Vaba eestlane , April 27, 1982

              VABA EESTLANE teisipäeval, 27. aprülü 1982 - Tuesday, April 27, 1982 Nr. 32
Spordiiiiärkmeici
Soomes toimus 75 km pikkune
suusatamisvõistlus „Finlandhiihto"
Hämeenlinnast Lahtisse ja (selle
võitis teist korda Matti Kuosku.
E.ootsis elava soomlase aeg oli
3.56.22 ja on ainult 19 sekundit
madalam sell^ võistluse senisest
rekordist.
Budapestis peetud sisekerge-jõustikuvõistlusel
jooksis 19-aasta-ne
idasakslane Gesine Walther
200 m ajaga 22,64, mis on maail­ma
siserekordiks. Ta oli juba möö­dunud
aastal välisvõistlustel jooks­nud
sama distantsi ajaga 22,42,
mis on viies tulemus maailmas.
Spordiuudiseid
kodumaalt
Suhhumis alustati esimeste jalg­rattasõidu
võistlustega, 113 rattu­rit
pidid läbima kolmkümmend
2,25 knf pikkust ringi. Kohe algu­ses
oli silmapaistev tartlane Riho
SuuUj kes kolmandas, neljandas ja
viiendas, vahefinishis oli teine,
kuuendas ja seitsmendas neljas ja
üheksandas jälle teine. Vümase
kümnenda vahefinishi võit andis
Suumle topeltpunktid ja ühtlasi
võrdse punktisumma juures esiko­ha
ajaga 1.26,58. Teistest Eesti
rattureist oli Ivar Mõnes 12-es;
Virgo Usin, Toomas Kirsipuu ja
Madis Joosep aga kaugemal ja jäid
punlctideta.
FRED MMBERG
EEST
gesti Vabariigi soiajSudude
organisatsioon ja julttkond.
seUest raamatuit 1028 nime, keda lagede» tekkib
küsimns: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neisJ on oma maiie
teekonaa lõpetanud läänes, on enamu^ JiäTtoenod koos Eeaü
ilikllku iseseisvusega. Selles raamatus oi^ tuhat meie sõjanieei-test
leidnud sel viisil tagasihoidUkku meenutust
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi
MÜÜGIL VABA EESTLASE! TALITUSES
Budapestis peetud rahvusvahelis­tel
ujumisvõistlustel saavutas un­garlane
Sandor Wladar neli esikoh­ta.
200 m seliliujumises on ta
Ipraegu Euroopa rekordiomanik.
Sel distantsil saavutas ta seliliuju­mises
ajaks 2.02,00 ja 100 m
57,79, 200 m ja 400 m kompleks­ujumises
vastavalt 2.07,24 ja
4.30,22.
Columbuses, 'Ühendriikides tõu­kas
Sam Akins kuuli sisekergejpus-tikuvõistlustel
tulemusega 21.38,
mis on möödunud talvisel sise­võistlustel
hooajal parim tulemus
maaihnas ning sisevõisfluste kõigi
aegade edetabelis viies. Samal hoo­ajal
oli feine jugoslaavlane V. Mi-iich
tulemusega 20.64, kolmas
ameeriklane • Michael Lehmann
20.62.
Prantsuse purjelauasõitja Chris-tian
Marly sõitis oma purjelaual
Senegali rannikult Guajaanasse.
4800 km purjetamiseks kulus tal
37 päeva.
Haagis korraldatud Euroopa
meistrivõistlustel õhkrelvadest lask­mises
püstitati sel uudsel olümpia-alal,
õhkpüssist laskmises neli maa^
ihnärekordit. Naistest sai venelan­na
Anna Malahhova 395 ja Ida-
Saksa naiskond 1159 sihna. Mees­test
norralane Harald Stenvaag
590 ja Norra meeskond 2316 sil­ma.
Samal võistlusel püstitati õhk­relvadest
laskmises maailmarekor­did
ka metssealaskmises. Indivi­duaalselt
sai ungarlane Tibor
Bodnar uueks rekordiks 393 ja
meeskondlikult N. Liidu meeskond
1518 sihnaga.
Mitmed Eesti suusatajad võist­lesid
märtsi keskpaiku Põhja-Soo- :^
mes Rovaniemi lähedal asuvas Ou-nasvaaras,
kus Arne Sirel ja Rutt ]Co]f)iaS ja VÜman® «
Shmigun saavutasid viiendad ko- I
had 50 ja 10 km- suusatamises.
""Neil aladel olid kiiremad soomla­sed.
15 km suusatamises sai Ahti
Kurvits üheksanda koha. Tublilt
suusatasid Käija Parve ja Krista
Lepik, kes olid neidude 5 km suii-satamises
soomlanna Marjo Mati-kaise
järel teisel ja kolmandal kö­hal.
Rajaleidjate lipkonna lauluvõistlusel, mis peeti E.V. aastapäeva pidu­likul
koondusel^ tuli II köhale hellakeste pere: Linda Isotamm, Kristina
Isotamm, Tiina Kask, varjatud Marja-Leena Roos, Marika Meipoom,
varjatud Liisa Lepp, tara Raömaa, taga KülliMSmast®, Taali
neem. Foto: Vaba Eestlane
VABA EESTLASE TALITUSES müügil
sferep heliplaat
1981. a. Eestis peetud kalapüü-givõistlustel
nimetuse all „Suurim
kala" püüti 32 kala; 13 haugi, 4
ahvenat, 3 koha ja jkarpi, 2 jõe­forelli,
linask ja turb, latikas, säi­nas
ja tursik. Võistluse suurima
kala püüdis tallinlane P. Ignatjev
.6. augustil Rannapungerja jõest,
see oli 11,5 kg haug, mille pikkus
sabata oli 1,06 m. Ainult 200 gr
oli tema klubikaaslase M. Kinksi
Rohuneeme lähedal püütud kala,
kolmas koht kuulus saarlasele- J.
Hängile, kes püüdis Abruka tagant
10,73 kg kala, kusjuures haugi
pikkus oli sama kui esikohale tul­nul.
Kohadest püüdis suurima 16-
aastane otepäälane A. Meema, kes
püüdis Pühajärvest 2. juuli hilisõh­tul
6 m sügavusest 7,25 kg kala,
pikkus 89 cm. Kaks nädalat va­rem
oli tartlane A. Sitsi püüdnud
samast kohast öösel 6,52 kg kala.
Kolmanda koha omandas harju-
I lane R. Teepere, kes püdüis 26.
juulil Matsalu lahest 5,7 kg koha.
Ahvenad^ olid 1981. a; väikse­võitu,
suurim neist 1,23 kg ja saa­dud
Peipsi järvest. Tagasihoidliku
kaaluga olid ohiud ka jõeforellid,
Seinapalu jõest saadi 2,2 kg suu-
KÕIGILE EKSLHERISTE
OMANIKELE JA
KUJUNDAJÄILE
Peale seda; kui olen saatnud 26
arvatavale eksliibriste kujundajale
üleskutsed ja saanud eelmisele ka­hele
üleskutsele 56 Mrjalikku vas­tust
ning ieksliibriste kogujailt lu­batud
kaasabi, puudub kindlasti
veel küllaltki materjale ,mispärast
avaldan veelkordse üleskutse —
viimase meeldetuletuse neile, kes
millegipärast ei 0% eelmistele rea­geerinud.
Soovin andmeid eksUibriste koh­ta,
mis on valmistatud väljaspool
kodumaad ja neile eestlastele, kes
elavad väljaspool kodumaad. And­med
on vajalikud kõigi eksliibriste
kohta, milliseid ei ole varem mär­gitud
3-s osas Ümunud „Eesti eks-lübris
välismail" kuni 1969^ ja val­mistatud
peale 1969. Järgmised
andmed oleksid vajalikud:
1. Ekslübrise omaniku täielik ni­mi,
võimalse korral aadress, elu­kutse
ja huvialad.
2. Kujundaja täielik nimi ja aad-rešs.-
3. Ekslübrise valmistamise aas-rune.
Vüjandlane R. Varkel püü­dis
15. juuHl Päidre järvest rej^or-diliselt
suure linaski, mis kaalus
2,85 kgN ja oli 55 cm pikk, mille
eest anti kalasportlasele eriauhind.
Pedja jõest püüdis H. Maanso lei-va-
saiaga 5,1 kg suuruse karbi.
Säinastest on suurim Kasari jõest
püütud 2,45 kg säinas.
Olge dieedil
HEALTH WATGH abiga
Indivtdmaaliie kaalu kaotamise po-
S13A Danfortfe Ave,
Tel 465-3444
4. Eksliibrise valmistamisel ka­sutatud
tehnika, trükkimisel kasu­tatud
tehnika.
Eksliibrise mõõtmed, kui ei ole
võimalik saata erieksemplari, ver-tikaahie
ja horisontaalne müli-meetreis.
'
6. Värvi variandid, trükise arv ja
kui on tarvitatud erisuurust; süs
originaali suurus.
Lisaks neüe andmeile palun saa­ta
mõned lisaeksemplarid edasi­andmiseks
eesti arhüvidele Kana­das,
USA's ja Austraalias, ning
kaks eks. minu eksliibriste kogu
täienduseks.
Kirjastajaks võiks olla mõni ees­ti
organisatsioon või kirjastus, mis
teemal on olnud arutlusi.
Ei tohiks jääda seisma selline
väikesevormüise graafika regist­reerimine
eijiteosena, mida alga­tas
A. Kaelas ja viis edasi M. üü­rike
kolme väljaandega 1956., 1963.
ja 1969. aastal Rootsis.
Tõenäoliselt Ümub see 1982; a.
sügisel ja selles on toodud ka Teie
eksliibrise kohta andmeid, kui need
mulle postitakse hüjemalt 1. maiks
s.a.
Andmed palun saata: EmüEer-me,
20 Farmcote Rd., Don Mills,
Ontario, Canada M3B 2Z4.
Emil Eerme..
KORJUS bass-baritoii
CHARLES KIPPER — klaverUoade
Metsateel (A. Kapp), EnnemoisteCM. Saar), t)ks snu (M. Sa»).
Muremaa (R. Päts)» Laul sõnajala diest| (T. Vettik>), Sind tervi­tame
bnläep^e (A. Karindi) Ja Rändaja õhtulaol (J. TaU) Ja
rahvalaiäe: K.Raidi seades — Laala m5Ja, Kai ma haUoMi teo-lera^,
Ara viies Ja EtvikasolEas, L.l^rkliau8i seades— Kas on
Inis on ]lnD*va boda^ V. Kappi seades— Linakatboja Ja J. Zelgeil
seades — Kaoneldajast vend.
Hind $9.50 pluss postikulu $ L~
ARVO M£GI
lESTI RAHVA AJARAAMAT
:,.: y : i : ' V ' : J ' ••• ••- •, --.r/^ ^ -
Eesti Päevalehe kirjastas Stokholmis 1979. 256 lk.
Eaas, 29 illastratsiponi ja lay'4)at Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadestaatori visandite Järgi Joonistanud Vello KaQas.
Raamat sisaldab kroonika kujal (aasta^aastalt) eesti rahva aja*
laga selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sfindnuiitoga
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on m^Justaond eesti aja-higa.
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sÜBdmom
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb JäreMosI
|a oletusi. Eriti sobiv noortele kinketeoseks.
Hfaid 926.— pluss $lJt saatdndn
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS
Oskar Lutsu KEVADE I
Saadaval „VABA EESTLASE"* talituses ja koolSõhtutel Eesti
Majas raamatute müügüauaL
HIND ^M— postiteel $6.50
ierfci Ruefe
SÜDAHEVALLUTAJAD
„0h jumal!" ütlesin, vedrutades
voodis ülesalla pahameele pärast.
„Kuidas julgevad nad öelda mi­dagi
nii lolli? Kui nad mind vaid
tunneksid, siis teaksid, et see oleks
viimape *— ah — sina ju tead —
• „Jah, mina tean küll, Tuule­pea,"
ijtles Nancyj „Aga vaata,
ega nemad ei tea. Nemad mõtle­vad,
et sa ei ole kindel, kas härra
Lascelles on vaid paljas flirt või
mitte."
„See oleks mulle täiesti üks­kõik."
• „Nad mõtlevad, et hoidud te­mast
eemale, sest kardad armuda
temasse."
,,Mina peaksin seda kartma?"
ütlesin võppudes pahameelenaeru-ga.
„Ah, seda nad siis mõtlevad!"
„Nii olen ma sellest aru saa­nud,
armas!"
„Hüva, olgu siis. Tahan neile
näidata. Mul on täiesti ükskõik,
-km palju ma koos olen või ei tol­le
väikese plekiga meie Issanda
maakeral. Järgmisel nädalal lähen
ja kas või elan ta vestitaskus. Mi­nule
see ei meeldi, temale kind­lasti
ka mitte, kuid tahan sellele
lobale lõpu peale teha."
„Nohi egas taskusse maksa ko­he
ronida, kuid kui sa tuleksid
homme —"
„Tehtud tulen, kui tahad,"
ütlesin meeleheitliku rahuga.
Ja nii see tuligi siis.
Mis päev' sellest küll tuleb —
ühes asjas olen vähemalt rahulik.
Keegi ei või mulle öelda, et kasu­tasin
külgkorvis sõitu oma lõbuks.
Lõbuksl
Hahahaa.
Mõtlesin, et meie valvur, meie
lugupeetud hooldaja — kes meie
suhtes alati nii vali oa — meile
raskusi teeb.
Kuid, kas teate, et tädi Viktoo-ria
on muutunud? See pole esime­ne
kord, et ma seda märkasin sest
saadik kui sõjavägi Porikülla tuli.
Mis te ütlete selle kohta, et noor­mehed
meie majas külas käivad, et
ta koob siidkaelasidemeid luupai­naja
jaoks, et meil hommikuti on
nüüd kohv ja praetud sink, et ta
ähampanja keldrist tõi ~ ei, ma
d saa tädist aru, mitte mõhkugi ei
saa. Vahel mulle tundub enda suu­reks
hirmuks, et ta on peast päris
ogaraks läinud.
Ja olin päris löödud imestusest,
kui' kuulsin, et tädi ei teinud Nan­cy
sõidust üldse numbrit. ,
ütles vaid: „ J a h , mu arnias.
Hambavalu on vist kole asi. Ja
kindel, et kõige parem abinõu on
lasta hammas välja tõmmata, siis
on kõik möödas. Kapten Masters
on tõepoolest väga lahke, kui ta
tahab sind sõidutada jaama."
Ja kujutelge, mis ta veel ütles:
„Sa tahad vist, et Tuulepea
kaasa tuleks ja su kätt hoiaks arsti
juures? Kuidas see oli, härra Las­celles
lubas vist teda sõidutada?
See on ju tore. Mis kella ajal te
mõtlete sõita?"
See oli siis sedaviisi.
Pidime sõitma kell üksteist.
Nancy. oli otsustanud sõita kell
üksteist, küll ta ise paremini tea­dis,
miks just sel kellaajal. Jumal
teab, mida noormehed oma üle­mustele
rääkisid: kas luiskasid nad
või kõnelesid tõtt, kas vabastati
neid baiguse või mõne matuse pä^
rast või pidid nad pimesoolelõiku­sele
minema. "Erga ma seda kunagi
teada ei saa. Oli kuidas oli, aga
kuidagi nad hakkama olid saanud.
Kümme minutit enne ühtteist sei­sime
juba ukse ees ja ootasime.
Peas piid meil väikesed pruunid
nahkmütsid ja seljas rohelised
paksud palitud. Meil kõigil kolmel
õel olid ühtmoodi palitud. Nancy,
vana vigur, oli mässinud suure val­ge
villase salli ümber palge^ et hai­ge
hammas tõmbust ei saaks.
Härra Lascelles oli ka oma sõi­duki
toonud ukse ette ja seisis selle
juures oma veidras veekindlas rõi-vastises,
nahkmütsis ja kaitseprilli­dega.
Säärases rõivastises mees on
alati mingi imelik segu sadama-töölisest
ja tuukrist.
Kapten Masters aitas Nancy sõi­dukisse
ja Evelyn tõi veel umbes
pool tosinat vaipu ja tekke talle
ümber. (Ta on tõesti armastus­väärne,
kui keegi on haige.) Tädi
manitses Nancytj et ta hoiaks hil­jemini
tühja hambaaset külma
eest. Köögitüdruk lubas talle sooja
kummeliteed teha, kui ta tagasi tu­leb.
Ja sel ajal kui nad kõik askel­dasid
„vaese" Nancy ümber, pöör­dus
luupainaja minu pole. Ta oli
toonud suure' punase teki nahk-vooderdusega
ja hakkas ettevaat­likult
mulle seda ümber toppima.
Pidin seda kannatama. Olin ju
tema hoole all, nagu Nancy oli
kapten Mastersi hoolealune, Kui
vastik! Küll see võis veel kujune­da
koledaks päevaks. Mu väike
mina tõi. õeliku ohvri ja pidi see­pärast
mitu tundi kannatama selle
vastiku luupainaja seltsi.
Oh, kuidas see päev kujuneb
raskeks. Nägin juba kõik ette.
(Vähemalt mõtlesia nii.)
Kui. vähe aimasin„mis kõik veel
tulemas oli, palju enam, kui olin
olnud nõus kauplemise ajal.
Enne kui liikuma hakkasime,
luupainaja kõnetaski mind. See oli
eshnene kord pärast toda kõrvakii­lu
söögitoas.
„,Ega teil loodetavasti külm ei
hakka, preili Eliisabet?" küsis ta.
Hääl oli viisakas, veidi- ebakin­del,
nagu võiks oodata, et kui
avan suu, siis hammustan tal pea
otsast ära.
Ja oleksingi peaaegu nii teinud,
kuid muutsin siis meelt. |
Kapten Masters, tõeline imistus
oma ilusas rõivastises, seisis päris
lähedaL Siis meenus mulle järsku
Nancy jutt, kuidas mehed tõlgit­sevad
mu käitumist.
Kas nad mõtlesid tõepoolest, et
kui olen eemaletõukav härra Las-celles'i
suhtes, et see siis tähendab
seda ' absurdset asja? Et see oli
kõik teesklemine? Lollid! Võib-olla
kapten Masters ootaski nüüd mi­nu
vastust, et siis minna ja tõlgen­dada
seda oma meestega hoopis
vastupidiselt.
Olgu — oodaku aga, ega ta ei
saa kuulda, mida tahab. )
Pöördusin luupainaja poole ja
ütlesin lahkeima häälega, mida ta
kunagi kuulnud minu suust: jjTä-nan
väga ^ mul, onkindlasti mu­gavalt
soe selle ilusa punase teki-ga."
Kuigi kapten Masters ei. kuul­nudki
vist minu häält, sest ta omas
silmi ainult Nancy jaoks, oli see
rängaks üllatuseks luupainajale.
Sest ta (luupainaja) 'kiskus sil­mad
pärani, vaatas mulle ainiti ot­sa
ja punastus lõpuks, uskuge või
mitte. See osa nägu, mis jäi va­baks
mütsi ja krae vahel, muutus
peaaegu sama punaseks kui mu na­haga
vooderdatud tekk. Ja mul
polnud aimugi sündmustest, mis
ootasid mind enne selle päeva lõp­pu.
Järgmisel minutil olimegi läi­nud.
Nancy kapten Mastersiga ees
ja meie järel.
Sõit oli tore; Külm värske õhk
hundas kõrvust mööda, (Värsken­das
nägu ja püüdis leida lahtist
lokki mu mütsiääre alt, mis aga ei
õnnestunud. Sõidu raputus ja kii-ruski
oli nauding. Suutsin isegi
unustada, et mu sõidukaaslane
polnud keegi meeldivam isik, vaid
minu armas vihavaenlane. Unusta­sin
kõik peale lõbusõidu rõõmude.
Kas võm sinna midagi parata, kui
ta ikkagi lõbusõiduks kujunes?
Kuulsin, kui ^ nad arutasid, et
neü kulub sõiduks umbes kolm­veerand
tundi. Olime aga vaid
pool tundi sõitnud, kui masin top-pas.
Kiirus vähenes aina ja lõpuks
seisimegi paigal.
Ärge pärige mult masina viga,
mis juhtunud, sest ma ei tea sel^
lest midagi. Masin seisis ega nih­kunud
paigastki kõige härra Las-cellesl
,,no kas" ja ,,miš tan'd"
peale vaatamata. Ta koksis ja tiris,
kloppis ja käänas, aga ei midagi.
Seal me siis toppasime ega nih­kunud
edasi ega tagasi,- just nagu
verstapost, mille lähedal meie ar-:
mas mootorratas oli endale pähe
võtnud enam mitte' edasi minna.
„See on ju päris kole: mis ma
nüüd küll pealb hakkan?" ümises
luupainaja viimaks, lükates mütsi
kuklasse ja paljastades oma pala­vikulise
otsaesise. „Jätaksinie selle
riistapuu siiapaika ja läheksime ja­la
raudtee sõlmpunktini, kust saak­sime
inimese, kes meile siia appi
tuleks, ent kuigi nii iteha, ei jääks
meil aega —"
Ma ei taibanud päris hästi, mis
ta" mõtles sellega. Kuigi nii teek­sime,
jääks meil ikkagi aega kül­lalt
koju jõudmiseks^ sest tädi Vik-tooria
ei oodanud meid ju enne
kui peiale pärastlõunatee aega. Ta
teadis, et pidime lõunastama väljas
ja minema kinno pärast seda kui
olime Nancyga hambaarsti juures
käinud.
(Järgneb)