Vaba eestlane , April 2, 1987

              %:26
Parvel kuues
ledal
iri viimasel nädalal asu­le
i talispordikeskuses
liandat korda stafdijöo-
Jma tugevamad naislas-jad,
et võistelda jär-maailmameistritiitlite
Keljandat korda- tegi
ised kaasa Käija Parve
Liidu esinduse liidrina
tvoriidina, kui viiekord-hameister.
Ta esimene
ai tuli 1984. a.
•s teatesuusatamises.
I^ks — võistlus koosneb
st: suusatamine ja lask-
|sti ja lamades). Iga
eest tuleb teha üks
[ajalisaga.
võistlus toimus 10 km
j kus starti tuli 48 naist,
laid saatuslikuks kaks
W ja seetõttu läks
)ige kiiremale suusata-la
Grönlidile Norrast.
hõbemedal on hea
Irles Käija võistlustule-
]umise .
?1 päeval oli kavas 5
far\'el tuli kaitsta mullu
[litlit. Seal käis ta käsi-
Kaks möödalasku la­tiks
püstitiirus tähendas
ihviringi ja neljandat
^nksist jäi puudu 2,3
cial ei jäänud siiski tule-tuli
3 X 5 km teatesuu-kus
Parve sel aastal oli
osas N. Liidu trios,
on Eesri parima
ise kontos praegu 6
leistritiitiit (hell teate-
:š individuaalselt) ja
i hõbemedalit,
jistlused samal alal
Irojmusid veidi varem
idis LiŠÄ-s. Seal võidut^
Isakšlased. Frahk^Peter
igiaegade kolmanda las-lana
võitis uhel aastal nii
km. Kolmanda,, kulla'^
|a4x 7,5 km teatesuusä-ishõbe'VläksN.
Liitu
Iš:' Lääne-Saksamaale.
iiiiiiHiiiinitiiiiHiiHüHiiitsniiiiii
polori ja õhkamise-fperk
koos veltveeb-lilise
öistest seiklus-li
veidi kohkunud,
ikoriras otsemaid ja
imuti staabi suunaSp
dmeid; i
jhates kuuleb, ta, et
|iks maamees, olnud
et keegi sodureist
f\ui tema jaole jõud-lenema.
kuid kaota­ks
palunud akna väi-
(guste vastuv
irustaMlt Ix)ör traa-
;a uudishimust
lutvustab.^^^^^^^^
jperp naasmist.
ü enam mossis
is öeldi? Mi^^^
ibisegamini.
leratab vaid nui
m päeva kortsul
Nr. 26 VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillil 1987 - Thursday, April 2, 1987
Soome | a Eesti Meeskoorid p ü h a p ä e v a l toimiinijd kontserdil. Artikkel meie lehe järgmises numbris, F(Dto:\T. Säägi
Pühendusteos dr.
Els Oksaarele
Hamburgi ülikooli eestlasest
õppejõu^ üldise keeleteaduse pro­fessori
dr. Els Oksaare 60. sün­nipäeva
tähistamiseks ilmus
400-leheküljeMne rahvusvaheline
keeleteaduslik teos „Spracher-werb
und Mehrspraehigkeit /
Language Acquisition and Multi-lingualism".
Selles 32 teadlast
Rootsist Jaapanini avaldavad tea­duslikke
artikleid keele oman­damise,
keelekontakti ja pal-jukeelelisuse,
samuti keelesüstee­mide
ja keele kasutamise problee­mide
üle.
Pühendusteose toimetajaks on
sakslane Hartwig Wittje, kelle
eesmärgiks on olnud koguda ühte
teosesse samade alade uurijaid,
kus Els Oksaar on leidnud rahvus­vahelist
tunnustust. Raamatu kir­jastas
Tübingeni ülikoolilinnas
asuv Günter Narr verlag.
e c*
Lühimonograafia. Eesti
Peale loengtBte pakevsid 47-ndal ja 18-ndal aprillil New Yorgi Eesti Majas toimevad ja
ökoloogiale pühendatud kultupripäevad ka iHtae, mrasikat, kpleteatrit, regilauk, ning m
võimalik n^aiiht kunstinäituste 0 0
.Loengutest oli ühes eelmises teadvus'' 1983 j a „ Vari ja viiv''
lehenumbris juba pikemalt juttUv 1986. Karevä lähe-mainigem
vaid, et llektoriteks on nemisotsinguid ja kaotuste valu,
keemiädoktor Mare Taagepera, pealiskaudsusepelgusty armastust
Mijandusprofessor Mardi Valge- ja kurbust. Kareval armasttis ei
mäe, Toomas Ilves ja Tiina Kirss. vordsustü õnnega, vaid teravdab
veel enne loenguid ja enne tundeid, annab jõudu kesta ja olla.
tegijaiks on seekord
noort naist — Linda Pakri,
ja Tiina Aleman;
kõik nad elavad ja töötavad
praegu New Yorgis. Linda Pakri
on teatrit teinud Torontos j a Nev\/
Yorgis, lavastades eesti keeles
Paul Eerik Rummo, Heljo Männi,
Pärast mõneaegset vaheaega il
^xsti
reedel, 17-ndal aprijllil kõlavat
Evi Eyarti avasõnagi näevad kul­tuuripäevadest
osavõtjad videoek­raanil
tervet rida filme Eestist:
Lennart Merelt kolme, ja neile li­saks
Mark Soosaare , ,Kihnu
meest*', Priit Pärna „Lahutust'',
ning Ago-Enidrik Kefge^,Pisu­hända".
Lennart Mere filmidest Mati Undi ja Elmar Maripuu
näidendeid. Heli Kivilaht on
eestikeelses teatris mänginud
Elmar Maripuu näidendeis ning
kaasa teinud ka lavastamisel.
Tiina Aleman on samuti kaasa
mänginud eösti teatri etendustes.
Ta kirjutab ka lühijutte ja luulet.
Luuleteatrile järgnevad regilau­lud
ansambli ^,Jaaniku'' esituses.
tulevad näitamise
nurahvas", ,,Linnutee tuuled" ja
„Kaleva hääled" •— raamatu
, ,Hõbevalge" põhjal välminud
film..,,Veelinnurahvas" sai val­mis
1970-ndal aastal, ,,Linnutee
tuuled" 1978 — nagu Lennart
Meri ise kirjutas, kujunes filmi
teljeks müütiline Linnutee, mine­vikust
olevikku ulatuv kultuuri­sild;
. . Püstkoja koldest tõusev
sammas, olgu suitsu v6i hinge-ohusammas,
ulatub tipuga taevas­se,
Linnuteele. . . Film tehti
koostöös ungarl^te ja soomlaste­ga
ning vahendab nagu ,,Veelin-nurahvaski"
pilte j söome-ugri
rahvate materiaalsest ja- vaimsest
kultuurist. Lennart Meri rõhutab
vajadust säilitada erinevate kul­tuuride
kogemused
ümbritseva maailmaga,
nõnda aimefilmi vahendusel es­makordselt
ka kultuuri ökoloogi­ast.
Filmiprogrammile järgneb
cüituuripäeyade avamine, ja siis
esitab Colümbia ülikooli poliittea-duse
doktorant Riina Kionka
trompetisoolona Tallinnas elava
lelilooja Hillar Käreva ühe pala.
Ja algab luuleteater, Doris
Kareva luule põly ai V Doris Kareva
on sündinud 1958-ndal Tallinnas
ja õppinud Tartu Riiklikus Üli­koolis
inglise filoloogiat . T a m
avaldanud viis luulekogu: ,,Päe-ildid"
1978, ,,Õöpi
on
Tartus, elab praegu Chicagos ja
õpetab kunsti Harper'ikolledzhiS;
Ta on esinenud näitustega
gos, Los Ängelesis., , ja
Yorgis.
Kultuuripäeva4ele esinema on
Eestist kutsutud Tõnu Kaljuste,
filharmoonia kammerkoori diri­gent.
See^ koor tegutseb 1981 -sest
aastast saadik^ ning juhatajaks on
algusest peale olnud Tõnu Kaljus­te,
kes sündis 1953 ja lõpetas
Tallinnas Konservatooriumi
1976. Helsingis toimunud kont­serti
arvustades kirjutati ajalehes
,vTeatäja"v et ,,väga heade
eeldustega kooriga teeb väga head
tööd dirigent Tõnu Kaljuste.
Tema isiksus koosneb õnnelikust
kombinatsioonist, milles ei puudu
dünaamilisus, intelligents, tempe­rament
ja energia. . . "
M.R.R.
) 9 9' 9 99
,, Jaaniku" tegutseb Torontos juba
1974. aastast saadik, ja selle koos­seisus
on Ilo Maimets, Talvi
Maimets, Tiina Tammisto^ Lena
Tismann^ Hilja Toom ja Lisa
Norheim. Vanu eesti regilaule
esitab ,,Jaaniku" ka laupäeva
õhtul pärast loenguid. Ning kava
lõppakordiks on jälle luuleteater:
maarahva laulja Kristjan Jaak
Petersoni (1801 - 1822) luulepä-rand
koosneb kahekümneühest
eestikeelsest luuletusest. Nende _^
seas leidub pidulikke, loodus- Mi
jõude ülistavaid oode, vabavärsis
lüürikat jä karjaselaule, mis
toetuvad eesti rahvalaulu eeskuju­le.
•• 17-aastasena tõlkis ta rootsi
keelest saksa keelde , ,Mythologia
Fennica," andes seega tõuke eesti
mütoloogia kirjanduslikud
arenemisele.
Jaan Kuuse on näitleja;
esinenud arvukates eestikeelsetes
lavastustes; eriti meeldejääv oli
tema Piibeleht Eduard Vilde
:„f isuhännas;":
Kultuuripäevade kunstinäitus
Tumnia
ILMUS:
!LU JÄTKUI
pluss ^tekplu SO c
: Rootsi' -Eirjanike Liitu...• võeti
uuteks liikmeteks Silvia Airik-
Priuhka ja Jaan Kauri. Esimene
on tuntud lüüle- jä noor-sooraaniatute
tõlkijatia ning
autobiograafilise jutustuse ,3st!
EstlEst!" autor. Teine debüteeris
möödunud aastal romaaniga , ,Ar-thurs
Bord" tuntud rootis kir-mus
ratiivi lühimonograatiate seerias
15-nda raamatuna Helmi Elleri
kirjutatud ,,Ain Kalmus" .Khja-nik
tähistas eelmisel aastal oma
80. sünnipäeva, millega võiks si­duda
kokkuvõtte vajadust tema
loqjaisiksusest ja loomingust.
H. Eller on osava kompositsi­oonilise
võttega võtnud käsitlusele
kirjaniku neli viimast teost, me-muaarteosed
^,Kadunud saar'"
(1972), Aj astute vahetusel''
(1976), „Päästanieid ära kur
jast'' (1979) ja ,,Meil pole siin
linna" (1984), toetudes
kaudu kirjaniku elule ja
loomingu tausta kujuneiliisele,
eriti aga tema sisemisele valikule
kirjaniku ja vaimuliku kutsumise
otsustamisel. Selle lahendas Tal­linna
Esimese Baptisti koguduse
õpetaja kohale kutsumine, millega
ta, ,elu kuulus täiesti sõnakuuluta-misele".
Rahutud ajad viisid ta ajaleht
,,Eesti Sõna" juurde, Iilis viis ta
tõsisemalt kirjutamisele. Rahutu
aeg koos põgenemisega katkestas
sidenied Tallinna kogudusega ja
Rootsis alustaski ta eriti viljakat
loometegevust; romaanid ,,Öö
tuli liiga vara*' (1945) ja„Kaar-nakünka''
(1946) olid esimesi pa­gulaskirjanduses
ilniunud raama­tuid.
Kuid valik p^ustus uuesti
vaimuliku töö kasuks. Ta alustas
vaimuliku tööd USA' s Rockforti
linnas^ jätkates paralleelselt ka
kirjutamist. Seal ilmusid Kodu­sadama
tuled" (1947), „Hinge-maa"
(1948), „Prohvet'' (1950)
Ja„Tulised vankrid" (1953).
Kirjaniku-vaimuliku järgmine
elukoht õli Amherstis, Mass. Seal
ta kirjutas triloogia eestlaste kfis-tianiseerimisest
, ,Jumälad lahku­vad
maalt'' (1956), „Toöne tuu­led
üle maa" (1958) ja „Koju
enne õhtut" •(1964), ja romaani
„Juudas'^ (1967). Ta pidas selle­juures
kirjandust siiski , ,kõrval-tööks
millega tegelemine tekitas
talle vahel süüniepiina- (lk. 11).
Aga ta pidas ka jutlusi
H. Eller on liigitanud Kalmuse
loomingu kolme järku, ehkki kõi­gi
teoste üldomaduseks on ajaloo­line
aineala, lähisajaloolisest ai­nest
(,,Öo tuli liiga vara") aina
kaugemale ajalukku taandumine.
Lähöma ajaloolistele teostele
järgnes eestlaste muistne iseseis-yuseaeg
ja ristiusu toomisega
seotud vabadusvõitlus: Selles
triloogias on kristianiseerimise
sihiasetus erinev tavakohasest,
kuna Kalmus näeb, et ristiusk tuli
vabatahtlikult, sisenüse vajaduse
ja otsingu ajel ja oli osalt juba
enne muistse vabadussõja algust
Eesti pinnal. Tema romaanide
tegelased on loendanud sisemise
võitlusega oma lasulised problee-
.'.mid..; vV:
Kolmandaks loominguosakš 01
piibliainelised teosed ; ,Prohvet",
,,Tulised vankrid" ja „Juudas";
Ta peab neist viimast Kalthuse
teostest huvitavamaks ja dramaa­tilisemaks,
äga ka parimak|.
Eller lisab siiski, et kõigil
Kalmuse tööde tegelaste valikus jä
probleemides on palju ühist,
ehkki amplituud ön nüüdisajast 8.
sajandinij e.Kr. Kuid ta ,,ofi
värvirikas ja ladus jutustaja^ isi-tensiivne
j a elav, põnevalt loov ja
lugejat kaasakiskuv. Tema stiil on
s õ n a r i k a s , mõistuslikult
distsiplineeritud ja esteetiliselt
kaalutud. Ka ajaloolistes ro­maanides
on ked moodne,
väheste arhaismidega'- (lk. 69).
Monograafiast on välja jäetud
kirjaniku faamatudj mis õn ilniu­nud
Evald Männi nime all. Eesti
iseseisvuse ajal Umunud jutustus­tekogud
jaluulemskogü, jlniniese
laulud'', samuti mitmed jutlušte^^
kogud, millest kaks, ,,Tar^^
teekond" (1954) ja ,,lgavikE
aknad'' (1974) on ilmunud pagu­luses
. ^agu kirjanik on väitnud,
peab ta ka jutlusi kirjanduslikuks
vormiks. Sel juhul pidanuks vähe­malt
ilmunud teoste loetelusse
need sisse võtma. Nüüd'jäävad
need teosed selles ühenduses ni-metmnata
(lk. 71), aga^^^t^^^
Msimuse, kus siis neid kirjaniku
elutööks arvestatakse? Vaimuliku
missiooniga kirjaniku elust vai­mulike
teoste lahutamine võinuks
• araiaaaa.
J!Cl_,