Vaba eestlane , March 14, 1978

              Nr. 20 Nr. 20 VABA EES-TLAi^nS 1978 - Tuesday, Maroh 14. 1978
jmloloogide te-
Jon N. Liidu dik~
[rezlinev leidnud
jma troompärijö
leheks on 60-aas-jlüge
Fjodor Ku-f^
ebruarilKreiB-
[1 ordeniga nini^:
kangelase kuM-ja
vasar". Äuta-
(oli kogu Kremli
komandeeritud
Idis isildikult iUo
[s vägeva kõne,
[ostis Kulakovi
istlikule parteile
teile. ^
truualamlikiLs
let ta on täieli-iger,
kuna kogu
suur ülistusk©-
Lulakov kinnitas
imunistliku par-ii
stiili organi-tmri
eeskujuks
I kõigile Leonid
— meie partel
lugenägelik juht,
irksist-leninlani?
võitleja r ^ i u ju
li eest, ke^. Ott
[istide ja kõigi
?ste sügavaima
armastuse, kellel
jet planeedil töõ
imibes Si»iTiss
ega ja jääl) ai­st
võttis Kula;
usõiia^l, et iehü
ersäalset gee-fSrezhnevi
vas-
Ifiiuniile tüstmi-
[dä, et Kremlis
?nial ajel ei saa.
ikovi seirab ka
hvarda;?, vsr] —
bajandus. Eiüa
|rtei Iür4 kaiidu
tst vastutejü. Ja
leada, ei ole põl-
Kiilaliovü ega
inne — alati on
laldina pc-njas-l
r k i - i i s s L ^ . f e i t -
neer.utädG ühte
: rgi^ist nöorem-d
rteitegel^st ja
Dmitri/ P o i -
emiiistall ka
hiilgavat tile-lele
.••..'piistjlnsid:-
tie sovhoö?! .1 ja
jefjevuse es.3t ta
larina ja pöiiit-fcidl
vasti-itr.-^oa.
[zti parast n-õl-täiku-
• •pcaitsü-liitkannns:-
r-iig
i generat.siooni
i?i(Iub rõõmus-bloo.
-.vistii .ring--
pla Ja vs<id?lda
t:ndi, m.ci3; fse-
('üesti oknpeori-hlt
Teise maail
pi.? teistl-iordselt
laasis.
[isi ülevaateid
laogutefra ja
tlsime ka äsja
tiJiooIi pGoit
|ubeli a^stapäe-
Dllegels k&rral."
^raatõlitiil, Ims
^elepami äratas
•^feraat „Ecsti
riigikriisi va-on
Iiahtlemata
kmrihud teadlar
t^läheneb oma
pamistega ja
niaga Eesli Ta-jlkonna
vastu,
itekandes J-iht-raskeid
vigu,
lYabariigi jahte
iaatsi-sakslaste-
|ktide puudnmi-
5 juhtkonnaga
itmises.
tsked suüdistu-irming
on for-
^asti mitmesu-jrjalide
ja ma-
Arvatavasti te­lemast
ajaloost
pilt kui ta võ-ajajärgu
öle
ustajatega -4
mrgik. 3)
•7.
18. ja 19. märtsil on valvears­tiks
dr. T, Kuutah, tel. 751-6M1.
83
Urmas Kärneri lavastusel toi-nmh
laupäeval, 25. märtsil New
Yorgis „Vargamä8" Etendus. Tea-rer
sai neil. päevil Toronto E.
Kunstide Keskuselt kiitse tulla näi­dendiga
ka Torontossd .Etendus
i-öim^oks laupäeval, 15. | aprillil.
Teated kaalub praegu kutso vastu­võtmise
võimalust.
Tegelaste suure ai-yu ja suurte
!avase?xiniete tõttu puudub teatril
võimalus esineda eestlaste ke&kus-f,
os ijacwal New Yorki. Kõne
alk tuleb siiski Toronto. ^ .:
ü. Kärner märgib,; et teater sai
„Tiina" fllmUt kasutamiseks häda-vajallteke
rekvisiite,; kuid praegu
leater vajab laval kasutamiseks
•/okki, mida. ^tahetakse laenutada
taatrile. ^ ' -\ v '
Ottawas korraldatud Baiti õhtul oli kohal ka grupp Toronto Karavnipidustuse korraldajaid koos
Toronto Folksart Council'i esimehe Leon Kossariga. Pildil vasakult t.Leivat, E. Kiilaspea, Eneri
:Taul,,K. Jõgl,.Li-:Kossar,.A..KiÄ H.::Oja. . ' - .Foto:;J. Kreilis.;
Toronto eesti ühiskonnas on kogu talvise aja olnud aktua kiUamängude, karavampldustuse Ja
Võidupüha pidutsemise küsimused. Just selletõttu, et neile pclc seni kindlaid vastuseid saadud, on hoo-pis
vastupidi mõne ürituse saatus' veelgi küsitavamaks muutunud. Kuidas toimub karavanipidustusest
osavõtt Tallinna paviljonina, seUe kohta andsid ajak/rjanduselc seletusi Tallinna komitee e TÕ­HU
Tõsine Ja TaUimiapaviljoniiim^ igakülgne.kujudaja.Andres Räudsepi)..:
T.Tõsinemainis,etTallinnapa-,: Jõudes, alt üles on keskmises , i - ^ ^ ^ ' ^ ^ - Nagii A. Raudsepp märr
viljoni : Icorraldamisel: johtunud saalis restoran, mis töötab koordi- gib, on tema põhimõtteks sellega.
H. E. R. R. ,JCahdali" (Hamil-toh
Eesti Gaidide ja Skautide
Rahvatantsu Rühm") vöih heal
meelel vaadata tagasi möödunud.
20 aastasele tegevusele, õieti pole
20 aastat küll 'mingi tunnustatud
juubel/ kuid ülie. organisatsiooni
juures on ta siiski üks verstapost,
mille juures seisatudes võib teha
tagasivaadet' sellest, mis on möö­dunud
aeg meile annud ja mida
on saavutatud. '-x.
Seda .timmargust aastapäeva
ofölLs pidanud; .tähistama juba
eeimisel aastal, sest allakirjuta­nu
arhiiv viib meid tagasi aas­tasse
1957, kui kunagi enne jõule
helises tenia telefon ja. üks nais­hääl
(ngaider Ingrid Kink) algas
pinnasondeerimisega', et kas mi­na
(aliaikirjuitanu) ei tahaks ha­kata
õpetama Hamiltoni gaidi^
dest-skautidest rahvatantsij aid,
sest px^. Elsa Puifenin, praegune
pr. Woode, kes alustas - nende
õpetaffriisega, on sunnitud sellest
loobuma suure töökoormatuse
tjõttu. Kuna ailaildrjutanu üheks
„armafituseks" on olnud rahva­tants,
siis saigi alustaitud seHe
tööga, m i s möödunud aastate
Jooksul on paikkumid nii rõõmu
kui muresid. .
Möödunud aastate jooksul on
julitunud ja tehtud nii mõndagS
mida M e k s meenutada.
St. John-Newfoundlandi rahra-lomsti
pidustiised aastal 1968.
Müügii „Vaba Eestlase" talituses
. iük3lknumber-$1.5^..^'^^ ; : .
Aastatellimine 1978. a. $6.00
Insurance
Agencv
1" ->•'*'>
••VEHTMORE ,Dr.,.
>^«,^da?e.Ont.:-M9V:3Y7
TeL '745-4622
I
i^inMMiiiniiiuiiiniiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
fviAALID MÜÜGIL suures valikus,
fieiisiage-ette 225t5.595. . •
390 Princess Ave., Wülowdale
jiiiiiuiiiiniimiiitiiiniiiiniiniiiiiiiiiiHiinitiiniiiiiii^
(Algus lk. 2)
kodumaalt põgenenud eestlaste­ga,
keda elab praegu veel tulian-dead
välismaailmas. Parmingu et­tekandest
võib Järeldada, et te-jna
arvates tegi Eesti juhtkond
suure vea kui ta ei otsinud sõp-mst
ja koostööd N. Luduga, kus­juures
jääb selgusetuks mida re-jlerent
mõtleb „N. Liidu uue juht­konna"
äU, kuna N. Liidus valit­ses
1922. aastast saadik kuhi Ees­ti
annekteerimiseni Stalini ja te­ma
käsilaste diktatuur* Tõnu
Parmingu seisukohtadest jääb
mulje, et tema arvates oleks Ees­ti
päästjaks saanud tihe koostöö
N. Liiduga ning Eesti manööver­damine
Moskva mõjusfääri.
.Selliste mõtete esitamisel imus-tab
aga Tõnu Pajroing kommu­nistide
pidevad katsed Eesti ise­seisvuse
murdmiseks ning Eesti
N. Liidu alla m^ööverdamiseks,
mille kõige ssJmatorkavamaks
tõendiks oli 1. detsembri mäss.
Selles olukorras pidi eest5| rahvas
kogu' aeg olema rangelt valvel,
et igat kommunistide võimu üle­võtmise
katset iag?ASi lüüa,, mis
tekitas Eestis tugeva vene ja
kommunismivastase. hoiaku. Ja
nagu Parmihg praegiisel detente
poliitika perioodü ise võib koge­da,
ei ole sõbralik koostöö N.
Liiduga põrmugi vähendanud
L^Ioskva aktiivsust demokraatlike
süsteemide õõnestamiseks ja ku­kutamiseks
vaid see õõnestaniis-töö
ja vägivallaaktsioonidl teiste
riikide vastu qn pidevalt laiene-
?ujd. • : ^ . i ••
Kokkuvites võiks ütelda, et
Sföti Vabariigi sünni juubeli aas;
iapäeval oleksime lootnud Metr
saülikoolilt teistlaadi ettekanriet
kokkukuhjatud süüdlstmste ja et-
. ieheidete j^emeL -
.• ÄMI
sei£;aku on -põhjustanud uued ras­ked
-tingimused, mis Karav.aniko-mitee
poolt tänavu maksma pan­dud.
Ometi on asi kogu aeg vaik-^
salt edasi. arenenud." Veebruaris
sõlmiti peakomiteega leping ja
maliisti sissemaks. ^
Tänavu cn passi hind viidud ülie
dcilari võrra kõrgemale, 5-le dol­larile,
kuid paviljonile langev
osa eelmüügil passilt on sama-
...seks Jäänud. '
Ka oli tõsine kartus, et kavas ole­vad
killamängud takistavad Tal-lii-
ma karavanipidustuse alguspäe-vade
hoogsat sissejuhatust; Nagu
eelmistel aastatel, nii on ka tänavu
passide müük K. Jõgi organiseeri­misel,
kes on ka paviljoni linna-,
peaks. Passid on praegu trükkimi­sel
ja tulevad müügUeaprilh al­guses,
Ainult miss Tallinn on veel
valimata; ka pole kandidaate seni
esitatud,, kellest komitee juhatus,
ise valiku teeks. - •
A. Raudsepp, kes on kava korral­da
ja ja Tallinna paviljoni tervik^
liku idee kujundaja, rääkis omalt
poolt kavalise kujunduse senist
arengut, mis pärast pikemat kaa­lutlusi
on ihnet saamas. Sellist
süsteemi pole Tallinna ^pavüjoni
korraldamisel kimagi enne olnud
ja see on ette nähtud juba väikse­mais
üksikasjus.
Piiratud eelarve tõttu lepiti juba
sügisel nelja peamise punktiga.
Esimeseks ..oleks, •alumisele •kor­rusele
efektüvse teadetetahvli
seadmine, mis igale külastajale
annaks üldmldi eesootavast mui-ne^
ritult sama.mehe all koos väik-seä
saalis asuva: kohvik „Ka3aka-ga".'
„Kajak'' on peamiselt
ravanrpidustuse puhul ..kava väl-jaspoole
eestlasikond suunamine.
Kogu paviljoni tiitel oleks:,Jjand
bi; kus •muuhulgas :esinevad 0.^ .^^ Xegends". (Legendite .maa),
KopvBlem ja Hamiltoni Helletajad,
H. Liiiv jt. Keskniise saali restorani
nimeks on „Kase restoran", kuna
seal cn dekoratsiooniks, rohkesti
kasetüvesid: Samas ruumis on- üks
suur baar, mis teenib keskmist
kohvikut. K a seal on vahetevahel
esinemisi,' ,,õllepoisid"- laulavad
im.. Restorani seintel on plakateid
eesti prganisatsioonide tegevusest,
nagu suuri fotosid .võimlejaist,
korvp2Uimeesko.nd. jm. ,,Kase res^
toran" saab olema kokkusaamise
keckpunktiks ja eelastmeks. intiim-ööklubisse
väiksesse saali mine-
: k u i . - ' -^rr^
Suures saalis on samuti baar.
Seal moodustatakse k a lava ette
põrandalava, kus toimub samal
ajal laval tohnuva tegevusega sa­muti
tegevus, kuna lava seinale
oleks juhitud kuue prozhektoriga
diapositiivide programm . koos
stuudios, tehtud helilindimuusi-kaga..'
•;•
• Seal••.toim.uks -õhtuti kolmel,
korral programm erinevate
esinejatega, kus kasutatakse
väiksemaid gruppe ja heli- ning
• valguseefekte.' .
Küsides, kas on ettenäha ka
publikule - tantsuvõhnalust,- vastas
A. Rausepp, et. senini pole eelar­ve
lubanud publikule tantsu kor-
A. Puatidsepale cn abiiavasta^^
jaks Anne Tüll, teadustajaks A.
Raudsopa kõrval ka Enn Tiislar.
Nii oldsis suures saalis ettekanne­tega
kava, 'ka väikses saalis etJte-kandeid,
kuid• lieskmises ; saalis^
toimuksid need enamvähem • ju-husilikult.
Mõned -detailid on veel
lahti ja s.elguvad eeloleval kuul.
; Seni on muretsemiseks-põhjust
ajidnud majanduslik .külg, kuna
killämängude samale ajale sattü-
-mine vähendaks osavõtjaid.
Praegu on uurimisel võimalu­sed
oma loterii korraldamiseks,
et majahdusllkku aluspinda
kindlustada.
Karavanipidustus algab • 23.
juunil ja lõpeb l . juulil. 2. juulil
toimuvadveel: ülenkanalalised
rahvakunsti võistlused,. milleks
kQrralda.taks9 eelvõistlusi Mont­realis
ja kusagil läänes. Praegu
pole veel teada, kus ja kuidas
eestlased neist osa võtavad.
Nagu T. Tõsise j a A . Raudsepa
seletusest nähtub,, on vähemalt
Tallinn jälle Karavanilinnade hul­gas.
Sel ön ka oma suur ülesanne
täita, näidata eesti k-ül(tuuripäran-dit
siinses etnilises mosaiigis. K u ­na
see on ainus ulatuslikum sel­lelaadiline
üritus, siis tuleb see
käigus hoida, arvab T. Tõsine.
Algus oli paljutõoitäv, sest tantsi­jaid
oli 20 ümber ja Hamiltoni
koibta oli see peaaegu 90%: selle­aegsest
noorusest kes olid vastar
:;väealised, 20 aasta - jooksul on
•rühmas olnud omale ,,tantsujal-gu"
saamas 152 tantsijat, kes lü­hemat,
kes pikemat aega j a selle
aja jooksul on rühm saanud hak­kama
mitmeteiegi suuremate et­tekannetega.
Nük|,ua kui rühm
tegutseb, ei ole ta puudimud
üheltki suurürituselt nagu Eesti
Päevad j a muud samased, kus on
olnud rahvatantsu esinemisi.
Kõige selle kõrval on jätkunud
aega seUe meie kauni rahvakunsti
haru tutvustamiseks ka Kanada
publikule, tehes. seda Hamiltoni
Rahvakunsti Nõukogu lükmena.
Läbi on räimatud kogu lõuna On­tario
ja rühm ei: puudunud ka
Banffis toimunud Balti noorte
laagrist. Võib olla kõige kauge-msks
ja ka . kõige meeldejääva­maks
rännuks, vähemalt selle rei­si
kaasategijaile, oli kaiasa teha
Nii võik üles lugeda veel palju­gi
ilusat ja huvitavat, mis selle
20 aasta jooksid on julitumid.
Nagu igal organisatsiooni, nii
ka „Kandalil" on ohiud oma tõu­su
ja mõõnaaegu. Alati tihe rüh­maga,
kuid 1967 aastal tuli moo­dustada
pa,ralleelrühm noorema,
test j a seda hakkas jiüütima Re­gina
Toomsalu, tehes seda seits­me
aasta jooksul, senini kuni tar­vidus
teise rühma j ärele kadus.
Oiiia hiigelajaks'võib ,JCanadaIi"
lugeda esimeste ,ÜEP-de aega.
kus rülmias tantsis 24 paari tant­sijaid,
vanemas H . Toomsalu jiih-timisel
16 paari ja laste rühmas
Regina: Toomsalu juhtimised
paari. Kahjuks pole meie nooru­se
pealekasv olnud enam n i i jõu­dus
ja oma juubelile läheb „Kan-dali"
vastu 14-liikmeilases koossei­sus,
neist 10 tantsija^. ; '
Juuboliaasital juhib rühma Här-nald
Toomsalu ja muusSkutdks on
Valdur Aasa j a Johannes Ester.
Nendele lisaks on rühmale muusio
kat 'temud Tiit Soosalu (esimene
pillhnees), Atso Sa^rkoppel, E v i
Raudsepp, Ene Rebane, Tõnu Tõ­sine,
Viqtor Sult, Eva Rammo ja
Lembit Nielander. Oma abistavat
kätbte õpetamisel, juhtimisel • ning
solistidena esinemiste!, nagu
„Jäaniöö" ja teised, on ulatanud
Erika Veskimets, Valve Tali, Hü-da
Sepp, Esko ; Lulcsepp, Igor
Lupkm, P. P. Lüdig, Ivar Rammo,
B. Ruhno, Erich Purje ja' veel nii
mithied iteisedki.
20 aastasesse tegevusse on mah-timud
veel paljugi millest ta­haks
pajatada j kuid vaevalt le-heraum
seda kõiki võimaldab.
Oma 20 aastast tegevusjuubeHt
tähistas „Kandali" pidulilail:t
balliga 11. märtsil 1978 Hamiltoni
Connaught Hotelli ballisaalis.
H; TOOMSALU
® New Yorgist lendas Helsingi;^
se dr. Peeter Jakobson. Ta jääb
Soome mai lõpuni, töötades seal
arstina. 1, juimist asub ta tööle.
arstina Long Island College Hos-pitalis,
praktikaaiastaks, et USA-s
tegutsemiseks arsti litsentsi saa-vutadsi,
nagu see siinsete seaduste
kohaselt, nõuetav kõikidelt iili-kooli
nasmaailmast
Teiseks on veel väike konflikt ku­jundaja
enese ja kunstnikega, kuna
kavas oh teha keldrikorrale vai­mude
maailm, mis kajastaks seda
põrgut, mida Kalevipoeg külastas.
Sealt läheksid kolm: käiku Massi-i-
uumidesse. ühes neist on etno­graaf
ihne väljapanek legendite
taustal urilaviga. Sellega lahenda­takse
põrgu ja Kalevipoja ešiletoo-miiie,
kuid urikh^i oleks se^l võõ­ras
objekt. Teine variant kasutaks
hiigelsuuri plakateid K. Raua Ka­levipoja
töödest alates Kalevi pul­madega.
See püdiseeria algaks
tunnelist ja lähek.s kahest klassi­ruumist
läbi, kus lõpuks Kalevi­poeg
on saanud põrguvärava val­vuriks.';
•,:
Siin on veel ettenäha arutlusi ja
kaalutlusi Eneri Tauliga, kes on si­sedekoratsioonide
kujundaja, kus
põrgu oleks esile toodud etnograa­filisel
taustal. K; Raua suured pla­katid,
eesruum ja. klassiruumid
saaksid iihise kujunduse. Sellejuu­res
Eneri Taul ja Ene Runge oii
seadnud kohviku jä klubu'uumi sel­liselt,
et iga väljapanek oleks seo­tud
rahvakombega, .milledele oh
antud ka ingliskeelsed seletused.
Kogu keldrikorriHse kujundamisel
on Kalevipoja legend saamrai i©-
Toronto eestlaskonnas tuntud
noor muusikamees pianist Peeter
Tammearu annab 23. martsü oma
iseseisva kontserdi konservatoo­riumi
saalis, 273 Bloor St. W.šst,
algusega kell 8. 15. Kavas on
Leos Janaceki (1854—1928) so­naat,
ja Charles Gamilleri „Con-certo
Americano", milline esita­takse
esmakordselt Kantadäs. :
P. Tamm:earu on :siHidinud To­rontos
1956. Ta alustas oma muu-sikaõpmgutega
13-äasitaselt ' To-rooto
Kuninglikus Konservatoo­riumis.
Ta õn õppinud pianist An-tonin
Kubaleki ja helilooja.
Charies: Camllleri juures. Ta on
esinenud pianistina. Ameerika
Ühendriikides (Baltimorels) ja
Kanadas (Torontos). Praegu
õpib ta edasi iklaveri alal j a kom­positsiooni
dr. Samuel Dolini
juures. P. Tamimearu :• on oma
kompositsioone esitanud ühend­riikides,
Kanadas ja CBG raadios.
„Concerto Americano" kompo­neerimisega
aiuštas Cameieri ju­ba
1967. Selles helilooja: katse­tab
oma muusikalise keele ja teh­nika
kasutamist erilisel ameerika
viisil, kuhu dzhässmuusika ele­mente
on sisse Võetud, mis: eriti
USA eestlaste film „Tiina'v eten­dus
11. j a 12. iveebruaril Stokhol-mis.
Tuntud teatrimees Ed.; ilei-ning
kirjutab .sellest Eesti Päe-v
a l t e " ; kolmeveerulise artikli,
miües antakse pikem ülevaade
teosest ja selle loomisest,:kasuta­des
ka teksti • kavalehelt. Arvus­tuslikus
Osas üteldakse:
' , iOsaitäitj aina kandvates osades
on ,,Tiina" sissemängimisel kasu­tatud
näitlejaid Eesti RaJivus-teatrist
Kanadas j a Eesti Teaitrist
New Yorgis, samuti asjaarmas­tajaid.
Kõik nad.täitsid oma osi
parimaid suurtmisi. mööda: ilmselt
püüdaiku hoolega, saavutades'
mängult enamvähem ühitkise ta^
seme. Viiks pikale mainida üksi^
kuid osalisi" nimispiäi.
Meenutame;, m e e l e l d i ta
lähivo'tfceid . nimiosalistest . (neid
võinuks olla enam) ja vahelduvalt
meeleoluküllaseid loodusevõtteid
(eriti sööbis mällu Viiralitki kuul­sat
taimme meenutav puühiigla-ne),
samuti sugesitüvset saate-aniiusskat,.
tantsu j a laulu. Ja
väsTiioillast" massistseem.
Maksab Kanadas:
S I K I P O & T I G A
$53.
$27.
: LEWUPÖSTIGA ülemere-piaadesse:
Aastas $62w^; poolaastas $31^^^^
Üksiknumbri hind 35 cssjtä.
ja Budapestis, 7. märtsil Ameeri­ka
ühendriikides ja nüüd esita­takse
Peeter Tammearu |X)o1^
on-märgatav teises osas. Helitööd j Tos^n/tos^^e^ toupäe-on
tänavu «esitatud juba Roomas ^
Aadressi muudatus 30 centi.
mmäa aadresside palame märkida , j^.OSTÄL COBE'
USA aadressidele „ Z IP C O D E "
Pangatshekk või pesti rahakaart
iPVee Estonias Poiblish^rs simele.
la
Paiim mulle saafca VABA E E S T L A N E aastafe 7 pcolaastaks /
veerandaastakstavalise 7 kff^
197 TeUimise katteks lisan 0 ----^ silnjuureÄ
rahas / IsheMga /