1987-04-02-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk: 2 VABAEESTLANE RABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA V A B A £ E S T L A N E VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 20 A Willüwdale Ave., WilloÄ^dale, Ont. M2N 4y2 FRE TONI PUBLISHER: Frce Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdalc Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetajas Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsiooril) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni Tenimishiiiiiad Kanadas: ajalehe ta^ aastas $60.—, poolaastas $34.-- ja veerandaastas $1^ kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt S l r i , ^ ^ $3L— TelHmisliinnad väliaspoöl Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.—- ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA Sl 15.—, $62,—, $32.—, mujal välismajal $140.^, $75.— Aadressi muudatus $1^^^^^ ---^^^^^^^ v Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. Kuulutusi voetakse vastu nädala esime reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni toisip;, homm. kella iO-ni:yM^ tööaega: Leida Marley 223-0080. iiiuHniiiiunniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiHiiii^ Kas võisid need kodumaal ühispangana Ontarios tsSiekkide aktiivselt tegutsenud ühisteg^la- väljakirjutamise õiguse. Suur §ed ja parigamehed 1954. aasta! Toronto Eesti Ühispanka asutades arvata, et 33 aasta pärast OE eesiti rahaasutuse äriseis 30 miljonit dollarit ning eestlased on toonud sinna hoiustena 28,5 üha kasvavas tempos kinnitavad railjonit dollarit? Vaevalt küll. vastavad arvud kui esimese Küifi ometi on see tõsi, uagii viie tegevusaasta lõpul Toronto kinnitavad panga aruannete Eesti Ühispanka panga toimus viiendal tegevusaastal, kOrviitl isiklike ia andrtia ka kin-arengut veebruarikuu kokkuvõtted, ulatusid ainult 806.i Väikesest tagasihoidiikust dollarile, siis panga 15. aasta-itusest ja esialgsest käsi- konstateeriti juba^ et kohvri pangi^t on arenenud hoiused olid tõusnud 5.415.000 Toronto eesti ühiskonnale üks dollarüe, 20. aastapäeval 10,5 diume ja muid hüvitusi. Lühidalt: Toronto Eesti Ühispank on tegutsenud oiiiaehiea tugevam alüssammas, mis on miljonile dollarile, 25. pakkunud ^laenusid võimalikult vai 19,9 miljoni dollarile, soodsatel tingmiüstel majandus- aastapäeval ligemale 24,2 miljo= ükku abi vajavatele eestlastele iil dollarile ja nüüd 28,5 miy. ning on püüdnud maksta võima- dollarile^ Need arvud ei näita Mkultkõi^id intresse hoiustelt, mitte ainult edasipüüdliku ja Lisaks seUele on Eesti Ühispank t^^ eesti rahvusgrupi majan-itoetanud oma ülejäägist eesti duslikku ediikäiku vaid naelutavad kinni ka selle usalduse, mille eestlased on rahaasutusele. äsja. vaatas panga kestel ühistegelikeleprintsüpi- juhatus oma aruandeid esitades dele ja altruistlikele idciaalidele optimistlikult tulevikku ja kõiki tugineva rahaasutusena, kelle eeldusi arvesse^^^v võib primaarseks eesmärgiks on konstateerida, et eesti olnud oöia liikmete huvide rahvusgrupi usaldus oma silniaspidmnine ja nende teeni- f ah vastu on muüt-mirie. matult Kahtlemata oli Toronto Eesti vaataipata sellele tuleb panga Ühispanga r^yamine ülimalt juhtkonnal tulevikus siiski Tiskahtne ja suurele optimismile paratämatu^^^^ rajatud ettevõte, eriti kui meie rahvusgrupi koosseisu^ arvesse vptta, et põgenikena muvaid muudatusi, mida edasi-vahast maailmast uude maailma ruttavad aastad kaasa toovad, saabunud eestlased ei omanud Panga liikmete koosseis on püsi-kapitali ega varandusi vaid hak- nud väikeste kõikumistega kasid alles siin oma elu rajamise enam-vähein ühel ja samal Ja laste koolitamise kõrval sääs- tasemel — 5000 piirides, kuid tusummašid koguma. Pealegi kui peakoosolekul ette loeti 66 olid Torontos tegutsevad surma läbi lahkunud liikme Kanada suurpangad^fägä hästi nime4^ organiseeritud ja sirutasid igal paratamatult järeldama, et tänavanurgal oma käe üustul- meie rahvusgrupi vanemate imka Järele, kellel oh hoiuseid aastakäikude elu-iga hakkab panikä panna, või kes tahtis kiiresti lõpule lähenema ja muid r^anduslikke operatsioo- lahkunud lükmete asemele peane sooritada, vad astuma uued nooremad Kuid rahvuslikele ja ideelis- generatsioonid, tele alustele rajatud rahaaisutuš Panga liikmete arvu suuren-hakkas peagi rahva usaldust dämine või vähemalt praegusel võitma ning; cakendas esimese .te 0 -5 s©i#:: /J" Vaade saalile Eesti Majas kus meie poliitika" hulk rahvast Liivamägi, Hans Meret, is numbris. raames loengule „Sõjakurjategij^d ja kohale tuli. Mdil vasakult (2. reas) Henn Ründva, siis esireas tegemas; II reas paremal Boris .Artikkel meie lehe^ järgmises ••;-\;Foto:-.T.;Säägi^ jujogi, panga juhtkonna ja ametkonna üheks suuremaks ülesandeks. Kuna nooremate siin üles kasvanud generatsioonide aktiivsele elulavale ilmumisega rahvuslikud motiivid meie ühiskonnas üha rohkem tagaplaanile vajuvad, siis tuleb eesti rahaasutusel hoolitseda selle eest> et ta soodsate tingimustega ja paindliku teenindusega nooremaid Mikmeid ligi tõmbab. Seda küsi- ' must puudutatakse _ka Eesti ühispanga ajakirja,,Ühispanga Uudiste" viimases numbris, kus eriti juhitakse tähelepanu nendele moodsatele tehnoloogiliste-le uuendustele, mida pangandu° ses üha suuremal määral raken= datakse ja millega ka Eesti Ühispank peab jõudumööda kaasa minema. On selge, et väiksemad raha-: asutused, millede hulka kuulub ka Toronto Eesti Ühispank, ei suuda kõigi tehnoloogiliste vahendite rakendamisel suurpankadega täielikult sammu pidada, kuid panga juhtkond mõtleb ilmselt tõsiselt kõigile uendele probleemidele ja teeb võimaluste piirides oma parima, millest peaks tulevikus piisama ka kõige nõudlikumate liikmete rahuldamiseks. Uute vahendite • rakendamine peaks arenema seda sujuvamalt, et panga juhtivad organid ja ametkond on viimastel aastatel tublisti noorenenud, mis peaks kaasa aitama ajaga sammu pidamisei. Kuid meie ei saa unustada, et kuigi viimasel ajal räägitakse panganduses ja ärimaailmas keerulistest ja komplitseeritud rahamasinatest, jääb masin ikkagi masinaks ja üheks tähtsamaks teguriks ka panganduses jääb elav inimene — Eešti Ühispangas sõbralik ja kompetentne pangaametnik ning vas- : tutulelik ja arusaav juhatuse või iriõni teise panga-organi liige. Ning see on kindlasti Toronto Eesti Ühispanga suuremaks trumpkaardiksuute eesmärkide poole rühkimisel — 40 miljoni- 'äriseisu • • • ja sõjasüüdlaste jälitamise keskuse Toronto esindaja Sol Littman oma kirjas •le väitis, et Kanadas asuvat sõjakurjategijat. Ta nõudis nende asukoha selgitamist ja^^^^ oma sünnimaale karistamiseks tagasisaatmist. Kuna Kanadas seadused oma kodanike teistes riikides kuritegu# üte kohtu mõistmiseks või deporteerimiseks, siis otsustas valitsus moodustada selle 1984, a. detsembrikuul saadud kirja tõttu erikomisjoni, mille pädevusse kuuluks sõjaajal Kanada kodanike poolt toime pandud kuritegude juurdlus ja nende karistamiseks ettepanekute tegemine. Komisjon moodustati juba 1985. a. veebruarikuul Deschenes'^ komisjoni riime alL Esialgselt ei olnud Sol Littmanil — näheks esitada mingisuguseid nimekirju ega põhjendavaid süütõendeid — need lubati tuua hiljem. Kreml leidis õige aja saabunud olevat Balti riikidest ja tda-Euroopast pärinevate immigrantide kimbutamiseks ning asus agaralt fabritseerima süütõendeid ja nimekirju Balti riikidest ja Ukrainast päritolevate Kanada kodanike kohta. Komisjon, mille tegevuseajaks; oli esialgselt ette nähtudüks aasta, ei suutnud oma tööd lõpetada määratudajaks põhjusel, et Kreml esitas pidevalt lisanimekirju mis pikendasid komisjoni tööd. Nende läbi vaatamiseks ^aadi valitsuselt mitmel korral pikendust. Kuigi enamik süüdistusi olid aluseta ja puudulikud ning sel põhjusel Kanada kohtutes mitte-yastuvõe-tavad, tegi komisjon oma juurdlused põhjalikult Kremli rahuldamiseks, sest enamik süüdistustest õli esitatud Kremli Ottavvas asuva konsulaadi kaudu. Deschehes' komisjon sütitas uuesti vana põlise vihavaenu ukraina ja juudi rahvusgruppide vahel, mis on kestnud sajandeid ja mille põhjuseks olid vanad majanduslikud • usulised ja poliitilised erinevused. Dešehenes esitas oma juurdluste kokkuvõtte pariamendile möödunud aasta lõpul, kuid mitmesugustel põhjustel viivitati selle avalda^ niisegä ja see langes ajale, kui maailma ajakirjanduse esikülgedel domineeris praegu Iisraelis asetleidev kohtuprotsess endise USK kodaniku, ukraina päritoluga John Denijanjuki vastu, keda süüdistatakse Treblinka koondus laagris 900:000 juudi mõrvamisele kaasa aitamises. Deschenes' juurdluste kokkuvõttest selgub, et see on toimetatud 936 peale Teist maailmasõda: Kanadasse asunud immigrandi kohta, millest 698 juurdlust ön muudel asjaoJudeJ - ,,surm''või „asunud elama riiki". 218 isiku kohta oleks edaspidine juurdlus vajahk nende süütuse kindlaks' tegemiseks ja ainult 20 kohta: on kindlad süü-tõendid olenias vastava kohtuprotsessi läbi viimiseks. Kohtunik Deschenes tegi mitmeid ettepanekuid kriminaalkoodeksi muutmiseks, mille hulgas oli senise deporteerimise-seaduse kergemaks muutmise protseduur, kohtupidamise korraldamise võimaldamine sõjakuritegudes süüdistatud isikute üle Kanadas ja Kremli poolt saadetud süüdistusmaterjali arvestamine. Viimase soovituse üle protsessid kõik rahvusgrupid ja eriti ägedalt ukrainlased, kes väitsid Kremli poolt esitatud materjalide võltsingut. Näitena toodi ette Demjanjuk'i Moskvast saadetud saksa sõjaväe isikutõendit, millele on monteeri- ; tud venelastele omase lohakusega tema varemalt vene sõjaväkke kuulumise ajast ja vene sõjaväe-vormiriietuses ülesvõte. Selliste võltsitud andmetega toimub järjekindel süütute inimeste kiusamine Kremli poolt. Ukraina „Galiitsia" SS diviisi vastu esitatud inimõiguste rikkumise süüdistuse leidis kohtunik Deschenes alusetu. Kohtuminister Hnatyshyn lubas aruannet pariamendile esitades kohest' kriminaalseaduse muutmist 20 kindlakstehtud söja-kurjategija kohtulikule vastutusele võtmiseks, mis peaks toimiima Kanadas. ' Tähelepanemata jäeti valitsuse pooh kohtuniku soovitus kahtlusaluste deporteerimiseks kohtu-^ mõistmiseks teistesse riikidesse. Kohtunik oma aruandes pii kriitiline juudi organisatsioonide ja eriti Sol Littmani suhtes liialdamise pärast Kanadas varjupaika leidnud sõjakurjategijate arvu (Järg lk. 3) Nr.:26:: Filippiinide naispresident €orä-zon Aquino on sunnitud kogema, et võimule tulla on lihtsam kui valitseda. Pärast diktaatorlikult valitsenud president Mar-cose kõrvaldamist tundus Mar-cost asendanud naispresidendile tulevik roosiaias jalutamisena: rahvas kaaluvas enamuses oli uue presidendi selja taga, masside üldise elujärje parandamiseks plaanitseti suuri reforme ning kokkulepped kommunistlike partisanidega paistsid olevat käeulatuse kauguses. Kuid nüüd näib, et uus president pole oma asjaga kübetki kaugemale jõudnud kui Marcos ^ sotsiaalsed reformid on jäänud kaustakaante vahele seisma ning; läbirääkimised kommunistidega katkesid kui punased nõudsid endile suuri õigusi ja oma „privaatse armee*' säilitamist, millega Aquino ei saanud nõustuda. Nii nagu kaugema silmaringiga vaatlejad juba Aquino võimule tulekul ette nägid, võivad talle kõige suuremaks komistuskiviks kujuneda kommunistid. Pärast seda kui punased oma läbirääkimised Aquinoga kompromissi saavutamiseks katkestasid, on nad alustanud mitmes sektoris uusi pealetunge, mis on nõudnud valitsusvägede sõdurite ja tsiviilelanikkonna hulgast sadu ohvreid. Tundub, et Aquino on kommunismivastases võitluses samas olukorras nagu tema eelkäija Marcos — valitsuse väed on nii arvuliselt kui ka relvastuselt ülekaalus, kuid nad ei suuda kontrollida kõiki piirkondi raskel metsaga ja mägedega kaetud maastikul. Üheks mooduseks kommunistide vastase võitluse tõhustamisel oleks kohalike elanike relvastamine ja nendest eriüksuste moodustamine. See oleks midagi umbes meie omaaegsete rahva kaitseorganisatsioohide Kaitseliidu ja Omakaitse taolist.' President Marcos alustas sellega, rajades erilise Tsiviil-Kodu-kaitse, kuidselle lõplik väljaehitamine jäi Marcose võimult tõrjumisel pooleli. President Aquino kindralid jätkasid siiski seda tööd ja rajasid veel kaks relvastatud omakaitse-organisatsiooni — Masside Ülestõusu ja Ühinenud Rahva Rahuorganisatsioo-ni, kelledest oli valitsusvägedele suur abi kommunistide vastu võitlemisel rasketes maastiku-tingimustes. Peagi aga selgus, et president Aquinole need organisatsioonid ei meeldinud. Inimõiguste eest võitlevate aktivistide protestide tulemusena tegi Aquino korralduse nende oniakaitse-gruppide desarmeerimiseks ja laiali saatmiseks, nõrgestades sellega tunduvalt kommuristide vastu võitlevaid jõudusid. Selline naiivne otsus oli omakorda punase rätiku näitamine armee kindralitele, kes nõudsid presidendilt tehtud otsuse tühistamist. Ja lõpuks oli Aquino sunnitud sõjaväelaste survele järele andma ning uuesti omakaitsegruppide-le õiguse lubama relvade kandmiseks ja kommunistide vastu välja astumiseks. President Aquino edasi-tagäsi kemplemine rahvale relvade andmiseks punaste löögi-meeste ja terroristide vastu võitlemiseks on kõige paremaks tõendiks, et; isegi nendes maailmanurkades, kus kõmmuni JP Uk su m eg ne da mi na ar ni G mi tei pe aj ti ke K. du ai ju ko di pr nis tes •M ai Ai 10 ise • • VII võ on ay nn kä te se T ko ül po en se an
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 2, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-04-02 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e870402 |
Description
Title | 1987-04-02-02 |
OCR text | Lk: 2 VABAEESTLANE RABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA V A B A £ E S T L A N E VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 20 A Willüwdale Ave., WilloÄ^dale, Ont. M2N 4y2 FRE TONI PUBLISHER: Frce Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdalc Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetajas Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsiooril) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni Tenimishiiiiiad Kanadas: ajalehe ta^ aastas $60.—, poolaastas $34.-- ja veerandaastas $1^ kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt S l r i , ^ ^ $3L— TelHmisliinnad väliaspoöl Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.—- ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA Sl 15.—, $62,—, $32.—, mujal välismajal $140.^, $75.— Aadressi muudatus $1^^^^^ ---^^^^^^^ v Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. Kuulutusi voetakse vastu nädala esime reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni toisip;, homm. kella iO-ni:yM^ tööaega: Leida Marley 223-0080. iiiuHniiiiunniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiHiiii^ Kas võisid need kodumaal ühispangana Ontarios tsSiekkide aktiivselt tegutsenud ühisteg^la- väljakirjutamise õiguse. Suur §ed ja parigamehed 1954. aasta! Toronto Eesti Ühispanka asutades arvata, et 33 aasta pärast OE eesiti rahaasutuse äriseis 30 miljonit dollarit ning eestlased on toonud sinna hoiustena 28,5 üha kasvavas tempos kinnitavad railjonit dollarit? Vaevalt küll. vastavad arvud kui esimese Küifi ometi on see tõsi, uagii viie tegevusaasta lõpul Toronto kinnitavad panga aruannete Eesti Ühispanka panga toimus viiendal tegevusaastal, kOrviitl isiklike ia andrtia ka kin-arengut veebruarikuu kokkuvõtted, ulatusid ainult 806.i Väikesest tagasihoidiikust dollarile, siis panga 15. aasta-itusest ja esialgsest käsi- konstateeriti juba^ et kohvri pangi^t on arenenud hoiused olid tõusnud 5.415.000 Toronto eesti ühiskonnale üks dollarüe, 20. aastapäeval 10,5 diume ja muid hüvitusi. Lühidalt: Toronto Eesti Ühispank on tegutsenud oiiiaehiea tugevam alüssammas, mis on miljonile dollarile, 25. pakkunud ^laenusid võimalikult vai 19,9 miljoni dollarile, soodsatel tingmiüstel majandus- aastapäeval ligemale 24,2 miljo= ükku abi vajavatele eestlastele iil dollarile ja nüüd 28,5 miy. ning on püüdnud maksta võima- dollarile^ Need arvud ei näita Mkultkõi^id intresse hoiustelt, mitte ainult edasipüüdliku ja Lisaks seUele on Eesti Ühispank t^^ eesti rahvusgrupi majan-itoetanud oma ülejäägist eesti duslikku ediikäiku vaid naelutavad kinni ka selle usalduse, mille eestlased on rahaasutusele. äsja. vaatas panga kestel ühistegelikeleprintsüpi- juhatus oma aruandeid esitades dele ja altruistlikele idciaalidele optimistlikult tulevikku ja kõiki tugineva rahaasutusena, kelle eeldusi arvesse^^^v võib primaarseks eesmärgiks on konstateerida, et eesti olnud oöia liikmete huvide rahvusgrupi usaldus oma silniaspidmnine ja nende teeni- f ah vastu on muüt-mirie. matult Kahtlemata oli Toronto Eesti vaataipata sellele tuleb panga Ühispanga r^yamine ülimalt juhtkonnal tulevikus siiski Tiskahtne ja suurele optimismile paratämatu^^^^ rajatud ettevõte, eriti kui meie rahvusgrupi koosseisu^ arvesse vptta, et põgenikena muvaid muudatusi, mida edasi-vahast maailmast uude maailma ruttavad aastad kaasa toovad, saabunud eestlased ei omanud Panga liikmete koosseis on püsi-kapitali ega varandusi vaid hak- nud väikeste kõikumistega kasid alles siin oma elu rajamise enam-vähein ühel ja samal Ja laste koolitamise kõrval sääs- tasemel — 5000 piirides, kuid tusummašid koguma. Pealegi kui peakoosolekul ette loeti 66 olid Torontos tegutsevad surma läbi lahkunud liikme Kanada suurpangad^fägä hästi nime4^ organiseeritud ja sirutasid igal paratamatult järeldama, et tänavanurgal oma käe üustul- meie rahvusgrupi vanemate imka Järele, kellel oh hoiuseid aastakäikude elu-iga hakkab panikä panna, või kes tahtis kiiresti lõpule lähenema ja muid r^anduslikke operatsioo- lahkunud lükmete asemele peane sooritada, vad astuma uued nooremad Kuid rahvuslikele ja ideelis- generatsioonid, tele alustele rajatud rahaaisutuš Panga liikmete arvu suuren-hakkas peagi rahva usaldust dämine või vähemalt praegusel võitma ning; cakendas esimese .te 0 -5 s©i#:: /J" Vaade saalile Eesti Majas kus meie poliitika" hulk rahvast Liivamägi, Hans Meret, is numbris. raames loengule „Sõjakurjategij^d ja kohale tuli. Mdil vasakult (2. reas) Henn Ründva, siis esireas tegemas; II reas paremal Boris .Artikkel meie lehe^ järgmises ••;-\;Foto:-.T.;Säägi^ jujogi, panga juhtkonna ja ametkonna üheks suuremaks ülesandeks. Kuna nooremate siin üles kasvanud generatsioonide aktiivsele elulavale ilmumisega rahvuslikud motiivid meie ühiskonnas üha rohkem tagaplaanile vajuvad, siis tuleb eesti rahaasutusel hoolitseda selle eest> et ta soodsate tingimustega ja paindliku teenindusega nooremaid Mikmeid ligi tõmbab. Seda küsi- ' must puudutatakse _ka Eesti ühispanga ajakirja,,Ühispanga Uudiste" viimases numbris, kus eriti juhitakse tähelepanu nendele moodsatele tehnoloogiliste-le uuendustele, mida pangandu° ses üha suuremal määral raken= datakse ja millega ka Eesti Ühispank peab jõudumööda kaasa minema. On selge, et väiksemad raha-: asutused, millede hulka kuulub ka Toronto Eesti Ühispank, ei suuda kõigi tehnoloogiliste vahendite rakendamisel suurpankadega täielikult sammu pidada, kuid panga juhtkond mõtleb ilmselt tõsiselt kõigile uendele probleemidele ja teeb võimaluste piirides oma parima, millest peaks tulevikus piisama ka kõige nõudlikumate liikmete rahuldamiseks. Uute vahendite • rakendamine peaks arenema seda sujuvamalt, et panga juhtivad organid ja ametkond on viimastel aastatel tublisti noorenenud, mis peaks kaasa aitama ajaga sammu pidamisei. Kuid meie ei saa unustada, et kuigi viimasel ajal räägitakse panganduses ja ärimaailmas keerulistest ja komplitseeritud rahamasinatest, jääb masin ikkagi masinaks ja üheks tähtsamaks teguriks ka panganduses jääb elav inimene — Eešti Ühispangas sõbralik ja kompetentne pangaametnik ning vas- : tutulelik ja arusaav juhatuse või iriõni teise panga-organi liige. Ning see on kindlasti Toronto Eesti Ühispanga suuremaks trumpkaardiksuute eesmärkide poole rühkimisel — 40 miljoni- 'äriseisu • • • ja sõjasüüdlaste jälitamise keskuse Toronto esindaja Sol Littman oma kirjas •le väitis, et Kanadas asuvat sõjakurjategijat. Ta nõudis nende asukoha selgitamist ja^^^^ oma sünnimaale karistamiseks tagasisaatmist. Kuna Kanadas seadused oma kodanike teistes riikides kuritegu# üte kohtu mõistmiseks või deporteerimiseks, siis otsustas valitsus moodustada selle 1984, a. detsembrikuul saadud kirja tõttu erikomisjoni, mille pädevusse kuuluks sõjaajal Kanada kodanike poolt toime pandud kuritegude juurdlus ja nende karistamiseks ettepanekute tegemine. Komisjon moodustati juba 1985. a. veebruarikuul Deschenes'^ komisjoni riime alL Esialgselt ei olnud Sol Littmanil — näheks esitada mingisuguseid nimekirju ega põhjendavaid süütõendeid — need lubati tuua hiljem. Kreml leidis õige aja saabunud olevat Balti riikidest ja tda-Euroopast pärinevate immigrantide kimbutamiseks ning asus agaralt fabritseerima süütõendeid ja nimekirju Balti riikidest ja Ukrainast päritolevate Kanada kodanike kohta. Komisjon, mille tegevuseajaks; oli esialgselt ette nähtudüks aasta, ei suutnud oma tööd lõpetada määratudajaks põhjusel, et Kreml esitas pidevalt lisanimekirju mis pikendasid komisjoni tööd. Nende läbi vaatamiseks ^aadi valitsuselt mitmel korral pikendust. Kuigi enamik süüdistusi olid aluseta ja puudulikud ning sel põhjusel Kanada kohtutes mitte-yastuvõe-tavad, tegi komisjon oma juurdlused põhjalikult Kremli rahuldamiseks, sest enamik süüdistustest õli esitatud Kremli Ottavvas asuva konsulaadi kaudu. Deschehes' komisjon sütitas uuesti vana põlise vihavaenu ukraina ja juudi rahvusgruppide vahel, mis on kestnud sajandeid ja mille põhjuseks olid vanad majanduslikud • usulised ja poliitilised erinevused. Dešehenes esitas oma juurdluste kokkuvõtte pariamendile möödunud aasta lõpul, kuid mitmesugustel põhjustel viivitati selle avalda^ niisegä ja see langes ajale, kui maailma ajakirjanduse esikülgedel domineeris praegu Iisraelis asetleidev kohtuprotsess endise USK kodaniku, ukraina päritoluga John Denijanjuki vastu, keda süüdistatakse Treblinka koondus laagris 900:000 juudi mõrvamisele kaasa aitamises. Deschenes' juurdluste kokkuvõttest selgub, et see on toimetatud 936 peale Teist maailmasõda: Kanadasse asunud immigrandi kohta, millest 698 juurdlust ön muudel asjaoJudeJ - ,,surm''või „asunud elama riiki". 218 isiku kohta oleks edaspidine juurdlus vajahk nende süütuse kindlaks' tegemiseks ja ainult 20 kohta: on kindlad süü-tõendid olenias vastava kohtuprotsessi läbi viimiseks. Kohtunik Deschenes tegi mitmeid ettepanekuid kriminaalkoodeksi muutmiseks, mille hulgas oli senise deporteerimise-seaduse kergemaks muutmise protseduur, kohtupidamise korraldamise võimaldamine sõjakuritegudes süüdistatud isikute üle Kanadas ja Kremli poolt saadetud süüdistusmaterjali arvestamine. Viimase soovituse üle protsessid kõik rahvusgrupid ja eriti ägedalt ukrainlased, kes väitsid Kremli poolt esitatud materjalide võltsingut. Näitena toodi ette Demjanjuk'i Moskvast saadetud saksa sõjaväe isikutõendit, millele on monteeri- ; tud venelastele omase lohakusega tema varemalt vene sõjaväkke kuulumise ajast ja vene sõjaväe-vormiriietuses ülesvõte. Selliste võltsitud andmetega toimub järjekindel süütute inimeste kiusamine Kremli poolt. Ukraina „Galiitsia" SS diviisi vastu esitatud inimõiguste rikkumise süüdistuse leidis kohtunik Deschenes alusetu. Kohtuminister Hnatyshyn lubas aruannet pariamendile esitades kohest' kriminaalseaduse muutmist 20 kindlakstehtud söja-kurjategija kohtulikule vastutusele võtmiseks, mis peaks toimiima Kanadas. ' Tähelepanemata jäeti valitsuse pooh kohtuniku soovitus kahtlusaluste deporteerimiseks kohtu-^ mõistmiseks teistesse riikidesse. Kohtunik oma aruandes pii kriitiline juudi organisatsioonide ja eriti Sol Littmani suhtes liialdamise pärast Kanadas varjupaika leidnud sõjakurjategijate arvu (Järg lk. 3) Nr.:26:: Filippiinide naispresident €orä-zon Aquino on sunnitud kogema, et võimule tulla on lihtsam kui valitseda. Pärast diktaatorlikult valitsenud president Mar-cose kõrvaldamist tundus Mar-cost asendanud naispresidendile tulevik roosiaias jalutamisena: rahvas kaaluvas enamuses oli uue presidendi selja taga, masside üldise elujärje parandamiseks plaanitseti suuri reforme ning kokkulepped kommunistlike partisanidega paistsid olevat käeulatuse kauguses. Kuid nüüd näib, et uus president pole oma asjaga kübetki kaugemale jõudnud kui Marcos ^ sotsiaalsed reformid on jäänud kaustakaante vahele seisma ning; läbirääkimised kommunistidega katkesid kui punased nõudsid endile suuri õigusi ja oma „privaatse armee*' säilitamist, millega Aquino ei saanud nõustuda. Nii nagu kaugema silmaringiga vaatlejad juba Aquino võimule tulekul ette nägid, võivad talle kõige suuremaks komistuskiviks kujuneda kommunistid. Pärast seda kui punased oma läbirääkimised Aquinoga kompromissi saavutamiseks katkestasid, on nad alustanud mitmes sektoris uusi pealetunge, mis on nõudnud valitsusvägede sõdurite ja tsiviilelanikkonna hulgast sadu ohvreid. Tundub, et Aquino on kommunismivastases võitluses samas olukorras nagu tema eelkäija Marcos — valitsuse väed on nii arvuliselt kui ka relvastuselt ülekaalus, kuid nad ei suuda kontrollida kõiki piirkondi raskel metsaga ja mägedega kaetud maastikul. Üheks mooduseks kommunistide vastase võitluse tõhustamisel oleks kohalike elanike relvastamine ja nendest eriüksuste moodustamine. See oleks midagi umbes meie omaaegsete rahva kaitseorganisatsioohide Kaitseliidu ja Omakaitse taolist.' President Marcos alustas sellega, rajades erilise Tsiviil-Kodu-kaitse, kuidselle lõplik väljaehitamine jäi Marcose võimult tõrjumisel pooleli. President Aquino kindralid jätkasid siiski seda tööd ja rajasid veel kaks relvastatud omakaitse-organisatsiooni — Masside Ülestõusu ja Ühinenud Rahva Rahuorganisatsioo-ni, kelledest oli valitsusvägedele suur abi kommunistide vastu võitlemisel rasketes maastiku-tingimustes. Peagi aga selgus, et president Aquinole need organisatsioonid ei meeldinud. Inimõiguste eest võitlevate aktivistide protestide tulemusena tegi Aquino korralduse nende oniakaitse-gruppide desarmeerimiseks ja laiali saatmiseks, nõrgestades sellega tunduvalt kommuristide vastu võitlevaid jõudusid. Selline naiivne otsus oli omakorda punase rätiku näitamine armee kindralitele, kes nõudsid presidendilt tehtud otsuse tühistamist. Ja lõpuks oli Aquino sunnitud sõjaväelaste survele järele andma ning uuesti omakaitsegruppide-le õiguse lubama relvade kandmiseks ja kommunistide vastu välja astumiseks. President Aquino edasi-tagäsi kemplemine rahvale relvade andmiseks punaste löögi-meeste ja terroristide vastu võitlemiseks on kõige paremaks tõendiks, et; isegi nendes maailmanurkades, kus kõmmuni JP Uk su m eg ne da mi na ar ni G mi tei pe aj ti ke K. du ai ju ko di pr nis tes •M ai Ai 10 ise • • VII võ on ay nn kä te se T ko ül po en se an |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-02-02