Vaba eestlane , June 16, 1987

              . .. a- •
teisipäeval, 16, juunil 1-987 — tnesi
esindavale Oliver Liivi
kaheksa vastase alistamisega tuli
ta kindlalt esikohale.
Kui ameeriklane Beamon 1986.
a. Mexico City's olümpiamängu­del
saavutas kaugushüppes fantas­tilise
8.90,m (vt. pilt meie lehes
nr. 43), siis ristiti see hüppeks
järgmisesse sajandisse ja ennustati
rekordile lOO-akstast iga. Oli ju
see rekordiparandus ennenähta­matult
suurelt — 55 sentimeet­riga.
Ainuke, kellele omistati veidi
shansse seda saavutust ületada, oli
USA suur staar Garl Lewis. Ta
pääseski oma parima saavutusega
8.79*' sellele üsna lähedale. Kuid
nüüd on esile kerkinud hoopis uus
meeSv kel näib olevat rohkem väl­javaateid.
See on armeenlane
Robert Emmijan, kes äsja Armee­nia
mägedes, kus tingimused on
võrdsed Mexico kõrgmägestiku
hõreda õhuga, saavutas 8.86 m,
seega ainult 4 sm vähem Beamoni
tippmargist.
Kui Beamon oli sooritanud oma
uskumatu hüppe, oli ta rivist nii
väljas, et oli võimeline veel ainult
üheks, palju lühemaks hüppeks.
Kuid Emmijan jätkas edukalt. Ta
paremuselt kaks järgmist hüpet
olid 8.65 ]a 8.53. Seega oli tal
koguni kaks hüpet üle ta senise
Euroopa ja N . Liidu rekordi 8.61..
Armeenlase treener arvas, et
kui Robert poleks soojendushüpe-tele
nii palju energiat raisanud,
oleks ehk 8.90 juba sel võistlusel
varisenud.
Rootsi kergejõustiku-liidu arva­tes
qli mullu maailma parimaks
odaviskajaks tumedanahaline in-gla^
nna Fatima Whitbread. Liit
määras temale oma iga-aastase
auhinna ,,Kuldne oda'\ mis kõigiaegade kolmandaks
rahvusvaheliselt on kõrges hin- möödus temast 21-aastane
nas. :••
Äsja oli juttu jaapani üllatusme
hest Mizoguchist odayiskas, kes
Tokios 84.16-ga viskas
0
R. Suure üllatuse valmistas
26-aastane jaapanlane Kazuhiro
Mizoguchi odaviskes, ala mis seal
seni on olnud tagaplaanil. Ta
püstitas Jaapani ja Aasia rekordi
:M.16m ja tõusis sellega maailma
kõigi ai ade edetabelis seniselt 10.
kohalt (mullu 81.90) kolmandaks.
Rohkem on visanud ainult Klaus
Tafelmeier (85.74) Saksa LV-st ja
Jan Zhelesny, kes saavutas 85.20.
Mullu oli ta 82.48-ga maailma
edetabelis kuues.
(D
iuroopa naistökkejooksjaist
saavutas tänavu esimesena 100
meetris aja allä 13 sekundi rü-meenlanha
Mihaela Pogaceanu,
joostes 12.70.
Kolumbia linna
ameeriklane Thomas Petranolt jalgpallipublik imestas
01ii|^io
mon-
•Robert Emmijan
(85.38).
(D
Killuke jalgratta
Hiljuti Viinis toimunud
võistlustel jäähokis tunnistas tur­niiri
direktoraat võistluste pari­maks
kaitsemängijaks Kanada
meeskonna liikme Craig' Harts-burgi.
'
Keegi ei tea. millal ja kus peeti
esime ne • j ai g rat ta v õ i s11 u s j a
vaevalt et täpne vastus sellele
üldse leidubki. Igal maal ja kon­tinendil
arenes rattasõit omamoo­di
ja kindlasti peeti mõni võistlus
ammu enne seda, mida ajalooraa­matutes
loetakse number ühe all.
Ühe esimestest suurtest rahvusva­helistest
jalgrauavõistlustest orga­niseeris
prantsuse ajaleht . .Le
petit journar' Rariisi ja Roueni
vahel. Oma aja kohta oli võistlus
ennenägematu, mis puutub massi-l
i su sesse ja korraldamise
keerukusse.
7. novembril 1869 asus 128 km
0
EERIK UIDSAAR
JUTUSTUSI SÕDURIELUST
Lääne-Saksa väikelinnas Reck-linghausenis
toimus seitsmendat
korda vehklemisturniir 15-16
vanustele noortele. Võisteldi
kolmes relvaliigis ja osavõtjaid oli
350, 18 riigist. Epeeturniir ku­junes
suureks võiduks Nv Liitu
pikkusele teele umbes 300 jalg­ratturit.
Start toimus hommikul
kell 7.30. Kümne tunni ja 23
minuti järele saabus esimesena
finishi inglane James Moore. Ta
terasratsu kaalus 35 kilo. Moore
arendas keskmist kiirust 12 km/t
ja edestas lähemaid konkurente
veerand tunniga. Rüübanud võidu
puhul mõne lonksu shampust,
heitis ta magama; Järgmisel hom­mikul
võis ta jälgida veel 50 kaas-võistleja
saabumist, kes ei olnud
vahepeal ära põlanud väikest
ööpuhkust.
da aega, kui saamatult lööb
kohalik väravavaht Munoz palli
mängu: tihti lendas pall staa­dionist
40 meetri kaugusel asuvast
piirist üle naabermaale Venet-sueelasse,
kust seda enam tagasi
ei saadetud. Hiljuti otsustasid üle
piiri tulnud palliga lähemalt tut­vuda
piirivalvurid, ning selgus, et
p a l l i olid peidetud
kokaiinipakikesed. Munoz vahis­tati
ja lugu uurivad mõlema riigi
politseivõimud.
(D
Ameerikas on moodi
,,aerobi" viskamine. See on raali
abil projekteeritud plastäärisega
kummirõngas. John Zimmerman
Kaliforniast viskas seda
kaugemale kui inimene kunagi
midagi on lennutanud — ligemale
319 meetri kaugusele.
Ühes inglise meditsiinilises
ajakirjas avaldatud andmeil tabab
J l jn kauguselt penaltist löödud
ja umbes 100 km tunnikiirusega
lendav pall väravavahti rinda
löögijõuga 150 kg. Kui aga
väravavaht suudab palli kätega
tõrjuda, kahaneb löögijõud tun­duvalt,
olles 50 kg.
Meie lehes oli hiljuti pilt Liiyia
Härsingust, kelle Eesti rekord
naiste 100 meetris 11,6 on meie
vanimaks tippsaavutuseks kerge­jõustikus.
Meii pn ka jüUü olnud,
et kõige vanem meeste rekord
kuulub Mart Vildile, kes 1966.
aastal Londohis maavõistlusel
Inglismaaga jooksis 1500 meetrit
ajaga 3.39,0. Vilt oli hea ka
pikematel distantsidel. Näiteks
tema parimad ajad 3000 ja 5000
meetris olid 8.09,4 ja 13.47,8,
saavutatud ka 1966 aastal.
Lugege kaks korda nädalas ilmuvat
.jVABA EESTLASF
~ sisukam ja odavam eesti
ajaleht vabas maailmas!
a mis sellest kasugi— nii­kuinii
lükkab tuisk raja jälle kinni nagu kama­luga.
Nõnda. Tõtt ütelda, ei teeks liiga ka
pisike jalutuskäik laagriplatsile. — Mehi sea!
ühtki loomulikult ei ole ja, järsku mine tea. mis
võib juhtuda. Mõni masuurikas või pasatski
tõstab saeraami reele, ja viib kus tuhat. Või
jälle kaablilao. Aga noh! — Pension lööb käega.
Jõuad sa siis üksi kogu meeskonna töö ära teha..
Ja, pagana pihta, pealegi on tema, Pension,
pr;aegusel hetkel seitsmemehelise laagrimees-konna
täieõiguslik vanem ja otsekohene ülemus.
Leitnant Magnus, laagri talvine komandant, on
linnas ja allohvitser Habe läks hiljuti nädala­sele
puhkusele. Kapral Jüri Jaani poeg Pension
on järelikult laagrivanema kohustetäitja.
— Et te valvate järele, et kõik siin korras
oleks ja mehed oma kohuseid täidaksid, ütles
vana Habe enne lahkumist.
' Kohuseid, no muidugi. Üks mees peab püs­siga
seisma saekaatri juures valvel — kilomee­ter
eemal meeskonnaniaJBSt; üks peab sama
valveteenistust pidama laagris kaablilao juures.
Kolmas blgii talli k^
muid ülcsan^^id/ nagu inecsk
pidamine^ teleloniühenduste an^d^^ nõnda
edasiv Gte jtt^
teenistuses, kuna feagfimajamo^
^aama suufftiikipoliig^^
Ja linna kaitseväekesk|aamavaheL
peavad olema korralikult kohtadel see on tõsi.
rivanemak. Mi niõni^^^^^^^^m^^
kuigi on talv ja kuigi^
iri menea, Do!e limas veltveeblite; ja teiste
inüiasti laupäevast siiamaani kuski ahjülaeK
ja kuhu see sakslane Vusterhausen'võis minna,'
seda teavad peale Herrgöti enese ainult veel
mõned aariatõugu inglid. Nüüd Pension vah­tigu
üksipäini nagu igavene narr laagrimajas ja
muudkui olgu aga meeskonnavanem.
Jumala 'eest,: lihtsalt läbi tuleks tuuseldada
ülemuste silma all, peab kõik käima otsekui kaarte, Jaagup Pliuhkamlub^
nööri mööda, vastavalt .sõjaväe distsipliinile ja külla matusele, unimüts Kusta Kiilaspea magab
sisemäärustikule.
Aga kas mehed, need igavesed pärdikud,
kas need hoolivad sellest? Ei. Niipea kui rong
allohvitser Habemega linna poole tossutasv nii
läks kõik liga-loga. Poistel hea meel et said
veidikeseks silma alt ära ja nüüd pole muud
kui üks igavene trullallaa. Selge lust ja laulu­pidu.
Ei võta keegi vaevaks minna saekaatrit kogu see vastutiistundetu loodritebande, kc
kaema, ei passi keegi, püss seljas, kaablilao ees, niigi palju distsipliinj pole, et oad k.is või vii--
nagu nõuab seadus ja.kord ja kohus. Tall pole sakusest vahctevahelgi
korrapidajat näinud mitu päeva — hea, kui näitakjiid. |ah, just nin^^^^^^^^^^^
hobusedki korralikult söödetud-joodetud saa- kaitseväe korra, siis vähemast tema. Jüri Jaani
vad. Läksid iga nelja tuule poole kõik kuus
meest, ja Pension üksi kasvatagu või tiritamme
tühjas meeskonnamajas.
Täna — täna on juba kolmas — oot-oot,
oi, neljas päev ikka, aga poisipärdikuid pole
kustki veel näha. Küllap Pension juba teab, kus
nad on, ehee.. Ega tema pole eilne. Tunneb
laagri lähemat ja kaugemat ümbrust kui viit
sõrme — egas' muidu pole pea terve suvi siin
oldtid ja siig vabataklikuJt veel edasigi
et saaks agä ära linnast vekveeblite j
teiste okudantide silma alt.
liel Jalakas, see igavene lõhvar^^^
lakkekrants. Istub praegu k
Kraavi-Mihkli pool ja rüüpab plekktööbist saksa
voitšehhpslovakkia piiritust
iga, sest veega tempides! sel meretagusel
bn hullem lõhn kui puskaril. Peeter Puusepp,
vesise ninaga Tartu mees, on vabrikumajas
onia Männikest kaemas ja tudengi moodi mees
mõisas •
poeg Pensioni kui laagrimeesj^dnna vanenia
isiku vastu!
Nii mõtiskleb laagrivanema isik akna all; jä
jõiidnud otsusele, et ega tä üksipäini ikkagi
täita ei jõua kõiki' neid rohkearvulisi kohustusi,
mis laagrimeeškorina kukil asuvad, võtab ta
seinalt viiuli, millel on vaid kolm keelt, ja hak­kab
jijaviiteks mängima ,,Vanu sõpru".
oolest. jah, kui seda takist elamist ja
siin laagris mõtelda, ega^š
ei leia midagi. Ela kui Põhjanaba serval
siin tuisanud metsade ja hangede taga, ei tule
siia gripp kallale e^ä midagi. Linnas,
sellevastu kuulukse iga kolniasniees gripis ole­vat.
Siin, kui just aega on, seo suusad alla,
sinna kuhugi Ihasallu. Neemekülla või
uni Kaberne^me välja, tee maalastega naljap
aja rannataatidega tarka Juttu ja tule siis tagasi
jälle kui Eoorhärrav Otsekui oleks Alpides oma
suusatuurikese teinud, nii priske ja muhe tunne
Nr. 45
Puu j
Neljapäeval, 28. mai
Toronto Tartu College
kamnierinuusika kontsj
les osalesid viiuldaja Vi|
ja pianist Charles
Kontserdi kavas oli
rahvusvahelistelt
ponistidelt ning eesti vaj
riit Heino EUerilt.
Õhtu programm algi
Bachi Süidiga nr. 3 soolj
millest V . Puu mängis
— Largo ning Allegr|
Mõlemad osad said viii
ettekande osaliseks,
kerkinud esile üksnesi
toon ning arendatud
vaid ka palade arhitekj
ülesehitus, milles hääli
mine graafiliselt välja jj
ja üldpilt ning finessid
Ins hoiti.
Teise numbrina esita«
ja, koos Ch. Kipperiga]
Beethoveni neljaosalise
nr. 7 viiulile ja klaveril^
tatüd sonaat asetab sui
misi mõlemale instrum<
le. Seda nii koosmängu, |
davuse, pinge alalhoidi
stiili puhtuse osas. Puul
per tulid oma ülesandegi
päraselt toime, raskuse(
läbimõeldult, teineteist
ja musitseerimisrõõmugl
sid silma teise ösa kandi
loodilised fraasid ning ai
ed, kolmanda osa ri
erksus ja kogu sonaadil
mehisus.
Pärast vaheaega tulid
vale W. A. Mozarti Viil
serdi nr. 4 esimene ni]{
osa j mis originaalselt o|
tatud viiulile ning or|
Selletõttu oli ettekandi
teatud vajaka jäämist
vaatamata Ch. Kipperi
ge]
23. mail toimus
kus esimese üritused
Geislingeni kalmisti
Teenisid Praost Tooi
Piir Kanadast inihg h
juhatusel.
Samal Õhtul toimus Jl
suur rahvapidu, mille aj
lingeni Eesti Komitee
Leida Rosin; .seejäre
laulukoor',,Leelo'' ja
sugrupp „Kungla rahvj
gardist Dace-Laine Kaln|
tusel.
Peokõnega esinesid
Eestlaste Keskkomitee
Edgar Bergmann Kärlsi
Keskkomitee esimees
Västrik .Münsterist,
peokõnes toonitas, et
julmale, inimvihkajalikui
le, mida Nõukogude Liij
tanud Eesti rahva suhtes,]
kagi suudetud murda
vastupanut^het! K<
kasutataksiC igat võimah
da tunda võõra, nõukogu|
esindajaile: Vaatamata
iiieljakumne aasta