1987-04-02-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Eelmises artiklis kirjeldasid üle N. Liidu piiri^ Soome põgenenud VäiEO Kees Ja Madis
darand, kuidas nad tegelikult läbisid raudse eesriide'^ Nii selgub, et N. Liidul on isegi
asustamata põhjaaladel peaaegu läbipääsematu piir: komistustraadid, riisutud ribad, alar-misüsteemid
— ja seda. tohutult laial maa-alal. Käesolevas artiklis kirjeldavad.Eoormehe(rl
oma edasisi seiklusi teel Rootsi.
Uhe maha jäetud laagriplatsi meie
lähedusest leidsime tüki näkileiba lihtsalt oma laagrisse. Sinna
ja tühja pdrgi, mille põhjas oh jõudes teatas väiksem sell ilma
veel suhkrut. Jaotasime leivatüki pikemataj et tema viivat meid
pooleks ja jõime purgist poolma- Rootsi!
gusat jõevett peale. Kõhtu see ei Kõik kolm soomlast olid paraja
täitnud, tekitas vaid suuremat isu. auru all, käis tugev lärmjanalja-Õieti
oli matka 17. päev, neist viis tamine ning vahetevahel võeti pu-söömata.
Ka sääsed olid liiga delist,,lambiõli'- juurde. Nad
teinud, käed ja kael täis punaseid^ olid omavahel head sõbrad ja olid
kuppe, Väino käevarred nagu tulnud koos mõneks päevaks
paisunud pallid. puhkama ja kalastama. Vägilase
kasvuga soomlane oli hästi kursis
PALUSIME SÜÜA vene oludega ja teadis kui raske ja
ohtlik on piiriületamine. Korrati
Jõudsime uue laagriplatsini, kus Rootsi toimetamise lubadust, mis
oli ümarpalkidest varjualune. pidi toimuma kolme päeva pärast,
Maas paadimootor, õnged, kotid, kalastamise lõppedes,
tulel kohvikateL Üks nahk- Kõhklesime, mida nähes vägila-kaabuga
ja suurte kummikutega ne haaras ühte kätte pussi ja teise
mees oh jões ja loopis oma kirve, lubades sajatades, et nad ei
lendõnge. Temast möödudes anna meid välja ühelegi bolshevi-pöördus
ta meie poole, küsides kule ega Soome piirivalvurile.
„Onko kala?''.Vastasime, et „en Kuid omal käel edasiminek olevat
oie" ja märkasime, et mehe näos ohtlilk, kuna meie välimus olevat
oli midagi väga soesüdamlikku, üsnagi silmatorkav ja kahtlane,
[mida nõukogude kodanike nägu- Ka piirijõe ääres liikuvat Soome
del näeb harva. piirivalvurid, kellele jalgujäämine
Otsustasime jääda sinna ööbima polevat eriü
ja hakkasime telke üles seadma, nõustusime.
Vastaskaldal, väikese puuma-jakese
ees istusid kolm meest, kes
hakkasid meid aeglaselt ja sugestiivselt
kõnetama, pärides kust me
tuleme, kuhu me läheme jne. Me
ei osanud suiirt midagi vastata,
naeratasime ja õiendasime oma
telkidega edasi. Ütlesin Väinole,
et palun enne nähtud nahkkaabuga
kalastaja käest midagi süüa —
Väino oli nõus ja ma läksingi
tagasi.
Mees oli samas kohas ja ma
küsisin temalt vigases soome keeles',
kas tal on vähe leiba või muud
toitu. Ta oli sõbralik, tuli kaldale,
avas mõned toidukotid ja ulatas
paki lejiba ning peotäie
suhkrutükke; Ütlesin, et
PIKALI KOLA AL
Need soomlastega veedetud
päevad olid erilised ja hingeülendavad.
Nad olid esimesed inimesed,
keda kohtasime pärast pikka
imatka ja. nüüd polnud enam vaja
tunda hirmu selle ees, et
suhtlesime välismaalastega. Olime
tõega jõudnud vabale maale,
kus inimesed on kasvanud üles
karistushirmuta ja kuš rahva kee-el
ja meelel on vaba areng.
Kolmandal päeval panime laagri
kokku ja läksime külani, kus
paiknes soomlaste pick-up-auto.
Meid peideti telkide, kälastustar-vete
ja igasuguse muu kola alla,
raha. Varju alt tuli välja suure ha- . sõites siis mitmeid tunde. Lõpuks
bemega, lausa vägilase välimuse- peatus auto ja juht ütles, et me
ga mees, puss vööl. Küsis, kas varsti sõidame üle ühe Kemi jõe
olen Inglisn^aalt, kuid eitava vas- - silla, kusjuures jõgi ongi Soome-tuse
puhul taipas ta otsemaid, et "Rootsi piiriks. Öeldi, et me ärgu
olpme üle piiri lipsanud eestlased, end liigutagu.
Naeris ja dmbas mind otse karu-rammüga.
VIIVAD ROOTSI
Si osanud enam midagi öelda,
võtsin leivai^d ja suhkru ja läksin
Väino juurde tagasi. Hakkasime
just lõket i üles seadma, kui
põõsastest tuli välja sama sell, kes
enne teiselt poolt jõge meiega juttu
tegi. Kisas juba kaugelt
„tervetuloa virolaiset" ja hakkas
meie telke kokku panema. Saabus
ka habemega fägilane, kes viskas
Sillal peatati masin, keegi
kõnetas soomlasi. Siis startis
auto uuesti ja natukese aja pärast
oli uus peatus. Uksed avati ja
kaugele kajas vägilase hüüd:
,,Poisid, ronige maha, olemegi
Rootsis!" Lükkasime asjad eest
ära ja ronisime välja. Embasime
üksteist ja surusime käsi.
Tänutäheks ja mälestuseks andsime
neile oma binoklid ning jätsime
jumalaga. Oli juba õhtu,
olime tühjal Haaparanda teeristil.
Lonkisime mööda maanteed
Stockholmi suunas, nägime siis
KIRVEGA VIIBUTAV so^The vägilane ähvardas hävitada kõik need, fcss meid
välja nõuavad , .
tühja
kuhu pugesime magama.
Hommikul ärkan mesilaste
sumina peale. Näen, et Väino vee!
magab, magamiskott üle pea.
Tema kohal lendavad sumisevad
mesilased. Arvatavasti magab ta
Varsti::ajab: Väino ennast üles,'
paneme asjad kotti, teeme tee ja
läheme maanteele tagasi.. Otsustame,
et hääletame Stokholmi,
eks siis näe, mis ees ootab. Varsti
peatubki üks auto, juht ütleb, et ta
sõidab peaaegu Stokholmini välja.
Oleme õnnega koos.
Juht oh soomlane ja väga
huvitatud kust me tuleme, kes me
oleme. Meie põgenemisloost oli ta
tohutult vaimustatud. Peatusime
ühe väikelinna bensiinijaama
kohviku ees, et juua tass kohvi.
Sisenesime ^ ja midagi taolist
polnud me kunagi varem näinud.
Kohvik sarnases lausa muinas-jutumajakesega,
olles madal ja
hubane. Laudade ääres kohvi
joovad ja lehti lugevad inimesed.
Vanad inimesid sarnanesid nukukestega
oma hästi hoolitsetud
hallide juustega. Kohviku vaikne
ja jahulik atmosfäär rabas meid
jäägitult, me ei olnud kunagi
varem midagi samast näinud ega
tundnud. Seisime kohal nagu
paigale naelutatud, ei psanud
astuda ega istuda.
Soomlane märkas meie kohmetust
ja ütles, et me istuksime ühte
lauda, ja toob meile ise kohvi ja
võileibu. Varsti jälle edasisõit,
möödusid väikesed, imeilusad linnakesed,
. kõikjal kord ja puhtus.
Polnud kunagi varem näinud, et
inimene oleks teinud midagi
sellise hoole ja ilumeelega. Tundus,
et on tegemist iga hetk lõppeva
unenäoga. Mõtlesin, - et
kindlasti oleks ka Eesti olnud
sama kaunis, kui vaid poleks
tulnud anastavad kommunismi-tonti.
Uppsala lähedal jätsime
autojuhiga jumalaga ja ööbisime
lähedases metsatukas.
Ja järgmisel, päeval jõudsimegi
— jälle lahke rahva autodega
,,hääletades" — Stockholmi, kus
täpselt samal päeval toimus Balti
Vabaduslaevasõit. Esimene kohtumine
sini-must-valgete lippudega,
vabade eestlastega. . .
uskumatu. (Lõpp).
ei
saanud sammas
HELSINGI - Soome rahvas
mälestab kaitseliitu, (Suojelus-kunta)
mis oli iseseisvuse tugi-sambaks
sõdadevahelisel ajal.
Venelased mäletavad ka. . .
Helsingisse kavatseti püstitada
mälestussammas Kaitseliidule ja
alguses oli linnavalitsus sellega
nõus. Aga siis hakkasid venelased
tähelepanu pühendama , ^taguriike
soomlaste" plaanidele ja APN-i
korrespondent Juri Andrejev kirjutas
sellest negatiivselt.
Tulemuseks oli — ilmselt
venelaste soovil — et Helsingi linnavalitsus
kaalus uuesti mälestussamba
asja ja vasakpoolsete
häältega tehti otsus, seda mitte
Helsingis püstitada.
Kui alustate lendu Torontost, viib teid Air Canada lennu-
Jiini Jennuk Montreaii Miraheli lennujaama. Sealt edasi
Helsingisse sõidate Finnair']* DG-10 lennukiga. Soodsamate
hindade saamiseks mujalt Kanadast pöörduge oma
kohapealse reisibüroo poole.
Valige sõiduplaanist teile kõige sobivamad ärasõidu ja
tagasituleku ajad. Reisi kestvus ei saa olla kauem kui 6
1 kuud või
19B7:
10. märts '27,
28. märts - 21. mai
22. jnai - 15, juuni
16. juuni - 16. august
17. august - 20. sept.
21, sept. - 31. oktoober
1. november - 4. dets.
5. dets. ' 11. dets.
12. dets.' 18. dets.
29. dets. - jaan '\
iiskits\ -1 mnt 1 i i p M - d Su!nl;i(isi!cl Tniskasvanud l,a|)S(!(l Siilclapsfid
839 629 84 899 674 90
749 562 75 809 607 81
839 629 84 899 674 9Q
939 704 94 999 749 100
839 629 84 899 674 90
749 562 75 809 607 81
699 524 70 759 569 76
749 562 75 809 607. 81
839 629 M 899 674 90
749 562 75 809 607 81
Lisainformatsiooni: .saamiseks pöörduge omu reisibüroo
poüie või helistage Finnair'i.
TORONTO (416) 927-7400
MONTREAL (514) 282-1173
VANCOUVER (604) 687'7532
Antud hindadele ei ole juurde arvestatud Kanada iennutaxi. Keservat-sioonid
tuleb leha i^ähema]t20 päeva enne ärasõitu. Soiduhinnad võivad
muutuda ilma eelteateta. :
ühendust meie reisibürooga,
alati meelsasti Teie teenistuses
191 igtinton Ävenue fssst, Sutt^
T«wht®, Ont&rfo M4P'3KI
€m YoBsge Street (lõniiiapof)! Steeles kvmm^^i
mm
J f l f
•Sil.
.fetiši''*
Täidame täpselt Igat Itild prilU-re
SDUT Talik lasteraame, spordi kai
päikesepriUe.
Raamid peamiselt Euroopaist,
Himiaalandus b
Täidame ka kodumaiseid retsepte
OLD MIIL
(I plokkläanepoolJan
TEL. 769.
DA^MIDELEjaHÄR
TELLIMIST
Läti äri
DOWNTOWN WOOL
Aadress: ARCADE BUILD
^Sissekäik:74 Victoria St. (l.tä
Queen • ist lõimapool) Postiaadres
Mall", Toronto
Rikkalikus Tialikus Imporditad lõ
lu rätiku lõng. Linaseid materj
SKANDINAAVIAST HUVlTA
TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õ
tage meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni
ReidiMirs Asiociäied
MIR/AMISBERGA
President
WoodsideSquare Mall, 1571 Sandhu
Scarborough, Ontario, CahadaMIV 1
416m-2160
INDIVIDUAAL- JA GRUPI
Eestis 3292 uut
üliõpilast
Möödunud aasta sügisel kandideeris
okupeeritud Eesti ülikoolidesse
5865 noort, kellest vastu
võeti 3292. Soovijate hulgas oli
väga palju rahvusi esindatud, peale
eestlaste ja venelaste ja teiste
suurte rahvuste ka niisuguseid ha-ruldusl
nagu rootslasi, norralasi,
t^
0
k
s
Biit
mm
Tähelepanu: üürn
omanikud
Muudatused Toronto^li
Fustikus (housing by-ia
Teid.
Akende lukustamise seadeldised
Vältimaks laste akendest väljaku
dast korrusest kõrgemais kortereis
seadeldistega, mis piiravad nende
varustatud aknaid võib rakendada
Side-süsteemid
Käesolevalt, korterimajades kü
olema heli-sidesüsteem kõigi,ko
vahel. Igas korteris peab ka ole
luku avamise seadeldis.
Lähemaks informatsiooniks nen
kohta helistage numbril 392-7960
Building A Better Toronto
Department of Buildings an
City oi Toronto
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 2, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870402 |
Description
| Title | 1987-04-02-08 |
| OCR text | Eelmises artiklis kirjeldasid üle N. Liidu piiri^ Soome põgenenud VäiEO Kees Ja Madis darand, kuidas nad tegelikult läbisid raudse eesriide'^ Nii selgub, et N. Liidul on isegi asustamata põhjaaladel peaaegu läbipääsematu piir: komistustraadid, riisutud ribad, alar-misüsteemid — ja seda. tohutult laial maa-alal. Käesolevas artiklis kirjeldavad.Eoormehe(rl oma edasisi seiklusi teel Rootsi. Uhe maha jäetud laagriplatsi meie lähedusest leidsime tüki näkileiba lihtsalt oma laagrisse. Sinna ja tühja pdrgi, mille põhjas oh jõudes teatas väiksem sell ilma veel suhkrut. Jaotasime leivatüki pikemataj et tema viivat meid pooleks ja jõime purgist poolma- Rootsi! gusat jõevett peale. Kõhtu see ei Kõik kolm soomlast olid paraja täitnud, tekitas vaid suuremat isu. auru all, käis tugev lärmjanalja-Õieti oli matka 17. päev, neist viis tamine ning vahetevahel võeti pu-söömata. Ka sääsed olid liiga delist,,lambiõli'- juurde. Nad teinud, käed ja kael täis punaseid^ olid omavahel head sõbrad ja olid kuppe, Väino käevarred nagu tulnud koos mõneks päevaks paisunud pallid. puhkama ja kalastama. Vägilase kasvuga soomlane oli hästi kursis PALUSIME SÜÜA vene oludega ja teadis kui raske ja ohtlik on piiriületamine. Korrati Jõudsime uue laagriplatsini, kus Rootsi toimetamise lubadust, mis oli ümarpalkidest varjualune. pidi toimuma kolme päeva pärast, Maas paadimootor, õnged, kotid, kalastamise lõppedes, tulel kohvikateL Üks nahk- Kõhklesime, mida nähes vägila-kaabuga ja suurte kummikutega ne haaras ühte kätte pussi ja teise mees oh jões ja loopis oma kirve, lubades sajatades, et nad ei lendõnge. Temast möödudes anna meid välja ühelegi bolshevi-pöördus ta meie poole, küsides kule ega Soome piirivalvurile. „Onko kala?''.Vastasime, et „en Kuid omal käel edasiminek olevat oie" ja märkasime, et mehe näos ohtlilk, kuna meie välimus olevat oli midagi väga soesüdamlikku, üsnagi silmatorkav ja kahtlane, [mida nõukogude kodanike nägu- Ka piirijõe ääres liikuvat Soome del näeb harva. piirivalvurid, kellele jalgujäämine Otsustasime jääda sinna ööbima polevat eriü ja hakkasime telke üles seadma, nõustusime. Vastaskaldal, väikese puuma-jakese ees istusid kolm meest, kes hakkasid meid aeglaselt ja sugestiivselt kõnetama, pärides kust me tuleme, kuhu me läheme jne. Me ei osanud suiirt midagi vastata, naeratasime ja õiendasime oma telkidega edasi. Ütlesin Väinole, et palun enne nähtud nahkkaabuga kalastaja käest midagi süüa — Väino oli nõus ja ma läksingi tagasi. Mees oli samas kohas ja ma küsisin temalt vigases soome keeles', kas tal on vähe leiba või muud toitu. Ta oli sõbralik, tuli kaldale, avas mõned toidukotid ja ulatas paki lejiba ning peotäie suhkrutükke; Ütlesin, et PIKALI KOLA AL Need soomlastega veedetud päevad olid erilised ja hingeülendavad. Nad olid esimesed inimesed, keda kohtasime pärast pikka imatka ja. nüüd polnud enam vaja tunda hirmu selle ees, et suhtlesime välismaalastega. Olime tõega jõudnud vabale maale, kus inimesed on kasvanud üles karistushirmuta ja kuš rahva kee-el ja meelel on vaba areng. Kolmandal päeval panime laagri kokku ja läksime külani, kus paiknes soomlaste pick-up-auto. Meid peideti telkide, kälastustar-vete ja igasuguse muu kola alla, raha. Varju alt tuli välja suure ha- . sõites siis mitmeid tunde. Lõpuks bemega, lausa vägilase välimuse- peatus auto ja juht ütles, et me ga mees, puss vööl. Küsis, kas varsti sõidame üle ühe Kemi jõe olen Inglisn^aalt, kuid eitava vas- - silla, kusjuures jõgi ongi Soome-tuse puhul taipas ta otsemaid, et "Rootsi piiriks. Öeldi, et me ärgu olpme üle piiri lipsanud eestlased, end liigutagu. Naeris ja dmbas mind otse karu-rammüga. VIIVAD ROOTSI Si osanud enam midagi öelda, võtsin leivai^d ja suhkru ja läksin Väino juurde tagasi. Hakkasime just lõket i üles seadma, kui põõsastest tuli välja sama sell, kes enne teiselt poolt jõge meiega juttu tegi. Kisas juba kaugelt „tervetuloa virolaiset" ja hakkas meie telke kokku panema. Saabus ka habemega fägilane, kes viskas Sillal peatati masin, keegi kõnetas soomlasi. Siis startis auto uuesti ja natukese aja pärast oli uus peatus. Uksed avati ja kaugele kajas vägilase hüüd: ,,Poisid, ronige maha, olemegi Rootsis!" Lükkasime asjad eest ära ja ronisime välja. Embasime üksteist ja surusime käsi. Tänutäheks ja mälestuseks andsime neile oma binoklid ning jätsime jumalaga. Oli juba õhtu, olime tühjal Haaparanda teeristil. Lonkisime mööda maanteed Stockholmi suunas, nägime siis KIRVEGA VIIBUTAV so^The vägilane ähvardas hävitada kõik need, fcss meid välja nõuavad , . tühja kuhu pugesime magama. Hommikul ärkan mesilaste sumina peale. Näen, et Väino vee! magab, magamiskott üle pea. Tema kohal lendavad sumisevad mesilased. Arvatavasti magab ta Varsti::ajab: Väino ennast üles,' paneme asjad kotti, teeme tee ja läheme maanteele tagasi.. Otsustame, et hääletame Stokholmi, eks siis näe, mis ees ootab. Varsti peatubki üks auto, juht ütleb, et ta sõidab peaaegu Stokholmini välja. Oleme õnnega koos. Juht oh soomlane ja väga huvitatud kust me tuleme, kes me oleme. Meie põgenemisloost oli ta tohutult vaimustatud. Peatusime ühe väikelinna bensiinijaama kohviku ees, et juua tass kohvi. Sisenesime ^ ja midagi taolist polnud me kunagi varem näinud. Kohvik sarnases lausa muinas-jutumajakesega, olles madal ja hubane. Laudade ääres kohvi joovad ja lehti lugevad inimesed. Vanad inimesid sarnanesid nukukestega oma hästi hoolitsetud hallide juustega. Kohviku vaikne ja jahulik atmosfäär rabas meid jäägitult, me ei olnud kunagi varem midagi samast näinud ega tundnud. Seisime kohal nagu paigale naelutatud, ei psanud astuda ega istuda. Soomlane märkas meie kohmetust ja ütles, et me istuksime ühte lauda, ja toob meile ise kohvi ja võileibu. Varsti jälle edasisõit, möödusid väikesed, imeilusad linnakesed, . kõikjal kord ja puhtus. Polnud kunagi varem näinud, et inimene oleks teinud midagi sellise hoole ja ilumeelega. Tundus, et on tegemist iga hetk lõppeva unenäoga. Mõtlesin, - et kindlasti oleks ka Eesti olnud sama kaunis, kui vaid poleks tulnud anastavad kommunismi-tonti. Uppsala lähedal jätsime autojuhiga jumalaga ja ööbisime lähedases metsatukas. Ja järgmisel, päeval jõudsimegi — jälle lahke rahva autodega ,,hääletades" — Stockholmi, kus täpselt samal päeval toimus Balti Vabaduslaevasõit. Esimene kohtumine sini-must-valgete lippudega, vabade eestlastega. . . uskumatu. (Lõpp). ei saanud sammas HELSINGI - Soome rahvas mälestab kaitseliitu, (Suojelus-kunta) mis oli iseseisvuse tugi-sambaks sõdadevahelisel ajal. Venelased mäletavad ka. . . Helsingisse kavatseti püstitada mälestussammas Kaitseliidule ja alguses oli linnavalitsus sellega nõus. Aga siis hakkasid venelased tähelepanu pühendama , ^taguriike soomlaste" plaanidele ja APN-i korrespondent Juri Andrejev kirjutas sellest negatiivselt. Tulemuseks oli — ilmselt venelaste soovil — et Helsingi linnavalitsus kaalus uuesti mälestussamba asja ja vasakpoolsete häältega tehti otsus, seda mitte Helsingis püstitada. Kui alustate lendu Torontost, viib teid Air Canada lennu- Jiini Jennuk Montreaii Miraheli lennujaama. Sealt edasi Helsingisse sõidate Finnair']* DG-10 lennukiga. Soodsamate hindade saamiseks mujalt Kanadast pöörduge oma kohapealse reisibüroo poole. Valige sõiduplaanist teile kõige sobivamad ärasõidu ja tagasituleku ajad. Reisi kestvus ei saa olla kauem kui 6 1 kuud või 19B7: 10. märts '27, 28. märts - 21. mai 22. jnai - 15, juuni 16. juuni - 16. august 17. august - 20. sept. 21, sept. - 31. oktoober 1. november - 4. dets. 5. dets. ' 11. dets. 12. dets.' 18. dets. 29. dets. - jaan '\ iiskits\ -1 mnt 1 i i p M - d Su!nl;i(isi!cl Tniskasvanud l,a|)S(!(l Siilclapsfid 839 629 84 899 674 90 749 562 75 809 607 81 839 629 84 899 674 9Q 939 704 94 999 749 100 839 629 84 899 674 90 749 562 75 809 607 81 699 524 70 759 569 76 749 562 75 809 607. 81 839 629 M 899 674 90 749 562 75 809 607 81 Lisainformatsiooni: .saamiseks pöörduge omu reisibüroo poüie või helistage Finnair'i. TORONTO (416) 927-7400 MONTREAL (514) 282-1173 VANCOUVER (604) 687'7532 Antud hindadele ei ole juurde arvestatud Kanada iennutaxi. Keservat-sioonid tuleb leha i^ähema]t20 päeva enne ärasõitu. Soiduhinnad võivad muutuda ilma eelteateta. : ühendust meie reisibürooga, alati meelsasti Teie teenistuses 191 igtinton Ävenue fssst, Sutt^ T«wht®, Ont&rfo M4P'3KI €m YoBsge Street (lõniiiapof)! Steeles kvmm^^i mm J f l f •Sil. .fetiši''* Täidame täpselt Igat Itild prilU-re SDUT Talik lasteraame, spordi kai päikesepriUe. Raamid peamiselt Euroopaist, Himiaalandus b Täidame ka kodumaiseid retsepte OLD MIIL (I plokkläanepoolJan TEL. 769. DA^MIDELEjaHÄR TELLIMIST Läti äri DOWNTOWN WOOL Aadress: ARCADE BUILD ^Sissekäik:74 Victoria St. (l.tä Queen • ist lõimapool) Postiaadres Mall", Toronto Rikkalikus Tialikus Imporditad lõ lu rätiku lõng. Linaseid materj SKANDINAAVIAST HUVlTA TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õ tage meid. Soodsad hinnad. Avatud: esmasp.—reedeni ReidiMirs Asiociäied MIR/AMISBERGA President WoodsideSquare Mall, 1571 Sandhu Scarborough, Ontario, CahadaMIV 1 416m-2160 INDIVIDUAAL- JA GRUPI Eestis 3292 uut üliõpilast Möödunud aasta sügisel kandideeris okupeeritud Eesti ülikoolidesse 5865 noort, kellest vastu võeti 3292. Soovijate hulgas oli väga palju rahvusi esindatud, peale eestlaste ja venelaste ja teiste suurte rahvuste ka niisuguseid ha-ruldusl nagu rootslasi, norralasi, t^ 0 k s Biit mm Tähelepanu: üürn omanikud Muudatused Toronto^li Fustikus (housing by-ia Teid. Akende lukustamise seadeldised Vältimaks laste akendest väljaku dast korrusest kõrgemais kortereis seadeldistega, mis piiravad nende varustatud aknaid võib rakendada Side-süsteemid Käesolevalt, korterimajades kü olema heli-sidesüsteem kõigi,ko vahel. Igas korteris peab ka ole luku avamise seadeldis. Lähemaks informatsiooniks nen kohta helistage numbril 392-7960 Building A Better Toronto Department of Buildings an City oi Toronto |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-02-08
