
OÜd murdnud. Vanake ise oli valmis
ennast nü sügavalt alandama,
et pa:rteissegi: tagasi trügis, mida
tsaar Nikita aegsed reanimatsi-määrused
talle ka võimaldasid. : v
' Miks neist meestest selle vene
värgi .analüüsi puhul; üldse kõnelda?
Aga sellepärast, et õigiaselt
mõista vene hinge laiust, mis on nü
suur, et ka eestlastest argpüksid
kaasa haarab. Keegi ei hakka muhu
madrust Smuuli või vene kapr
rali Leberechti (umbkeelset venelast)
arguses kahtlema — need oüd
harimata mehed; Aga Hans Kruus,
Jöh/ Semper,^ H. Habermann ja
mitmed teised — suure ar\Ti nende
kirjameestest kambaniniesid leiab
1949. a. detsembrümu ,,Loomin-gust",
Stalini sünnipäevanumbrist
9, (mis on ühtlasi selli ajaMrja hä-bmumber).
Selget rõõmu teeb, .et
kõnealuste argpükste paraadmars-si
enam kaasa eitee Joh, Barbarus,
kes ennast oma kuritegude eest
juba kolm aastat varem ise karistanud
OÜ. Aga 'selleaegsed StaUni
ülistajad on oma argpükslikkuses
veel kaugemale läinud ja uuest hirmust
uute härrade ees sedasama
Stalimt ka laitnud mng sõimanud;
Varest hindavad need venestunud
jänesed argpüksiks, iseendid aga
päris lõvisüdameiks, kuigi igaüks
neist päremmi oleks temud mmelt.
B arabaruse : eeskujule : järgne-
Palju vanem ja haritum marksist
ja karjerist Nigol Andresen ei
tundnud venelast koguni nii hästi:
ta pakkus suuriivanitele enda abi
eesti rahva hävitamiseks, aga sai
lühikese raketilennu järgi sania
pälgä müle Anvelt, Käspert, Pöö^
gelmann ja teised eesti,, vennad"
juba varem olid saanud. Ometi pidi
tema kui haritud kirjandusemees
i, mis Eessaare Aadu ja
Nü süs - - y a n a korra rahvajuhid
on süüdi venelase valesti hindamises
ja mittetundmises,' uued pa-jusövjetšlased
aga arguses, hirmus
selle tühipalja ees ja enda käte
määrimises oma rahvuskaaslaste
süütu verega. Esimesed oleksid pidanud
vümase sammu õigesti astuma
ja. eest ära minenia, süs poleks
see nende vümaseks sammuks olnudki.
Nü nagu Barbarust, sõimavad
mõned, süajäänud ka kõüd välismaale
läinuid argpüksiks ja oma
nahav hoidjaü?:s, aga kolm ja pool
aastakümmet on selles asjas toonud
täie selguse. Need sada tuhat,
kes süs end oskasid päästa vene
ikksL aUa sattumast, on nüüd eesti
rahvusÜku kapitali kõige kõrgemat
protsenti kandev osa. See osa jäi
1944. a. siugisel väärtusliku jao
võrra väiksemaks selle tõttu, et
Valgel Laeval oli yähe ruumL Andresen
tõi oma kroonuautoga Läänemaa
rannast ara nü Harri Moora
kui ka Friedebert Tuglase. Neid ja
kümneid teisi samast kalübrist
mehi oli Kremli röövleü hädasti
tarvis, maskeerimiseks ja maaü-ma
petmiseks. Nad ei tai^vitsenud
end ka mitte lüga üleni ära määrida
(sest ei olnud nü arad): Mitmed
meist jäid kodunfäale paigale
eksiarvamusest, et häda ajal ei
tohi oma rahvast maha jätta. See
tookord kangelaslikuna tunduv M i -
tumisvüs on ajapikku osutimüd en-daraiskamiseks.
VÕi ehk süski
.mitte?: •
lk. 7)
Ebžt^nn^sftuflud üritUÄele on aia-Ü
palju kriif^ftfrilald ja tagant jä-rf-
Ift tsfkü. ^>d2t võib konstateerida
k a ÄjidriJkld^ riiikantse aktsloo-puhtu
Irä^h ifirroristlde küüo
föi*; ol^/vatf: arrif:frrikÄ pantvangide
yahaštamij^feA, ffl ettevõte
U^l&vmij )fiV^A fiaskoga ja ka-teto
t;i«iiJ4rJikidje sõjamehe snr-maga.,:..
t h e n d r i i k l d f e kartseministeeriu-m
i andmetel oli s a k aktsiooni pi-
Ibema aja jookšui põfajalifcult ette
yalmi-statud ning kõik võimaiused
olid detailÄ lahi kaalutud. Operatsiooni
ebaõnnestumise suuremaks
põhjuseks peetakse; ettenä-geraatttid
mebaanilisj rikkeid, müle
ttdBmusena osa ^helikopteritest
langes rivist välja ning järele Jää-'
nutega ei riskitud enam riskantset
ettevõtet jätkata. Kõrvaltvaatajale
Jääb süsM mulje, et ameeriklaste
päästeak-tsioon oli erakordselt
komplitseeritud, ohtlik j a eeldas
kõigi plaanis ettenähttid faaside
täpset teostamist ja õnnestumist,
kus.juures iga väiksem eksitas või
l ^ k oleks tekitannd aktsiooni
avastamise ja selle nurjamineku.
thendriikidevalitsiLS pidas selle
aktsiooni teostamist süsM nü-võrd
oluliseks ja tähtsaks, et sellega
riskiti: Lühidalt: president
Carter mängis täie panga peale ja
kaotas. Kaotus on seda mõrudam,
et seUe tagajärjel hajutati ameerika
pantvangid Teheranist paljudesse
kohtadesse laiaü ning nende
asukohad on teadmata. Lisaks
sellele tugevdatakse valvet vangide
üle ning Teherani terroristid
ning neid toetavad islami vaimulikud
saavad endi kätte uusi trumpkaarte,
kasutades reklaamivahen-dema
julmalt ja algeüse sündsuse-tunde
vastaselt isegi operatsiooni
kestel syrma saanud ühendriikide
sõdurite laipasid.
On siiski kuidagi arHsaamatu ja
mõistmatu, miks see operatsioon
pidi just ebaõnnestuma helikopterite
mehaanüiste riketo tõttu. Ktu-dagi
ei saa mööda minna küsimusest
kuidas ön see võimalik,
et mitu korda kuul kämud mehed,
aparaadid ja sõiduMd on tõotanud
veatult j a laitmatult ning Iraani
päästeaktsioonü" kukkus kaheksast
helikopterist kolm rivist välja,
neist kaks mehaaniliste rikete tõttu,
mis tegi Operatsiooni jätkamise
yõünatuks. Mõned kahtlustavad
hääled räägivad sel puhiil isegi §a-botaazhi
võimalustest.
Iisraeli eksperdid, kes teostasid
kuulsa Entebbe pääst^aktsiooni
Uganda pealinna lennuväljale,
inamivad, et ameeriklaste operatsioon
oU planeeritud lügselt Entebbe
operatsiooni, j a selle võtteid
sumas pidades. Mõned asjatundjad
väidavad isegi, et ameerikla^
sed^leks saanud väüisema riskiga
tõenäoliselt paremaid tulemusi kui
nad näiteks mõne islami kõrgema
vamiulüoi ja praeguse polütikate-geiase
oleks ära küüditanud, mis
oleks võünaidamid tema väljavahetamist
pantvangide vastu./
Kokkuvõtteks võiks ütelda, et
kuigi operatsioon ebaõnnestus, näitas
see siiski^ et Ühendrükide va-ütsus
ei põrka tagasi drastüisema-te
ja riskantsemate vahendite kasutamisest
pantvangide vabastamir
seks. Ja vastavad ringküsimiised
kinnitavad, et ühendriikide ela-mkkond
-pooldab jõulisemaid aktsioone,
selle asemel et ainult käsi
ringutada ja oodata, mis ülbed
islami härrad süütute pantvangidega
^ t e kavatsevad yõtta.
Eesti Vangistatud Vabadusrõit-lejäte
Abištamiskeskus Stokholmis
teeb kahtlemata tõhusat töÖd vangistatute
abistamisaktsioonide organiseerimiseks
Ja läbiviüniseks
ehkki meü siin välismaailmas puuduvad
autentsed andmed selle
sbistamistege^-üse praktiliste tagajärgede
suhtes ning abistamisakt^
sioonide Jõudmises vahgista|ud
isikute Juurde.
Abistamiskeskuse esimees Ants
Kippar*! kirjavahetus eesti organisatsioonidega
ja oma füiaalidega
on tüie j a laialdane- kuid kahjuks
kipub esimees informatsioonilise
osä kõrval tegema oma kirjavahetuses
ka omamoodi ..poüitikat",
mis tema ülesannete j a eesmärki-fa
kuidagi kooskõlas ei ole. M i
^ r (Järg l k . 31
3. ja 4.
921-7777.
10. Ja II.
tel. 481-68341
Ka nalja
üle naerm;
23 WESi
Rex(
m Broad
TorontI
1482
••.. Bai
saatis An(
formatsioc
badusvõiti
tegevuse
oli maontl
Hitvangidi
kampaanij
esimees
dajast 01
Sealne
meid ha!|
agentide «
SeUe r i
kirjast
dusvÕitlel
Toronto
NõmmikI
mööduni
toimunud
KanadasI
blv „Val|
K. Arro
sinuatsi(
kallalctuj
ja im^sl
väljendij
Ja kori
koosolel
nitas,
kunagi
Vabadel i
kust K(
tanud i l
tist Rf^l
ajakirja
lise inf!
tab Rvi
peav?i]|
lefoni
silmg-ol
teateil
N. Lm
kahjuri
korrale
'•^:,Ant3J
maa e|
teene
line
kaugeil
kontrof
takse
ühte
halviiJ
geb jf
esile
on ä|
vas e(
tõstat
* : ' ^ B S / i i l i i i i i
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 1, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-05-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800501 |
Description
| Title | 1980-05-01-02 |
| OCR text | i Ä s i i i l l l i i l Ä ^^iSPiiilÄiiiiil japäeval, i . maü 1980 — '^'iiiirsday, May 1, VABADE EESTLASTE H M I Ä A N BM TOJAANDJA: O/Ü Vab PEATOIMETAJA: Karl Arro , TOIMETAJA: Haanes Oja POSTIAADRESS: P.0: Box 70, Stn. C, Toronto Oit. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (t@Uim^^> k u u l u t ud iitsiooa) 3M-7675 • TELLIMISHINNÄI) Kanadas: aastas ^ 5 . - pcolsastäs $19^ > Teerandaastas $10.50, kiripostiga aastas |5S.—, poolaastas ja veerandaastas $16.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.—/poolaasta^ |21.- ja veerandaastas §11.—. KMpostiga ÜSA-s: aastas $61.—, poolaastas $32;50 ja veerandaastas $.17.— LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $72.—, pcolasstas $36.—ja veeraadaastas $19.—. Aadressi muudatus 50 c. — üksife^^ F r ^ Estonian Publisher Ltd., 135 T(^mms0& St. Toronto Ont.M^ 2H2 „Meie taliäme pääseda Kuubalt! ÜhendrüMde välisminister Cyrus ¥ance tegi käesoleva nädala algul teatavaks, et ta ön andand president Carterile sisse lalikumispälve i ä looböb välisministri kobast. Vance 'deklareeris, et ta ei saanud oma põhimõtete pärast heaks küta president Carteri otsust Iraanis vangistatud ameeriklaste vabastamiseks sõjalise päästeaktsiooniga ning ta oleks andnud lahkumispalve 'sisse ka sel juhul kuil päästeakt-sioon oleks õnnestunud. Cyrus ¥ance lahkumisega Ühendriikide välisministri toolilt on ühendriikide välispoliitikas oodata märgatavaid pSMlisi muudatusi Ja kõvakäelisema ning nõudlikuma poliitika rakendamist, mis eriti Me kandub Ühendriikide Ja N. Liidu vahekordadesse, luristi ettevalmistusega Vance ei olnud kahtlemata see juht, kes oli võimeline suurriigi poliitikat juhtima prae- . gustel keertdistel aegadel, kus N. Liit on pidevalt pealetungil ja otsib lakkamatult võimalusi imperia-j listliku poliitika raamides oma või- I mupiiride laiendamiseks, yälismi-äistrina oli Vance alati kompromisse ja koostööd otsiv poliitik, kelle põhimõtetega ja iseloomuga ei sobinud võimalikud kokkupõrked ja vastuolud. Nende iseloomuomaduste tõttu oli Ühendriikide välispoliitika tema juhtimisel alati defensiivis, mis pakkus N. Liidule oma pealetungipoliitikät pikema aja ileale ette kavandada kartma- \ ta Washingtonist ootamatuid vastulööke. Vance lahkumise puhul Moskvas avaldatud kommentaarid lasevad välja paista^ et oma ametist loobunud välisminister oH Kremli ringides väga hinnatud mees ja sobis suurepäraselt nende pealetungi-plaanide läbiviimisel. Nii mainib üks nõukogude välispoliitilihe kommentaator, et Cyrus Vance oli „realistlik riigimeeses kes katsus pidurdada Washingtoni üMsemist sõjakasse höUkogude vastu suunatud poliitikasse. See annab kõige parema tunnistuse kui kõrgelt hinnati sealpool raudset rimpa Vance väUspoliitikat. Välisministri loobumine ei olnud Ilmselt tiügitud ainult Iraanis terroristide küüsis olevate ameerika pantvangide päästeaktsioonist vaid lahkheüd ja eriarvamised presidendi ja välisministri vahel ühendriikide välispoliitika kujundamisel küpsesid juba pikema aja jooksul. Kui Ühendrügid said ;onia kompromissi- ja järelandmiste polüti-kiga pidevalt tagasüööMde osaliseks, siis eemaldus president oma üha enam võttis omaks oma välispoliitilise ja Ühehdriikide Julgeoleku Nõukogu presidendi Zbigniew Brzeziniski ideed, mõtted ja tõekspidamised, mis taotlevad rangemat ja sõjakamat hoiakut N. Liidu vastu. Võib oletada, et Carteri hüplev ja irratsionaalne välispoliitika oligi suurel määral tingitud olukorrast, kus president kõikus oma otsuste tegemisel nende kahe nõuandja vahel ning tal oli raske leida õSget suun- : Aga ka: „Nöukogude poliitilise politsei (GPU) ülem Menshinski, kelle otsusega lugemata hulk inimesi m saadetud „paremässe maailma*' on raskesti haigeks Kui president yümasel ajal on kaldunud Brzezinski nõuannete jä' reie talitama ning on hakanud rah-vusvaheüsel rindel ühendriikide jõudu, mõju ja tugevust välja mängima, sus ei olnud see loomulikult kooskõlas Vance kompromisse taotleva |a kõhkleva yälispoMitika-ga. Tegeva surve avaldamine Iraanile, olümpia boikoti alustamine ja selle edukas rakendamine ning Ühendriikide mtlaste kaasa tõmbamine nendeks aktsioonideks on loonud täielikult uue rahvusvahelise olukorra, mis valmistab Kremlis palju meelehärma, kuid teisest küljest häirih k a ühendrü-kide liberaalseid detente polütka uimas umuvaid ringkondi, kellede tõekspidamist ja arusaamade eest võitlejaks oli CJTUS Vance. .Carteri sõnavõtust võis järelda-i^ a, et ta võttis Vance lahkumispalve vastu ümse rahuldustundega, kõrvaldades sellega ÜhendrüMde vänsppliitikas esineva dualismi Vance ja Brzezinski vahel. Kuigi Ühendrükide uue välisministri isik ei ole nende ridade kirjutamisel selgunudj võib oletada, et Carter ei paiguta sellele kohale teist Vance taolist meest, vaid valib selleks isiku, kes vastab tema praegusele uue karmimale Ja: sõjakamale välispolütilisele joonele. See väMspoüitüme Joon on juba posi-tüvseid tagajärgi andnud Moskva olümpiamängude edukaks boüio-teerimiseks ning oma lütlastele surve avaldamiseks sanktsioonide tarvitusele võtpiiseksN. Liidu Ja Iraani vastu seoses Afganistani okupeerimisega Ja ameeriklaste vangistamisega feheranis. Kui enne Vance lahkumist M s i - ti, kas Carteri uus kõvakäeline po- Mitika jääb püsima Ja kas presi-dendil jätkub iseloomu selle poliitika jatkainiseks siis nüüd pärast kompromissimehe Vance lahkumist välisministri kohalt on loodud rängema välispolütüise joone jätkamiseks tõenäoliselt kõik K . A . Arstid peavad tema seisukorda lootusetuks". Ning,veel: „VaIter Kaa-ver, kes töölispartei ninamehena endale nime tegi, põgenes mõne aja eest Venemaale. Sealt oh ta nüüd omastele Võrru kirja saatnud, millest paistab, et mehike istub Leningradi vanglas''. („Ssmäspäev" nr. 20, 19. mai 1930, lk. 2, „LäiDud nä-daF).'- ; v , ' , / - ; .\;v. • hoolimata. Jaan Tõnisson, ise olnud tsaariaegse Duuma saadik, ootas rahulikult enda^ arreteerimist veel 1940. a. novembris, tegemata katsetki rettu minna — nü vähe tundis, seegi auväärt mees vene-- last.-: •• , Proua Laidoner maeti mõne aasta eest väikse leinajaskonna juuresolekul Tallinnas Apostlilcu õigeusu kalmistule oma pool sajandit varem juba sinna maetud poja kõrvale, pärast seda, kui ta 15 aastat Butõrkas oli istunud, Siberi asumise lüe elanud ja Eestisse tagasi tulnuna siin pika virelemise järel Jämejala asutuses suri. Ta oU poolatar ja mõistis: „vene hinge" sama vähe kui ülemjuhataja ise. Peale asiatismi ja satrapismi venelikku jätkumist „nõukogude korra vüjastayas tingimusis" tahavad need näited kõrvaldada hea eestlase kõhklusi selles, et individuaalselt võttes on venelane ikkagi ka inimene. Näited on võetud meelega pool sajandit tagasi trükitud eesti ajalehest. Tookord ei ulatunud meieni ,,TASS'i ,;õiendused" selle kohta, et kõik sedalaadi: faktid on imperialistlike ,,ringkondade" nõu-kogudevaeniilik propaganda — aga meie intelligendidki hakkasid „Es-maspäeva" pidama kõmuleheks; Nüüd, kui on ümunud vähemasti poolteistsada endiste kommunistide mälestusraamatut, Solzhenitsõni „Gulag arhipelaag" ja Aino Eüu-sineni memuaarid nende hulgas, (meie seisukohalt eriti tähtsat A. Helmi „Kuradil ei ole varju".siin mitte nimetamata jättes) — nüüd, mülai meie üle. sajast tuhandest Emakest Venemaad isiklikult tundvatest inimestest on veel praegu pooled elus, pole TASS'i ümberlük-kamistel enam mõju muile kui Ibo-tuseta: iollidele:k^ga süs, ka veel 20 aastat pärast Vabadussõda olime vene värgi hindamisel sama naiivsed, kui prantslased praegu. Jyiydfd Venest : • osögy lispcieil USA immigratsioonipolütikat fcri-itiseeris teravalt Iisraeli peaminister Begin, mainides et USA talitab valesti, lubades juutidest emigran-tidele, kes N . Venest lahkuvad lis-raeü vüsädega, asuda erik\'ootide alusel USA-sse. Begm ütles, et neid juute on Mimned tuhanded. Samal ajal vajab Iisrael immigrante, lü-atigi, kui neüe Iisraeli viisad antakse palvete alusel, milledes soovitakse ühineda perekondade ja omastega. Begin tegi eelmärgitud seisukoha teatavaks ülemaaümse šionistliku organisatsiooni esimehele A. Dult-sõnile. Vümane soovitas Begmä küsimus üles tõsta kõnelustes president J . Garteriga Washingtonis käesoleval kuul. Dultsõn ütles, et see on Iisraelile otse haavav, kui juudid, kes N . l i i dust lahkuvad Iisraeli viisadega, kus neid kohe kodanikeks loetakse, tulevad „pOgenikena" ÜSA-sse, kasutades sellekohaseid põgenike eri- Kui meie sümapaistvalt intelligentsed tegelased — professorid Ants Piip ja Jüri Uluots 40 aastat tagasi, grusiinlasest vene södo-müdi Stäliniga - baaside- ,,kaupa" tegid, süs ei olnud meü veel kuigi selget käsitust sellest, mida ©ieti ,,kommunisti ausõna", Tartu rahuleping: ja .venelase y,shü*ooka]a; dushaa" õigesti tähendavad. Nemad maksid oma eluga selle eest, kuigi Ants Piip oma näljas ja hädas kiini surmani enda koolivenna Vjatsheslav Mqlotövi püti taskus oli kandnud (püt oli. isikliku pühenduse ja-, autogranimigä) ja • oma elu kallale kippüjaile seda korduvalt esitanud. Rügikohtunik ja kunagine Irboska vahejuhtumi aegne siseminister istus 1940. a. sügisel rahulikult oma töökohal kohtumajas ja kinnitas, sel puhul imestust avaldajaüe: „Ega süs neid vanu asju keegi enam meelde hakka tuletama!" President K. Päts kirjutas vanei-põlvest mitu protestikirja tema kui riigipea seadusevastase kohtlemise vastu. Nü vähe tundis ta nõukogude venelast, siin, sõna selles mõttes nagu taas Wiedemann möödunud sajandü rahva suust märkis: venelane:-- vene soldat rahvusest Kellele meie vähem aist vendadest võiks süs ette heita nõukogude vene röövlihinge pimedat käsitust, kui meie rahvajuhid ja selleks nagu kohustatud mehed naüv-sed olid? Kuhu olid jäänud meie rahva vanad kogemused venelastest? Kas olid meü elavad vene emigrandid ja põüsed petseri ning naryataguse eesti venelased seda muljet venelastest muutnud või parandanud? Raske vastata. Praegu on küll mõnest yäha-aegsest Eesti venelasest teada, et ta on suur Vaba Eesti patrioot. Aga selleks on nad saanud pärast raskeid vintsutusi oma nõukogude venna poolt, igaüks isiklikult ja koguni mitte mingi rahvusgrupina. : Kui nõukogude venelased 1940. a. jaanipäeva eeli m.eie vabariiki hävitama asusid, ütles ts ääri õue-kindraÜ tütar. Tartu ülikooü lõpetanud füoloog ja õpetaja eesti koolis': Mis meü ikka karta on, nad on jü ikkagi venelased!!. Kui kindral Arensburger järgmisel :ööl arreteeriti, siis: ei länud tütar mitte: venelastelt seletust pärima, vaid otsis abi oma eesti kolleegidelt, kes värsket siseminister M, Undi abi Paul Vihalemma tundsid: aidaku need tal isa leida ja päästa! Vihalemm suure kerega: aga iseloomult argpüks, ütles; vahetaüta-jatele järgmised surematud sõnad: ,,Jäta neisse asjusse- puutumine, kui sa ei taha, et mitte amult sina, vaid ka mina juba paari päeva pärast sealsamas oleme, kus kindra- Mhärra juba praegu on". Tema tundis venelast paremini kui: meie polütikamehed, laskis end alandlikult käpuli ja on oma poolpromi-nendi situatsioonist: hooUmata kä-puH veel praegu: egas ta muidu mi jõledaid „teaduslÜ5ke teoseid" poleks kirjutanud eesti kodanluse hirmuvalitsusest ja ülfekohtutegu-dest.::.' •.'^.-^ Ants Roosk j ai a g a sündinud oli. Selle eest, et ta üldse^ ellu jäi; võlgneb ta tänu oma verejanutuüe rahvuskaaslastele, kes ta laagris lätlaste käest päästsid kui need „igaunsist" punasel juba mitu ribi OÜd murdnud. Vanake ise oli valmis ennast nü sügavalt alandama, et pa:rteissegi: tagasi trügis, mida tsaar Nikita aegsed reanimatsi-määrused talle ka võimaldasid. : v ' Miks neist meestest selle vene värgi .analüüsi puhul; üldse kõnelda? Aga sellepärast, et õigiaselt mõista vene hinge laiust, mis on nü suur, et ka eestlastest argpüksid kaasa haarab. Keegi ei hakka muhu madrust Smuuli või vene kapr rali Leberechti (umbkeelset venelast) arguses kahtlema — need oüd harimata mehed; Aga Hans Kruus, Jöh/ Semper,^ H. Habermann ja mitmed teised — suure ar\Ti nende kirjameestest kambaniniesid leiab 1949. a. detsembrümu ,,Loomin-gust", Stalini sünnipäevanumbrist 9, (mis on ühtlasi selli ajaMrja hä-bmumber). Selget rõõmu teeb, .et kõnealuste argpükste paraadmars-si enam kaasa eitee Joh, Barbarus, kes ennast oma kuritegude eest juba kolm aastat varem ise karistanud OÜ. Aga 'selleaegsed StaUni ülistajad on oma argpükslikkuses veel kaugemale läinud ja uuest hirmust uute härrade ees sedasama Stalimt ka laitnud mng sõimanud; Varest hindavad need venestunud jänesed argpüksiks, iseendid aga päris lõvisüdameiks, kuigi igaüks neist päremmi oleks temud mmelt. B arabaruse : eeskujule : järgne- Palju vanem ja haritum marksist ja karjerist Nigol Andresen ei tundnud venelast koguni nii hästi: ta pakkus suuriivanitele enda abi eesti rahva hävitamiseks, aga sai lühikese raketilennu järgi sania pälgä müle Anvelt, Käspert, Pöö^ gelmann ja teised eesti,, vennad" juba varem olid saanud. Ometi pidi tema kui haritud kirjandusemees i, mis Eessaare Aadu ja Nü süs - - y a n a korra rahvajuhid on süüdi venelase valesti hindamises ja mittetundmises,' uued pa-jusövjetšlased aga arguses, hirmus selle tühipalja ees ja enda käte määrimises oma rahvuskaaslaste süütu verega. Esimesed oleksid pidanud vümase sammu õigesti astuma ja. eest ära minenia, süs poleks see nende vümaseks sammuks olnudki. Nü nagu Barbarust, sõimavad mõned, süajäänud ka kõüd välismaale läinuid argpüksiks ja oma nahav hoidjaü?:s, aga kolm ja pool aastakümmet on selles asjas toonud täie selguse. Need sada tuhat, kes süs end oskasid päästa vene ikksL aUa sattumast, on nüüd eesti rahvusÜku kapitali kõige kõrgemat protsenti kandev osa. See osa jäi 1944. a. siugisel väärtusliku jao võrra väiksemaks selle tõttu, et Valgel Laeval oli yähe ruumL Andresen tõi oma kroonuautoga Läänemaa rannast ara nü Harri Moora kui ka Friedebert Tuglase. Neid ja kümneid teisi samast kalübrist mehi oli Kremli röövleü hädasti tarvis, maskeerimiseks ja maaü-ma petmiseks. Nad ei tai^vitsenud end ka mitte lüga üleni ära määrida (sest ei olnud nü arad): Mitmed meist jäid kodunfäale paigale eksiarvamusest, et häda ajal ei tohi oma rahvast maha jätta. See tookord kangelaslikuna tunduv M i - tumisvüs on ajapikku osutimüd en-daraiskamiseks. VÕi ehk süski .mitte?: • lk. 7) Ebžt^nn^sftuflud üritUÄele on aia-Ü palju kriif^ftfrilald ja tagant jä-rf- Ift tsfkü. ^>d2t võib konstateerida k a ÄjidriJkld^ riiikantse aktsloo-puhtu Irä^h ifirroristlde küüo föi*; ol^/vatf: arrif:frrikÄ pantvangide yahaštamij^feA, ffl ettevõte U^l&vmij )fiV^A fiaskoga ja ka-teto t;i«iiJ4rJikidje sõjamehe snr-maga.,:.. t h e n d r i i k l d f e kartseministeeriu-m i andmetel oli s a k aktsiooni pi- Ibema aja jookšui põfajalifcult ette yalmi-statud ning kõik võimaiused olid detailÄ lahi kaalutud. Operatsiooni ebaõnnestumise suuremaks põhjuseks peetakse; ettenä-geraatttid mebaanilisj rikkeid, müle ttdBmusena osa ^helikopteritest langes rivist välja ning järele Jää-' nutega ei riskitud enam riskantset ettevõtet jätkata. Kõrvaltvaatajale Jääb süsM mulje, et ameeriklaste päästeak-tsioon oli erakordselt komplitseeritud, ohtlik j a eeldas kõigi plaanis ettenähttid faaside täpset teostamist ja õnnestumist, kus.juures iga väiksem eksitas või l ^ k oleks tekitannd aktsiooni avastamise ja selle nurjamineku. thendriikidevalitsiLS pidas selle aktsiooni teostamist süsM nü-võrd oluliseks ja tähtsaks, et sellega riskiti: Lühidalt: president Carter mängis täie panga peale ja kaotas. Kaotus on seda mõrudam, et seUe tagajärjel hajutati ameerika pantvangid Teheranist paljudesse kohtadesse laiaü ning nende asukohad on teadmata. Lisaks sellele tugevdatakse valvet vangide üle ning Teherani terroristid ning neid toetavad islami vaimulikud saavad endi kätte uusi trumpkaarte, kasutades reklaamivahen-dema julmalt ja algeüse sündsuse-tunde vastaselt isegi operatsiooni kestel syrma saanud ühendriikide sõdurite laipasid. On siiski kuidagi arHsaamatu ja mõistmatu, miks see operatsioon pidi just ebaõnnestuma helikopterite mehaanüiste riketo tõttu. Ktu-dagi ei saa mööda minna küsimusest kuidas ön see võimalik, et mitu korda kuul kämud mehed, aparaadid ja sõiduMd on tõotanud veatult j a laitmatult ning Iraani päästeaktsioonü" kukkus kaheksast helikopterist kolm rivist välja, neist kaks mehaaniliste rikete tõttu, mis tegi Operatsiooni jätkamise yõünatuks. Mõned kahtlustavad hääled räägivad sel puhiil isegi §a-botaazhi võimalustest. Iisraeli eksperdid, kes teostasid kuulsa Entebbe pääst^aktsiooni Uganda pealinna lennuväljale, inamivad, et ameeriklaste operatsioon oU planeeritud lügselt Entebbe operatsiooni, j a selle võtteid sumas pidades. Mõned asjatundjad väidavad isegi, et ameerikla^ sed^leks saanud väüisema riskiga tõenäoliselt paremaid tulemusi kui nad näiteks mõne islami kõrgema vamiulüoi ja praeguse polütikate-geiase oleks ära küüditanud, mis oleks võünaidamid tema väljavahetamist pantvangide vastu./ Kokkuvõtteks võiks ütelda, et kuigi operatsioon ebaõnnestus, näitas see siiski^ et Ühendrükide va-ütsus ei põrka tagasi drastüisema-te ja riskantsemate vahendite kasutamisest pantvangide vabastamir seks. Ja vastavad ringküsimiised kinnitavad, et ühendriikide ela-mkkond -pooldab jõulisemaid aktsioone, selle asemel et ainult käsi ringutada ja oodata, mis ülbed islami härrad süütute pantvangidega ^ t e kavatsevad yõtta. Eesti Vangistatud Vabadusrõit-lejäte Abištamiskeskus Stokholmis teeb kahtlemata tõhusat töÖd vangistatute abistamisaktsioonide organiseerimiseks Ja läbiviüniseks ehkki meü siin välismaailmas puuduvad autentsed andmed selle sbistamistege^-üse praktiliste tagajärgede suhtes ning abistamisakt^ sioonide Jõudmises vahgista|ud isikute Juurde. Abistamiskeskuse esimees Ants Kippar*! kirjavahetus eesti organisatsioonidega ja oma füiaalidega on tüie j a laialdane- kuid kahjuks kipub esimees informatsioonilise osä kõrval tegema oma kirjavahetuses ka omamoodi ..poüitikat", mis tema ülesannete j a eesmärki-fa kuidagi kooskõlas ei ole. M i ^ r (Järg l k . 31 3. ja 4. 921-7777. 10. Ja II. tel. 481-68341 Ka nalja üle naerm; 23 WESi Rex( m Broad TorontI 1482 ••.. Bai saatis An( formatsioc badusvõiti tegevuse oli maontl Hitvangidi kampaanij esimees dajast 01 Sealne meid ha!| agentide « SeUe r i kirjast dusvÕitlel Toronto NõmmikI mööduni toimunud KanadasI blv „Val| K. Arro sinuatsi( kallalctuj ja im^sl väljendij Ja kori koosolel nitas, kunagi Vabadel i kust K( tanud i l tist Rf^l ajakirja lise inf! tab Rvi peav?i]| lefoni silmg-ol teateil N. Lm kahjuri korrale '•^:,Ant3J maa e| teene line kaugeil kontrof takse ühte halviiJ geb jf esile on ä| vas e( tõstat * : ' ^ B S / i i l i i i i i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-05-01-02
