Vaba eestlane , April 27, 1982

              IX 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. apülm 1982 - Tuesday, April 27, 1982 Nr. 32
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA 6B8TLA9fi
VÄLJAANDJA: -O/ü Vaba Eestlane, 1955. Leslie St. -Don Mslls,
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev f räss
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.--
Ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— Ja vesrandaastaa $15,—%
Aadressi muudatus 50 c. —- t3ksiknumbri hind 60
P R i i ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 LesUe St Don Mills, Ont. M3B 2M3
Eesti organisatsioonide esindajaid Eesti Liit Kanadas aastakoosolekul. Pildil ees paremalt Malle Laansoo,
Heli Kopti, Egbert^ Eumge, Valdu Lillakas, • pr. Lilia kas, Eduard Rilsna, Robert. Kreein,: dr. Karl • Aun»
V Foto: Vaba Eestlane
Peremees oma maja: Balti riikide vallutamine on õigustamata
' Kanada jõudis oma põhiseadu­se
ko|Qtoomisega Inglismaalt lõr
is nii kaugele, et kuninganna
, Elizabeth kirjutas möödunud lau­päeval
Ottawas pidulikult alla
proklamatsioonile, millega Kanada
põhiseadus ..tuuakse pära^ .115
stastat kestnud perioodi Inglismaalt
lõplikult Kanadasse ning Kanadas
Siakkab täienduseks senisele põhi­seadusele
kehtuna uus Constitu-üon
Act 1982. Põhiseaduse ära-ttoomine
Inglüsmaalt, mille pärast
poliitiliste parteide ning provintsi-valitsuste
Ja keskvalitsuse esmda-jad
olid vaielnud ja konverentse
pidanud aastakümneid, oli suureks
triumfiks praegusele peaministrile
Pierre Trudeaule, kes oli põhisea­duse
muutmise ja äratoomi^ snu-
Brem ja energilisem eestvõitleja ja
ms oma kavatsuse läbi raudse jär­jekindlusega
ja erakordse visadu­sega,
ehkki prövintsivalitsused ja
teised poliitilised parteid tema võM-lusmeetodeid
sageli kibedalt kriti-
Merisid ja arvustasid*
Kanada oli kuni põhiseaduse
Inglismaalt äratoomiseni imelik
maa — praktiliselt oli ta iseseisev,
kuld juriidiliselt oli ta siiski haagi-itod
Inglismaa külge, kuna Kanada
föderatsiooni põhiseadus British
North America Act |asiis kolo-maalajastu
pärandina Inglilsmaal ja
Kianada valitsus pidi paluma Briti
parlamenti kui ta tahtis põhiseadu­ses
muudatusi teha. Põhiseaduse
Inglismaalt äratoomiseks tehti kor­duvalt
katseid, kuid keskvalitsus
ei saavutanud provmtsivalitisusega
ühist keelt ja kokkulepet selle suu­re
sammu astumiseks, mis oli tin­gitud
peamiselt sellest, et.provint­sid
olid armukadedalt valvel oma
õiguste eest ja kartsid oma seniste
^nrte võunupüride kärpimist. Ka
seekord^ ei olnud otsus üksmeelne,
kuna Quebeci provintsi separatist-
Jikest ideedest kantud valitsus pea­minister
Rene Levesque juhtimisel
leiab, et põhiseaduse koju toomise­ga
ning selle muutmise ja täienda­misega
on Quebeci provints! ja
prantsuse rahvusgrupi õigus! tun-
^oj^alt kärbitud.
Kuninganna poolt proklameeri­tud
Constitution Act 1982 sisaldab
üksikisikule kindlustatud põhilised
õigused, eeskurjad põhiseadusele
tulevikus vajalike paranduste tege­miseks,
maa algelanikele kindluls-tatud
õigused ning eeskirjad ma-landusliku
võrdsuse taotlemiseks.
Põhiseaduse analüüsijad panevad
erilist rõhku kodanike põhiõiguste
kindlustamisele põhiseaduses, kuna
varem vÕüsid neid muäta föderaal^
Ee parlament Ja provintside parla^
mendid.
Kanada endine põhiseadus British
North America Act jääb uue põhi­seaduse
raamides teatud muuda-iliiistega
Constitution Act 1867 ni­me
all püsunä ja moodustab täht­sa
osa uue põhiseaduse tervikus.
ConstitutioE AcU 1867 tähtsamaks
0 ^ on keskvalitsuse JB provint- UBA-BATUN'i delegcatsiooit Genfis Inimõiguste KomisjenQ
sivalitsuste võimupiirkondade kind­laks
määramine.
Kas põhiseaduse täiendamisega
ja selle äratoomisega Inglismaalt
Ottawasse on nüüd pikki aastaid
kestnud Kanada põhiseaduse prob­leemid
lahenenud? Kaugeltki mit­te.
Seda kinnitavad kõige kujuka­malt
Quebeci provmtsis korralda­tud
põhüseadnse vastased demon­stratsioonid
ja Quebeci separatist-liku
valitsuse peaministri Leves-quel
väited, et anglo-saksid on uue
põhiseaduse r^endamisega Que­beci
prantslasi petnud, taotledes
Quebegi kultuurilise omapära väl­jendusvormide
piiramist ja prants­laste
allasurumist. Quebeci pro-vintsivalitsus
ja peaminister igno­reerisid
täielikult Ottawas toimu­nud
põhiseaduse kojutoomise tse­remooniat
ning Montrealis toimu­nud
separatistide rongkäigul tooni­tas
Leveisque, et Quebeci ainsaks
teeks tulevikus on iseseisvuse
taotlemine.
Lahkarvamised Quebeciga põhi­seaduse
küsimuses domineerisid
ka kuninganna ja peaminister Tru-deau
prantsusekeelsetel sõnavõttu­des
Ottawas toimunud tseremoo­nial.
Trudeau kriipsutas eriti alla,
et peaminister Levesque eemale
jäämme pidustustest ei muuda se­da
fakti, et Quebeci elanikkond
-lükkas kahe aasta eest toimunud
rahvahääletusel taga^ separatistli-ku
valitsuse ettepaneku, mis oleks
võimaldanud startida Quebeci lah­kulöömisega
Kanadast. Ja oli see
juhus või pikaajaliselt ettekavatse­tud
plaauj kuid kõik kanadalased,
kes pärast kuningannat põhiseadu­se
proklamatsioonile alla Mrjuta-isid,;
olid Quebeci prantslased —=
peaminister Pierre Trudeau, õ!-
gusmuiister Jean Chretien ja pea-registraator
Andre OuUet. Täien­duseks
nendele oli proklamatsioon!
ettelugejaks valitud prantsuse pä­ritoluga
kõrgem riigiametnik Hu-guette
Labelle.
Quebeci separatistliku provintsi-valitsuse
edaspidine poliitika ei ole
praegu veel selge ning on kristalli­seerumise
faasis. Levesque on tead­lik,
et ta ei saa pilli lõhki ajada ja
peab ajama ettevaatlikku poliiti­kat,
seda enam, et rahvas ei ole
rahul separatistide valitsuse majan­duspoliitikaga
Ja suure tööpuudu­sega.
Levesque seletustest nähtub,
et ta kavatseb esialgu piirduda uue
põhiseaduse nende paragrahvide
ignoreerimisega, mUlega Quebeci
seadused on vastuolus. See võib
kaasa tuua terve rea pikaleveni­vaid
protsesse, kuid see ei lahenda
süski veel põhilist küsunust, kas
Quebec! rahvas pooldab Kanadast
lahkulöömist või on ^ tegemist
ainult Levesque Ja tema kaassepa-ratistide
tulevärgiga. Tundub, et
niikaua kui Kanada föderaalvaHit-suse
peaminister on Quebeci
Iga-aastasele LRO Inunõiguste Komi^om! istungile on balti organisatsioon New Yorgis, UBA-BA-TUN
(United Baltic Appeal-Baltic Appial to the United Nations), ehk Balti apell LRO-le, juba 1971 aas­tast
saadik saatnud delegatsioone selleks, et komisjoni delegaate informeerida sündmustest Balti riikides.
Sel aastal viibis UBA-BATUN-i
delegatsioon Genfis 1 .—5. märtsi­ni.
Delegatsiooni liikmeteks olid
Julijs Radelis, Ülemaailmse Va­bade
Lätlaste Liidu Informatsioo­ni
büroo juhataja Münsterist, Lää­ne
Saksamaalt; Narcizas Prielaida,
leedulaste esindaja Genfist; ning
Juta Ristsoo UBA-BATUN-i esi­mees
ja ERKU abiesimees NeW
Yorgist. Aktsiooni toetasid rahali­selt
Läti Vabadusfond, Leedu tJle-maailmne
Ühiskond, Leedu Üle­maailmne
Noorte Ühing ja Eesti
Rahvuskomitee Ühendriikides.
Isiklikud kirjad koos taustama-terjaliga
saadeti UBAiBATUN'i
poolt kõikidele komisjoni delegatsi­oonidele
juba kaks nädalat enne
UBA-BATUN-i esindajate saabu­mist
Genfi. Informatsioon sünd­muste
kohta Balti riikides esitati
kronoloogilisel kujul,
kus toodi esUe kõik teadaolevad
sündmused, mis on asetleidnud
Eestis, Lätis ja Leedus 1981. a.
algusest peale*
Kronoloogia algab Jüri Kuke süü­dimõistmisega
1981. a. jaanuaris
ning lõpeb dr. Jüris Vinkelisi süü­dimõistmisega
1982. a. jaanuaris.
Inimõiguste Komisjoni delegaa­tidega
vesteldes tõid., UBA-BA­TUN-
i esindajad eriti esile juhtu­meid
Lätis ja Leedus viimase poo-;
leteise aasta jooksul, kus on kato­liku-
preestritele füüsiliselt kaUale
tungitud ning neli preestrit on ise­gi
ära tapetud, nn.' „tundmatute
isikute" poolt.
UBA-BATUN'i delegatsioonil
oli võimalus pikemalt rääkida
Ameerika esindaja Carl Gershma­niga,
kes oli äsja New Yorgist ko­hale
sõitnud, et sõna võtta komis­joni
istungi viimasel nädalal.
Teatavast!, kõneles Carl Gerth-man
New Yorgis LRO istungil
, mineval sügisel, milles ta nime­tas
Balti riikide saatust ja tõi
eriti esile Jüri Kuke traagilise
esitada UNESCO-le kaebus Nõuk.
Lüdu käitumise kohta Balti riiki­des.
Sel Inimõiguste Komisjoni is­tungil
oli USA delegatsiooni ase­esimees
Richard Shifter, teatavasti
juba esile toonud Balti riikide ille­gaalse
okupeerimise Nõukogude
Liidu poolt, ning selle okupatsioo­ni
ning .annekteerimise mittetun­nustamist
Ameerika Ühendriikide
poolt.
ÜBA-BATUNl delegatsiooml
oli võimalus rääkida ka Saksa Lü-duvabariigi
esindaja Julius Bobin-geriga,
Prantsuse esindaja Jean-
Frincois Bouffandeauga, Kanada
esindaja Roderick Belliga ning
Suür-Britannia delegatsiooni ase­esimehe
Richard Furslandiga.
, kõik mainitud esindajad, olles
oma LRO delegatsioonide inim­õiguste
eriteadlaised, olid väga
hästi teadlikud Balti riikide saa­tusest
ja eriti huvitatud viimastest uudis­test,
mida oli võimalik neile anda
olukorra kohta Eestis, Lätis ja
Leedus. Nad kiitsid heaks UBA-BATUN'i
poolt'kogutud informat­siooni,
toonitasid sellise täpse ja
usaldusväärse informatsiooni kogu­mise
tähtsust ning kinnitasid, et
on hädavajalik seda esitada LRO
liikmesriikide esindajatele. Nad
soovitasid UBA-BATUN'il kon­takti
võtta kolmanda maaihna rii­kidega,
et äratada ka nendes huvi
balti küsimuste vastu. Nad tooni­tasid,
et kolmandas maailmas on
paar riiki, Aafrika riikide hulgas,
näiteks Senegal, keda teised aren­gumaad
jälgivad ja kelle arvamusi
respekteeritakse. Soovitati kõige­pealt
kontakt võtta nende nn.
„võtme"-positsioonis olevate rüki-dega.
Genfis viibides oli UBA-BA-TUN
'i delegatsioonil võimalus ka
vestelda mitme kohalvübiva ajakir­janikuga.
Jutuajamisi oli Agence
France Presse'i, Deutsche Presse
Agentuuri ning Le Monde'i' kor­respondentidega.
Associated Press'i
bürooshefi Hans Neuerbourgiga,.
kes oli veetnud oma viimase puh­kuse
just Balti riike külastades, oli
pikem jutuajamine, nagu oli ka
Reuteri esindaja Tom Henaghani-ga,
kes kirjutas teate, mis toodi
ära'Vabadusraadio eestikeelses' uu­distesaates
järgneval.kujul:
Genf: Kolme balti rahva, eest­laste,
lätlaste ja leedulaste esinda­jaist
koosnev delegatsioon andis tä­na
LRO Inimõiguste Komisjonile
üle memofandumij milles öeldakse
muuseas, et Nõukogude Liit kasu­tab
terrorit opositsiooniliste grup­pide
vastu Balti riikides. Kolme­liikmelise
delegatsiooni poolt täna
esitatud memorandumis Inimõi^
guste Komisjoni korralisele istung­järgule
Genfis tuuakse esile terve
•rida üksikjuhtumeid, millede hul­gas
loetletakse füüsilist vägivalda,
mõrvu ja psühhiaatrilist sundravi,
kui kasutatud meetodeid! aktivis­tide
vastu Eestis, Leedus ja Lätis.
Memorandumis öeldakse, et terro-ri-
taktikaga püüab Nõukogude Liit
vaikima sundida opositsiooni Balti
riikides. ^ ,
Kuid hoolimata sellest ja venes-tamiskatsetest
on balti rahvad
pühendunud võiüusele enese­määramisõiguse
eest.
Ajakirjanike andmeil juhatas dele­gatsiooni
New Yorgi organisatsioo­ni
— BATUN — Baltii Apell
LRO'le president Juta Ristsoo.
Teisteks delegatsiooni liikmeteks
olid lätlane Julijs Kadetis ja leedu­lane
Narcizas Prielaida.
ioome intervjuu Reaganiga
Tunniajalise jutuajamise jooksul
oli UBA-BATUN'i delegatsioonil
võimalik Gershmaniga põhjalikult
diskuteerida tulevikuplaane ning
saada temalt häid ettepanekuid
nmg -nõu. Gershmani arvates on
Balti riikide küsimus üks paremaid
konfronteerimaks Nõukogude Lii­tu,
kuna see on nn. „puhas juhus''
(clean case), sest Balti riikide vä­givaldset
vallutamist ei ole mingil
moel üldse võimalik kaitsta ega
õigustada.
Ameerika esindaja UNESCO
juures Pariisis, John ELrieudler, oli
ka äsja sõitnud Genfi, et osa võt­ta
Inimõiguste komisjoni istungist.
UBA-BATUN'i esindajatel oli te­maga
võimalus arutada kavatsust
ärritas Kremli
' Hiljuti avaldas soome uudistebürooFNB(FinländskaNyhetsbyi^n)
Reaganiga tehtud intervjuu, mille autoriks oli Põhjala teadeteagen­tuuride
ühine korrespondent. Kuna USA presidendi kommentaarid tea­tud
osades olid N. Liidu suhtes kritiseerivad, reageeris venelaste uu-distebüroo
Tass.
ministeeriumeid on antud prantS'
laste kontrolli alla, ei ole separa­tistidel
lahkulöömise propageeriiP'-
sega suuremat edu. Olukord TÕib
aga tunduvalt muutuda kui kesk­valitsus
Ottawas läheb aiiglosaksi-de
kontrolli alla. • '
Kriitika on aga suunatud ainu­üksi
FNB vastu, kuigi sama mterv-juu
publitsetriti ka teistes Põhjala
riikides. Tassi toon on ebatavali­selt
äge, kusjuures mh. märgitak­se,
et Reaganiga tehtud intervjuu
peegeldab USA presidendi katseid
suurendada rahvusvahelist pinget
ja tekitada Mdcuporkeid.
— On lihtsalt hämmastav, miks
FNB laseb end ära kasutada müi-taristiike
ja nõukogudevastaste
vaadete turustamisel, küsib Tass
muuhulgas oma pikas kommentaa­ris.
Edasi seletab Tass, et Reagan
oma intervjuus olevat eitanud kõiki
tuntuid fakte, kaasaarvatud tõeli­sed
eesmärgid nõukogude rahuar­mastava
poliitikaga. Peale seUe
oleva Reagan veel ,,insinueeri-nud",
et N. Liidu sõnad ja teod'on
teineteisele, vastukäivad, kirjutas
Tass.
FNB sheff Sandelin amiab Tassi
kallaletungile omapoolse kommen­taari
ja nendib, et Põhjalas antak­se
edasi juhtivate riigimeeste sele­tusi
ka siis, kui need sisaldavad
kriitikat teiste riikide ja valitsuste
vastu. Ja et uudistebüroode üles­andeks
on informeerida sündmusi
ja vaateid igast maaümakaarest.
® Nora Stoner (korporatsioon
Amicitia), kes kevadel lõpetab Rut-geri
ülikooli muusikäteaduskonna,
esines lõpetamiseks nõuetava kont­serdiga
12. veebruaril ülikooli muu-sikaauditooriumis.
Ta eriala on
flööt. Muuseas esitas ta ka meie
heliloojaA^Jfred -Karindi „Kevadise
laulu". Mitmesugune saatemuusika
oli ta kaasõpüastelt, nende seas ka
Paavo Järvilt, kes õpib samas üli­koolis.
KonimentaaFM
Ameeriklased on mures oma
palgalise armee võitiusvõime ja
moraali pärast. SUn ja seal ajakiri
janduses ja poliitikameeste sõna­võttudes
väljendatakse mõtteid, et
Ühendriikide palgasõdur on väga
madala haridusliku tasemega, sip­leb
uimastusamete ja alkoholi küü-isis
ning, mis kõige rabavam —- ^
Ühendriildde sõjaväes on mehi, k^
ei Oska lugeda ega kirjutada. Iga­üks
võib juba arvata, et selline
sõdur on täielikult kasutamiskõlb­matu
kui teda tahetakse näiteks
paigutada tankimeeskonda, kes 2r
miljoni dollarilise jsõjamasma kä­sitlemiseks
peab lugema pika käsi­raamatu.
Sõdurite madal moraal ja lõd­vad
elukombed annavad eriti tun-ida
Lääne-Saksama^, kus Ühend­riikidel
on alaliselt ligemale
340.000 sõdurit, et olla vabnis pu­naarmee
võunaliku rünnaku tagasi­tõrjumiseks.
Sõjaväe kõrgem juht­kond
on saatnud sõjaväe barakki­desse
sõdurite probleeme ja uimas-tu^
ainete tarvitamist uurima psüh­holooge,
eksperte ja igasuguseid
nõuandjaid, kuid need ei suuda
ilmselt oma nõuannetega sinna la­hendust
tuua, kus puudub kindel
distsiplim ja vastavad karistused
selle distsipliini rakendamiseks.
AmeeriJdasi häffib eriti, et Saks­lased
teevad ameerika sõdurite
madala haridusliku taseme ja mo­raali
põhjal järeldusi ka nende
võitiusvõhne kohta. Näib, et saks­lastel
ei ole erilist usku ameerika
sõjameestesse kui peaksid puhke­ma
võitiused läände tungiva pu­naarmee
tagasilöömiseks. Ühendrii^
kide sõdurite kohta on tehtud mär­kusi
isegi Bonni valitsuse kõrge­mates
tippides nmg kantder Hel-inut
Schmidt mamib avalikult, et
ameerika sõduri võitiusvõhne on
tunduvalt allpool saksa sõduri võit-lusvõunet.
Eriti irooniliselt hindab
ameerika sõdureid Lääne-Saksa-maa
majandusminister Hans Matt^
höfer, kes mauiib, et kõik saksa
sõdurid oskavad lugeda ja kirjuta­da
ning saksa sõdurite hulgas ei
ole levuienud mmastusamete tarvi­tamine.
^Ühendriikide kõrgemad sõjaväe­lased
on asunud praegust palgasõ­durite
armeed, mille koosseisus on
30 protsenti musti, 4,5 protsent!
hispaania päritoluga ja 10 protsen­ti
naissoost sõdureid, kaitsma. Nad
väidavadj et palgalist armeed on
palju kergem käsiöeda ja sõduri­telt
distsiplüni nõuda, kuna need
immesed on tuhiud sõjaväkke
omal algatusel, vabatahüikult.
Kuid need väited ei tundu usu­tavatena.
Paljud eksperdid, kes on
mirinud Ühendriikide palgasõduri­test
koosneva sõjaväe probleeme
ja võitiusvõimet, on jõudnud lõpp­järeldusele,
et president Nixon te­gi
1973. aastal suure vea, kui ta
kaotas fäjundsõjaväeteenistuse alu­sel
moodustatud armee ja asendas
selle palgasõduritest koosneva sõ­javäega.
Palgasõdurite armee teoo­riale
on seni truuks jäänud ka
praegune president Ronald Reagan
— aga kui kauaks? Tõenäoliselt
on ta teinud seda poliitilistel põh­justel,
kartes rahvamasside Julgas
suurt ja tugevat opositsiooni sun­duslikule
«sõjaväeteenistusele. Kuid
kogemused näitavad, et tal tuleb
hiljem või varem oma seisukohad
revideerimisele võtta "kui Ühend-iriigid
tahavad maailmas mängida
juhtivat ja dommeerivat rolli.
*
Toiduamete puudus annab N.
Liidus nü valusalt tunda, et Krem-'
list on antud elanikkonnale uued
juhised oma toidusedeli koostami­seks.
Nende juhiste põhjal võib
oletada, et N. Liidus ei ole puu­dus
mitte ahiult lihakaupadest
vaid ka paljudest teistest toiduai­netest
Uute eesldrjade põhjal tuleb N.
Lüdu kodanikel tulevUcus juua 16
protsenti vähem piima, süüa 21
protsenti vähem juurvilja,. 20 prot­senti
vähem puuvüja, 17 protsenti
vabeni liha ja 4 protsenti vähem
leiba. Ainus toiduaine^ mida Krem­li
härrad lubavad rohkem süüa, on
kartul. Kuid kartuliga yõih tekki­da
tulevikus samuti probleeme,
kuna ka seda toiduamet ei suuda
kolhoosipõllud vajalikul m^ral
produtseerida ja kartulit tuuakse
sisse Hollandist.
Kui asjad vene põllumajanduse­ga
praeguses suunas edasi arene^
vad, siis võib peatselt tekkida olu­kord,
kus elanikud võivad klaas-vitriinidesse
paigutatud lihakaupa-dega
ja teiste toiduainetega tutvu-neda
ainuU muuseumides. ^
A M
r