Vaba eestlane , April 27, 1982

              Nr. 32 Nr. 32
0 ^
VABA EESTLANE' teisipäeval. 27. aprillil 1982 ~ Tuesday, April 27, Lk. 3
inmentaarM 1
Iceriklased on mures oma
lise armee vÕitiusvõlme ja
lU pärast. Siin ja seal ajakir-kels
ja poliitikameeste sõna-
Bcs väljendatakse mõtteid, et
iriikide palgasõdur on väga
la haridusliku tasemega, sip-
Inastusainete ja alkohol! küü-ling,
^ mis kõige rabavam —
kriiikide sõjaväes on mehi, kes
l ä lugeda ega kirjutada. Iga-
[õib juba aWata, et selline;
on täielikult kasutamiskõlb-kui
teda tahetakse näiteks
Itada tankimeeskonda, kes 2=
bu dollarilise Sõjamasina ka=
liišeks peab lugema pika käsi-
Jurite madal moraal ja lõd-knkombed
annavad eriti tunW
[ääne-Saksamaal, kus Ühend-lel
on alaliselt ligemale
f 00 sõdurit, et olla vahnis pn-iee
võimaliku ribnaku tagasl-niseks.
Sõjaväe kõrgem juht-on
saatnud sõjaväe barakkl-sõdurite
probleeme ja uimas-liete
tarvitamist uurima psühf
jge, eksperte ja igasuguseid
ndjaid, kuld need ei suuda
ht oma nõuannetega^inna la­iust
tuua, kus puudub kindel
fpliin ja vastavad karistused
distsipliini rakendamiseks,
ieeriklasi häirib eriti, et !sak§<
teevad ameerika sõdurite
la haridusliku taseme ja mo^
põhjal järeldusi ka nende
[üsvõune kohta. Näib, et saks­il
ei ole erilist usku ameerika
ieestesse kui peaksid puhke-võitlused
läände tungiva pn-
_iee tagasilöömiiseks» tJhendril-sõdürite
kohta on tehtud märv ,
isegi Bonni'vaUtsuse iõrge-s
tippudes nmg kantsler Hel-
Schmidt mamib avalikult, et
lerikä sõduri võitlusvõime OE .
Hüvalt allpool saksa sõduri võit-lõimet.
Eriti u-oomliselt hindab
lerika sõdureid Laane-Saksa-
. mäjandusmmister Hans Matt-?
&r, kes mainib, et kõik saksa
rid oskavad lugeda ja kujuta-
Ining saksa sõdurite hulgas (en
levinenud uimastusainete tarvi^;
tine.
ühendriikide kõrgemad sõjaväe-td
on asunud praegust palgasõ-
\ite armeed, mille köoSfseisus on
protsenti musti, 4,5 protsentn
lania päritoluga ja 10 protsen-taissoost
sõdureid, kaitsma. Nad
ivad, et palgalist armeed on
^U kergem käsitleda ja sõduri-distisipliini
nõuda, kuna need
lesed on tulnud sõjaväkke
[ai algatusel, vabatahtlikult.
Md need väited ei tundu usu-latena.
Paljud eksperdid, kes on
riniid Ühendriikide palgasõduri-koosneva
sõjaväe probleem^:
Ivõitlusvõünet, on jõudnud lõpp-leidusele,
et president Nixon te-
11973. aastal suure vea, kui ta
jtas siindsõjaväeteenistuse alu*
moodustatud armee ja asendas
jle palgasõduritest koosneva sÕ-,
fäega» Palgasõdurite armee teoo-le
on seni truuks jäänud ka
äegune president Ronald Reagan
aga kui kauaks? Tõenäoliselt
ta teinud seda poliitilistel põh-ttel,
kartes rahvamasside hulgas
irt ja tugevat opositsiooni sun-slikule
"sõjaväeteenistusele. Kuid
Igemused näitavad, et tal tuleb
pjem või varem oma seisukohad
Kideerimisele võtta kui Ühend-
|gid tahavad maailmas mängida
utivat ja domineerivat rolli.
J Toiduainete puudus annab N.
[idus nii valusalt tunda, et Krem-
OD antud elanikkonnale uued
Ihised oma toidusedeli koostami-
[ks. Nende juhiste põhjal võib
|etada, et N. Liidus ei ole puu-is
mitte ainult lihakaupadesr
kid ka paljudelst teistest toiduai-etest
Uute eesku-jade põhjal tuleb N .
|lidu kodanikel tulevikus juua 16
rlotsenti vähem piima, süüa 21
rötsenti vähem juurvilja, 20 prot-
|nti vähem puuvilja, 17 protsent!
f hem liha ja 4 protsenti vähem
pba. Ainus toiduaine, mida Krem-härrad
lubavad rohkem süüa, om
irlul. Kuid kartuliga võib tekkt-tulevikus
samuti probleeme,
jima ka $eda toiduainet ei suuda
lolhoosipõllud vajalikul määral
rodutseerida ja kartulit tuuakse
(sse Hollandist. '
^ui asjad vene põllumajanduse-la
praeguses suunas edasi arene-ladi
siis võib peatselt tekkida olu-lord,
kus elanikud võivad klaas-htriinidesse
paigutatud lihakaupa-
Uga ja teiste toiduametega tutviB-
^eda ainult muulseumides.
AMI
V
%
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
1. ja 2. mail
. dr.M.
ja 9, mail
dr.H.
tel.
922-3824
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESpiORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Senaator Paul Yuzyk
Ukrainlaste Vaba
Ülikooli audoktoriks
Soomepoisid õnnitlesid
praost Puhmi
OsavSturohke koosviibimine Eesti Majas
Peale pikemat vaheaega toimus möödunud laupäeva õhtul suurem
Soomepoiste Klubi koosviibimine. Toronto Eesti i\Iaj,a kohvikusse oli
kogunenud umbes 80 inimest, peamiselt endised kaasvõitlejad Soome
rindelt ja nende abikaasad. Eesti Maja kohvik oli päevakohaselt deko°
reeritud, seinal JR 200 lipp, mis selleks puhuks oli Peetri kirikust ko­hale
toodud. Selle koosvübimisega tähistati praost Oskar Puhmi 70. a,
juubelisünnipäeva ja Soome armee koosseisus moodustatud eesti rüge»
mendi 38-ndat aastapäeva. Päevakohase kõne pidas E.y. aupeakonsul
Ilmar Heinsoo.
Koosviibimise avas Soomepoiste olgu Sinuga!" lõpetas L Heinsoo*
Klubi esimees Edgar Martenj^ kes Aupeakonsul|Ieinsoo ettepanekul
tervitas juubilari ja kõiki koosvii- lauldi „Ta elagu.. ning järgnes
bimisest osavõtjaid ning avaldas tervisejook.
headmeelt selle üle, et soomepoisid Heino Turu kandis ette juubilari-on
järjekordselt kogunenud oma le.pühendatud Arved Viirlaidiluu-mgemendi
lipu alla. ' letuse „Sangarite saatja".
E.V. aupeakonsul I. Heinsoo Tervituste osa avas Toronto Ees-kriipsutas
oma pikemas sõnavõtus
alla selle päeva kolmekordset täht­sust:
Täna hommikul hakkas
maksma Kanada uus põhiseadus,
ü Võitlejate Ühmgu esimees
Raffi Moks, kesj soojade sõnade-^
ga õnnitles juubilari ühingu ni­mel.
T.E. Seltsi kireval „KevadpöpuriU" esitasid noored näitlejad Elmar Maripuu näidendi «Palagan**. PüdU
tegelaskond pärast etendust, esireas vasakult Linda Pakri, Kristina Valter, Heli Kivilaht, Harri Mürk, sei­savad
valgustuse korraldaja Tõnu Naelapea, Toivo Makk, autor Elmar laripuu, Rita Hlison^Sui ja Lem­bit
Tork. Pildilt puudub Alan Teder. Foto: Vaba Eestlane
Rootsis osufafl
MARIE UNDERI FOND
PAUL YÜZYK
Kanada senatis tehti 11. märtsil
senaator JacquesFlynn'i poolt tea­tavaks,
et 5. märtsil anti senaator
Paul Yuzykile filosoofia audoktori
kraad Münchenis asuvas ukrain­laste
Vabas ülikoolis. S^e austus­avaldus
itehti seoses Ukrama asus-
1|use 90. juubeliaastaga Kanadas,
mida tähistati Kanadas laialt üle
maa 1981-ndal aastal.
See tmmiustus oli senaator Yuzy­kile
antud tema panuse eest hari­duslikul,
kultuurilisel ja poliitilisel
alal Kanada rahva heaks, tema ju­hipositsiooni
eest mitmekultuurili-suse
ja inimõiguste kaitse alal Ka^
nadasi NATO's ja Liitunud Rahvas­te
Organisatsioonis.
Senaator Paul Yuzyk on Saskat-chewa^
i ülikoolis saavutanud ma­gistrikraadi;
Ta on olnud Ida-Eu-roopa,
Vene ja N. Lüdu ajaloo pro­fessoriks
Manitoba ja Ottawa üli­koolides.
Ta on ka mitme raama­tu
autor, mis käsitlevad ukrainlas­te
elu ja käekäiku Kanadas. Käes­oleva
kuu alul ilmus tema viimane
raamat ukraina ortodoks kiriku te­gevusest
Kanadas aastail 1918—
1951.
Pärast austusavalduse teatavaks
tegemist senaator P; Yuzyk kirjel­das
ukrainlaste vaba ülikooli. Ta
ütels, et lõii iseseisev Ukrama 1921.
aastal, vallutati, süs sellest peale on
ukrainlaste hariduslik ala jäänud
täiesti vene kommunistide ja im­perialistlike
eesmärkide program-
|mi. Sellepärast on ukrainlased tä­nulikud
Baieri ja Lääne^Saksamaa
valitsustele, et nad on andnud fi­nantsilist
toetust ja legaalse staa­tuse
samaväärselt saksa ülikoolide­ga
Ukrainlaste Vabale Ülikoolile
alates aastast 1945.
Ülikoolil on suurepärased tulemu-s;
8d. Paljud ülikooli lõpetanud on
saanud kohti ülikoolidesse, kol-ledzhitesse
ja kõrgema' hariduse
instituutidesse ühendriikides, |Ka-nadas
ja mujal, aidates oma uutes
töökohtades organiseerida ukraina
uurimuste õppetoole. '
Sama ülikooli poolt on varem au­doktori
kraad antud Kanada pea­minister
John G. Diefenbakerile.
Toetus eesti
organisatsioonide
uurimiseks
Sekretariatet for Framtidsstudiei
on' m-ääranud 4000 krooni toetust
Ida-Euroopa Solidaarsuskomitee
eesti sektsioonile eesti organisatsi­oonide
IpÕlvkonnavahetuse uurimi­seks.
Teatavasti on põlvkonnava­hetusega
seoses tekldvad raskused
kujunenud eriliseks probleemiks
eesti organisatsioonide elus. Hetkel
on^ organisatsioonides ainult vähe­sel
linääral toimunud noorenemist.
selle koosviibimisega tähistame E;Marten luge
eesti
se 38-ndat aastapäeva ja praost Os- rimad soovid kunstnike Abel Lee
kar JPuhmi 70; a, juubelit. Kpnele- ja Endel Rubergi poolt:
ja tähendas, et Soome rindel või- aüäadressi iileandrnme
delnud relvavendade ridadest oiv
välja arenenud palju eesti paigulas? valmistatud kaunis ynahkk^
konnas silmapaistvaid tegelasi, kaante vahel olid kõikide kodšvür
Üks nendest on tänane juubilar, ke- bimisest o Soo­da
mäletame RäjajÕe päevilt, mil mepoiste poolt kpg ka A. Lee
ta noore õpetajana pidas õhtupal- maal „Põhjavalgus". Roosikimbud
' , vusi eesti sõduritele. 0. Puhmi pai- ulatas nii juubilarile, kui ka ta abi-
STOKHOLM (EPL) — Meie suurima lüiiriku, Marie Underi, 99-ndaks sünnipäevaks, 27. märtsilöjude saavutuste hulgas tuleks klubi esime-tegid
kaheksa siinlset eesti organisatsiooni tema ja ta abikaasa, samuti poeedi Artur Adsoni mälestuse tal- rinda tõsta tema tegevust hinge- he abikaasa iRenateMarten;
letamiseks ilusa kingituse. Nimelt asutati Eesti Majas, reedel, 26. mäirtsil toimunud pidulikul koosolekul karjasena eesti rindevõitlejate seas Praost Oskar Puhm mälestas
Marie Underi-Artur Adsoni Mälestuisfond. Soomes ja tema tegevust Peetri langenud ja ka hiljem surnud rel-
SeUest fondist hakatakse tulevi- seniga. Fondi toimkonnas on esin- Auhinna suuruse määrab fondi ju- "^"ff"^ õpetajana Torontos^ Te- vavendi. lausudes muuseas
kus välja andma auhindu eesti kir- datud Kultu j K o o n d i s (Alur Rei- hatus. Alammäär on praegu 5000 "^tJT " T . -^.1.
janikeli L^nes, eeskätt noorema- nansi kaudu). Välismaine Eesti Rootsi krooni. Näiteks võib auhin- f \ ? " «•^ff''''''*- .^^ o r g ~ s maia mmel ™.flevad, võitlevad
põlve luuletajaUe, kuigi kindlat va- Kirjanike Lüt (Lüdia Tuulse), Ees- da. välja anda ka Artur Adsoiü J» «wtas uies suunma eesti kogu-. va»aonse eest . ,
nusepiiri pole määratad. ti Pen-klubi (Karin Saarsen-Karl- lOO-ndi sünnij^val 15. veebrua-' "f^. T^^T^, yi^r.^xm<^^ Muhk õhtusöögi osa juhatati sis-
Auhinnfvöivad ka saada eesti stedt), Eesti Keele ja Kirjanduse rü 1989. ' «'"'""^f ' ^ t ' J P"""" . .
luule tõlkijad ja isikud, kel on eri- Instituut (Paul Laan), Eesti Nais- Pärast Eesti majas toimunud 3^ Roehamptom tänavate nurgal õhtu eeskava lendasid Ench
Hsi teeneid eesti kirjanduse tutvus- klubi, kus kadunu oli auUige (Li- asutamiskoosolekut läkitati koos- Peetri ku-Uoi naol. Lugematud pe- Bammeldi poolt esitatud sodurijau-tamisel
või levitamisel. Auhinna- sette Steinman), Eesti Naiälüõpi- olijate poolt kirjalik tervitiis fondi rekonnad austavad Smd km õpeta- lud 3a kaiaks-meeldejääva ohtu
summat; miUe alammäär on 5000 laste Selts (Maia Mathiesen) ja auesimehele Hedda Hackerile. ^^^J^ ^"'"'^^ ««""^«^ paigutatud ühislaulud.
Rootsi krooni (ca $1000), ei poo- korporatsioon Filiae Patriae (Zoja (KS) • — ^ ^
litata ega anta institutsioonidele. Raskasov). -. • .
Esimene auhind antakse poetes- Fondi juhataja on Alur Rel- •
Sl 100-aasta sünnipäeva puhul
ühenduses piduliku aktusega Stok-holmis
27. märtsil 1983. Summaks
kasutatakse fondi varandusest lae­kunud
kasumit. Praegu on fondis
66.000 Rkr. tänu heldekäelistele
deri sugulane Leida Kuusma, peotoitudest
kuna abikaasa Oskar Kuusma |^onti*0Ci>||s
esindab Marie Undeiii Loomlm-gu
Sõprade Ringi. Neljapäeval, 18. märtsil peetud
eraviisilistel^ annetustele. Lõviosa Viie aasta peale valitud' alalise as- Eesti Naisselts Montralis referaat-pani
kokku anonüümseks jääda jaajajä-sekretäri kohuseid täidab õhtule oli kohale tulnud neljaküm-sooviv
luulesõprade ring. Karin Saarsen. Tema kohustuseks neline kultuurihuviliste pere. õhtu
Auhinnafondi haldab Eesti Kui- on ka kontaktide pidamine ajakir- avas seltsi juhataja Tanni Kents,
tuuri Koondis, mille kõik tema 'janduse, raadio ja teiste organisat- kes luges ette kirjaliku tervituse
administreerida olevad fondid ja 'sioonidega ning auhinnakomisjoni Seltsi asutajalt Vera Pöska-sihtkapitalid
kokku moodustavad kokkukutsumine kolme asjatundja- Grünthalilit, Rootsist. Külalisrefe-
150.000 Rootsi krooni suunise ga väljaspool fondi oma toimkon- rendina esines Torontost kohale
samma. da. sõitnud Helene Avarlaid, tuntud
Esimehe Alur Reinansi ettepanekul Pangaarve on juba avatud Han- Tartu E.N.K.S. Tütarlaste güm-kavatsetakse
asutada eritoimkonddelsbankeni osakonnas Upplands- naasiumi endine õpetaja, kõnele-panganduse
asjatundjaist, kelle gatanil ,,Minnesfond Marie Under des eestlaste tavandi- ja peotoi-ülesandeks
oleks summasid paigu- — Artur Adson" nimetuse all. Sel- tudest ajastul 15(X-100 aastat ta-tada
mi otstarbekalt, et need iga le number on 327 419 091, kuhu gasi.
aastaga kasvaks. Praeguse majan- palutakse meie organisatsioone kui Aasta jooksul oli eestlastel õige
•duskriisi juures kaotab ju Rootsi üksikisikuid lahkelt oma annetused mitu pidulikku söömaaega, kas
kroon väga palju oma väärtusest, sisse kanda. Teadaolevaist organi- inimelu tähtpäevade: pulmad, var-näiteks
lähema 10 aasta jooksuL satsioonidest on oma abi lubanud rud, peied tähistamisel, või katoli-
Mälestusfondi idee algatajad Eesti Komitee Naissektsioon ja ku kirikult päritud pühakute päe-olid
juba oma eluajal Marie Un- Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, vadega, nagu jüri:, jaani-, mihkli-der
ja Artur Adson, kellel ju oli kui neile vastavad ringkirjad lähe- jne. päevad, millele äga eestla-suuri
teeneid poetessi luulekogude tatakse. sed olid andnud oma tähenduse
väljaandmisel ja Eluraamat I ja Marie Underi ja Artur Adsoni- seoses põllupidamise ja karjakas-
11" koostamisel. Pärast Marie Un- nimeline auhind antakse välja igal valamise hüvangutega. Igal teata-deri
surma Varbergi haiglas 25, viiendal aastal poetessi sünnipäe- vai sündmusel oÜd omakohased
septembril 1980, võttis idee üles vai, 27. märtsil. Esimest korda kombed ning oma teatud toidud,
tema noorem tütar Hedda Hacker, toimub see, nagu eelpool mainitud, nagu jõulu ajal vorstid, vastla-kes
praegu on ametis oma ema ja tema sajandal tähtpäeval. päeval seajalad, jne.
võõrasisa arhiivi korraldamisega. Fondi juhatusel on Õigus jätta Eestlaste toidud piirdusid talu-
Mälestusfondi põhikirja töötas jauhind välja andmata või seda rahva omast käest saadaolevate
välja pärast mitmeid nõupidamisi
Alur Reinans koostöös Karin Saar-
VABA EESTLASE UUED TELEFONID:
toimetus 444-4823
talitus 444-4832
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aastas
Poafaastas
Maksab Kanadas;
SAAIEWJLU
¥älJaspool Kanadats
$29.»^
+
poolaastas
veerandaastas
$49.-=.
$26.-
$14-
$39.
ISanadate
1 $44.-
I $22.-
välja anda sagedapimi, kun §el- toiduainetega, hagu teravili, püm,
leks onn eeldnosi.
1
liha, kala, Imunad, mesi ja juurvi­li.
Olenedes ka sellest, mis vas­taval
aastaajal saadaval oli. Liha
tuli lauale alles mihklipäevast pea­le,
miUal talu väüstööd juba teh­tud,
lihatoidud jõudsid haripunkti­le,
mil tapeti siga.
Kõige vanemaks ja eestilise­maks
peotoiduks on olnud odra-tangupuder
ning odrajahukäkid.
Olulisemaks pidujoogiks oli õlu,
mida käsutati ka peolaual, kus
toitu pidi olema virnas, komme,
mis on tänaseni eestlaste keskel
säilijiud.
Referafädile järgnes väga elav lä­birääkimine,
meeleolus nagu oleks
elav ja huvitav ettekanne rahvus­likkudest
toitudest meeldivalt er-gutanud
kohalolijate rahvuslikku,
ei^eseteadvüst.
$19.
$ 9.2§ I $11.^
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
I.ENNUP0S1IGA aastas $49.--, poolaastasi $26 ja veerand­aastas
$14.— SAATEKULU — aastais $66.—., podaastes
$33.— ja veerandaastas $16.5® '
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
^nada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE"^ ja
USA aadressidele „ZIP CODE^"
Pangatshekk või rahakaarf kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
l^Wmlm saata:
VABA EESTLANE
Lesiie St., Don
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ... . .
19 Tellimise katteks lisan $........... siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainmltt tähtkirfas).
Nimi
. 95
Kuuhitamine
VASA EESTLASES IB
MARIE UNDER
täidab oma eesmärgi!