1987-06-16-02 |
Previous | 2 of 6 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mi:
A Willowdale Ave., Willowdale, Oiit.
FUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
) A Willowdale'^A^^
loimetaja:: Arvi. liiiits.; Toaitaetaj®? Olaf ^ Kopvillem
Te!e!oiil(is toimetus 7334550vtafitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551^ avatud esmaspiäevast reedeni
TeUliisIsMiBiad Kanadas: ajalehe tariif iga aastas $60.-—, poolaastas
$34v— ja veerandaastas $18.—, kiripöstiga lisandub
postikulu — vastavalt $ 111.—-, $60.~, $31.—
TeUiiiBishliiiad/väljaspool KaiiadaJs aastas $80.—, • poolaas^
tas $44.^ ja veerandaastas $23.--. I klassi posti ja lennu-
15.---, $62.—, S32.-~;mur
[•.75:c..
Irüks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel
esimesse ajalehte kuni reede
hömm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
10-ni. Vajaspooltööfiiega; Leida Marley 223-0080.
ofensiivi
vastu, lootuses et need nõustuvad
vaherähuga. Sri Lanka valitsus
on olnud väga
alles tl
transportleiniiukid Sri
õhuruumi, tuues ilma kohaliku
valitsiiise loata toitaineid ja
miiud varustust võitlustepiir-konda
Dzhaffha poolsaarele. Sri
Lahkal puudub õhuvägi, mis
1 • or •
ees OE
test, '
iloM rohkeni vägivalda kasutada
kui on hädatarvilik. Ning Vägi-tusiennukid
võimalike vaenu-p^
iinimitajate alk^
või kaltseraketid vaenurakettide
tabamiseks. Kui seda keskmise
käest küsida, vastab
%) pi
suur jä võimas, nende õhuvägi
(raketivägi, maavägi) kaitseb
Ml Kuid me ise tahame oma
uhtajks: jätta jv meile ei
vägivald ja igasüg
tapmine,
tahame ainult TV
Pärast koosoleku rakendamist
esitati BATUN'i presidendi,
laekuri ja revisjonikomisjoni
aruanded möödunud tegevusaasta
kohta. President doktor Heino
Ainso avaldas oma aruande sissejuhatuses
erilist tänu NeW Yorgi
piirkonna läti katoliku kogudusele
kelle kirikla hoones on asunud
i i ^ : see sama õiguis kaitselt
kehtib ka suveräänsete riikide
kohta? Peaks muidugi kehtima.
Siis kas Kanada oi suveräänne
riik? Peaks
kuigi mõned
oleme >--a)lEgBse,või^-^^^
ÜSA iilemvalitsüse aU^
Kuid nüüd kus meOöe juba
oma lipp, oma põhiseadus, millele
kõik prövuitslvalitsused on
aUa kirjutanud, ning kus meie
föderaalvalitsus ja kõrgemad
kohtud asuvad riigi pealinnas
Ottawas, tohiks me
eh^ iseseisyj
(pidada? Hoolimata sellest et
mominaalseks riigipeaks on ikka
veel kuninganna Elizabeth 0 ,
kes juhtub olema kä
me üldsegi oma territooriumile,
oma suveräänse Kanada pin-
•liald'
f Hea küll, me ei luba — aga
kui keegi;midagi lubada saab,
siis laiulub selle juurde vastandina
ka keelamihe. Kui me es
luba, see tähendab et me keelame.
Me keelame ameeriklasi.
Aga kas poleks palju lihtsam
Ih Beatty leevendada,
Ta esitas Parlamendis oma
milles tä 9 »
ei
Mikud, vaatamata oma suve-räänsuse-
tuhnustele^ end siiski
veel ^päris-süyeräänseks tahtvat
pidada. Kuidas võin ma seda
väita? Väga lihtsalt— nad keeS^
duvad end käitsmast. Kuigi neil ^
seUeks^ nii riiklike kui ka rah-vusyaheiiste
seaduste järgi õigus
oleks, löövad nad ilmselt selle
õig|Use peale käega. Või
vähenmlt on seni löönud.
on nõus saatma palgasõdureid
Euroopasse, et kaitsta
Xääne-^aksaniaad ja^^^^ N^^
nad on nõus saatma paairi
ohvitseri:'Colorado Springs'i
USA-s, ' kus" asub Põhja-
Ameerika õhukaitse peakorter,
on isegi nõus säiatima mõh-ejd
luiireleiM
koliale, et võimalikult ette
teatada ^ pommid^raketid teel!
suhtes kasutada?
pomme-rakette, kas tuümapäi-seid
või Ilma, Kanada kohale
säatmastl
Ka kõige naBivsem kanadalane
teab, et selline keeld N..Liidu
suhtes on päeruvaärhe. Nad ;on^
progressiivsed revolutsionäärid,
nad ei kuula kellegi keeldu.
Stalin kunagi küsis, et kui mitu
on paavstil? Me võime
nõuab Kanadale vähemaSt 10
et meie põhjapiiri patrullida;
Siis sooviks ta veel luurelennukeid,
moodsamaid tanke ja rohkem
reserv-väge.; Allveelaevad
üksi läheksid maksma umbes 5
miljardit dollarit. Möödunud
p üh apä e V ai t eht i Ka -
nadas/USA-s üsna tavaliseks
öttawal? Kui nüüd kõik lahln-i,
saame
kaks diviisi kokku, aga need ei
hud — Kanada praegune kõlge
suurem yäekooiidis on niotorl-
-meheline,
me üksus,; mis
a
iie vastab. See aj#
Isegi kksemburglased: naerma.
Kuigi meil on: kokku : umbes
80.000 tegevväelast ja 23.1
reserv väeiast: (mil
suurem osa
VÕI • :„:show*-, kus vihased
kodanikud said B^lklikult
minister PerrinBeatty*!e oma
arvamist / öelda. Kui keegi
juhtus sed^ kuulma^ siis ta teab,
et 95 protsenti kanadalasi hurjutasid
teda, öeldes otsekohe
välja, et ta on Ilmselt peast
põrunud! Milleks kulutada
selliseid rahasummasid, kui
nagunii kaitsma
l? Kui Beatty vastu ayas,
et see nagu oleks ikka liiele
kohusy Ise oma kodumaad
kaitsta aidata, süüdistati teda
shovlnismis, julmuses ja kesteab
veel milles — sa hullumeelne
tahad meie poisse Euroopasse
Norrasse jne.) .surema saata!
Allveelaevad Jäämerde— mis
siis- venelased ütlevad! Sõ-jaohutsya!.-:''
• • Niisiis / paistab, et vähemalt
meie maal ei tule enesekaitsest
ia.
kud ja sadama-mädrused^
hirmsaisti
ne u t ra lis Iide g a enamast i
juhtub, mäletavad eestlased veel
V . .M 3' sr *S V •• »•:'«,•. ' i . . -I.^ W. -O -..
(Baltic Appeal to the: IJiniited Nations — Balti Apell
mail New Yörgä Eesti May oma kahekümneesimese
asuvatesse ÜRO liikmesriikide
saatkondadesse. See tegevus
leidis aset kahes faasis ~ esiteks
augustis toimunud Balti Noorte
Kongressi ajal ja teiseks ^ hiljem
Ida-Kariibimere Riikide Ühingu
'liikmesriikide ÜRO saatkondadesse.
Oktoobrist 1985 saadik m
BATUN esitanud ÜRO Inimõiguste
Keskusele 29 inimõiguste
rikkumise juhtumit (9 lätlast, 7
leedulast ja 13 eestlast). Seda on
tehtud ÜRO protseduuri number
15Ö3 alusel. Hiljaaegu N. Liidus
toimunud poliitvangide amnestia
alusel vabastamise läbi või nende
karistusaegade lõppemise tõttu on
nüüdseks sellest nimekirjast
vabanenud 16 isikut.
Seoses Balti Noorte Kongressiga
möödunud aasta augustis korraldas
BATUN sellest üritusest
osavõtjatele ühepäevase, semin^ari
ÜRO peakorteri ruumides New
Yorgis. Seal esinesid sõnavõttudega
Kanada ÜRO saatkonna
asjus (charged'affaires) Charles
Svoboda ja Trinidad-Tobago
ÜRO saadiku asetäi^a Hamid
Mohammed.
BATÜN-i president Ainso rõhutas
oma aruandes vajadust
suurendada baltlaste tegevust
Lääne-Euroopa riikide
välisministeeriumide juures,
pidades eriti silmas soodsaid
resolutsioone Balti riikide
küsimuses, mida on vastu võtnud
Euroopa Parlament jaanuaris
1983 ja Euroopa Nõukogu
jaanuaris 1987. Sellega seoses on
BATUN tõstatanud ettepaneku
konverentsi korraldamiseks Londonis
, mis kaaluks põhjalikult tervet
seda küsimust ja mobiliseeriks
eksiilbaltlaste energiat Balti
riikide küsimuse tõstatamiseks
esiteks Helsingi järelkonverent-sidel
ja teiseks ÜRO föörumitel. •
Ainso nimetas veel BATUN'i
20. aastapäeva tähistamist
banketiga ÜRO peakorteri hoones
septembris 1986 ja erilist rahaliste
toetuste kogumist kümne tuhande
dollari ulatuses; mille eesmä
r.ti" 'i-i • " <) iili
'i büroo viimase kahekümne
aasta jooksul väga soodsatel
üüritingimustel. Kogudusel
on aga kavatsus oma kirikla hoone
ära müüa. Selle asjaolu tõttu on
väga võimalik, et BATUN'il tuleb
eelseisva tegevusaasta jooksul
leida New Yorgi piirkonnas uued
bürooruumid.
Presidendi aruande kohaselt oli
BATUN'imööäunud aasta
tegevuse üheks haripunktiks
kuueliikmelise delegatsiooni
läkitamine Genfi Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste
Komisjoni istungjärgule.
Selleks sõitsid neli BÄtUN'i
juhatuse liiget New Yorjgi
piirkonnast Genfi (Heino Ainso,
Sirje Ainso, Baiba Rudzitiš-Pinnis
ja Margers Pinnis) kelledega seal
ühines Shveitsis elunev 6ATUN'i
kontaktiisik leedulane Narcisas
Prielaida ja Vabade Lätlaste
Maailmafoderatsiooni'esindaja
Gunars Meierovics. BATUN'S
delegatsiöoh võttis 9-ndast kuni
13-nda veebruarini kestnud intensiivsel
töönädalal kontakti ÜRO
Inimõiguste Komisjoni 34-ja
liikmesriigi esindusega. Sellele
lisaks toimusid veel kõnelused
kaheksa vaatlejariigi esindajatega
ja kahe nn. mitte-valitsusiiku
organisatsiooniga (inglise keeles
,,non-gpvernmentäJ organiza-tions").
BATUN'i delegatsioon
levitas Genfis informatsiooni, mis
koosnes järgmistest ühikutest:
Lühike sissejuhatav kiri,
memorandum perekondade taasühendamise
ja oma maalt
lahkumise õiguse teemal, sündmuste
kroonika Balti riikides
veebruarist 1986 kuni detsembrini
1986, Euroopa Nõukogu (Couricil
of Europe) poolt jaanuaris 1987
vastuvõetud resolutsiooni tekst
koos vastava aruandega, mis
käsitlevad Balti rahvaste olukorda
ja lõpuks informatsiooni akt
möödunud ajastal Lätis algatatud
uuest Helsingi järelvalve
Tühmitus|est nimega ;,Helsingi
New Yorgis toimusid möödu-siin
5)
Nr. 45
Demokraatliku presidi
kandidaadi Gary Harfi äi
tagasiastumine jättis parteil
omapoolse üldiselt tuntud
didaadita ja demokraati
rindel esinevaid teisi võinu
kandidaate nimetatakse
partei ridades" pöialpoisi
Kõige tuntumaks demokrs
on praegu must kirikuõj
Jesše Jackson,. kuid ka
võimalused oma partei Valj
Majja viimiseks on minu
sed. Esiteks on ta mustanal
ne ja teiseks ei ole tl
vahekord rasšiküsimustes
oma parteiga lahendatud.
Eelmise partei-presid|
Robert Straussi arvates
uutele kandidaatidele kõik
avatud oma võimete
toomiseks. Võimeliste
didaatidena arvestatakse d(
kraatide ridades New Yc
kuberneri Mario Cuomo't,
Jersey senaatorit Bill Bradlj
ja Georgia osariigi senaaij
Sam Nunni, kuid ükski nei
ei ole veel kandideerimil
oma, nõusolekut andi
Senaator Nunn on järelem|
miseks aega võtnud ja Gu|
teatas, et jääb oma esialgse
suse juurde ja ei kandi<
seekordsetel valimistel,
Bradley kavatseb oma
Senatis jätkata. Gary Hari
pöördunud tagasi eraj
jätkates oma endist
vokaadiametit. Enne tagasid
mist oli Gary HartM pooldj
demokraatide parteis ui
45% ja Jesse Jacksoni
13%, kuna teised eelnimet
Isikud ei ole keegi saanud]
5% isegi oma partei HikmesJ
nas. Eelpool-toödüd kolmel*
nimetatud veel lisaks Arii
kuberneri Bruce Babbil
Delaware senaatorit Jos|
Bideni, Massachusettsi kui
neri Michael Dukakist,
nessee senaatorit Albert G(
ning Illinoisi senaatorit
Simoni. Köik need viimasei
aga ameerika üldsusele ti
mata nimed ja sellega on
kindlasti võimalused Presidc
toolile istumiseks väga vaikes
Ehkki praegune üleriiklik
teipresident Paul Kirk oma
jutises ajakirjandusele antudl
tuajamises rahustas ennastj
oma parteid kõikide eelj
toodud isikute poliitiliste k(
muste suhtes, ootab en5
parteiliikmeid uute isikute e$
kerkimist demokraatide ril
dest, kes oleksid võimelil
järgmistel valimistel partj
võidule viima.
Kolmeaastase pideva ti
tuhandete vaidluste ja seitsj
millioni dollariliste kuludt
lõpetas Claude Forget 'i kuhii
lik erikomisjon Kanada ti
lutele makstava abiraha al^
eriuurimuse. Forgetikomisj
tegi mitmeid ettepaneki
praegu töötutele aastas v|
jamakstava 12 miljardi dqllj
abiraha otstarbekamaks
õiglasemaks jaotamiseks,
suur töö võeti ette, et võimah
da praeguse abistamise-süstj
mi kulude vähendamist ja ku|
tarviduse piiramist üksiki
isikute poolt. Praegune süstec
annab piiramatud võimalus
abiraha saamiseks ilma töökoj
otsimise surveta. Kanada pn
gune valitsus otsustas aj
vastaspartei (Mberaalid) pi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 16, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870616 |
Description
| Title | 1987-06-16-02 |
| OCR text | mi: A Willowdale Ave., Willowdale, Oiit. FUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. ) A Willowdale'^A^^ loimetaja:: Arvi. liiiits.; Toaitaetaj®? Olaf ^ Kopvillem Te!e!oiil(is toimetus 7334550vtafitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551^ avatud esmaspiäevast reedeni TeUliisIsMiBiad Kanadas: ajalehe tariif iga aastas $60.-—, poolaastas $34v— ja veerandaastas $18.—, kiripöstiga lisandub postikulu — vastavalt $ 111.—-, $60.~, $31.— TeUiiiBishliiiad/väljaspool KaiiadaJs aastas $80.—, • poolaas^ tas $44.^ ja veerandaastas $23.--. I klassi posti ja lennu- 15.---, $62.—, S32.-~;mur [•.75:c.. Irüks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel esimesse ajalehte kuni reede hömm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. 10-ni. Vajaspooltööfiiega; Leida Marley 223-0080. ofensiivi vastu, lootuses et need nõustuvad vaherähuga. Sri Lanka valitsus on olnud väga alles tl transportleiniiukid Sri õhuruumi, tuues ilma kohaliku valitsiiise loata toitaineid ja miiud varustust võitlustepiir-konda Dzhaffha poolsaarele. Sri Lahkal puudub õhuvägi, mis 1 • or • ees OE test, ' iloM rohkeni vägivalda kasutada kui on hädatarvilik. Ning Vägi-tusiennukid võimalike vaenu-p^ iinimitajate alk^ või kaltseraketid vaenurakettide tabamiseks. Kui seda keskmise käest küsida, vastab %) pi suur jä võimas, nende õhuvägi (raketivägi, maavägi) kaitseb Ml Kuid me ise tahame oma uhtajks: jätta jv meile ei vägivald ja igasüg tapmine, tahame ainult TV Pärast koosoleku rakendamist esitati BATUN'i presidendi, laekuri ja revisjonikomisjoni aruanded möödunud tegevusaasta kohta. President doktor Heino Ainso avaldas oma aruande sissejuhatuses erilist tänu NeW Yorgi piirkonna läti katoliku kogudusele kelle kirikla hoones on asunud i i ^ : see sama õiguis kaitselt kehtib ka suveräänsete riikide kohta? Peaks muidugi kehtima. Siis kas Kanada oi suveräänne riik? Peaks kuigi mõned oleme >--a)lEgBse,või^-^^^ ÜSA iilemvalitsüse aU^ Kuid nüüd kus meOöe juba oma lipp, oma põhiseadus, millele kõik prövuitslvalitsused on aUa kirjutanud, ning kus meie föderaalvalitsus ja kõrgemad kohtud asuvad riigi pealinnas Ottawas, tohiks me eh^ iseseisyj (pidada? Hoolimata sellest et mominaalseks riigipeaks on ikka veel kuninganna Elizabeth 0 , kes juhtub olema kä me üldsegi oma territooriumile, oma suveräänse Kanada pin- •liald' f Hea küll, me ei luba — aga kui keegi;midagi lubada saab, siis laiulub selle juurde vastandina ka keelamihe. Kui me es luba, see tähendab et me keelame. Me keelame ameeriklasi. Aga kas poleks palju lihtsam Ih Beatty leevendada, Ta esitas Parlamendis oma milles tä 9 » ei Mikud, vaatamata oma suve-räänsuse- tuhnustele^ end siiski veel ^päris-süyeräänseks tahtvat pidada. Kuidas võin ma seda väita? Väga lihtsalt— nad keeS^ duvad end käitsmast. Kuigi neil ^ seUeks^ nii riiklike kui ka rah-vusyaheiiste seaduste järgi õigus oleks, löövad nad ilmselt selle õig|Use peale käega. Või vähenmlt on seni löönud. on nõus saatma palgasõdureid Euroopasse, et kaitsta Xääne-^aksaniaad ja^^^^ N^^ nad on nõus saatma paairi ohvitseri:'Colorado Springs'i USA-s, ' kus" asub Põhja- Ameerika õhukaitse peakorter, on isegi nõus säiatima mõh-ejd luiireleiM koliale, et võimalikult ette teatada ^ pommid^raketid teel! suhtes kasutada? pomme-rakette, kas tuümapäi-seid või Ilma, Kanada kohale säatmastl Ka kõige naBivsem kanadalane teab, et selline keeld N..Liidu suhtes on päeruvaärhe. Nad ;on^ progressiivsed revolutsionäärid, nad ei kuula kellegi keeldu. Stalin kunagi küsis, et kui mitu on paavstil? Me võime nõuab Kanadale vähemaSt 10 et meie põhjapiiri patrullida; Siis sooviks ta veel luurelennukeid, moodsamaid tanke ja rohkem reserv-väge.; Allveelaevad üksi läheksid maksma umbes 5 miljardit dollarit. Möödunud p üh apä e V ai t eht i Ka - nadas/USA-s üsna tavaliseks öttawal? Kui nüüd kõik lahln-i, saame kaks diviisi kokku, aga need ei hud — Kanada praegune kõlge suurem yäekooiidis on niotorl- -meheline, me üksus,; mis a iie vastab. See aj# Isegi kksemburglased: naerma. Kuigi meil on: kokku : umbes 80.000 tegevväelast ja 23.1 reserv väeiast: (mil suurem osa VÕI • :„:show*-, kus vihased kodanikud said B^lklikult minister PerrinBeatty*!e oma arvamist / öelda. Kui keegi juhtus sed^ kuulma^ siis ta teab, et 95 protsenti kanadalasi hurjutasid teda, öeldes otsekohe välja, et ta on Ilmselt peast põrunud! Milleks kulutada selliseid rahasummasid, kui nagunii kaitsma l? Kui Beatty vastu ayas, et see nagu oleks ikka liiele kohusy Ise oma kodumaad kaitsta aidata, süüdistati teda shovlnismis, julmuses ja kesteab veel milles — sa hullumeelne tahad meie poisse Euroopasse Norrasse jne.) .surema saata! Allveelaevad Jäämerde— mis siis- venelased ütlevad! Sõ-jaohutsya!.-:'' • • Niisiis / paistab, et vähemalt meie maal ei tule enesekaitsest ia. kud ja sadama-mädrused^ hirmsaisti ne u t ra lis Iide g a enamast i juhtub, mäletavad eestlased veel V . .M 3' sr *S V •• »•:'«,•. ' i . . -I.^ W. -O -.. (Baltic Appeal to the: IJiniited Nations — Balti Apell mail New Yörgä Eesti May oma kahekümneesimese asuvatesse ÜRO liikmesriikide saatkondadesse. See tegevus leidis aset kahes faasis ~ esiteks augustis toimunud Balti Noorte Kongressi ajal ja teiseks ^ hiljem Ida-Kariibimere Riikide Ühingu 'liikmesriikide ÜRO saatkondadesse. Oktoobrist 1985 saadik m BATUN esitanud ÜRO Inimõiguste Keskusele 29 inimõiguste rikkumise juhtumit (9 lätlast, 7 leedulast ja 13 eestlast). Seda on tehtud ÜRO protseduuri number 15Ö3 alusel. Hiljaaegu N. Liidus toimunud poliitvangide amnestia alusel vabastamise läbi või nende karistusaegade lõppemise tõttu on nüüdseks sellest nimekirjast vabanenud 16 isikut. Seoses Balti Noorte Kongressiga möödunud aasta augustis korraldas BATUN sellest üritusest osavõtjatele ühepäevase, semin^ari ÜRO peakorteri ruumides New Yorgis. Seal esinesid sõnavõttudega Kanada ÜRO saatkonna asjus (charged'affaires) Charles Svoboda ja Trinidad-Tobago ÜRO saadiku asetäi^a Hamid Mohammed. BATÜN-i president Ainso rõhutas oma aruandes vajadust suurendada baltlaste tegevust Lääne-Euroopa riikide välisministeeriumide juures, pidades eriti silmas soodsaid resolutsioone Balti riikide küsimuses, mida on vastu võtnud Euroopa Parlament jaanuaris 1983 ja Euroopa Nõukogu jaanuaris 1987. Sellega seoses on BATUN tõstatanud ettepaneku konverentsi korraldamiseks Londonis , mis kaaluks põhjalikult tervet seda küsimust ja mobiliseeriks eksiilbaltlaste energiat Balti riikide küsimuse tõstatamiseks esiteks Helsingi järelkonverent-sidel ja teiseks ÜRO föörumitel. • Ainso nimetas veel BATUN'i 20. aastapäeva tähistamist banketiga ÜRO peakorteri hoones septembris 1986 ja erilist rahaliste toetuste kogumist kümne tuhande dollari ulatuses; mille eesmä r.ti" 'i-i • " <) iili 'i büroo viimase kahekümne aasta jooksul väga soodsatel üüritingimustel. Kogudusel on aga kavatsus oma kirikla hoone ära müüa. Selle asjaolu tõttu on väga võimalik, et BATUN'il tuleb eelseisva tegevusaasta jooksul leida New Yorgi piirkonnas uued bürooruumid. Presidendi aruande kohaselt oli BATUN'imööäunud aasta tegevuse üheks haripunktiks kuueliikmelise delegatsiooni läkitamine Genfi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Komisjoni istungjärgule. Selleks sõitsid neli BÄtUN'i juhatuse liiget New Yorjgi piirkonnast Genfi (Heino Ainso, Sirje Ainso, Baiba Rudzitiš-Pinnis ja Margers Pinnis) kelledega seal ühines Shveitsis elunev 6ATUN'i kontaktiisik leedulane Narcisas Prielaida ja Vabade Lätlaste Maailmafoderatsiooni'esindaja Gunars Meierovics. BATUN'S delegatsiöoh võttis 9-ndast kuni 13-nda veebruarini kestnud intensiivsel töönädalal kontakti ÜRO Inimõiguste Komisjoni 34-ja liikmesriigi esindusega. Sellele lisaks toimusid veel kõnelused kaheksa vaatlejariigi esindajatega ja kahe nn. mitte-valitsusiiku organisatsiooniga (inglise keeles ,,non-gpvernmentäJ organiza-tions"). BATUN'i delegatsioon levitas Genfis informatsiooni, mis koosnes järgmistest ühikutest: Lühike sissejuhatav kiri, memorandum perekondade taasühendamise ja oma maalt lahkumise õiguse teemal, sündmuste kroonika Balti riikides veebruarist 1986 kuni detsembrini 1986, Euroopa Nõukogu (Couricil of Europe) poolt jaanuaris 1987 vastuvõetud resolutsiooni tekst koos vastava aruandega, mis käsitlevad Balti rahvaste olukorda ja lõpuks informatsiooni akt möödunud ajastal Lätis algatatud uuest Helsingi järelvalve Tühmitus|est nimega ;,Helsingi New Yorgis toimusid möödu-siin 5) Nr. 45 Demokraatliku presidi kandidaadi Gary Harfi äi tagasiastumine jättis parteil omapoolse üldiselt tuntud didaadita ja demokraati rindel esinevaid teisi võinu kandidaate nimetatakse partei ridades" pöialpoisi Kõige tuntumaks demokrs on praegu must kirikuõj Jesše Jackson,. kuid ka võimalused oma partei Valj Majja viimiseks on minu sed. Esiteks on ta mustanal ne ja teiseks ei ole tl vahekord rasšiküsimustes oma parteiga lahendatud. Eelmise partei-presid| Robert Straussi arvates uutele kandidaatidele kõik avatud oma võimete toomiseks. Võimeliste didaatidena arvestatakse d( kraatide ridades New Yc kuberneri Mario Cuomo't, Jersey senaatorit Bill Bradlj ja Georgia osariigi senaaij Sam Nunni, kuid ükski nei ei ole veel kandideerimil oma, nõusolekut andi Senaator Nunn on järelem| miseks aega võtnud ja Gu| teatas, et jääb oma esialgse suse juurde ja ei kandi< seekordsetel valimistel, Bradley kavatseb oma Senatis jätkata. Gary Hari pöördunud tagasi eraj jätkates oma endist vokaadiametit. Enne tagasid mist oli Gary HartM pooldj demokraatide parteis ui 45% ja Jesse Jacksoni 13%, kuna teised eelnimet Isikud ei ole keegi saanud] 5% isegi oma partei HikmesJ nas. Eelpool-toödüd kolmel* nimetatud veel lisaks Arii kuberneri Bruce Babbil Delaware senaatorit Jos| Bideni, Massachusettsi kui neri Michael Dukakist, nessee senaatorit Albert G( ning Illinoisi senaatorit Simoni. Köik need viimasei aga ameerika üldsusele ti mata nimed ja sellega on kindlasti võimalused Presidc toolile istumiseks väga vaikes Ehkki praegune üleriiklik teipresident Paul Kirk oma jutises ajakirjandusele antudl tuajamises rahustas ennastj oma parteid kõikide eelj toodud isikute poliitiliste k( muste suhtes, ootab en5 parteiliikmeid uute isikute e$ kerkimist demokraatide ril dest, kes oleksid võimelil järgmistel valimistel partj võidule viima. Kolmeaastase pideva ti tuhandete vaidluste ja seitsj millioni dollariliste kuludt lõpetas Claude Forget 'i kuhii lik erikomisjon Kanada ti lutele makstava abiraha al^ eriuurimuse. Forgetikomisj tegi mitmeid ettepaneki praegu töötutele aastas v| jamakstava 12 miljardi dqllj abiraha otstarbekamaks õiglasemaks jaotamiseks, suur töö võeti ette, et võimah da praeguse abistamise-süstj mi kulude vähendamist ja ku| tarviduse piiramist üksiki isikute poolt. Praegune süstec annab piiramatud võimalus abiraha saamiseks ilma töökoj otsimise surveta. Kanada pn gune valitsus otsustas aj vastaspartei (Mberaalid) pi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-16-02
