1982-04-27-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
IX 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. apülm 1982 - Tuesday, April 27, 1982 Nr. 32 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VABA 6B8TLA9fi VÄLJAANDJA: -O/ü Vaba Eestlane, 1955. Leslie St. -Don Mslls, Ont. MSB 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev f räss TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.-- Ja veerandaastas $13.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— Ja vesrandaastaa $15,—% Aadressi muudatus 50 c. —- t3ksiknumbri hind 60 P R i i ESTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 LesUe St Don Mills, Ont. M3B 2M3 Eesti organisatsioonide esindajaid Eesti Liit Kanadas aastakoosolekul. Pildil ees paremalt Malle Laansoo, Heli Kopti, Egbert^ Eumge, Valdu Lillakas, • pr. Lilia kas, Eduard Rilsna, Robert. Kreein,: dr. Karl • Aun» V Foto: Vaba Eestlane Peremees oma maja: Balti riikide vallutamine on õigustamata ' Kanada jõudis oma põhiseaduse ko|Qtoomisega Inglismaalt lõr is nii kaugele, et kuninganna , Elizabeth kirjutas möödunud laupäeval Ottawas pidulikult alla proklamatsioonile, millega Kanada põhiseadus ..tuuakse pära^ .115 stastat kestnud perioodi Inglismaalt lõplikult Kanadasse ning Kanadas Siakkab täienduseks senisele põhiseadusele kehtuna uus Constitu-üon Act 1982. Põhiseaduse ära-ttoomine Inglüsmaalt, mille pärast poliitiliste parteide ning provintsi-valitsuste Ja keskvalitsuse esmda-jad olid vaielnud ja konverentse pidanud aastakümneid, oli suureks triumfiks praegusele peaministrile Pierre Trudeaule, kes oli põhiseaduse muutmise ja äratoomi^ snu- Brem ja energilisem eestvõitleja ja ms oma kavatsuse läbi raudse järjekindlusega ja erakordse visadusega, ehkki prövintsivalitsused ja teised poliitilised parteid tema võM-lusmeetodeid sageli kibedalt kriti- Merisid ja arvustasid* Kanada oli kuni põhiseaduse Inglismaalt äratoomiseni imelik maa — praktiliselt oli ta iseseisev, kuld juriidiliselt oli ta siiski haagi-itod Inglismaa külge, kuna Kanada föderatsiooni põhiseadus British North America Act |asiis kolo-maalajastu pärandina Inglilsmaal ja Kianada valitsus pidi paluma Briti parlamenti kui ta tahtis põhiseaduses muudatusi teha. Põhiseaduse Inglismaalt äratoomiseks tehti korduvalt katseid, kuid keskvalitsus ei saavutanud provmtsivalitisusega ühist keelt ja kokkulepet selle suure sammu astumiseks, mis oli tingitud peamiselt sellest, et.provintsid olid armukadedalt valvel oma õiguste eest ja kartsid oma seniste ^nrte võunupüride kärpimist. Ka seekord^ ei olnud otsus üksmeelne, kuna Quebeci provintsi separatist- Jikest ideedest kantud valitsus peaminister Rene Levesque juhtimisel leiab, et põhiseaduse koju toomisega ning selle muutmise ja täiendamisega on Quebeci provints! ja prantsuse rahvusgrupi õigus! tun- ^oj^alt kärbitud. Kuninganna poolt proklameeritud Constitution Act 1982 sisaldab üksikisikule kindlustatud põhilised õigused, eeskurjad põhiseadusele tulevikus vajalike paranduste tegemiseks, maa algelanikele kindluls-tatud õigused ning eeskirjad ma-landusliku võrdsuse taotlemiseks. Põhiseaduse analüüsijad panevad erilist rõhku kodanike põhiõiguste kindlustamisele põhiseaduses, kuna varem vÕüsid neid muäta föderaal^ Ee parlament Ja provintside parla^ mendid. Kanada endine põhiseadus British North America Act jääb uue põhiseaduse raamides teatud muuda-iliiistega Constitution Act 1867 nime all püsunä ja moodustab tähtsa osa uue põhiseaduse tervikus. ConstitutioE AcU 1867 tähtsamaks 0 ^ on keskvalitsuse JB provint- UBA-BATUN'i delegcatsiooit Genfis Inimõiguste KomisjenQ sivalitsuste võimupiirkondade kindlaks määramine. Kas põhiseaduse täiendamisega ja selle äratoomisega Inglismaalt Ottawasse on nüüd pikki aastaid kestnud Kanada põhiseaduse probleemid lahenenud? Kaugeltki mitte. Seda kinnitavad kõige kujukamalt Quebeci provmtsis korraldatud põhüseadnse vastased demonstratsioonid ja Quebeci separatist-liku valitsuse peaministri Leves-quel väited, et anglo-saksid on uue põhiseaduse r^endamisega Quebeci prantslasi petnud, taotledes Quebegi kultuurilise omapära väljendusvormide piiramist ja prantslaste allasurumist. Quebeci pro-vintsivalitsus ja peaminister ignoreerisid täielikult Ottawas toimunud põhiseaduse kojutoomise tseremooniat ning Montrealis toimunud separatistide rongkäigul toonitas Leveisque, et Quebeci ainsaks teeks tulevikus on iseseisvuse taotlemine. Lahkarvamised Quebeciga põhiseaduse küsimuses domineerisid ka kuninganna ja peaminister Tru-deau prantsusekeelsetel sõnavõttudes Ottawas toimunud tseremoonial. Trudeau kriipsutas eriti alla, et peaminister Levesque eemale jäämme pidustustest ei muuda seda fakti, et Quebeci elanikkond -lükkas kahe aasta eest toimunud rahvahääletusel taga^ separatistli-ku valitsuse ettepaneku, mis oleks võimaldanud startida Quebeci lahkulöömisega Kanadast. Ja oli see juhus või pikaajaliselt ettekavatsetud plaauj kuid kõik kanadalased, kes pärast kuningannat põhiseaduse proklamatsioonile alla Mrjuta-isid,; olid Quebeci prantslased —= peaminister Pierre Trudeau, õ!- gusmuiister Jean Chretien ja pea-registraator Andre OuUet. Täienduseks nendele oli proklamatsioon! ettelugejaks valitud prantsuse päritoluga kõrgem riigiametnik Hu-guette Labelle. Quebeci separatistliku provintsi-valitsuse edaspidine poliitika ei ole praegu veel selge ning on kristalliseerumise faasis. Levesque on teadlik, et ta ei saa pilli lõhki ajada ja peab ajama ettevaatlikku poliitikat, seda enam, et rahvas ei ole rahul separatistide valitsuse majanduspoliitikaga Ja suure tööpuudusega. Levesque seletustest nähtub, et ta kavatseb esialgu piirduda uue põhiseaduse nende paragrahvide ignoreerimisega, mUlega Quebeci seadused on vastuolus. See võib kaasa tuua terve rea pikalevenivaid protsesse, kuid see ei lahenda süski veel põhilist küsunust, kas Quebec! rahvas pooldab Kanadast lahkulöömist või on ^ tegemist ainult Levesque Ja tema kaassepa-ratistide tulevärgiga. Tundub, et niikaua kui Kanada föderaalvaHit-suse peaminister on Quebeci Iga-aastasele LRO Inunõiguste Komi^om! istungile on balti organisatsioon New Yorgis, UBA-BA-TUN (United Baltic Appeal-Baltic Appial to the United Nations), ehk Balti apell LRO-le, juba 1971 aastast saadik saatnud delegatsioone selleks, et komisjoni delegaate informeerida sündmustest Balti riikides. Sel aastal viibis UBA-BATUN-i delegatsioon Genfis 1 .—5. märtsini. Delegatsiooni liikmeteks olid Julijs Radelis, Ülemaailmse Vabade Lätlaste Liidu Informatsiooni büroo juhataja Münsterist, Lääne Saksamaalt; Narcizas Prielaida, leedulaste esindaja Genfist; ning Juta Ristsoo UBA-BATUN-i esimees ja ERKU abiesimees NeW Yorgist. Aktsiooni toetasid rahaliselt Läti Vabadusfond, Leedu tJle-maailmne Ühiskond, Leedu Ülemaailmne Noorte Ühing ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides. Isiklikud kirjad koos taustama-terjaliga saadeti UBAiBATUN'i poolt kõikidele komisjoni delegatsioonidele juba kaks nädalat enne UBA-BATUN-i esindajate saabumist Genfi. Informatsioon sündmuste kohta Balti riikides esitati kronoloogilisel kujul, kus toodi esUe kõik teadaolevad sündmused, mis on asetleidnud Eestis, Lätis ja Leedus 1981. a. algusest peale* Kronoloogia algab Jüri Kuke süüdimõistmisega 1981. a. jaanuaris ning lõpeb dr. Jüris Vinkelisi süüdimõistmisega 1982. a. jaanuaris. Inimõiguste Komisjoni delegaatidega vesteldes tõid., UBA-BATUN- i esindajad eriti esile juhtumeid Lätis ja Leedus viimase poo-; leteise aasta jooksul, kus on katoliku- preestritele füüsiliselt kaUale tungitud ning neli preestrit on isegi ära tapetud, nn.' „tundmatute isikute" poolt. UBA-BATUN'i delegatsioonil oli võimalus pikemalt rääkida Ameerika esindaja Carl Gershmaniga, kes oli äsja New Yorgist kohale sõitnud, et sõna võtta komisjoni istungi viimasel nädalal. Teatavast!, kõneles Carl Gerth-man New Yorgis LRO istungil , mineval sügisel, milles ta nimetas Balti riikide saatust ja tõi eriti esile Jüri Kuke traagilise esitada UNESCO-le kaebus Nõuk. Lüdu käitumise kohta Balti riikides. Sel Inimõiguste Komisjoni istungil oli USA delegatsiooni aseesimees Richard Shifter, teatavasti juba esile toonud Balti riikide illegaalse okupeerimise Nõukogude Liidu poolt, ning selle okupatsiooni ning .annekteerimise mittetunnustamist Ameerika Ühendriikide poolt. ÜBA-BATUNl delegatsiooml oli võimalus rääkida ka Saksa Lü-duvabariigi esindaja Julius Bobin-geriga, Prantsuse esindaja Jean- Frincois Bouffandeauga, Kanada esindaja Roderick Belliga ning Suür-Britannia delegatsiooni aseesimehe Richard Furslandiga. , kõik mainitud esindajad, olles oma LRO delegatsioonide inimõiguste eriteadlaised, olid väga hästi teadlikud Balti riikide saatusest ja eriti huvitatud viimastest uudistest, mida oli võimalik neile anda olukorra kohta Eestis, Lätis ja Leedus. Nad kiitsid heaks UBA-BATUN'i poolt'kogutud informatsiooni, toonitasid sellise täpse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise tähtsust ning kinnitasid, et on hädavajalik seda esitada LRO liikmesriikide esindajatele. Nad soovitasid UBA-BATUN'il kontakti võtta kolmanda maaihna riikidega, et äratada ka nendes huvi balti küsimuste vastu. Nad toonitasid, et kolmandas maailmas on paar riiki, Aafrika riikide hulgas, näiteks Senegal, keda teised arengumaad jälgivad ja kelle arvamusi respekteeritakse. Soovitati kõigepealt kontakt võtta nende nn. „võtme"-positsioonis olevate rüki-dega. Genfis viibides oli UBA-BA-TUN 'i delegatsioonil võimalus ka vestelda mitme kohalvübiva ajakirjanikuga. Jutuajamisi oli Agence France Presse'i, Deutsche Presse Agentuuri ning Le Monde'i' korrespondentidega. Associated Press'i bürooshefi Hans Neuerbourgiga,. kes oli veetnud oma viimase puhkuse just Balti riike külastades, oli pikem jutuajamine, nagu oli ka Reuteri esindaja Tom Henaghani-ga, kes kirjutas teate, mis toodi ära'Vabadusraadio eestikeelses' uudistesaates järgneval.kujul: Genf: Kolme balti rahva, eestlaste, lätlaste ja leedulaste esindajaist koosnev delegatsioon andis täna LRO Inimõiguste Komisjonile üle memofandumij milles öeldakse muuseas, et Nõukogude Liit kasutab terrorit opositsiooniliste gruppide vastu Balti riikides. Kolmeliikmelise delegatsiooni poolt täna esitatud memorandumis Inimõi^ guste Komisjoni korralisele istungjärgule Genfis tuuakse esile terve •rida üksikjuhtumeid, millede hulgas loetletakse füüsilist vägivalda, mõrvu ja psühhiaatrilist sundravi, kui kasutatud meetodeid! aktivistide vastu Eestis, Leedus ja Lätis. Memorandumis öeldakse, et terro-ri- taktikaga püüab Nõukogude Liit vaikima sundida opositsiooni Balti riikides. ^ , Kuid hoolimata sellest ja venes-tamiskatsetest on balti rahvad pühendunud võiüusele enesemääramisõiguse eest. Ajakirjanike andmeil juhatas delegatsiooni New Yorgi organisatsiooni — BATUN — Baltii Apell LRO'le president Juta Ristsoo. Teisteks delegatsiooni liikmeteks olid lätlane Julijs Kadetis ja leedulane Narcizas Prielaida. ioome intervjuu Reaganiga Tunniajalise jutuajamise jooksul oli UBA-BATUN'i delegatsioonil võimalik Gershmaniga põhjalikult diskuteerida tulevikuplaane ning saada temalt häid ettepanekuid nmg -nõu. Gershmani arvates on Balti riikide küsimus üks paremaid konfronteerimaks Nõukogude Liitu, kuna see on nn. „puhas juhus'' (clean case), sest Balti riikide vägivaldset vallutamist ei ole mingil moel üldse võimalik kaitsta ega õigustada. Ameerika esindaja UNESCO juures Pariisis, John ELrieudler, oli ka äsja sõitnud Genfi, et osa võtta Inimõiguste komisjoni istungist. UBA-BATUN'i esindajatel oli temaga võimalus arutada kavatsust ärritas Kremli ' Hiljuti avaldas soome uudistebürooFNB(FinländskaNyhetsbyi^n) Reaganiga tehtud intervjuu, mille autoriks oli Põhjala teadeteagentuuride ühine korrespondent. Kuna USA presidendi kommentaarid teatud osades olid N. Liidu suhtes kritiseerivad, reageeris venelaste uu-distebüroo Tass. ministeeriumeid on antud prantS' laste kontrolli alla, ei ole separatistidel lahkulöömise propageeriiP'- sega suuremat edu. Olukord TÕib aga tunduvalt muutuda kui keskvalitsus Ottawas läheb aiiglosaksi-de kontrolli alla. • ' Kriitika on aga suunatud ainuüksi FNB vastu, kuigi sama mterv-juu publitsetriti ka teistes Põhjala riikides. Tassi toon on ebatavaliselt äge, kusjuures mh. märgitakse, et Reaganiga tehtud intervjuu peegeldab USA presidendi katseid suurendada rahvusvahelist pinget ja tekitada Mdcuporkeid. — On lihtsalt hämmastav, miks FNB laseb end ära kasutada müi-taristiike ja nõukogudevastaste vaadete turustamisel, küsib Tass muuhulgas oma pikas kommentaaris. Edasi seletab Tass, et Reagan oma intervjuus olevat eitanud kõiki tuntuid fakte, kaasaarvatud tõelised eesmärgid nõukogude rahuarmastava poliitikaga. Peale seUe oleva Reagan veel ,,insinueeri-nud", et N. Liidu sõnad ja teod'on teineteisele, vastukäivad, kirjutas Tass. FNB sheff Sandelin amiab Tassi kallaletungile omapoolse kommentaari ja nendib, et Põhjalas antakse edasi juhtivate riigimeeste seletusi ka siis, kui need sisaldavad kriitikat teiste riikide ja valitsuste vastu. Ja et uudistebüroode ülesandeks on informeerida sündmusi ja vaateid igast maaümakaarest. ® Nora Stoner (korporatsioon Amicitia), kes kevadel lõpetab Rut-geri ülikooli muusikäteaduskonna, esines lõpetamiseks nõuetava kontserdiga 12. veebruaril ülikooli muu-sikaauditooriumis. Ta eriala on flööt. Muuseas esitas ta ka meie heliloojaA^Jfred -Karindi „Kevadise laulu". Mitmesugune saatemuusika oli ta kaasõpüastelt, nende seas ka Paavo Järvilt, kes õpib samas ülikoolis. KonimentaaFM Ameeriklased on mures oma palgalise armee võitiusvõime ja moraali pärast. SUn ja seal ajakiri janduses ja poliitikameeste sõnavõttudes väljendatakse mõtteid, et Ühendriikide palgasõdur on väga madala haridusliku tasemega, sipleb uimastusamete ja alkoholi küü-isis ning, mis kõige rabavam —- ^ Ühendriildde sõjaväes on mehi, k^ ei Oska lugeda ega kirjutada. Igaüks võib juba arvata, et selline sõdur on täielikult kasutamiskõlbmatu kui teda tahetakse näiteks paigutada tankimeeskonda, kes 2r miljoni dollarilise jsõjamasma käsitlemiseks peab lugema pika käsiraamatu. Sõdurite madal moraal ja lõdvad elukombed annavad eriti tun-ida Lääne-Saksama^, kus Ühendriikidel on alaliselt ligemale 340.000 sõdurit, et olla vabnis punaarmee võunaliku rünnaku tagasitõrjumiseks. Sõjaväe kõrgem juhtkond on saatnud sõjaväe barakkidesse sõdurite probleeme ja uimas-tu^ ainete tarvitamist uurima psühholooge, eksperte ja igasuguseid nõuandjaid, kuid need ei suuda ilmselt oma nõuannetega sinna lahendust tuua, kus puudub kindel distsiplim ja vastavad karistused selle distsipliini rakendamiseks. AmeeriJdasi häffib eriti, et Sakslased teevad ameerika sõdurite madala haridusliku taseme ja moraali põhjal järeldusi ka nende võitiusvõhne kohta. Näib, et sakslastel ei ole erilist usku ameerika sõjameestesse kui peaksid puhkema võitiused läände tungiva punaarmee tagasilöömiseks. Ühendrii^ kide sõdurite kohta on tehtud märkusi isegi Bonni valitsuse kõrgemates tippides nmg kantder Hel-inut Schmidt mamib avalikult, et ameerika sõduri võitiusvõhne on tunduvalt allpool saksa sõduri võit-lusvõunet. Eriti irooniliselt hindab ameerika sõdureid Lääne-Saksa-maa majandusminister Hans Matt^ höfer, kes mauiib, et kõik saksa sõdurid oskavad lugeda ja kirjutada ning saksa sõdurite hulgas ei ole levuienud mmastusamete tarvitamine. ^Ühendriikide kõrgemad sõjaväelased on asunud praegust palgasõdurite armeed, mille koosseisus on 30 protsenti musti, 4,5 protsent! hispaania päritoluga ja 10 protsenti naissoost sõdureid, kaitsma. Nad väidavadj et palgalist armeed on palju kergem käsiöeda ja sõduritelt distsiplüni nõuda, kuna need immesed on tuhiud sõjaväkke omal algatusel, vabatahüikult. Kuid need väited ei tundu usutavatena. Paljud eksperdid, kes on mirinud Ühendriikide palgasõduritest koosneva sõjaväe probleeme ja võitiusvõimet, on jõudnud lõppjäreldusele, et president Nixon tegi 1973. aastal suure vea, kui ta kaotas fäjundsõjaväeteenistuse alusel moodustatud armee ja asendas selle palgasõduritest koosneva sõjaväega. Palgasõdurite armee teooriale on seni truuks jäänud ka praegune president Ronald Reagan — aga kui kauaks? Tõenäoliselt on ta teinud seda poliitilistel põhjustel, kartes rahvamasside Julgas suurt ja tugevat opositsiooni sunduslikule «sõjaväeteenistusele. Kuid kogemused näitavad, et tal tuleb hiljem või varem oma seisukohad revideerimisele võtta "kui Ühend-iriigid tahavad maailmas mängida juhtivat ja dommeerivat rolli. * Toiduamete puudus annab N. Liidus nü valusalt tunda, et Krem-' list on antud elanikkonnale uued juhised oma toidusedeli koostamiseks. Nende juhiste põhjal võib oletada, et N. Liidus ei ole puudus mitte ahiult lihakaupadest vaid ka paljudest teistest toiduainetest Uute eesldrjade põhjal tuleb N. Lüdu kodanikel tulevUcus juua 16 protsenti vähem piima, süüa 21 protsenti vähem juurvilja,. 20 protsenti vähem puuvüja, 17 protsenti vabeni liha ja 4 protsenti vähem leiba. Ainus toiduaine^ mida Kremli härrad lubavad rohkem süüa, on kartul. Kuid kartuliga yõih tekkida tulevikus samuti probleeme, kuna ka seda toiduamet ei suuda kolhoosipõllud vajalikul m^ral produtseerida ja kartulit tuuakse sisse Hollandist. Kui asjad vene põllumajandusega praeguses suunas edasi arene^ vad, siis võib peatselt tekkida olukord, kus elanikud võivad klaas-vitriinidesse paigutatud lihakaupa-dega ja teiste toiduainetega tutvu-neda ainuU muuseumides. ^ A M r
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 27, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-04-27 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820427 |
Description
Title | 1982-04-27-02 |
OCR text | IX 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. apülm 1982 - Tuesday, April 27, 1982 Nr. 32 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VABA 6B8TLA9fi VÄLJAANDJA: -O/ü Vaba Eestlane, 1955. Leslie St. -Don Mslls, Ont. MSB 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev f räss TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.-- Ja veerandaastas $13.—. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— Ja vesrandaastaa $15,—% Aadressi muudatus 50 c. —- t3ksiknumbri hind 60 P R i i ESTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 LesUe St Don Mills, Ont. M3B 2M3 Eesti organisatsioonide esindajaid Eesti Liit Kanadas aastakoosolekul. Pildil ees paremalt Malle Laansoo, Heli Kopti, Egbert^ Eumge, Valdu Lillakas, • pr. Lilia kas, Eduard Rilsna, Robert. Kreein,: dr. Karl • Aun» V Foto: Vaba Eestlane Peremees oma maja: Balti riikide vallutamine on õigustamata ' Kanada jõudis oma põhiseaduse ko|Qtoomisega Inglismaalt lõr is nii kaugele, et kuninganna , Elizabeth kirjutas möödunud laupäeval Ottawas pidulikult alla proklamatsioonile, millega Kanada põhiseadus ..tuuakse pära^ .115 stastat kestnud perioodi Inglismaalt lõplikult Kanadasse ning Kanadas Siakkab täienduseks senisele põhiseadusele kehtuna uus Constitu-üon Act 1982. Põhiseaduse ära-ttoomine Inglüsmaalt, mille pärast poliitiliste parteide ning provintsi-valitsuste Ja keskvalitsuse esmda-jad olid vaielnud ja konverentse pidanud aastakümneid, oli suureks triumfiks praegusele peaministrile Pierre Trudeaule, kes oli põhiseaduse muutmise ja äratoomi^ snu- Brem ja energilisem eestvõitleja ja ms oma kavatsuse läbi raudse järjekindlusega ja erakordse visadusega, ehkki prövintsivalitsused ja teised poliitilised parteid tema võM-lusmeetodeid sageli kibedalt kriti- Merisid ja arvustasid* Kanada oli kuni põhiseaduse Inglismaalt äratoomiseni imelik maa — praktiliselt oli ta iseseisev, kuld juriidiliselt oli ta siiski haagi-itod Inglismaa külge, kuna Kanada föderatsiooni põhiseadus British North America Act |asiis kolo-maalajastu pärandina Inglilsmaal ja Kianada valitsus pidi paluma Briti parlamenti kui ta tahtis põhiseaduses muudatusi teha. Põhiseaduse Inglismaalt äratoomiseks tehti korduvalt katseid, kuid keskvalitsus ei saavutanud provmtsivalitisusega ühist keelt ja kokkulepet selle suure sammu astumiseks, mis oli tingitud peamiselt sellest, et.provintsid olid armukadedalt valvel oma õiguste eest ja kartsid oma seniste ^nrte võunupüride kärpimist. Ka seekord^ ei olnud otsus üksmeelne, kuna Quebeci provintsi separatist- Jikest ideedest kantud valitsus peaminister Rene Levesque juhtimisel leiab, et põhiseaduse koju toomisega ning selle muutmise ja täiendamisega on Quebeci provints! ja prantsuse rahvusgrupi õigus! tun- ^oj^alt kärbitud. Kuninganna poolt proklameeritud Constitution Act 1982 sisaldab üksikisikule kindlustatud põhilised õigused, eeskurjad põhiseadusele tulevikus vajalike paranduste tegemiseks, maa algelanikele kindluls-tatud õigused ning eeskirjad ma-landusliku võrdsuse taotlemiseks. Põhiseaduse analüüsijad panevad erilist rõhku kodanike põhiõiguste kindlustamisele põhiseaduses, kuna varem vÕüsid neid muäta föderaal^ Ee parlament Ja provintside parla^ mendid. Kanada endine põhiseadus British North America Act jääb uue põhiseaduse raamides teatud muuda-iliiistega Constitution Act 1867 nime all püsunä ja moodustab tähtsa osa uue põhiseaduse tervikus. ConstitutioE AcU 1867 tähtsamaks 0 ^ on keskvalitsuse JB provint- UBA-BATUN'i delegcatsiooit Genfis Inimõiguste KomisjenQ sivalitsuste võimupiirkondade kindlaks määramine. Kas põhiseaduse täiendamisega ja selle äratoomisega Inglismaalt Ottawasse on nüüd pikki aastaid kestnud Kanada põhiseaduse probleemid lahenenud? Kaugeltki mitte. Seda kinnitavad kõige kujukamalt Quebeci provmtsis korraldatud põhüseadnse vastased demonstratsioonid ja Quebeci separatist-liku valitsuse peaministri Leves-quel väited, et anglo-saksid on uue põhiseaduse r^endamisega Quebeci prantslasi petnud, taotledes Quebegi kultuurilise omapära väljendusvormide piiramist ja prantslaste allasurumist. Quebeci pro-vintsivalitsus ja peaminister ignoreerisid täielikult Ottawas toimunud põhiseaduse kojutoomise tseremooniat ning Montrealis toimunud separatistide rongkäigul toonitas Leveisque, et Quebeci ainsaks teeks tulevikus on iseseisvuse taotlemine. Lahkarvamised Quebeciga põhiseaduse küsimuses domineerisid ka kuninganna ja peaminister Tru-deau prantsusekeelsetel sõnavõttudes Ottawas toimunud tseremoonial. Trudeau kriipsutas eriti alla, et peaminister Levesque eemale jäämme pidustustest ei muuda seda fakti, et Quebeci elanikkond -lükkas kahe aasta eest toimunud rahvahääletusel taga^ separatistli-ku valitsuse ettepaneku, mis oleks võimaldanud startida Quebeci lahkulöömisega Kanadast. Ja oli see juhus või pikaajaliselt ettekavatsetud plaauj kuid kõik kanadalased, kes pärast kuningannat põhiseaduse proklamatsioonile alla Mrjuta-isid,; olid Quebeci prantslased —= peaminister Pierre Trudeau, õ!- gusmuiister Jean Chretien ja pea-registraator Andre OuUet. Täienduseks nendele oli proklamatsioon! ettelugejaks valitud prantsuse päritoluga kõrgem riigiametnik Hu-guette Labelle. Quebeci separatistliku provintsi-valitsuse edaspidine poliitika ei ole praegu veel selge ning on kristalliseerumise faasis. Levesque on teadlik, et ta ei saa pilli lõhki ajada ja peab ajama ettevaatlikku poliitikat, seda enam, et rahvas ei ole rahul separatistide valitsuse majanduspoliitikaga Ja suure tööpuudusega. Levesque seletustest nähtub, et ta kavatseb esialgu piirduda uue põhiseaduse nende paragrahvide ignoreerimisega, mUlega Quebeci seadused on vastuolus. See võib kaasa tuua terve rea pikalevenivaid protsesse, kuid see ei lahenda süski veel põhilist küsunust, kas Quebec! rahvas pooldab Kanadast lahkulöömist või on ^ tegemist ainult Levesque Ja tema kaassepa-ratistide tulevärgiga. Tundub, et niikaua kui Kanada föderaalvaHit-suse peaminister on Quebeci Iga-aastasele LRO Inunõiguste Komi^om! istungile on balti organisatsioon New Yorgis, UBA-BA-TUN (United Baltic Appeal-Baltic Appial to the United Nations), ehk Balti apell LRO-le, juba 1971 aastast saadik saatnud delegatsioone selleks, et komisjoni delegaate informeerida sündmustest Balti riikides. Sel aastal viibis UBA-BATUN-i delegatsioon Genfis 1 .—5. märtsini. Delegatsiooni liikmeteks olid Julijs Radelis, Ülemaailmse Vabade Lätlaste Liidu Informatsiooni büroo juhataja Münsterist, Lääne Saksamaalt; Narcizas Prielaida, leedulaste esindaja Genfist; ning Juta Ristsoo UBA-BATUN-i esimees ja ERKU abiesimees NeW Yorgist. Aktsiooni toetasid rahaliselt Läti Vabadusfond, Leedu tJle-maailmne Ühiskond, Leedu Ülemaailmne Noorte Ühing ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides. Isiklikud kirjad koos taustama-terjaliga saadeti UBAiBATUN'i poolt kõikidele komisjoni delegatsioonidele juba kaks nädalat enne UBA-BATUN-i esindajate saabumist Genfi. Informatsioon sündmuste kohta Balti riikides esitati kronoloogilisel kujul, kus toodi esUe kõik teadaolevad sündmused, mis on asetleidnud Eestis, Lätis ja Leedus 1981. a. algusest peale* Kronoloogia algab Jüri Kuke süüdimõistmisega 1981. a. jaanuaris ning lõpeb dr. Jüris Vinkelisi süüdimõistmisega 1982. a. jaanuaris. Inimõiguste Komisjoni delegaatidega vesteldes tõid., UBA-BATUN- i esindajad eriti esile juhtumeid Lätis ja Leedus viimase poo-; leteise aasta jooksul, kus on katoliku- preestritele füüsiliselt kaUale tungitud ning neli preestrit on isegi ära tapetud, nn.' „tundmatute isikute" poolt. UBA-BATUN'i delegatsioonil oli võimalus pikemalt rääkida Ameerika esindaja Carl Gershmaniga, kes oli äsja New Yorgist kohale sõitnud, et sõna võtta komisjoni istungi viimasel nädalal. Teatavast!, kõneles Carl Gerth-man New Yorgis LRO istungil , mineval sügisel, milles ta nimetas Balti riikide saatust ja tõi eriti esile Jüri Kuke traagilise esitada UNESCO-le kaebus Nõuk. Lüdu käitumise kohta Balti riikides. Sel Inimõiguste Komisjoni istungil oli USA delegatsiooni aseesimees Richard Shifter, teatavasti juba esile toonud Balti riikide illegaalse okupeerimise Nõukogude Liidu poolt, ning selle okupatsiooni ning .annekteerimise mittetunnustamist Ameerika Ühendriikide poolt. ÜBA-BATUNl delegatsiooml oli võimalus rääkida ka Saksa Lü-duvabariigi esindaja Julius Bobin-geriga, Prantsuse esindaja Jean- Frincois Bouffandeauga, Kanada esindaja Roderick Belliga ning Suür-Britannia delegatsiooni aseesimehe Richard Furslandiga. , kõik mainitud esindajad, olles oma LRO delegatsioonide inimõiguste eriteadlaised, olid väga hästi teadlikud Balti riikide saatusest ja eriti huvitatud viimastest uudistest, mida oli võimalik neile anda olukorra kohta Eestis, Lätis ja Leedus. Nad kiitsid heaks UBA-BATUN'i poolt'kogutud informatsiooni, toonitasid sellise täpse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise tähtsust ning kinnitasid, et on hädavajalik seda esitada LRO liikmesriikide esindajatele. Nad soovitasid UBA-BATUN'il kontakti võtta kolmanda maaihna riikidega, et äratada ka nendes huvi balti küsimuste vastu. Nad toonitasid, et kolmandas maailmas on paar riiki, Aafrika riikide hulgas, näiteks Senegal, keda teised arengumaad jälgivad ja kelle arvamusi respekteeritakse. Soovitati kõigepealt kontakt võtta nende nn. „võtme"-positsioonis olevate rüki-dega. Genfis viibides oli UBA-BA-TUN 'i delegatsioonil võimalus ka vestelda mitme kohalvübiva ajakirjanikuga. Jutuajamisi oli Agence France Presse'i, Deutsche Presse Agentuuri ning Le Monde'i' korrespondentidega. Associated Press'i bürooshefi Hans Neuerbourgiga,. kes oli veetnud oma viimase puhkuse just Balti riike külastades, oli pikem jutuajamine, nagu oli ka Reuteri esindaja Tom Henaghani-ga, kes kirjutas teate, mis toodi ära'Vabadusraadio eestikeelses' uudistesaates järgneval.kujul: Genf: Kolme balti rahva, eestlaste, lätlaste ja leedulaste esindajaist koosnev delegatsioon andis täna LRO Inimõiguste Komisjonile üle memofandumij milles öeldakse muuseas, et Nõukogude Liit kasutab terrorit opositsiooniliste gruppide vastu Balti riikides. Kolmeliikmelise delegatsiooni poolt täna esitatud memorandumis Inimõi^ guste Komisjoni korralisele istungjärgule Genfis tuuakse esile terve •rida üksikjuhtumeid, millede hulgas loetletakse füüsilist vägivalda, mõrvu ja psühhiaatrilist sundravi, kui kasutatud meetodeid! aktivistide vastu Eestis, Leedus ja Lätis. Memorandumis öeldakse, et terro-ri- taktikaga püüab Nõukogude Liit vaikima sundida opositsiooni Balti riikides. ^ , Kuid hoolimata sellest ja venes-tamiskatsetest on balti rahvad pühendunud võiüusele enesemääramisõiguse eest. Ajakirjanike andmeil juhatas delegatsiooni New Yorgi organisatsiooni — BATUN — Baltii Apell LRO'le president Juta Ristsoo. Teisteks delegatsiooni liikmeteks olid lätlane Julijs Kadetis ja leedulane Narcizas Prielaida. ioome intervjuu Reaganiga Tunniajalise jutuajamise jooksul oli UBA-BATUN'i delegatsioonil võimalik Gershmaniga põhjalikult diskuteerida tulevikuplaane ning saada temalt häid ettepanekuid nmg -nõu. Gershmani arvates on Balti riikide küsimus üks paremaid konfronteerimaks Nõukogude Liitu, kuna see on nn. „puhas juhus'' (clean case), sest Balti riikide vägivaldset vallutamist ei ole mingil moel üldse võimalik kaitsta ega õigustada. Ameerika esindaja UNESCO juures Pariisis, John ELrieudler, oli ka äsja sõitnud Genfi, et osa võtta Inimõiguste komisjoni istungist. UBA-BATUN'i esindajatel oli temaga võimalus arutada kavatsust ärritas Kremli ' Hiljuti avaldas soome uudistebürooFNB(FinländskaNyhetsbyi^n) Reaganiga tehtud intervjuu, mille autoriks oli Põhjala teadeteagentuuride ühine korrespondent. Kuna USA presidendi kommentaarid teatud osades olid N. Liidu suhtes kritiseerivad, reageeris venelaste uu-distebüroo Tass. ministeeriumeid on antud prantS' laste kontrolli alla, ei ole separatistidel lahkulöömise propageeriiP'- sega suuremat edu. Olukord TÕib aga tunduvalt muutuda kui keskvalitsus Ottawas läheb aiiglosaksi-de kontrolli alla. • ' Kriitika on aga suunatud ainuüksi FNB vastu, kuigi sama mterv-juu publitsetriti ka teistes Põhjala riikides. Tassi toon on ebatavaliselt äge, kusjuures mh. märgitakse, et Reaganiga tehtud intervjuu peegeldab USA presidendi katseid suurendada rahvusvahelist pinget ja tekitada Mdcuporkeid. — On lihtsalt hämmastav, miks FNB laseb end ära kasutada müi-taristiike ja nõukogudevastaste vaadete turustamisel, küsib Tass muuhulgas oma pikas kommentaaris. Edasi seletab Tass, et Reagan oma intervjuus olevat eitanud kõiki tuntuid fakte, kaasaarvatud tõelised eesmärgid nõukogude rahuarmastava poliitikaga. Peale seUe oleva Reagan veel ,,insinueeri-nud", et N. Liidu sõnad ja teod'on teineteisele, vastukäivad, kirjutas Tass. FNB sheff Sandelin amiab Tassi kallaletungile omapoolse kommentaari ja nendib, et Põhjalas antakse edasi juhtivate riigimeeste seletusi ka siis, kui need sisaldavad kriitikat teiste riikide ja valitsuste vastu. Ja et uudistebüroode ülesandeks on informeerida sündmusi ja vaateid igast maaümakaarest. ® Nora Stoner (korporatsioon Amicitia), kes kevadel lõpetab Rut-geri ülikooli muusikäteaduskonna, esines lõpetamiseks nõuetava kontserdiga 12. veebruaril ülikooli muu-sikaauditooriumis. Ta eriala on flööt. Muuseas esitas ta ka meie heliloojaA^Jfred -Karindi „Kevadise laulu". Mitmesugune saatemuusika oli ta kaasõpüastelt, nende seas ka Paavo Järvilt, kes õpib samas ülikoolis. KonimentaaFM Ameeriklased on mures oma palgalise armee võitiusvõime ja moraali pärast. SUn ja seal ajakiri janduses ja poliitikameeste sõnavõttudes väljendatakse mõtteid, et Ühendriikide palgasõdur on väga madala haridusliku tasemega, sipleb uimastusamete ja alkoholi küü-isis ning, mis kõige rabavam —- ^ Ühendriildde sõjaväes on mehi, k^ ei Oska lugeda ega kirjutada. Igaüks võib juba arvata, et selline sõdur on täielikult kasutamiskõlbmatu kui teda tahetakse näiteks paigutada tankimeeskonda, kes 2r miljoni dollarilise jsõjamasma käsitlemiseks peab lugema pika käsiraamatu. Sõdurite madal moraal ja lõdvad elukombed annavad eriti tun-ida Lääne-Saksama^, kus Ühendriikidel on alaliselt ligemale 340.000 sõdurit, et olla vabnis punaarmee võunaliku rünnaku tagasitõrjumiseks. Sõjaväe kõrgem juhtkond on saatnud sõjaväe barakkidesse sõdurite probleeme ja uimas-tu^ ainete tarvitamist uurima psühholooge, eksperte ja igasuguseid nõuandjaid, kuid need ei suuda ilmselt oma nõuannetega sinna lahendust tuua, kus puudub kindel distsiplim ja vastavad karistused selle distsipliini rakendamiseks. AmeeriJdasi häffib eriti, et Sakslased teevad ameerika sõdurite madala haridusliku taseme ja moraali põhjal järeldusi ka nende võitiusvõhne kohta. Näib, et sakslastel ei ole erilist usku ameerika sõjameestesse kui peaksid puhkema võitiused läände tungiva punaarmee tagasilöömiseks. Ühendrii^ kide sõdurite kohta on tehtud märkusi isegi Bonni valitsuse kõrgemates tippides nmg kantder Hel-inut Schmidt mamib avalikult, et ameerika sõduri võitiusvõhne on tunduvalt allpool saksa sõduri võit-lusvõunet. Eriti irooniliselt hindab ameerika sõdureid Lääne-Saksa-maa majandusminister Hans Matt^ höfer, kes mauiib, et kõik saksa sõdurid oskavad lugeda ja kirjutada ning saksa sõdurite hulgas ei ole levuienud mmastusamete tarvitamine. ^Ühendriikide kõrgemad sõjaväelased on asunud praegust palgasõdurite armeed, mille koosseisus on 30 protsenti musti, 4,5 protsent! hispaania päritoluga ja 10 protsenti naissoost sõdureid, kaitsma. Nad väidavadj et palgalist armeed on palju kergem käsiöeda ja sõduritelt distsiplüni nõuda, kuna need immesed on tuhiud sõjaväkke omal algatusel, vabatahüikult. Kuid need väited ei tundu usutavatena. Paljud eksperdid, kes on mirinud Ühendriikide palgasõduritest koosneva sõjaväe probleeme ja võitiusvõimet, on jõudnud lõppjäreldusele, et president Nixon tegi 1973. aastal suure vea, kui ta kaotas fäjundsõjaväeteenistuse alusel moodustatud armee ja asendas selle palgasõduritest koosneva sõjaväega. Palgasõdurite armee teooriale on seni truuks jäänud ka praegune president Ronald Reagan — aga kui kauaks? Tõenäoliselt on ta teinud seda poliitilistel põhjustel, kartes rahvamasside Julgas suurt ja tugevat opositsiooni sunduslikule «sõjaväeteenistusele. Kuid kogemused näitavad, et tal tuleb hiljem või varem oma seisukohad revideerimisele võtta "kui Ühend-iriigid tahavad maailmas mängida juhtivat ja dommeerivat rolli. * Toiduamete puudus annab N. Liidus nü valusalt tunda, et Krem-' list on antud elanikkonnale uued juhised oma toidusedeli koostamiseks. Nende juhiste põhjal võib oletada, et N. Liidus ei ole puudus mitte ahiult lihakaupadest vaid ka paljudest teistest toiduainetest Uute eesldrjade põhjal tuleb N. Lüdu kodanikel tulevUcus juua 16 protsenti vähem piima, süüa 21 protsenti vähem juurvilja,. 20 protsenti vähem puuvüja, 17 protsenti vabeni liha ja 4 protsenti vähem leiba. Ainus toiduaine^ mida Kremli härrad lubavad rohkem süüa, on kartul. Kuid kartuliga yõih tekkida tulevikus samuti probleeme, kuna ka seda toiduamet ei suuda kolhoosipõllud vajalikul m^ral produtseerida ja kartulit tuuakse sisse Hollandist. Kui asjad vene põllumajandusega praeguses suunas edasi arene^ vad, siis võib peatselt tekkida olukord, kus elanikud võivad klaas-vitriinidesse paigutatud lihakaupa-dega ja teiste toiduainetega tutvu-neda ainuU muuseumides. ^ A M r |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-27-02