Vaba eestlane , May 1, 1980

              i Ä s i i i l l l i i l Ä
^^iSPiiilÄiiiiil
japäeval, i . maü 1980 — '^'iiiirsday, May 1,
VABADE EESTLASTE H M I Ä A N BM
TOJAANDJA: O/Ü Vab
PEATOIMETAJA: Karl Arro
, TOIMETAJA: Haanes Oja
POSTIAADRESS: P.0: Box 70, Stn. C, Toronto Oit. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (t@Uim^^> k u u l u t ud
iitsiooa) 3M-7675 •
TELLIMISHINNÄI) Kanadas: aastas ^ 5 . - pcolsastäs $19^ >
Teerandaastas $10.50, kiripostiga aastas |5S.—, poolaastas
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.—/poolaas­ta^
|21.- ja veerandaastas §11.—. KMpostiga ÜSA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32;50 ja veerandaastas $.17.—
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $72.—, pcolasstas
$36.—ja veeraadaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksife^^
F r ^ Estonian Publisher Ltd., 135 T(^mms0& St.
Toronto Ont.M^ 2H2
„Meie taliäme pääseda Kuubalt!
ÜhendrüMde välisminister Cyrus
¥ance tegi käesoleva nädala algul
teatavaks, et ta ön andand presi­dent
Carterile sisse lalikumispälve
i ä looböb välisministri kobast.
Vance 'deklareeris, et ta ei saanud
oma põhimõtete pärast heaks küta
president Carteri otsust Iraanis
vangistatud ameeriklaste vabasta­miseks
sõjalise päästeaktsiooniga
ning ta oleks andnud lahkumispal­ve
'sisse ka sel juhul kuil päästeakt-sioon
oleks õnnestunud.
Cyrus ¥ance lahkumisega Ühend­riikide
välisministri toolilt on
ühendriikide välispoliitikas oodata
märgatavaid pSMlisi muudatusi Ja
kõvakäelisema ning nõudlikuma
poliitika rakendamist, mis eriti
Me kandub Ühendriikide Ja N.
Liidu vahekordadesse, luristi ette­valmistusega
Vance ei olnud kaht­lemata
see juht, kes oli võimeline
suurriigi poliitikat juhtima prae-
. gustel keertdistel aegadel, kus N.
Liit on pidevalt pealetungil ja ot­sib
lakkamatult võimalusi imperia-j
listliku poliitika raamides oma või-
I mupiiride laiendamiseks, yälismi-äistrina
oli Vance alati kompro­misse
ja koostööd otsiv poliitik,
kelle põhimõtetega ja iseloomuga
ei sobinud võimalikud kokkupõr­ked
ja vastuolud. Nende iseloomu­omaduste
tõttu oli Ühendriikide
välispoliitika tema juhtimisel alati
defensiivis, mis pakkus N. Liidule
oma pealetungipoliitikät pikema
aja ileale ette kavandada kartma-
\ ta Washingtonist ootamatuid vastu­lööke.
Vance lahkumise puhul Moskvas
avaldatud kommentaarid lasevad
välja paista^ et oma ametist loobu­nud
välisminister oH Kremli ringi­des
väga hinnatud mees ja sobis
suurepäraselt nende pealetungi-plaanide
läbiviimisel. Nii mainib
üks nõukogude välispoliitilihe kom­mentaator,
et Cyrus Vance oli
„realistlik riigimeeses kes katsus
pidurdada Washingtoni üMsemist
sõjakasse höUkogude vastu suuna­tud
poliitikasse. See annab kõige
parema tunnistuse kui kõrgelt hin­nati
sealpool raudset rimpa Vance
väUspoliitikat.
Välisministri loobumine ei olnud
Ilmselt tiügitud ainult Iraanis ter­roristide
küüsis olevate ameerika
pantvangide päästeaktsioonist vaid
lahkheüd ja eriarvamised presi­dendi
ja välisministri vahel ühend­riikide
välispoliitika kujundamisel
küpsesid juba pikema aja jooksul.
Kui Ühendrügid said ;onia komp­romissi-
ja järelandmiste polüti-kiga
pidevalt tagasüööMde osali­seks,
siis eemaldus president oma
üha
enam
võttis omaks oma välispoliitilise
ja Ühehdriikide Julgeoleku Nõuko­gu
presidendi Zbigniew Brzeziniski
ideed, mõtted ja tõekspidamised,
mis taotlevad rangemat ja sõjaka­mat
hoiakut N. Liidu vastu. Võib
oletada, et Carteri hüplev ja irrat­sionaalne
välispoliitika oligi suurel
määral tingitud olukorrast, kus
president kõikus oma otsuste tege­misel
nende kahe nõuandja vahel
ning tal oli raske leida õSget suun-
: Aga ka: „Nöukogude poliitilise
politsei (GPU) ülem Menshinski,
kelle otsusega lugemata hulk ini­mesi
m saadetud „paremässe
maailma*' on raskesti haigeks
Kui president yümasel ajal on
kaldunud Brzezinski nõuannete jä'
reie talitama ning on hakanud rah-vusvaheüsel
rindel ühendriikide
jõudu, mõju ja tugevust välja män­gima,
sus ei olnud see loomulikult
kooskõlas Vance kompromisse
taotleva |a kõhkleva yälispoMitika-ga.
Tegeva surve avaldamine
Iraanile, olümpia boikoti alustami­ne
ja selle edukas rakendamine
ning Ühendriikide mtlaste kaasa
tõmbamine nendeks aktsioonideks
on loonud täielikult uue rahvusva­helise
olukorra, mis valmistab
Kremlis palju meelehärma, kuid
teisest küljest häirih k a ühendrü-kide
liberaalseid detente polütka
uimas umuvaid ringkondi, kellede
tõekspidamist ja arusaamade eest
võitlejaks oli CJTUS Vance.
.Carteri sõnavõtust võis järelda-i^
a, et ta võttis Vance lahkumispal­ve
vastu ümse rahuldustundega,
kõrvaldades sellega ÜhendrüMde
vänsppliitikas esineva dualismi
Vance ja Brzezinski vahel. Kuigi
Ühendrükide uue välisministri isik
ei ole nende ridade kirjutamisel
selgunudj võib oletada, et Carter
ei paiguta sellele kohale teist
Vance taolist meest, vaid valib
selleks isiku, kes vastab tema prae­gusele
uue karmimale Ja: sõjaka­male
välispolütilisele joonele. See
väMspoüitüme Joon on juba posi-tüvseid
tagajärgi andnud Moskva
olümpiamängude edukaks boüio-teerimiseks
ning oma lütlastele
surve avaldamiseks sanktsioonide
tarvitusele võtpiiseksN. Liidu Ja
Iraani vastu seoses Afganistani
okupeerimisega Ja ameeriklaste
vangistamisega feheranis.
Kui enne Vance lahkumist M s i -
ti, kas Carteri uus kõvakäeline po-
Mitika jääb püsima Ja kas presi-dendil
jätkub iseloomu selle polii­tika
jatkainiseks siis nüüd pärast
kompromissimehe Vance lahku­mist
välisministri kohalt on loodud
rängema välispolütüise joone jät­kamiseks
tõenäoliselt kõik
K . A .
Arstid peavad tema seisukorda loo­tusetuks".
Ning,veel: „VaIter Kaa-ver,
kes töölispartei ninamehena
endale nime tegi, põgenes mõne aja
eest Venemaale. Sealt oh ta nüüd
omastele Võrru kirja saatnud, mil­lest
paistab, et mehike istub Lenin­gradi
vanglas''. („Ssmäspäev" nr.
20, 19. mai 1930, lk. 2, „LäiDud nä-daF).'-
; v , ' , / - ; .\;v. •
hoolimata. Jaan Tõnisson, ise ol­nud
tsaariaegse Duuma saadik,
ootas rahulikult enda^ arreteerimist
veel 1940. a. novembris, tegemata
katsetki rettu minna — nü vähe
tundis, seegi auväärt mees vene--
last.-: •• ,
Proua Laidoner maeti mõne aas­ta
eest väikse leinajaskonna juu­resolekul
Tallinnas Apostlilcu õige­usu
kalmistule oma pool sajandit
varem juba sinna maetud poja kõr­vale,
pärast seda, kui ta 15 aastat
Butõrkas oli istunud, Siberi asumi­se
lüe elanud ja Eestisse tagasi
tulnuna siin pika virelemise järel
Jämejala asutuses suri. Ta oU poo­latar
ja mõistis: „vene hinge" sa­ma
vähe kui ülemjuhataja ise.
Peale asiatismi ja satrapismi ve­nelikku
jätkumist „nõukogude kor­ra
vüjastayas tingimusis" tahavad
need näited kõrvaldada hea eestla­se
kõhklusi selles, et individuaal­selt
võttes on venelane ikkagi ka
inimene. Näited on võetud meelega
pool sajandit tagasi trükitud eesti
ajalehest. Tookord ei ulatunud
meieni ,,TASS'i ,;õiendused" selle
kohta, et kõik sedalaadi: faktid on
imperialistlike ,,ringkondade" nõu-kogudevaeniilik
propaganda — aga
meie intelligendidki hakkasid „Es-maspäeva"
pidama kõmuleheks;
Nüüd, kui on ümunud vähemasti
poolteistsada endiste kommunistide
mälestusraamatut, Solzhenitsõni
„Gulag arhipelaag" ja Aino Eüu-sineni
memuaarid nende hulgas,
(meie seisukohalt eriti tähtsat A.
Helmi „Kuradil ei ole varju".siin
mitte nimetamata jättes) — nüüd,
mülai meie üle. sajast tuhandest
Emakest Venemaad isiklikult tund­vatest
inimestest on veel praegu
pooled elus, pole TASS'i ümberlük-kamistel
enam mõju muile kui Ibo-tuseta:
iollidele:k^ga süs, ka veel 20
aastat pärast Vabadussõda olime
vene värgi hindamisel sama naiiv­sed,
kui prantslased praegu.
Jyiydfd Venest : •
osögy lispcieil
USA immigratsioonipolütikat fcri-itiseeris
teravalt Iisraeli peaminis­ter
Begin, mainides et USA talitab
valesti, lubades juutidest emigran-tidele,
kes N . Venest lahkuvad lis-raeü
vüsädega, asuda erik\'ootide
alusel USA-sse. Begm ütles, et neid
juute on Mimned tuhanded. Samal
ajal vajab Iisrael immigrante, lü-atigi,
kui neüe Iisraeli viisad an­takse
palvete alusel, milledes soovi­takse
ühineda perekondade ja
omastega.
Begin tegi eelmärgitud seisukoha
teatavaks ülemaaümse šionistliku
organisatsiooni esimehele A. Dult-sõnile.
Vümane soovitas Begmä
küsimus üles tõsta kõnelustes pre­sident
J . Garteriga Washingtonis
käesoleval kuul.
Dultsõn ütles, et see on Iisraelile
otse haavav, kui juudid, kes N . l i i ­dust
lahkuvad Iisraeli viisadega,
kus neid kohe kodanikeks loetakse,
tulevad „pOgenikena" ÜSA-sse, ka­sutades
sellekohaseid põgenike eri-
Kui meie sümapaistvalt intelli­gentsed
tegelased — professorid
Ants Piip ja Jüri Uluots 40 aastat
tagasi, grusiinlasest vene södo-müdi
Stäliniga - baaside- ,,kaupa"
tegid, süs ei olnud meü veel kuigi
selget käsitust sellest, mida ©ieti
,,kommunisti ausõna", Tartu rahu­leping:
ja .venelase y,shü*ooka]a;
dushaa" õigesti tähendavad. Ne­mad
maksid oma eluga selle eest,
kuigi Ants Piip oma näljas ja hä­das
kiini surmani enda koolivenna
Vjatsheslav Mqlotövi püti taskus
oli kandnud (püt oli. isikliku pühen­duse
ja-, autogranimigä) ja • oma
elu kallale kippüjaile seda kordu­valt
esitanud. Rügikohtunik ja
kunagine Irboska vahejuhtumi aeg­ne
siseminister istus 1940. a. sügi­sel
rahulikult oma töökohal kohtu­majas
ja kinnitas, sel puhul imes­tust
avaldajaüe: „Ega süs neid va­nu
asju keegi enam meelde hakka
tuletama!"
President K. Päts kirjutas vanei-põlvest
mitu protestikirja tema kui
riigipea seadusevastase kohtlemise
vastu. Nü vähe tundis ta nõukogu­de
venelast, siin, sõna selles mõt­tes
nagu taas Wiedemann möödu­nud
sajandü rahva suust märkis:
venelane:-- vene soldat rahvusest
Kellele meie vähem aist venda­dest
võiks süs ette heita nõukogu­de
vene röövlihinge pimedat käsi­tust,
kui meie rahvajuhid ja sel­leks
nagu kohustatud mehed naüv-sed
olid? Kuhu olid jäänud meie
rahva vanad kogemused venelas­test?
Kas olid meü elavad vene
emigrandid ja põüsed petseri ning
naryataguse eesti venelased seda
muljet venelastest muutnud või pa­randanud?
Raske vastata. Praegu
on küll mõnest yäha-aegsest Eesti
venelasest teada, et ta on suur Va­ba
Eesti patrioot. Aga selleks on
nad saanud pärast raskeid vintsu­tusi
oma nõukogude venna poolt,
igaüks isiklikult ja koguni mitte
mingi rahvusgrupina. :
Kui nõukogude venelased 1940. a.
jaanipäeva eeli m.eie vabariiki hä­vitama
asusid, ütles ts ääri õue-kindraÜ
tütar. Tartu ülikooü lõpe­tanud
füoloog ja õpetaja eesti koo­lis':
Mis meü ikka karta on, nad
on jü ikkagi venelased!!. Kui kind­ral
Arensburger järgmisel :ööl ar­reteeriti,
siis: ei länud tütar mitte:
venelastelt seletust pärima, vaid
otsis abi oma eesti kolleegidelt, kes
värsket siseminister M, Undi abi
Paul Vihalemma tundsid: aidaku
need tal isa leida ja päästa!
Vihalemm suure kerega: aga ise­loomult
argpüks, ütles; vahetaüta-jatele
järgmised surematud sõnad:
,,Jäta neisse asjusse- puutumine,
kui sa ei taha, et mitte amult sina,
vaid ka mina juba paari päeva pä­rast
sealsamas oleme, kus kindra-
Mhärra juba praegu on". Tema
tundis venelast paremini kui: meie
polütikamehed, laskis end alandli­kult
käpuli ja on oma poolpromi-nendi
situatsioonist: hooUmata kä-puH
veel praegu: egas ta muidu
mi jõledaid „teaduslÜ5ke teoseid"
poleks kirjutanud eesti kodanluse
hirmuvalitsusest ja ülfekohtutegu-dest.::.'
•.'^.-^
Ants Roosk j ai a g a sündinud oli.
Selle eest, et ta üldse^ ellu jäi;
võlgneb ta tänu oma verejanutuüe
rahvuskaaslastele, kes ta laagris
lätlaste käest päästsid kui need
„igaunsist" punasel juba mitu ribi
OÜd murdnud. Vanake ise oli val­mis
ennast nü sügavalt alandama,
et pa:rteissegi: tagasi trügis, mida
tsaar Nikita aegsed reanimatsi-määrused
talle ka võimaldasid. : v
' Miks neist meestest selle vene
värgi .analüüsi puhul; üldse kõnel­da?
Aga sellepärast, et õigiaselt
mõista vene hinge laiust, mis on nü
suur, et ka eestlastest argpüksid
kaasa haarab. Keegi ei hakka mu­hu
madrust Smuuli või vene kapr
rali Leberechti (umbkeelset vene­last)
arguses kahtlema — need oüd
harimata mehed; Aga Hans Kruus,
Jöh/ Semper,^ H. Habermann ja
mitmed teised — suure ar\Ti nende
kirjameestest kambaniniesid leiab
1949. a. detsembrümu ,,Loomin-gust",
Stalini sünnipäevanumbrist
9, (mis on ühtlasi selli ajaMrja hä-bmumber).
Selget rõõmu teeb, .et
kõnealuste argpükste paraadmars-si
enam kaasa eitee Joh, Barbarus,
kes ennast oma kuritegude eest
juba kolm aastat varem ise karis­tanud
OÜ. Aga 'selleaegsed StaUni
ülistajad on oma argpükslikkuses
veel kaugemale läinud ja uuest hir­must
uute härrade ees sedasama
Stalimt ka laitnud mng sõimanud;
Varest hindavad need venestunud
jänesed argpüksiks, iseendid aga
päris lõvisüdameiks, kuigi igaüks
neist päremmi oleks temud mmelt.
B arabaruse : eeskujule : järgne-
Palju vanem ja haritum marksist
ja karjerist Nigol Andresen ei
tundnud venelast koguni nii hästi:
ta pakkus suuriivanitele enda abi
eesti rahva hävitamiseks, aga sai
lühikese raketilennu järgi sania
pälgä müle Anvelt, Käspert, Pöö^
gelmann ja teised eesti,, vennad"
juba varem olid saanud. Ometi pidi
tema kui haritud kirjandusemees
i, mis Eessaare Aadu ja
Nü süs - - y a n a korra rahvajuhid
on süüdi venelase valesti hinda­mises
ja mittetundmises,' uued pa-jusövjetšlased
aga arguses, hirmus
selle tühipalja ees ja enda käte
määrimises oma rahvuskaaslaste
süütu verega. Esimesed oleksid pi­danud
vümase sammu õigesti astu­ma
ja. eest ära minenia, süs poleks
see nende vümaseks sammuks ol­nudki.
Nü nagu Barbarust, sõimavad
mõned, süajäänud ka kõüd välis­maale
läinuid argpüksiks ja oma
nahav hoidjaü?:s, aga kolm ja pool
aastakümmet on selles asjas too­nud
täie selguse. Need sada tuhat,
kes süs end oskasid päästa vene
ikksL aUa sattumast, on nüüd eesti
rahvusÜku kapitali kõige kõrgemat
protsenti kandev osa. See osa jäi
1944. a. siugisel väärtusliku jao
võrra väiksemaks selle tõttu, et
Valgel Laeval oli yähe ruumL And­resen
tõi oma kroonuautoga Lääne­maa
rannast ara nü Harri Moora
kui ka Friedebert Tuglase. Neid ja
kümneid teisi samast kalübrist
mehi oli Kremli röövleü hädasti
tarvis, maskeerimiseks ja maaü-ma
petmiseks. Nad ei tai^vitsenud
end ka mitte lüga üleni ära määri­da
(sest ei olnud nü arad): Mit­med
meist jäid kodunfäale paigale
eksiarvamusest, et häda ajal ei
tohi oma rahvast maha jätta. See
tookord kangelaslikuna tunduv M i -
tumisvüs on ajapikku osutimüd en-daraiskamiseks.
VÕi ehk süski
.mitte?: •
lk. 7)
Ebžt^nn^sftuflud üritUÄele on aia-Ü
palju kriif^ftfrilald ja tagant jä-rf-
Ift tsfkü. ^>d2t võib konstateerida
k a ÄjidriJkld^ riiikantse aktsloo-puhtu
Irä^h ifirroristlde küüo
föi*; ol^/vatf: arrif:frrikÄ pantvangide
yahaštamij^feA, ffl ettevõte
U^l&vmij )fiV^A fiaskoga ja ka-teto
t;i«iiJ4rJikidje sõjamehe snr-maga.,:..
t h e n d r i i k l d f e kartseministeeriu-m
i andmetel oli s a k aktsiooni pi-
Ibema aja jookšui põfajalifcult ette
yalmi-statud ning kõik võimaiused
olid detailÄ lahi kaalutud. Ope­ratsiooni
ebaõnnestumise suure­maks
põhjuseks peetakse; ettenä-geraatttid
mebaanilisj rikkeid, müle
ttdBmusena osa ^helikopteritest
langes rivist välja ning järele Jää-'
nutega ei riskitud enam riskantset
ettevõtet jätkata. Kõrvaltvaataja­le
Jääb süsM mulje, et ameeriklas­te
päästeak-tsioon oli erakordselt
komplitseeritud, ohtlik j a eeldas
kõigi plaanis ettenähttid faaside
täpset teostamist ja õnnestumist,
kus.juures iga väiksem eksitas või
l ^ k oleks tekitannd aktsiooni
avastamise ja selle nurjamineku.
thendriikidevalitsiLS pidas sel­le
aktsiooni teostamist süsM nü-võrd
oluliseks ja tähtsaks, et sel­lega
riskiti: Lühidalt: president
Carter mängis täie panga peale ja
kaotas. Kaotus on seda mõrudam,
et seUe tagajärjel hajutati amee­rika
pantvangid Teheranist palju­desse
kohtadesse laiaü ning nen­de
asukohad on teadmata. Lisaks
sellele tugevdatakse valvet vangi­de
üle ning Teherani terroristid
ning neid toetavad islami vaimuli­kud
saavad endi kätte uusi trump­kaarte,
kasutades reklaamivahen-dema
julmalt ja algeüse sündsuse-tunde
vastaselt isegi operatsiooni
kestel syrma saanud ühendriikide
sõdurite laipasid.
On siiski kuidagi arHsaamatu ja
mõistmatu, miks see operatsioon
pidi just ebaõnnestuma helikopte­rite
mehaanüiste riketo tõttu. Ktu-dagi
ei saa mööda minna küsi­musest
kuidas ön see võimalik,
et mitu korda kuul kämud mehed,
aparaadid ja sõiduMd on tõotanud
veatult j a laitmatult ning Iraani
päästeaktsioonü" kukkus kaheksast
helikopterist kolm rivist välja,
neist kaks mehaaniliste rikete tõt­tu,
mis tegi Operatsiooni jätkamise
yõünatuks. Mõned kahtlustavad
hääled räägivad sel puhiil isegi §a-botaazhi
võimalustest.
Iisraeli eksperdid, kes teostasid
kuulsa Entebbe pääst^aktsiooni
Uganda pealinna lennuväljale,
inamivad, et ameeriklaste operat­sioon
oU planeeritud lügselt En­tebbe
operatsiooni, j a selle võtteid
sumas pidades. Mõned asjatund­jad
väidavad isegi, et ameerikla^
sed^leks saanud väüisema riskiga
tõenäoliselt paremaid tulemusi kui
nad näiteks mõne islami kõrgema
vamiulüoi ja praeguse polütikate-geiase
oleks ära küüditanud, mis
oleks võünaidamid tema väljava­hetamist
pantvangide vastu./
Kokkuvõtteks võiks ütelda, et
kuigi operatsioon ebaõnnestus, näi­tas
see siiski^ et Ühendrükide va-ütsus
ei põrka tagasi drastüisema-te
ja riskantsemate vahendite ka­sutamisest
pantvangide vabastamir
seks. Ja vastavad ringküsimiised
kinnitavad, et ühendriikide ela-mkkond
-pooldab jõulisemaid akt­sioone,
selle asemel et ainult kä­si
ringutada ja oodata, mis ülbed
islami härrad süütute pantvangi­dega
^ t e kavatsevad yõtta.
Eesti Vangistatud Vabadusrõit-lejäte
Abištamiskeskus Stokholmis
teeb kahtlemata tõhusat töÖd van­gistatute
abistamisaktsioonide or­ganiseerimiseks
Ja läbiviüniseks
ehkki meü siin välismaailmas puu­duvad
autentsed andmed selle
sbistamistege^-üse praktiliste taga­järgede
suhtes ning abistamisakt^
sioonide Jõudmises vahgista|ud
isikute Juurde.
Abistamiskeskuse esimees Ants
Kippar*! kirjavahetus eesti organi­satsioonidega
ja oma füiaalidega
on tüie j a laialdane- kuid kahjuks
kipub esimees informatsioonilise
osä kõrval tegema oma kirjavahe­tuses
ka omamoodi ..poüitikat",
mis tema ülesannete j a eesmärki-fa
kuidagi kooskõlas ei ole. M i
^ r (Järg l k . 31
3. ja 4.
921-7777.
10. Ja II.
tel. 481-68341
Ka nalja
üle naerm;
23 WESi
Rex(
m Broad
TorontI
1482
••.. Bai
saatis An(
formatsioc
badusvõiti
tegevuse
oli maontl
Hitvangidi
kampaanij
esimees
dajast 01
Sealne
meid ha!|
agentide «
SeUe r i
kirjast
dusvÕitlel
Toronto
NõmmikI
mööduni
toimunud
KanadasI
blv „Val|
K. Arro
sinuatsi(
kallalctuj
ja im^sl
väljendij
Ja kori
koosolel
nitas,
kunagi
Vabadel i
kust K(
tanud i l
tist Rf^l
ajakirja
lise inf!
tab Rvi
peav?i]|
lefoni
silmg-ol
teateil
N. Lm
kahjuri
korrale
'•^:,Ant3J
maa e|
teene
line
kaugeil
kontrof
takse
ühte
halviiJ
geb jf
esile
on ä|
vas e(
tõstat
* : ' ^ B S / i i l i i i i i