1982-09-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ScGtion
mk :
IGAL TEaSIPÄJBVAL
JA NEUÄPÄEVAL
S T L A S Ä L E
Nr. 73 (2897) XXXI aastakäik Neljapäeval, 30. septembril 1982 — Thursday, September 30, 1982 Üksiknumbri hind 66
avqeüksused viidi välja iääne-BeirM^isf |a Begln näuste
.J^RUUSALIEMM Iisrael on muutunud maaks, mis on sõjajalal iseenesega. Lübanonn massimõrv
va järelkajad on lõhestanud rahva ja valitsuse. Teisipäeval oli valitsus jälle nõu pidamas ja peaministeir
Menachem Begin alistus rahva, päriamend! ja valitsusUikmetenõudmi^^ ning nõustus juriidilise komisjo»
keš'hakkab .ttapatööduuri^
Amin Gemayel võiks alustada
oma tähtsat riiklikku iHesehitus-
.likku tööC^v
Minister kordas kä Känäida toetuislt
Möödunud laupäeval alustas sügisperioodilist tegevust TES Lasteaed. Eesti Maja oli täis ielevust, rõõmu ja
pisaraidki, kui mõni väikene pidi ema käest lahti laskma ja uute sõpradega tutvuma. P M II klassi õpilasi
mänguruumis, kus oli mitmesuguseid uusi irnänguvahendeid. Foco: Vaba Eestlane
eesti ikoduvdiinsef jci vaimutemshöidiikk
_Tapatalgud varjutasid juutide Sõdurite tulekul ei olnud rahva raeli omapoolset üürimist küllalda-
P^ima päeva li^mKippüri imhit- hülgas erilist rõõmu, küll teatud seksyilnia et tJRQ^^^^c^ poolt se-
5[^ist, mis peeti nii {yõhjalikult> et varem da uuriks. ;
IJiimesed jätsid tänavad tühjaksj tulnud ja ära ,hoidnüd veresauna. Kanada välisminister toetas L i i drid
suleti ja raadio ning teleyisi-Ü^ banoni iseseisvust ja ütles, et lis-oonisaäted
lõpetati. See päev oli olukorda, et nad olid kaitstud nii raeli sõjajõud peavad tagasi- tõm-»
vaikseks meditatsiooniks ja palve- kaua Imi Abu Änamar, PLO^ j
tamisekg, YoriiKippüri puhul j ^ ^ kes kaitses nii et äsja vaHtud presidenl
-did nieeniitavad oma minevikku, rahvaste ^
Jiuid seekord õli rahva sfüdämetun- . Liibanoni küsimused ja Iisraeli
nistusel raske moraalne koormus: invasioon olid arutlusel ka ÜRO-s.
süüdistused kaasosälistena: ^L^^^
noni; massimõrväsi. Eachen ütles, et kogu sõjakäik on palestiinlaste seaduslikele õigustele,
^ Juudid leijdsid, et nad olid 6. olnud traagüine eksitus ja näitab, kaasaarvatud õigus oma kpdümaa-jüunil
alustanud sõjakäiku vabane- iet sõjalised aktsioonid või agresš^^
maks alatisest PLO terrorihirmust oonid \ pole sobivad : poliitüiste Kaiiäda välisministri kõnet ei ol-
Keegi ei võinud arvata^ et see viib probleemide lahendamiseks, t a üt-nud -kuulamas ükski Iisraeli ÜRO
neid Shätna ja Sabriä tapatalguteni, -les veel, et avalik arvamus väljas- delegatsiooni liikmeist. ISiiski oli
nii et maailma televisioonisaated Pool ja Iisraeli siseriigis nõuab MacEacheml neljapäevaks ettenäh-kannaksid
surmatute laibad igas- täielikku ja avalikku tapatöö uuri- tud eraviisfline kohtumine Iisraeli
se kodusse maailmas, siiüdistuse^ Kuid MacEächen pjdaslis- välisministri Yite^ Shamiriga.
ga, et nende tapjad on Liiba- '^'^ '•-'^ . - : _ . • •.^y.-':--'
noni kristlased, kes seda
Iisraeli teadmisel ja loaga.
Kuigi juudid toovad meeleolude
muutmiseks meelde natside kuritegusid,
vaevalt! keegi oli päris yar
baks
Möödunud reedel jõudis kunstnik Abel Lee juba päeval oma su»
saanud halvamaigulisest siüü-' vilasse Kawagma järves asuvale Long Isiand nimelisele saai'elei Pärasft
suvilasse jõudmist
Laupäeval, 18. septembril kogunes Londoni, Önt. Eesti Seltsi juhatuse poolt k;ojkkukutsutud nõupidamisele
London Lamplighter Inn'i kolmkümmend viis inimest, et kuulata referaate ja arutada küsilmusi ühenduses
E.V. aastapäeval proklameeritud perekonna jakodij aastaga ning saada informatsiooni Torontoi^s 1984.
a. korraldatava ülemaailmsete Eesti Päevade koMa.
loengutega,esinesid tuntud peda- omavahel eesti keeles jutelda, sest
TÜna Hansen Londonist tee- sõnatagavara on puudulik kohaliku
mai ,jEesti kodu vaimne pale** ja keeloskusega võrreldes. Ka need
vaimuhaiguste eriarst dr. Arvo noored^ kellel on eestlus südamel, lapse areneniiseL Harmoonilise väed eaneBeiru^^^^^^^
Sauks Nörth Bay'st teemal „Eesti on nördinud ja lootust kaotamas, areiiiu aluseks on vanemate äf-^topäevaks ära viima, kui ÜSA
kodu vaimne tervishoid". Loengute- Nad ütlevad, et miUeks raiskame mastus ja üksmeel koos küllaldase oma merejalaväelased maale toob.
le järgnevat arutlust juhatas Eesti oma aega ja tervist, kui peame eiukiipsusega, mis neil võimaldab Itaalia ja prantsuse sõdurid olid ju-,
Lüt 'Kanadas esimees VeUoHubel vaidlema ja ennast õigustama, en- oma tundeid ja tundeavaldusi otse- ba oma ülesannete täjitmisele asu-
Torontost/ t^lemaaümsete Eesti nekui oma vaateid ja veendumusi selt ja mõõdukalt väljendada, laste nud, muuseas ka veresaunade asu-
Päevade tagapõhjast kõneles Eo- oma rahvuse alalhoidmisieks saame küsimustele positiivselt reageerida i«)[it^^
bert Kreem ja informatsiooni rakendada: Meie noori segabj et ja sugupõlvede vahet hoida selge- ii60 prantsuse ja 1000 itaalia
EŠTO-84 kavadest ja ettevalmistus- meie vanematele tegelastele on tes piirides. Ema on see, kes oma sõdurit saabusid Bei^tisse juba
tundest.^''- V'
Kuigi Iisrael lubas juba rnöödu- midagi valget niiig läikivat, mille juures -mäiis olevat kaks tumedat
nud laupäevaks lahkuda Lääne^ näppi. . " J'
Beüutist,: viivitasid iisraeli väeosad _ , • . . t V i • ^ i- • ^
lahkumisega ja alles teisipäeval' J^^ reageennud kohe nähtule, suvila juurde. tJks oh hdjuti sinna
saiudeti^^^^^s^^^^ mõeldes et. see vX)iboUapi^
mis mõjustavad mimese arengut gele jõuda, et ÜSA suutis esma- mida, m võimalik .uuesti poi^ talle kulla tulnud,
hämst täiskasvanuks saamiseni, kordselt oma ^^n^^^
Kodune õhkkond on tähtis tegur panna, nõudes et Iisrael peab oma dalt möödus, oli nagu kuulda: yitajaid, siis / oli täiesti juhus,
iniinhääli, aga niootori inürin läm- Lee järvele vaatas ja hädalisi
mätas Tõenäoliselt polekfe nad tugevas
Aga niõne miniiti pärast uuesti
järvele vaadates hakkas ta/kahtlema
ja läks oma paadiga vaatama.
Ta leidis, et üks 12-jalane älu-müniumpaat
oli ümber läinud
ja sežsis lainetel veel
et ai oli veel
lainetuses saanud kaua uppumisest
hoiduda, kUna vesivön juba
võrdlemisi jahe ja lainetuses
võinuks paadi alune õhuruum
valla pääseda.
Mehed olid juba üle poole tunni
olnud vees, appi hüüdnud, äga
test andsid dr. Endel Aru ja, Här- tähtsam poliitika, kui . eestiüs ja hooütsuse, helhise, järjekmdlus^^ keegi kuulnud,
naid Toomsahi.A.Jurs ja SteUaseUe säiMamme. Keelatud 0^ dušid äiul positsioonile asumast en- meest kinni. kawagma järv on 8 mii^^l^^
Kerson. maa külastamine ja isegi sealt saa- ušäldustund kandub
Nõupäeva avas Londoni E.S. ju-hätuslüge
Robert Kreem, kes tervitas
külalisi ligidalt ja kaugelt nmg
tutvustas lektoreid.
• EESTI KODU.VAIMNE PALE •
Ikristlašte raassimõrviB*
ne kui Iisraeli üksused lahkunud.
bunud laste jutuxaamatute pärast see edasi isale ja teistele perekoil-on
olnud tülisid, lauludest, muusi- nälükmetele ning lapse vanemaks
kast ja kirjandusest rääkimata. -saades kogu iihiskonnale.
Kõneleja väiüs, et noored on va- Keeleoskus on ääretult olulme,
bad metutest mälestustest ja kätte- sest keele tõttu erineb mimene loo-maksuüiast.
]:^id ei ole vaja kriti- in
, seerida, sest ?;ellega tõukame nad Vaosed oma ppqfi IrppVf n<;lniQp ai.
,lni;nlaps ei.ole ainult pärivuse 3 , ^ , 1 , ' , ^ , y^iskomiast. Ta soovi- S k o S ^ SuvS^SiS-tulemus,
vaid tema arenemine on ^,3^,tkõik^m
väga palju mõjustatud okdest ja nistratüvsed juhid, kes üle 60-^5-a. sed, mis aita^ MOSKVA-Vangistatud N Liidu
vanad, astiiksid oma kohtadelt ta- süvendada, õpetammeon^^^^k^^^^
raske- vastavate õpilcute ja ka õpe- näljastreüci protestiks korduva pos-tamisoskuse
puudumisel, õnnelikud ti konfiskeerimise eest, teatas tema
on need eestlased, kes elavad suu- • ema. Endme inimõiguste aktivist
remates keskustes. Siiski on teada mõisteti 1977. aastal 13 aastaks
n
Noorem tuli kergesti veest välja, lõikega, kuna Long Island saar on
Lübanpni president Amin Ge- aga kui teine kogukam hakkas kül- 3 miili: pikkune mägine saar, kus
nayel nõudis, et nad tuleksid jelt paati ronima,^^s^^^ kord, et A. Leel on aastaid olnud suvila,
rahva kaitseks vältimaks uusi kõik kolm Võivad hukkuda, õn- Järve nimi tulevat indiaanikeelsest
neks veeretas, laine niehe küljeli mõistesl„Järv paljude kajadega",
koos veega paati. Mees oli umbes Lee ise ütleb, et mis kangelanÄ
300-näelane. ;Molemad merehäda- ta on, aitas amult õnneliku juhuse
lised olid suvises riiotüs^s ja ilma tõttu k Ä nieest Myale. Tänul&e-ohutusyestita.
Le^ võttis kä teise le pääsmiile pii ta öelnud, et see
paadi shleppi ja yiis mehed nende oli nendib õnnelik päev.
ünabrusest,'' alustas! Tiina Hansen
/oma ettekannet. Ta meenutas meie ^^^^ nõuandjatena kaasa
esivanemate rasket ohikorda,ja ta- löökgid. Juhtimine tuleks anda
kistusi hariduse saavutamisel, tos- noorte kätte, kes sim on iileskäsva-tes
eriti esile meie rügijuhte Jaan nud, hariduse saanud ia sünse
Tõnissoni ja Kpnstantm Pätsi, kes m^ntäüteedi omandanud. Nende
Ämber Light'S teatri ja EcsU^ "
olid ühed neistVähestest, kes oma:.„3it3i^„ia jünšes ü^^^^ on " ^ ^ « " ' ^ M m ^ ^ ,spioneenmise paelu,
oUd pühöhdanud'täielikult oma ??f™'i'!"f L näidanud, et nad ön osavamad ja
sünnimaale. Kahekümne iseseisvu- ^^^g^^^^^^ j^y^jj^gig^
se" aasta jooksul jõuti meie väikese
k'i^rja^os^kaJm^atu^s, ^ar's:ti^abi^ o ü kõigüe daga kaäsas;haput pärmi, mis kää-kättesaadav
ja toitu oli küllaldaselt,
nii et võidi^toita isegi rikkamaid
välisriike; Meie tolerantsed j ä
ausad riigimehed olid meie elu nü
korraldanud, ot meü valitses hu-eesti,
keelt. Nüüd äga, abielludes ta ühtki kirja ei sugulastele ega
ühe teise põlve noormehega, kes sõpradele pärast mö^^^
Meie töõ on tehtud. Kanname en- samuti valdas eesti keelt ja asudes sembrikuud; kuna tsensorid peavad;
elama väikesse keskusesse, kus neid vastuvkmatuiks.^/
rimist ei lõpeta. Paljud kasutavad
eesti ühiskonda oma pettuniuste
väljarääkimiseks. Targutatakse ja
hurjutatakse noori ja hakatakse
igast sõnasabast kinni, selle asemel
teised eestlased puuduvad, otsustasid
nad oma lastega vrääkida ainult
inglise keelt. Mida teha mimestega,
kes oma; keelt hakkavad kaotama
või on kaotanud? Kas neid pidada
ellimine
•Mängivad K A T W N ^ K i ^^
S, 16, oktoobrü M 193a IM^^
Informat^öon ja reservatsioon: 266-5260
EESTI OHVlTSERIDEkoeÜ KANADAS
I!
OTTAWA — General Motors kom-maansus
ja' p^iudus kättemfisuvl. f ™ .ee^asteksf Käs ei peaks meie ko, pariü; sai suure tellimise ÜSA sõ-
ha. :MM»eii»e ieii mL vak«s.n„u.df bkääHtte. opmmaa Eestist ja eesüuse küsimustest, gudused rohkem ingUskeelseid Ju- iaväelt. kus telliti fi25 milioni doUa-vaenlastele
nende vägivalla eest,
vaid sakslasist mõisnikele tasuti
nende võõrandatud mõisade eest ja
kõigüe väh^musrahvaüe, nende hulgas
kä venelastele, võimaldati haridust
nende endi keeles.
Elame praegu enneolematus^ ajajärgus.
Meie keel haickab kaduma.
Head eesti keelt kuuleme veel ai-
„Ma nutan iga noore pärast, kes malateenistusi pidama?
eestlusele selja on pööranud, seSt
see on kaotus meie keelele ja kogu Murdeea lapsed vajavad vanema-meie
rahvale. See bn meie tõeline ^ f^^^ ^ neisse kasvatada vastu- ^... . .^^^
eesüuse pärast- lõ- ^üstunnet iseenda ja oma seksuaal- ^^^gmiseks viieks aastaks,
mure — mure eesuuse parast, 10 :.T„ _ . . _ . . . aastaks Meh v.ilTni
petas kõneleja.
EESTI KOBU. VAIMNE ;
TERVISHOID : :
Dr. A. Saulis oma referaadis rää-nult
kodumaal. Noortel on raske kis / emotsionaalsetest teguritest,
Pühapäeval, 17. oktoobril 1982, keU 4M p.I. ^
ÕNNE LÄIKVE iseseisev k^Bits
CHARLES KIPPER, klaveir
Eesti Maja' sunres saalis, 958 Broadview Ave.
Pääsmed: $5.00^ pensionärid jä^ilased^^
saadaval: 444-2897, EAK poes ja kohapeal.
se käitumise suhtes. Noorukiiga on
vanematele tõeliseks tuleprooviks,
sest liende nõudeid ja väärtusi hakatakse
nooruki poolt järelepropvi-ma
ja hindama. Noorukid tahavad
iseendile tõestada, et nad ei vaja
enam vanemate õpetusi ja arvamusi
oma ideaalide ja aadete rakendamiseks.
Paljud noorukite ja vanemate
vahelised pahandused on vaid
noorukis toimuvate sisemiste heitluste
pinnapealseks avalduseks. Vanematelt
nõuab see erilist intellek-:
iTiaalsust ja tundmus^elamuslikku
teadlikkust ja arusaamist, et taluda
nooruki käitumise iseärasusi ja nende
liigset, vahest irratsionaalset
kriitikat ja järjekindlusetust.
^aväelt, kus telliti 625 miljoni dollari
eest soomus veokeid USA aritiee-le
ja mere väeüksustele, müle ehitamine
annab tööd 600-le mehele
1987.
staks tuleb valmistada vähemalt
950 kergelt soomustatud sõidukit,
mis sõidavad nü maal kui
•B 1982kell19.
Tai^u College'isi310 Bloor St.
7. nov. Eesti
korrcfldusel tdimub
oktoobril 1982 kell 3
aasto^ia
75. fegevusoosfcrf
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 30, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-09-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820930 |
Description
| Title | 1982-09-30-01 |
| OCR text | ScGtion mk : IGAL TEaSIPÄJBVAL JA NEUÄPÄEVAL S T L A S Ä L E Nr. 73 (2897) XXXI aastakäik Neljapäeval, 30. septembril 1982 — Thursday, September 30, 1982 Üksiknumbri hind 66 avqeüksused viidi välja iääne-BeirM^isf |a Begln näuste .J^RUUSALIEMM Iisrael on muutunud maaks, mis on sõjajalal iseenesega. Lübanonn massimõrv va järelkajad on lõhestanud rahva ja valitsuse. Teisipäeval oli valitsus jälle nõu pidamas ja peaministeir Menachem Begin alistus rahva, päriamend! ja valitsusUikmetenõudmi^^ ning nõustus juriidilise komisjo» keš'hakkab .ttapatööduuri^ Amin Gemayel võiks alustada oma tähtsat riiklikku iHesehitus- .likku tööC^v Minister kordas kä Känäida toetuislt Möödunud laupäeval alustas sügisperioodilist tegevust TES Lasteaed. Eesti Maja oli täis ielevust, rõõmu ja pisaraidki, kui mõni väikene pidi ema käest lahti laskma ja uute sõpradega tutvuma. P M II klassi õpilasi mänguruumis, kus oli mitmesuguseid uusi irnänguvahendeid. Foco: Vaba Eestlane eesti ikoduvdiinsef jci vaimutemshöidiikk _Tapatalgud varjutasid juutide Sõdurite tulekul ei olnud rahva raeli omapoolset üürimist küllalda- P^ima päeva li^mKippüri imhit- hülgas erilist rõõmu, küll teatud seksyilnia et tJRQ^^^^c^ poolt se- 5[^ist, mis peeti nii {yõhjalikult> et varem da uuriks. ; IJiimesed jätsid tänavad tühjaksj tulnud ja ära ,hoidnüd veresauna. Kanada välisminister toetas L i i drid suleti ja raadio ning teleyisi-Ü^ banoni iseseisvust ja ütles, et lis-oonisaäted lõpetati. See päev oli olukorda, et nad olid kaitstud nii raeli sõjajõud peavad tagasi- tõm-» vaikseks meditatsiooniks ja palve- kaua Imi Abu Änamar, PLO^ j tamisekg, YoriiKippüri puhul j ^ ^ kes kaitses nii et äsja vaHtud presidenl -did nieeniitavad oma minevikku, rahvaste ^ Jiuid seekord õli rahva sfüdämetun- . Liibanoni küsimused ja Iisraeli nistusel raske moraalne koormus: invasioon olid arutlusel ka ÜRO-s. süüdistused kaasosälistena: ^L^^^ noni; massimõrväsi. Eachen ütles, et kogu sõjakäik on palestiinlaste seaduslikele õigustele, ^ Juudid leijdsid, et nad olid 6. olnud traagüine eksitus ja näitab, kaasaarvatud õigus oma kpdümaa-jüunil alustanud sõjakäiku vabane- iet sõjalised aktsioonid või agresš^^ maks alatisest PLO terrorihirmust oonid \ pole sobivad : poliitüiste Kaiiäda välisministri kõnet ei ol- Keegi ei võinud arvata^ et see viib probleemide lahendamiseks, t a üt-nud -kuulamas ükski Iisraeli ÜRO neid Shätna ja Sabriä tapatalguteni, -les veel, et avalik arvamus väljas- delegatsiooni liikmeist. ISiiski oli nii et maailma televisioonisaated Pool ja Iisraeli siseriigis nõuab MacEacheml neljapäevaks ettenäh-kannaksid surmatute laibad igas- täielikku ja avalikku tapatöö uuri- tud eraviisfline kohtumine Iisraeli se kodusse maailmas, siiüdistuse^ Kuid MacEächen pjdaslis- välisministri Yite^ Shamiriga. ga, et nende tapjad on Liiba- '^'^ '•-'^ . - : _ . • •.^y.-':--' noni kristlased, kes seda Iisraeli teadmisel ja loaga. Kuigi juudid toovad meeleolude muutmiseks meelde natside kuritegusid, vaevalt! keegi oli päris yar baks Möödunud reedel jõudis kunstnik Abel Lee juba päeval oma su» saanud halvamaigulisest siüü-' vilasse Kawagma järves asuvale Long Isiand nimelisele saai'elei Pärasft suvilasse jõudmist Laupäeval, 18. septembril kogunes Londoni, Önt. Eesti Seltsi juhatuse poolt k;ojkkukutsutud nõupidamisele London Lamplighter Inn'i kolmkümmend viis inimest, et kuulata referaate ja arutada küsilmusi ühenduses E.V. aastapäeval proklameeritud perekonna jakodij aastaga ning saada informatsiooni Torontoi^s 1984. a. korraldatava ülemaailmsete Eesti Päevade koMa. loengutega,esinesid tuntud peda- omavahel eesti keeles jutelda, sest TÜna Hansen Londonist tee- sõnatagavara on puudulik kohaliku mai ,jEesti kodu vaimne pale** ja keeloskusega võrreldes. Ka need vaimuhaiguste eriarst dr. Arvo noored^ kellel on eestlus südamel, lapse areneniiseL Harmoonilise väed eaneBeiru^^^^^^^ Sauks Nörth Bay'st teemal „Eesti on nördinud ja lootust kaotamas, areiiiu aluseks on vanemate äf-^topäevaks ära viima, kui ÜSA kodu vaimne tervishoid". Loengute- Nad ütlevad, et miUeks raiskame mastus ja üksmeel koos küllaldase oma merejalaväelased maale toob. le järgnevat arutlust juhatas Eesti oma aega ja tervist, kui peame eiukiipsusega, mis neil võimaldab Itaalia ja prantsuse sõdurid olid ju-, Lüt 'Kanadas esimees VeUoHubel vaidlema ja ennast õigustama, en- oma tundeid ja tundeavaldusi otse- ba oma ülesannete täjitmisele asu- Torontost/ t^lemaaümsete Eesti nekui oma vaateid ja veendumusi selt ja mõõdukalt väljendada, laste nud, muuseas ka veresaunade asu- Päevade tagapõhjast kõneles Eo- oma rahvuse alalhoidmisieks saame küsimustele positiivselt reageerida i«)[it^^ bert Kreem ja informatsiooni rakendada: Meie noori segabj et ja sugupõlvede vahet hoida selge- ii60 prantsuse ja 1000 itaalia EŠTO-84 kavadest ja ettevalmistus- meie vanematele tegelastele on tes piirides. Ema on see, kes oma sõdurit saabusid Bei^tisse juba tundest.^''- V' Kuigi Iisrael lubas juba rnöödu- midagi valget niiig läikivat, mille juures -mäiis olevat kaks tumedat nud laupäevaks lahkuda Lääne^ näppi. . " J' Beüutist,: viivitasid iisraeli väeosad _ , • . . t V i • ^ i- • ^ lahkumisega ja alles teisipäeval' J^^ reageennud kohe nähtule, suvila juurde. tJks oh hdjuti sinna saiudeti^^^^^s^^^^ mõeldes et. see vX)iboUapi^ mis mõjustavad mimese arengut gele jõuda, et ÜSA suutis esma- mida, m võimalik .uuesti poi^ talle kulla tulnud, hämst täiskasvanuks saamiseni, kordselt oma ^^n^^^ Kodune õhkkond on tähtis tegur panna, nõudes et Iisrael peab oma dalt möödus, oli nagu kuulda: yitajaid, siis / oli täiesti juhus, iniinhääli, aga niootori inürin läm- Lee järvele vaatas ja hädalisi mätas Tõenäoliselt polekfe nad tugevas Aga niõne miniiti pärast uuesti järvele vaadates hakkas ta/kahtlema ja läks oma paadiga vaatama. Ta leidis, et üks 12-jalane älu-müniumpaat oli ümber läinud ja sežsis lainetel veel et ai oli veel lainetuses saanud kaua uppumisest hoiduda, kUna vesivön juba võrdlemisi jahe ja lainetuses võinuks paadi alune õhuruum valla pääseda. Mehed olid juba üle poole tunni olnud vees, appi hüüdnud, äga test andsid dr. Endel Aru ja, Här- tähtsam poliitika, kui . eestiüs ja hooütsuse, helhise, järjekmdlus^^ keegi kuulnud, naid Toomsahi.A.Jurs ja SteUaseUe säiMamme. Keelatud 0^ dušid äiul positsioonile asumast en- meest kinni. kawagma järv on 8 mii^^l^^ Kerson. maa külastamine ja isegi sealt saa- ušäldustund kandub Nõupäeva avas Londoni E.S. ju-hätuslüge Robert Kreem, kes tervitas külalisi ligidalt ja kaugelt nmg tutvustas lektoreid. • EESTI KODU.VAIMNE PALE • Ikristlašte raassimõrviB* ne kui Iisraeli üksused lahkunud. bunud laste jutuxaamatute pärast see edasi isale ja teistele perekoil-on olnud tülisid, lauludest, muusi- nälükmetele ning lapse vanemaks kast ja kirjandusest rääkimata. -saades kogu iihiskonnale. Kõneleja väiüs, et noored on va- Keeleoskus on ääretult olulme, bad metutest mälestustest ja kätte- sest keele tõttu erineb mimene loo-maksuüiast. ]:^id ei ole vaja kriti- in , seerida, sest ?;ellega tõukame nad Vaosed oma ppqfi IrppVf n<;lniQp ai. ,lni;nlaps ei.ole ainult pärivuse 3 , ^ , 1 , ' , ^ , y^iskomiast. Ta soovi- S k o S ^ SuvS^SiS-tulemus, vaid tema arenemine on ^,3^,tkõik^m väga palju mõjustatud okdest ja nistratüvsed juhid, kes üle 60-^5-a. sed, mis aita^ MOSKVA-Vangistatud N Liidu vanad, astiiksid oma kohtadelt ta- süvendada, õpetammeon^^^^k^^^^ raske- vastavate õpilcute ja ka õpe- näljastreüci protestiks korduva pos-tamisoskuse puudumisel, õnnelikud ti konfiskeerimise eest, teatas tema on need eestlased, kes elavad suu- • ema. Endme inimõiguste aktivist remates keskustes. Siiski on teada mõisteti 1977. aastal 13 aastaks n Noorem tuli kergesti veest välja, lõikega, kuna Long Island saar on Lübanpni president Amin Ge- aga kui teine kogukam hakkas kül- 3 miili: pikkune mägine saar, kus nayel nõudis, et nad tuleksid jelt paati ronima,^^s^^^ kord, et A. Leel on aastaid olnud suvila, rahva kaitseks vältimaks uusi kõik kolm Võivad hukkuda, õn- Järve nimi tulevat indiaanikeelsest neks veeretas, laine niehe küljeli mõistesl„Järv paljude kajadega", koos veega paati. Mees oli umbes Lee ise ütleb, et mis kangelanÄ 300-näelane. ;Molemad merehäda- ta on, aitas amult õnneliku juhuse lised olid suvises riiotüs^s ja ilma tõttu k Ä nieest Myale. Tänul&e-ohutusyestita. Le^ võttis kä teise le pääsmiile pii ta öelnud, et see paadi shleppi ja yiis mehed nende oli nendib õnnelik päev. ünabrusest,'' alustas! Tiina Hansen /oma ettekannet. Ta meenutas meie ^^^^ nõuandjatena kaasa esivanemate rasket ohikorda,ja ta- löökgid. Juhtimine tuleks anda kistusi hariduse saavutamisel, tos- noorte kätte, kes sim on iileskäsva-tes eriti esile meie rügijuhte Jaan nud, hariduse saanud ia sünse Tõnissoni ja Kpnstantm Pätsi, kes m^ntäüteedi omandanud. Nende Ämber Light'S teatri ja EcsU^ " olid ühed neistVähestest, kes oma:.„3it3i^„ia jünšes ü^^^^ on " ^ ^ « " ' ^ M m ^ ^ ,spioneenmise paelu, oUd pühöhdanud'täielikult oma ??f™'i'!"f L näidanud, et nad ön osavamad ja sünnimaale. Kahekümne iseseisvu- ^^^g^^^^^^ j^y^jj^gig^ se" aasta jooksul jõuti meie väikese k'i^rja^os^kaJm^atu^s, ^ar's:ti^abi^ o ü kõigüe daga kaäsas;haput pärmi, mis kää-kättesaadav ja toitu oli küllaldaselt, nii et võidi^toita isegi rikkamaid välisriike; Meie tolerantsed j ä ausad riigimehed olid meie elu nü korraldanud, ot meü valitses hu-eesti, keelt. Nüüd äga, abielludes ta ühtki kirja ei sugulastele ega ühe teise põlve noormehega, kes sõpradele pärast mö^^^ Meie töõ on tehtud. Kanname en- samuti valdas eesti keelt ja asudes sembrikuud; kuna tsensorid peavad; elama väikesse keskusesse, kus neid vastuvkmatuiks.^/ rimist ei lõpeta. Paljud kasutavad eesti ühiskonda oma pettuniuste väljarääkimiseks. Targutatakse ja hurjutatakse noori ja hakatakse igast sõnasabast kinni, selle asemel teised eestlased puuduvad, otsustasid nad oma lastega vrääkida ainult inglise keelt. Mida teha mimestega, kes oma; keelt hakkavad kaotama või on kaotanud? Kas neid pidada ellimine •Mängivad K A T W N ^ K i ^^ S, 16, oktoobrü M 193a IM^^ Informat^öon ja reservatsioon: 266-5260 EESTI OHVlTSERIDEkoeÜ KANADAS I! OTTAWA — General Motors kom-maansus ja' p^iudus kättemfisuvl. f ™ .ee^asteksf Käs ei peaks meie ko, pariü; sai suure tellimise ÜSA sõ- ha. :MM»eii»e ieii mL vak«s.n„u.df bkääHtte. opmmaa Eestist ja eesüuse küsimustest, gudused rohkem ingUskeelseid Ju- iaväelt. kus telliti fi25 milioni doUa-vaenlastele nende vägivalla eest, vaid sakslasist mõisnikele tasuti nende võõrandatud mõisade eest ja kõigüe väh^musrahvaüe, nende hulgas kä venelastele, võimaldati haridust nende endi keeles. Elame praegu enneolematus^ ajajärgus. Meie keel haickab kaduma. Head eesti keelt kuuleme veel ai- „Ma nutan iga noore pärast, kes malateenistusi pidama? eestlusele selja on pööranud, seSt see on kaotus meie keelele ja kogu Murdeea lapsed vajavad vanema-meie rahvale. See bn meie tõeline ^ f^^^ ^ neisse kasvatada vastu- ^... . .^^^ eesüuse pärast- lõ- ^üstunnet iseenda ja oma seksuaal- ^^^gmiseks viieks aastaks, mure — mure eesuuse parast, 10 :.T„ _ . . _ . . . aastaks Meh v.ilTni petas kõneleja. EESTI KOBU. VAIMNE ; TERVISHOID : : Dr. A. Saulis oma referaadis rää-nult kodumaal. Noortel on raske kis / emotsionaalsetest teguritest, Pühapäeval, 17. oktoobril 1982, keU 4M p.I. ^ ÕNNE LÄIKVE iseseisev k^Bits CHARLES KIPPER, klaveir Eesti Maja' sunres saalis, 958 Broadview Ave. Pääsmed: $5.00^ pensionärid jä^ilased^^ saadaval: 444-2897, EAK poes ja kohapeal. se käitumise suhtes. Noorukiiga on vanematele tõeliseks tuleprooviks, sest liende nõudeid ja väärtusi hakatakse nooruki poolt järelepropvi-ma ja hindama. Noorukid tahavad iseendile tõestada, et nad ei vaja enam vanemate õpetusi ja arvamusi oma ideaalide ja aadete rakendamiseks. Paljud noorukite ja vanemate vahelised pahandused on vaid noorukis toimuvate sisemiste heitluste pinnapealseks avalduseks. Vanematelt nõuab see erilist intellek-: iTiaalsust ja tundmus^elamuslikku teadlikkust ja arusaamist, et taluda nooruki käitumise iseärasusi ja nende liigset, vahest irratsionaalset kriitikat ja järjekindlusetust. ^aväelt, kus telliti 625 miljoni dollari eest soomus veokeid USA aritiee-le ja mere väeüksustele, müle ehitamine annab tööd 600-le mehele 1987. staks tuleb valmistada vähemalt 950 kergelt soomustatud sõidukit, mis sõidavad nü maal kui •B 1982kell19. Tai^u College'isi310 Bloor St. 7. nov. Eesti korrcfldusel tdimub oktoobril 1982 kell 3 aasto^ia 75. fegevusoosfcrf |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-30-01
