Vaba eestlane , January 26, 1982

              . Kr. ? VABA EESTLANE teisipäeval, 26. jaaBuaril 1982 — Tuesday, January 26, 1982
iAOIS'
kooliõed
E A S V A T Ü S E SELTSI
I G Ü M N A A S I U M I S T
st L analasse varisenEd
R 't
:.LISMA abikaasagai
>£SAAR
LAAMANN
JJVEER abikaasaga
\AAR abikaasaga
PE1;RASKA abikaasaga
rAMETS
REBANE perekonnaga
TIECKUS abikaasaga
TAMMER perekonnaga
perekonnaga :
pOLEN abikaasaga
^TRE abikaasaga
>LTRE
M U N T H E R abikaasaga
RAUD
ivad leinas
RIDVA R E I N IK
R U D O L F LIPP
itn sngnlane
DMARLEY
mälestavad knrbns^
M A X A. E S P RE
M E T A E S P R E
finciteateid
Restis suri 8. oktoobril kauaaeg-koOliinspektor
August Kaalep,
Idihud 6. Jaanuaril 1981.•
lorontos-suri 28. novembri]. Sen,-
Kasenurm, neiuna Uustalu, sünv
ud 2. oktoobril 1908 Kuivajõel. -
föteborgis suri Marta Läns. Ka-
|iu oli aktiivne liige Göteborgi
^ti; Seltsi Naisringis, Pensionä-tjhingus
jt. organisatsioonides,
[allinnas suri 2. detsembril Au­lt
Lass.
lüdertäljes suri 17. detsembril
rtha Pilder. '
Lk. 5
mmmmmm.
Armast iiogadiiselliget
: mälestab jälleiiiägemise lootras^
T. E . BAPTISTI K O G U D US
m
Südamlik kaastundeavaldus kobliõdjedele L E I D A L E ,
K A R I N I L E ja R E G I N A L E perekondadega, -ema
ILE WIIKMAA
iva
•ÕIE K Ä R N ER
Leinas mälestame armsat
ÄDELE KÄSK'e
jaV avaldame: siirast kaastunnel. A I N O L E ja
K A L J U L E perega^ ^
K A R L ja A I N O M Ü L L E R B E C K perekonnaga
ÄDELE KASK'e
V A S S I L I - L E P M E T S abikaasapi
F A U L L E P M E T S abikaasaga
•JURI S E L M B E R G perekonnaga
Puhka rabusl
Pr. Villibald Roy^
IN MEMORIÄM
16. jaanuarü^ lahkus Chicagos
elavate kirjast dr. Villibald Kaud,
kes nii Eesti Vabariigi'päevil, kui
ka paguluses oli üks nendest sil­mapaistvatest
isikutest, kes oma
töö ja elu oH pühendanud kcdumaa
teenimisele.
Kadunu elutee, .algas Äksis Soo-taga
vallas, kus tema isa omas
: veski ja viUakraasimise-ketrami-se
tööstuse. Lõpetanud 1916. aastal
Tartu Aleksandri gümnaasiumi,
astus Vülibald Raud Moskva teede,
mstituuti, kuid pidi Esimeses maa­ilmasõjas
mobiliseerituna, 1917-
aastal katkestama oma õppötöõ.
Pärast sõda, 1920; aasta algul,
teenis ViUibald Raud Tartus Rai-sarügemendis
ohvitserina, alusta-
'deš samal ajal õppimist Tartii üli­kooli
majandusteaduskonnas^ kus­juures
temal jätkus ka aega ak-tüvselt
osa võtta korporatsioon
Vironia tegevusest.
Lõpetanud 1924. -aasta jaanuaris
Tartu ülikooli majandusteadus­konna
cum laude, alustas ViHi- Eesti Vabariigi sõjavägi rägivanema anvalvureina 1933. aastal.
baid Raud oma Vabariigi aegset
tööd väliskaubanduse nõunikuna
PõllutööministeeriumiSv Tema oli
üks nendest, keUe algatusel loodi
Eesti Välismmisteeriumi Eauban-
•^•^•V-ü- «"«tapäev oli rahvuslikult sisukas koosviibimine
Ühtlasi alustati tema algatusel Toronto Eesti Võitlejate ühing tähistas oma 29. aastapäeva tavakohase kaheosalise sündmusega, ®si-eesti
põllumajanduse, saaduste eks- mesel poolel sisukas aktus, teisel seltskondlik osa; Ligemale paarisajale lähenev peolistp arv elas kaasa
pordi ratsionaliseerimise kavanda- eesti sõjameeste võitlusteed meenutavale ja oma positsiooni tänapäeva maailmas kinnitavale üritusele^
Selleks et edukalt täita kaUban- Ak^^slik osa avati lippude sisse Ta arendas oma kõne edasi eesti vend suurvürit Vladimir ütles
dusnõuniku ülesandeid välismaal, toomisega, misjärel T.E.V.ü. esi- sõduri ülesannete ja kohustuste 1886. a. Tartus: ,„Meie isevalitseja
süvenes Vülibald Raud põhjalikuit R. Moks tervitas külalisi vaatlemisele. Eesti sõdur on and- ja keisri kõikumatul tahtel tarvi-eesti
pÖUümajandUslikesse prob"^ organisatsiooni 29. aastapäe- nud meie vabaduse saavutamisel^ tatakse kõiki vahendeid kindlalt ja
leemidesse müle tulemuseks oli ^^^^^ märkides et ühmgu gene- selle kaitsmisel ja ka selle eest pa- tagasipöördumatult, et Balti piiri-temä
doktoritöö Die Grundlagen ajaloo jooksul on guluses võideldes primaarse panu- maad meie ühise isamaaga ühen-der
Mchwirtschät Esti^^^ uü^ aastapäeva pühitsetud aasta kar- se. See on õigluse, vabaduse ja tõe datakse jäädavalt." See poliitika
die estnische Molkereiprodukte "^^"^^^ ühingu asutami- algus. Seda ka meie ise peame pü- pole muutunud. Möödunud aastal
auf dem Weltmarkt" mis ümüs ^® t(^mus novembris. Kuid jubarhaks, ja selle tähistel pühitseb ütles Brezhnev: „Arenenud sotsia-
Berliini ülikooli kirjastusel Tema töötanud asutamistoim- T.E.V.ü; oma aastapäeva, võitlus- lismi oludes, mü meie majandus on
töödest on ka inglise keeles ilmu- "^"^^ liikmest vübib tä- perioodi tähtpäeva ja jätkuvuse muutunud ühtseks rahvamajandus-nud
terve rida teoseid mis puudu- koosvübimisel major B. Lee- kmnitust. likuks komplekses, on tekkinud
tades Balti majanduslikke küsimu- ^- iseloomustas Vaadeldes tänast maaümapoliiti- uus ajalooline inimühenäus — nõu-si
tutvustasid ka Eestit ja sellt* ^.E.V.Ü. sihikindla organisatsioo- kat ta küsis, kuhu on vabade rah- kogude rahvasj — ning kasvab ob-ajalugu
läänemaaümale. põhikirjast ette üMn- vaste juurest õilsad põhimõtted, jektüvselt vene keele kui ralivus-
TöötadW pikemat aega Eesti Va- ^ eesmärgid ning põhimõtted, kus nagu kokkukuuluvustunne, sõna- vahelise suhtlemiskeele osa kom-varügi
kaubandusliku nõuniloma "^^^^ tõhustada võitlust Eesti kuiümine ühiskonna .huvides, ko-, munismi ehitamisel ja uue nõuko-ning
diplomaadi- ja l)eäkonsiÜina vabaduse taastamiseks, ^agu 30 huštus ja lojaalsus jäänud? gude üiimese kasvatamisel". See
meie Londoni saatkonnas, on kadu- ^^^tat tagasi on need süüd praegu- Venemaa valmistab end lahingu- ähvardab meie rahvast kodumaal
^ ' ' - 1—-x_ , . r r . ^ . r . . ...... . . . . ifgeie tegevuscIc jä lääuerügid^ö<>^«^es
peavad läbirääMniisiniiig^^d^ rõhutamist;^
iesti sõjamehe eesmärgid on muutumatud
monstreerivad relvastumise vas-
'tu.
X Murray E. Newbigginf
MATUSEMAJÄ
kogemus eestlaste teesmniseks Oskuslik
ja mõõdukad iidimad.
M. WAYNE HAMILTON
Fun^i|] Direcžor
m Mount Ptefts&Bt M.
(lõunapool EgMntom)
eeSisfeada tel •
nu osa võtnud Eesti delfegaadma akuutsed ja T.E.V.ü. jääb eesti
mitmetest põUumajanduslikest kon- rahva tahte nmg Eesti vabaduse
verentsidest väUsmaal, nende hui- ®est võitlejate esirmda."
.gas Maailma Majanduse ja Rahan- Aktusekõne pidas ühingu kaua-duse
konverentsist 1933. aastal ^«^^^ juhatusüige, skm A. on kaua räägitud tuumarelvade
Londonis ning kaubanduslikest lä- Salumets. Kõneleja käsitles kmku vähendamisest, kuid jutu ajal ve-birääkimistestjnglismaaga
ja Sak- sõduri kohti mng kutse-eetikat ngi^ged relvastavad end palavliku-samaaga.
Enne Teist maaümasõda ^^^^^os. Km esimene käskis loogi ^^^i^ Kõneleja arvas süski, et tüü­ta
koostas ja andis välja Londonis P^^^ Pöörata teise palge uue hoo- marelvade sõda ei tule, kui mitte
palju aastaid „Estonian Fort- saamiseks, j^^^^^ „nupulevajutaja" ei lähe H. Lupp, rõhutades koostööd ja
nightly E-onomic Bul]etin'i". ^^^^^ ®^ leppinud sellega Ja ^^^^^^ -^^^ j^^^^ küsimuse all ei ole ühist vaimu kahe organisstsiooni
Dr. VaUbaM Raud on ka tõhu- ^^^^^^ ^^^^ ^"^ . Po^umotte: g^^m, kas konventsionaahie sõda vahel alates 1970-ndalst aastaist
salt osa võtnud eesti rahvuslikust ^ilm silma Ja hammas hamba ^^Q^ - küsimus on vaid millal, peale. Ta lootis, et' see jätkuks ka
Sada aastat hiljem ei ole vene
poliitika küünevõrdki muutunud.
Sellepärast olgu meie ühine |a
järeleandmatu otsus: venelasel
d ole kohta meie rügis ega raiu­va
seas.
Teisena tervitas E K N a])iesiniees
tegevusest paguluses, olles 1949— vastu. kuna on kasutada ka sel alal väga praeguse E K N noorima koosseisu
1953 Inglismaa Eestlaste Keskor- vaimulik kui ka sõdur on moodasid relvi. Selles sõjas võib ^uhul. Ta nägi ette ka võimalusi
ganisatsiooni juhatuse- ja nõukogu ühiskonnale vajalikud, üma k i n - y.^^^ kaotaja vümses hädas vaju- T.E.V.Ü. lükmeskonna noorenda-esimeheks.
1948—1953 samas Rah- \isut& inimkond hävitaks ^^^^ tuumasõda esüetoovale iiUpu- miseks, et tuleb vastu mümä vaht-vusfondi
esimeheks ja 1951-1953 üksteise, üma sõdurita ja sõjata konnavahetusele ettenägelikult.
Kesk-Euroopa Majandusteadlaste ^^^^^ vabadust ja puuduks õigus Kuivõrd lääneriigid/ on valmis Ülemaaümse Eesti Võitlejate
ühingu esimees. oma kirikutele. , ^
Siirdudes hüjem Eesti Vabariigi
esmdajana ffispaaniasse, oli dr; |^a5|(ys| ^"l^liirjojij©
Raud alates 1955, aastast „Eesti sQQ,„Js@gjg kodumaesE
selliseks sõjaks. President Reagan Keskuse poolt tervitas esimees A.
räägib relvajõu suurendamisest, Jurs soovides, et T;E. V. Ü. vüks
aga primaarseks vajaduseks on sõ- edasi eesti sõdurivaimu.
durid, kes püssi lasevad. Kui puu- Kanada Eesti Võitlejate ühingu-dub
kohustus ja lojaalsus sõjaväkke'
Ka „Siberi Seitse" katsuvad
tugevust
te Lüdu esimees Tori iis as
aastapäevasoovidele, et tulevikus
tuleb maailma ja eesti rahva sü­dametunnistusele
vajaduse kor­ral
koputada vabaduse eest val-
<' vel olekuks.
Vabaduse Hääle" toimetaja Mad-rüdi
ringhäälingus, korraldades Viimastel aegadellwdumaalkä^ niinekuks; süs sõja korräl^^l^
eestikeelseid saateid kodumaale, nud reisijad teavad jutustada, et emie palju aeg^
- Tervislikel põhjusü, peale oraa niihästi ajalehtede kui ajakirjade meestest' võidakse vätjaõppö saa-abikaasa
surma, asus Villibald saamisel on suuri raskusi. • nud sõdmd^^ võitlusse ;saata;v Ta
Raud paari aasta eest Hispaaniast Nähtavasti on eestikeelsete aja- võrdlesHiinaV Lüdu ja^X^
ühendrMkidesse, kus veetis oma lehtede jaoks antavat paberikontm-durite ö^f^adüsi ja avaldas teatud; g OTdis
viimased ehiaastad omaste läheda) genti vähendatud, sest tellimisi' on kriitikat US^ mugavustega l^arju- ^^^-^ y : LiÜakäSi Leedji v & a n i^
Chicagos. avalikult soovitatud teostada koi- nud sõjaväe üle. Kõnelfeja nõudis, ühingu Lithuiiian National
MOSKVA — Kaks Inget seUest nelipühilaste pBrekommas^ ta m Kuni kõrge vanaduseni kehastas lektiivselt, nii et üürimajades iga et läänerüMdel tuleb tõsiselt ar-.^^^j,^ ^^-^^ terlitas S Jakubaitis
juba üle kobne aasta ohrad USA saatkonnas Moskvas, ön alustanud kadunu seda vaimu, millega üles koridori peale tuleks üks leht. Töö- vestada uue maaümasõjaga, mis- igtiaste Daugava Vanagis poolt'
nüüd näljastreiki, et seUega avaldada survet N . Mdost välja saamiseks/ ehitati Eesti Vabariik ja vä- kohtades on soovitatud ajalehe vai- pärast on vaja relvastumise s^u- pj.^gj^gjj^j ^ hr kreuks '
^ . . / 1- 1. 1 . ^ 1 • * • ^ ' J -.1 * * 1 . J liskaubanduse üheks alustalaks oli jult ettelugemist, mis samuti sääs- rendamist, treenitud ja hea välja- p . - . tprvitimi nnd^id T F V fT
yüs Inget Vashchurko ]a kaks gi teinud nende 21 aastat kestnud R^ud. taks tellimiste arvu. Piiratud kon- õppe saanud sõduritega. .Tuleb sel- esWes R M^^^^^
Chmukhalovi^ jooksid katsele emi^eenimiseksp-iitlav^^^ Tema kaasvüistlaste ja sõprade tingentide tõttu on mõnedes pro- gitada, et ei suudeta seista vabadu- S 1 Hefnsoo.a ^^^^^^^
7. juulil 1978 mooda saa^komia et U SA valitsus te^ palju rohkem korporatsioon Vironias, jääb vintsihnnades tulnud teUimisteks se eest igavesti tühja jutuga; ise- f^l^ tf^Zl ^os v^^^ä
juures olevaist ^J-^^^^ ' ^ F ^ . . ^ . ' ^ ! ^ ! ^ vaid hsada - puhka rahus arm.s seista ,abas varajastest hommiku-emiast lõhkuvate meeleavaldustega iroti?» said E
tmididest peale."^^^^^^^^^ : ^ ükskõiksusega, A^a^^^^^^^^
V. Ernesaks
tidest ja neile anti ajutine põge- harovi kasuks, kelle l^-päevane yjjjji^^j^i
nike staatus. Gruppi tuntakse maa- näljastreik andis mmiale võunalu-ilmas
-Sibiri Seitse" nime all. Nad se vabadusse pääsemiseks. •
on elanud ühes saatkonna keldris ^
olevas ruumis. Nad nõuavad, et ,Juiildma'tu SÕdurisf"
nad koos \ nende 22 sugulasega o Rootsi Eestlaste Esmdus (REE) yyg
saaksid loa jemigreenimiseks USA- korraldas väljasõidu Ahvenamaale
Ajakirjade üksiknumbrid lõpe- ma lojaalsus ja kohustus ning ka g i^ätsep ja E Uduste
vad kioskeist küresti, sest ka slm meie peame seda kandma ja õpeta- Eeskavalises osas laulis soi>ran
on püratud müügUcontmgenti. Tal- ma. kamara Norheim P. Tammeveski
hnna kioskid saavad 10 eksempla- Meile, eesti sõdureile on, see sel- laulud „Väüce laululind" ja „üks-ge
ja arusaadav ning me peame ainus õis* ' n i n g R; Stölzi i,Utiüsta-seda
teadmist neade põhimõie- tud itiaä^*, saatis R. IltaK
teks edasi andma.
; ri igast ajakirjast. Kuna neist ei
sse, kus võiksid oma: usu kohaselt 40 osavõtjaga Stokholmist. Seal ka- HELSINGI - Soome sõjaromaa- j^J^ ^^ugeltki, siis kaovad need
elada. sutas osa kaasasõitnuid võimalust nist, Väino Limia „Tundmatu sõ- "^'^^ müüakse tuttavaüe
N. Liidu võimud pole seni vas- Jomala kalmistu külastamiseks, dur" tehakse uus fUm. Uueks kä- vasmteenuste efest. Sabad 93a- Tervituste osa avas Eesti Vaba-tutulelikküst
näidanud ja on nõud- kuhu on maetud neU eestiast, kel- süiirjaks on fümiühmg andnud J6^^.™ite ees on tanap^aeva Ees- ^^^^ aupeakonsul I. Hemsoo, mär
nud, et need. seitse läheksid oraa lede laibad 1944. a. põgenemisel 45.000 Soome marka. Hiljem amiab , ^^^^ f ^ . nahe jutustavad j^^^g ükskõüc missugusel eest-koju
Siberisse ning täidaksid seal randa uhuti. Neist indentifitseeriti fümiühing 3-4 müjonit-Soome ka soome turistid. (EPL)
sooviavaldused emigreerumiseks. ainult Kaljo Kõiv._ Kaks meest ja marka projekti teostamiseks, 0Jei|
laste kokkutulekul oleksime, on
süski ruum ja aeg, et meie mõte
Vümaseks osaks oli „Ritmika''
võimlejate esinemised neljas ru-tünis,
millest viimane oli lava-tantsuline
põimik. Juhatasid SM-na
Kasekamp ja Annely Siga.
Lõpusõnas T.E.V.Ü. abiesimees
Koid need seitse kardavad, et üks naine maeti tundmatuma. Ees- mis kokku võib maksma mmna - läheks tagasi kodumaa saatuse Ü. Tamre rõhutas kokkukauluviis-tagasi
minnes hakkaksid nõuko- ti ühisabi asetas nende kalmule umbes 12 mÜjonit Soome marka 19. jaan. nr. 5 „Vaba Eestlases" Juurde, meie silmade ette kerkiksid tunde ja koostöö vajalikkusr ning
kude võimud iieid taga kiusama, granüdist mälestuskivi, samase (eä 3 müjonit doUart). Fümi la- ilmunud leinakuulutuses „HEL- need probleemid, mida kodurahvas avaldas tänu esinejaüe ja kaasa-pealegi
• neü on selleks juba va- nagu Lemlandi kalmistul, kuhu vastab Rauni MoUberg, käsikirja MUT" peaks olema mälestajaks P®^^ ^^bi elama. Suurimaks ähvar- aitajaüe, misjärel rahvusliku sisu-rajasemaid
kogemusi. ^ maetud ka 4 eestlast. „Nad hukku- teevad raamatu autor Väino Linna AINO TARK, mitte Aino Tork. duseks on venestamine, ärgu see ga aktuse osa lõppes Eesti iiüm-Üks
näljastreikij teel vabadusse", nagu seisab koos Veikko Aaltose Ja Rauni Moll- Viga palume vabanäada! - kadugu meie silmade eest tänagi, niga, andes ruumi seltskondlikule
/ Washingtoni peale, kes pole mida- kividel eesti Ja rootsi keeles. bergiga. Talitnns Venemaa keisri Aleksander III osale. ,