1981-05-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Mr, 39 (2768) iXX aastakäik Teisipäeval, 12. maü 1981 - May 12,1981 Üksiknumbri hind M c oü
rTtiHi'""
„ . . . . . V . ja
Toronto Eesti Täiendyskool austas emasid
T.E.S. Täienduskooli emadepäev möödunud pühapäeval oli rahvarohke |a aodrtel© elevusega taaisaela»
ftav, kuna emadele kinnitati juba Eesti Majja sisenemise! rinnale lilleõisd
Aktuse avas koolijuhataja H. ema lapse sünnitaja, kes kandis tas, et ei toM unustada ka vana-
Ründya; öeldes et eesti kool ütleb üheksa kuud kuni 10-naelast loodet, emasid. Üks päev aastas pühenda-kõigüe
tere tulemast ja soovib Nende raskete kuude lõppemisel ai- tud emadele pole palju, Beid peaks
head emadepäeva, õpilased taha- gasid imikuaastäd, kus laps karju- olema rohkem näitamaks kuivõrd
vad tänu ütelda selle hoole ja ar- misega nõudis tähelepanu, mida teda armastame. Seda tunnet ja
mastuse eest, mida nad oma ema- ema rääkimatagi mõistis. Vanaiie- hinnangut kinnitati ühislauluga
delt on vas^tu võtnud. misega hakkas olukord emale muu- Ema süda**.
' . „ , . ' . 1 ,. * , Lilled, mis rinnale kmnitatud , tuma. Ta aitis ila,s t , püsti «k äima. . Jäll,e; j•ä .rg^n es.v katv aV ^r Õ•p ilxa ste'^lt^:
aavvaallddaavvaadd ttaännuu 3iaa aarrmmaassttuusstt . ^""^^^^^^ ^^ ^^^^^^^ ege..s^t ik^e^e^l^s^e id^^ ^^so.^n u ja ^I^l^la^^ klassi sõüpmilbaeserdg , TMaravrjoa -LPeueunsat
Kooli opilaskoör laulis Lydia mine, kus esimestel päevadel ema ja Katrin Verret deklameerisid
Aruvald'i juhatusel M. Ilärma oli nutvale ja kartlikule lapsele luuletuse, IVa klassi õpüane And-
„Eallis emakene", W. Mozarti kaaslaseks. Kuid juba lõunaks oo- resKüng esitas akordionil Fr. Fe-
„Kevade igatsus** ja E. Rajalo tas ema valmis toiduga last koju. deseo Suur varvas**, Liisa Pilvet
,,Lõoke'*. Sellele järgnes Ib klassi Vanemaks saades pidi ema kasva- ja Russell Illingworth deklameeri-õpüaste
Ingrid Laari ja Kalju Kur^ tamisel kasutama kurjematki too- sid Ani^a Haava luuletuse „Kas on
mi ühise deklanjatsioönma Leida ni ja ähvardama^ oota, kui isa ko- veel rohtu, mis avitab?*' ja T.E.S.
Pildi luuletus ,,Emadepäevaks". tuleb! Teinekord oli ema nn hea, Täienduskeskkooli õpilased tantsi-
Eriklassi õpüased laulsid „Kevade l^si last ise aias vitsa valida, kui sid rea rahvatantse.,
ootel'*. Ila klassi õpilased dekla^ kasvatamisel Qli selle abi tarvis,
meerisid ',;Emme ja memme sest ema sai alati aru kui laps
Kava viimaseks osaks oli End- väga rohke on okud õmitluste Ja lillede hulk EUen Marja Valterile, keda näeme tohutusuure liÜesülemS.
ia Komi lastenäidend ,,Lilli sulle^
emakene", mille lavastajaks oli
autor ise, muusikaline saatja Ly-heaks'',
kes asetati pehmedele pat- Juhtus paha tegema,
jadele istuina, kuna hoolitsevad Kuid ema hoolitsus ilmnes eriti
lapsed olid ümberringi. VI klassi siis, kui laps alustas tegevust ees-õpüane
Lisa Abe mängis klaveril ti asjadega. ' Värviküllases ja kaunite kostüümi-kaks
klaveripala. Ikka aitas ema last kooli, gaidi- dega näidendis mängisid peatege-
Foto: Vaba Eestlane
Prantsusmaa presidendiks
Siis järgnes endise täienduskooli: gtaudl koondisele või aitas kaasa laste osades Margus Kask Kallet, E-»^„-»-.S_ Ai:ili.»*f^«.JI IÄS i:«.^i»^^r^ 'i ^^^l^Jk
õpüase Linda Kuke aktusekõne. eestikeelse kodutöö tegemisele. Peter Rose Antsu ja Pia Metsala '"^«6015 MlttePOnd lOl ligemale 1 mil|Oni haolego SeHISt
Noor kõneleja vaatles emadepäe- ^^^^^^^^ ®^ Marjut. Murueide osas oli Juuli pil*eSideilTl GlSCCira|
va mõtteid heas eesti keeles hu- f ^^ergesti, mis ema on teinud. Lindau Tuuleeit .^me Vahi, päik- p^ j g _ Möödunud pühapäeval Prantsusmaal toimunud presidendivalimiste! vaüti Prantsusmaa
moorü^as stiilis, f on vajahkud inimestele, aga sekured olid Rita Lees, Tajmi Pe- presidendiks sotsialist Francbis Mitterand, kes saavutas vaListel ligemale 1 miljon häält rohkem
K.v.a nn .V.hnnnH n , . . " . f"lf^' ^ss oma noo- tersoo 3a Merike Purje; metsapoi- k„j vastaskandidaat senine parempoolne president Valery Giscard dWaing. Äraantud häältest said
Kevad on saabunud emadepäevaga, n toidavad 3a kaitsevad. Ema ni- sid Marcus Silmberg, Erik Naar 3a • 64.,a,t,„, Mitterand 52 p«)tsenti Lna Giscard oü sunnitud leppima 48 protsendiga.
Torontos hakkasid and 3uba ammu mi on seotud rohkete mõistetega, Andres Nurm, lumikellukesed An^ . ^ . v ^ ^
oma kaupadele reklaami tegema, meile tähendab emakeel keelt, mi- ne Pedel ja Ki.a Puhm, sinililled Poliitilised vaatlejad mainivad, ku pahempoolsete vaadetega junevad Mitterandi ja kommi-juhtides
tähelepanu emadele sobi- da. õpiti täienduskoolis ja eesti TÜna Pedel ja Kristina NÕu, pääsu- et senine president Giscard ei os- presidenti. ~ nistliku -partei vahekorrad;
vaUe kihkidele, tundes, kahju, et seltskonnas. \ silmad Karina Tamm ja Lembi -^^i^^tl sidemeid luua laiade rahva- Uus president Mitterand tõotas ^ • M • u M V. * /
.somjJeid äritsemise päevi pole Ta rõhi^tas m^vMo. ,MQ Y^^t^Vntf^ts M<^rkupnd Taniara »V^'=:J^^ga ja see sai talle saatusli- valimiskampaania ajal^ et ta ka- J^*^"^^^°^^^ J^^^
rohkem. emad on teid kasvatanud, näinud Tambre ja Uisa Novek. kuks. Ehkki ta valimiskampaania vatseb' natsionaliseerida terve rea Pf^^^^ A^^'
Ta küsis: miks pühitseme ema- teie pisaraid ja rõõmu, ema on ala- ^i^^ kuulmas, et sotsialist Mitte- erapankasid, suurendada sotsiaal- [^"^7 meelde, et Mitterand po-depäeva?
Ja hakkas siis asja algu--ti teie sõber, ärge unustage tema Näidendi intrügiks oli ajatu hea rand viib Prantsusmaa vastu ma- toetusele minevaid summasid ning kunagi võimule tulnud ilma
ja kurja motiiv mi looduses kül- janduslikule kaosele, viljelda rahupoliitikat. Ta kavatseb kommumstide toetuseta ja kom^
ma tuule ja tWavate liÜede va- otsustas vaMjaskond proovida^ 1^^^^
hei, aga .ka heade ja halMe läs--
:to osas.;
sest peale, leides, et kõigepealt on väärtust ja armastust". Ta soovi-siSski
l k 23 aastase ajaväherai- mendi ja kuulutada juunis välja ministri
Lavastuses oli lillede tantsu ja Murueide
lauluesinemine.:
Pärast kava tänas koolikomitee
esimees H.Lupp autorit ja lavastajat
Endla Komi, muusikalist juh
uued valimised, üritades sellega ka ^otsiahs
parlamendis parempoolsete võimu Uus
kohti ja võimu jagamist
idega.
president võtab võimu üle
P@Ol^S • öSlefrClf S ftICihCi "murdmist ja seadusandliku asutuse tõenäoliselt '25. mail. Presidendi
politS6ihO'On@ kontroUi alla saamist. ametiaeg on Prantsusmaa põhisea-
VARSSAVI Varssavi lähe-
Poliitilistes ringkondades ooda-^ duse kohaselt ette nähtud seitse
takse.suure huBviga, milliseks ku- aastat. i '
ti Lydia Aruvaldi ja aktusekõne ^Otwocki raudteejaamas põletas
pidajat Linda Kukke, kellele õpila- S^^PP ^oon maha • kohaliku polit-sed
andsid tänutäheks, roose. seijaoskonna hoone. Hoone süüdati
põlema pärast seda kui kohalike
elanike hulgas levis teade, et
kahtlustatakse
politseivõimud olid kahte arretee- «.B • •_ • • • • ,»
ritud meest toorelt peksnud. Mõie- Kallaletung kuniiigas Jyan Carlosesoialisek
mad mehed vabastati rahvamassi Jfõyandjale
nõudel ja, politseijaoskonna hoone
nuiinffldlii mSrvcimUe^ P^^^^^^ Parast seda põlema. Lääne- MMAAUDKRUUQ D ——^ Hmissppaaaamniaass oonn ppaanheemmppooooilsseedö tteerrrroornissttiitdt mmuuuuttuunnuudd
H i M D B B i u u v iBHui vMHRii^^» rükidc Vaatlejad mainivad, et mee- viimasel ajal vä^a aktiivseiks ning nende aktsioonid on tõstnud isegi
SAN SALVADOR - Salvadoris leolud Poola tööliskonnas'on endi- ^^es sõjaväelise diktatuuri kehtestamise võimaluse. Madriidis haavasid
aiTeteeriti kuus julgeolekuüksuse selt ärevad ja mitmes linnas on vasakpoolsed löögimehed pommiatentaadiga kuningas. Juan . Carlose
sõdurit, keda süüdistatakse nelja ähvardatud uute streikidega. Par- nõuandjat sõjalistes küsimustes ning surmasid kolm sõdurit, kutsudes
ameerika misjonäri mõrvamises tel ajaleht Trybuna Ludu riidas J^ive rea demonstratsioone, milledest osavõtjad nõudsid
möödunud aastal. Arreteerimine kahe leheküljelise artikli, milles^^^^^^"^^^ ' ' "
Eesti skautlike noorte jüripäeva paraadilt: gaidlipkond „Põhjala Tüt- toimus kuus kuud pärast seda kui olid kinni naelutatud kõik need re- ' ^^^^^^ kuningas Juan Carlõse hiklustulede taga kiirust aeglusta-red**
oma lippudega paraadmarsi. Foto: Ervin Aleve Salvadoris ühel külavaheteel mõr- tormid, mida partei konverentsil j^õuandja kindraf Valenzuela ja^öud kindraU auto kõrvale ja pai-vati
kolm ühendrükide katoliku 14.—18. juulini kavatsetakse aru-
Mäljastreigl taga järjel Põh ja-lirimaa
vanglas surnud võitleja maetilRA
auavaldustega
. tema saatjaskonna autole toimus gutasid selle katusel© pommi. Nad
nunna ja üks katoliku sotsiaalamet- Jada. Partei kavatseb muu hulgas j^^^jriidi südalinna tänaval, mitte" kihutasid - kiiresti sündmusekoha-
Bik. Salvadori valitsuse^Tingkonda- ['!;^t.!!^^'l!''lxi.l kaugel -kohast, selt minema ning pomm plahvatas
kus' terroristid möödunud es- mõne sekundi jooksul enne kui
maspäeval mõrvasid: ühe: kind- keegi ohtu suutis taibata. ; ;^
^ , . , J . rali ja politseiniku. Esialgu ei ole selgunud, kes oit
^Ü^lLü^r^^"'^' ^""'^ Politseivõimud piirasid kiiresti üm-^ a^^^^^
ber lähedal asuva Retiro pargi ja ; näöUselt on siin tegeniist' baski
arreteerisid kahtlusalustena 12"ifri-. separatistidega või fashismivas-
S , P©öla TalUDOeaade^ mest, kuid need vabastati peatselt. J tase 1. oktoobri, nimelise pa=
Terroristid sõitsid mootorrattal hempoolsete vastupanugrupiga.
dest mainitakse, et tõendmaterjali kirikuga ja tööliste iseseisva Soli-kogumine
kuue arreteeritud isiku ^^aiisuse ametiühinguga. Kavas on
kohtu alla andmiseks jätkub. üksikasjalise analüüsi alla võtta ka
probleemid.
agh OTTWA
Poala Talupoegade
Jaapani peaminister Partei juht loebus
VARSSAVI:- Poolas loobus
. -'BELFAST-W- Belfastis maeti suörte rahvamasside 'osavõtul vam
liaiglas näljastreigiga oma elu lõpetanud Iiri Vabariikliku Armee (IRA) Zenko Suzuki viibis nädalavahetu-lügeBpbby
Sands. Bobby Sänds maeti I ^ .
puusärgi kandjateks olid mustades maskiäes'ja barettides IRA liikmed, kohtumine peaminister Pierre Tru- ^"^^^'^l kommunistliku partei g o gj^^^j^J^j^
kes tuüstasid puusärgi mulda sängitamisel ka Sahkumnd kaaslasele Ju- dežuga. Mõlema riigijuhi vahel oli ^^'thtT '7 ^"^^"^2,^'
malagajätuks aupauke. ' - ^riti tähtsaks arutlusaineks jaapani ^fJ^J^^^!'^^^ ^ T " ' '
i l , , . . , , . Tr lupoegade Partei Inkmed on vii- . r ^ ^ ^ ^ ^ T r . * x . T u
Ajalehtede himiangul võtsid ma- kuid teisest küljest ka halvast il- ^""^f^ ^^^P^^^^ pidurdamme Ka-^^^^^j ^.^^ ^.^^^^^^ kritiseerinud JERUUSALEMM - Juba mitu
tusetseremooniast osa paarküm- mast, kuna matusetalituse ajal sa- ^^"'.^ k"™^^ kes oli kategoWiliselt "^^'^^^ ^^^^^'^^^''^ ^''^^^^^^ PEKING — Hiina võimud tea-
. mend tuhat inimest. Vastukaaluks das pidevalt vihma. Kokkupõrkeid ^^^^ omavahel diskutee^ ^^^^^ talumeeste oma ametiühingu ^^^^"^^ vallutatud Iisraeh peamims- ^^^^^^ Hiina-Vietnami piiril on
sellele poliitilise ilmega matusetali^ ühelt poolt iiri rahvuslaste ja tei- ^^^^^ ^"^"^^ ühendriikide presi- moodustamisele, kartes sellelt ilm- ^^^^ ^^^^^ ähvardab, et Iisraeli len- ^^^^^ viimastel nädalatel mitu rel-tusele
korraldasid Belfasti protes- selt poolt politsei ja sõdurite vahel ^^^^ Reagan. Jaapani ja Kanada ^^i^ konkurentsi partei näpunäide- nukid hakkavad ründama Lubano- vastatud kokkupõrget, Pekingist
tandid südalinnas mälestustalituse oli siiski teistes linnades. kaubanduslikud suhted on süski tegutsevale Talupoegade Par- rajatud süüria raketibaase kui mainitakse, et vietnamlased on
nende isikute mälestamiseks, ^ kes " Bobby Sands oli mõistatud 14-ks ^"^duvalt erinevad kui Jaaparii- ^ejie. 62-aastane Gucwa nimetati ühendriikide diplomaatide katsed tunginud röövimise ia põletamise
on' langenud ^ IRA kallaletungide aastaks vangi loata relvakand- Ühendriikide kaubavahetuse tule- Talupoegade Partei juhiks Edward Liibanonis rahu saavutamiseks ei otstarbel piiri läheduses olevatesse
ohvriteks. mise pärast. musena tekkinud vahekorrad, Kau- Giereki rezhiimi ajalning ta oli ka õnnestu. President Reagan saatis Hiina küladesse, kust nad suurte
Bobby SandSi matusefalitus Ta nõudis vanglas kõikidele van- b^^^^etušel Kanadaga on Jaapan poola^ pariamendi esimees. Gucwa liibanoni probleemidele lahendust kaotustega on välja löödud. Suu-mööduhud
ilma vahejuhtumiste- gistatud IRA liikmetele poliitiliste ^ miljardi dollari ulatuses defitsii- juhatas möödunud kolmapä;eval ka otsima Ühendriikide ühe parima mööduja,
mis oli ühest küljest tingitud vangide õiguse, millise nõudmise kuna kauplemisel ühendriild: seda pariamendi koosolekut, kus diplomaadi Philip Habibi, kelle nud neljapäeval, mil tekkinud võit-kadunu
ema ja matusetalitust aga Briti peaminister Märgaret dega on Jaapan saavutanud aastas parlament andis oma kinnituse eesmärgiks on mõjutada' Süüriat lustes hiina võimude andmetel
toimetanud kirikuõpetaja apel- Thateher kategooriliselt tagasi lük- 10 miljardi dollari suuruse ülejää- farmerite iseseisva ametiühingu ra- rakettide väljaviimisele. Liibano- surma sai sadakond vietnami sõ-
• latsioonist rahu säilitamnseks, kas. - ' gi. jamisele.'. nist. ' ' durit. • •
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 12, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-05-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810512 |
Description
| Title | 1981-05-12-01 |
| OCR text | Mr, 39 (2768) iXX aastakäik Teisipäeval, 12. maü 1981 - May 12,1981 Üksiknumbri hind M c oü rTtiHi'"" „ . . . . . V . ja Toronto Eesti Täiendyskool austas emasid T.E.S. Täienduskooli emadepäev möödunud pühapäeval oli rahvarohke |a aodrtel© elevusega taaisaela» ftav, kuna emadele kinnitati juba Eesti Majja sisenemise! rinnale lilleõisd Aktuse avas koolijuhataja H. ema lapse sünnitaja, kes kandis tas, et ei toM unustada ka vana- Ründya; öeldes et eesti kool ütleb üheksa kuud kuni 10-naelast loodet, emasid. Üks päev aastas pühenda-kõigüe tere tulemast ja soovib Nende raskete kuude lõppemisel ai- tud emadele pole palju, Beid peaks head emadepäeva, õpilased taha- gasid imikuaastäd, kus laps karju- olema rohkem näitamaks kuivõrd vad tänu ütelda selle hoole ja ar- misega nõudis tähelepanu, mida teda armastame. Seda tunnet ja mastuse eest, mida nad oma ema- ema rääkimatagi mõistis. Vanaiie- hinnangut kinnitati ühislauluga delt on vas^tu võtnud. misega hakkas olukord emale muu- Ema süda**. ' . „ , . ' . 1 ,. * , Lilled, mis rinnale kmnitatud , tuma. Ta aitis ila,s t , püsti «k äima. . Jäll,e; j•ä .rg^n es.v katv aV ^r Õ•p ilxa ste'^lt^: aavvaallddaavvaadd ttaännuu 3iaa aarrmmaassttuusstt . ^""^^^^^^ ^^ ^^^^^^^ ege..s^t ik^e^e^l^s^e id^^ ^^so.^n u ja ^I^l^la^^ klassi sõüpmilbaeserdg , TMaravrjoa -LPeueunsat Kooli opilaskoör laulis Lydia mine, kus esimestel päevadel ema ja Katrin Verret deklameerisid Aruvald'i juhatusel M. Ilärma oli nutvale ja kartlikule lapsele luuletuse, IVa klassi õpüane And- „Eallis emakene", W. Mozarti kaaslaseks. Kuid juba lõunaks oo- resKüng esitas akordionil Fr. Fe- „Kevade igatsus** ja E. Rajalo tas ema valmis toiduga last koju. deseo Suur varvas**, Liisa Pilvet ,,Lõoke'*. Sellele järgnes Ib klassi Vanemaks saades pidi ema kasva- ja Russell Illingworth deklameeri-õpüaste Ingrid Laari ja Kalju Kur^ tamisel kasutama kurjematki too- sid Ani^a Haava luuletuse „Kas on mi ühise deklanjatsioönma Leida ni ja ähvardama^ oota, kui isa ko- veel rohtu, mis avitab?*' ja T.E.S. Pildi luuletus ,,Emadepäevaks". tuleb! Teinekord oli ema nn hea, Täienduskeskkooli õpilased tantsi- Eriklassi õpüased laulsid „Kevade l^si last ise aias vitsa valida, kui sid rea rahvatantse., ootel'*. Ila klassi õpilased dekla^ kasvatamisel Qli selle abi tarvis, meerisid ',;Emme ja memme sest ema sai alati aru kui laps Kava viimaseks osaks oli End- väga rohke on okud õmitluste Ja lillede hulk EUen Marja Valterile, keda näeme tohutusuure liÜesülemS. ia Komi lastenäidend ,,Lilli sulle^ emakene", mille lavastajaks oli autor ise, muusikaline saatja Ly-heaks'', kes asetati pehmedele pat- Juhtus paha tegema, jadele istuina, kuna hoolitsevad Kuid ema hoolitsus ilmnes eriti lapsed olid ümberringi. VI klassi siis, kui laps alustas tegevust ees-õpüane Lisa Abe mängis klaveril ti asjadega. ' Värviküllases ja kaunite kostüümi-kaks klaveripala. Ikka aitas ema last kooli, gaidi- dega näidendis mängisid peatege- Foto: Vaba Eestlane Prantsusmaa presidendiks Siis järgnes endise täienduskooli: gtaudl koondisele või aitas kaasa laste osades Margus Kask Kallet, E-»^„-»-.S_ Ai:ili.»*f^«.JI IÄS i:«.^i»^^r^ 'i ^^^l^Jk õpüase Linda Kuke aktusekõne. eestikeelse kodutöö tegemisele. Peter Rose Antsu ja Pia Metsala '"^«6015 MlttePOnd lOl ligemale 1 mil|Oni haolego SeHISt Noor kõneleja vaatles emadepäe- ^^^^^^^^ ®^ Marjut. Murueide osas oli Juuli pil*eSideilTl GlSCCira| va mõtteid heas eesti keeles hu- f ^^ergesti, mis ema on teinud. Lindau Tuuleeit .^me Vahi, päik- p^ j g _ Möödunud pühapäeval Prantsusmaal toimunud presidendivalimiste! vaüti Prantsusmaa moorü^as stiilis, f on vajahkud inimestele, aga sekured olid Rita Lees, Tajmi Pe- presidendiks sotsialist Francbis Mitterand, kes saavutas vaListel ligemale 1 miljon häält rohkem K.v.a nn .V.hnnnH n , . . " . f"lf^' ^ss oma noo- tersoo 3a Merike Purje; metsapoi- k„j vastaskandidaat senine parempoolne president Valery Giscard dWaing. Äraantud häältest said Kevad on saabunud emadepäevaga, n toidavad 3a kaitsevad. Ema ni- sid Marcus Silmberg, Erik Naar 3a • 64.,a,t,„, Mitterand 52 p«)tsenti Lna Giscard oü sunnitud leppima 48 protsendiga. Torontos hakkasid and 3uba ammu mi on seotud rohkete mõistetega, Andres Nurm, lumikellukesed An^ . ^ . v ^ ^ oma kaupadele reklaami tegema, meile tähendab emakeel keelt, mi- ne Pedel ja Ki.a Puhm, sinililled Poliitilised vaatlejad mainivad, ku pahempoolsete vaadetega junevad Mitterandi ja kommi-juhtides tähelepanu emadele sobi- da. õpiti täienduskoolis ja eesti TÜna Pedel ja Kristina NÕu, pääsu- et senine president Giscard ei os- presidenti. ~ nistliku -partei vahekorrad; vaUe kihkidele, tundes, kahju, et seltskonnas. \ silmad Karina Tamm ja Lembi -^^i^^tl sidemeid luua laiade rahva- Uus president Mitterand tõotas ^ • M • u M V. * / .somjJeid äritsemise päevi pole Ta rõhi^tas m^vMo. ,MQ Y^^t^Vntf^ts M<^rkupnd Taniara »V^'=:J^^ga ja see sai talle saatusli- valimiskampaania ajal^ et ta ka- J^*^"^^^°^^^ J^^^ rohkem. emad on teid kasvatanud, näinud Tambre ja Uisa Novek. kuks. Ehkki ta valimiskampaania vatseb' natsionaliseerida terve rea Pf^^^^ A^^' Ta küsis: miks pühitseme ema- teie pisaraid ja rõõmu, ema on ala- ^i^^ kuulmas, et sotsialist Mitte- erapankasid, suurendada sotsiaal- [^"^7 meelde, et Mitterand po-depäeva? Ja hakkas siis asja algu--ti teie sõber, ärge unustage tema Näidendi intrügiks oli ajatu hea rand viib Prantsusmaa vastu ma- toetusele minevaid summasid ning kunagi võimule tulnud ilma ja kurja motiiv mi looduses kül- janduslikule kaosele, viljelda rahupoliitikat. Ta kavatseb kommumstide toetuseta ja kom^ ma tuule ja tWavate liÜede va- otsustas vaMjaskond proovida^ 1^^^^ hei, aga .ka heade ja halMe läs-- :to osas.; sest peale, leides, et kõigepealt on väärtust ja armastust". Ta soovi-siSski l k 23 aastase ajaväherai- mendi ja kuulutada juunis välja ministri Lavastuses oli lillede tantsu ja Murueide lauluesinemine.: Pärast kava tänas koolikomitee esimees H.Lupp autorit ja lavastajat Endla Komi, muusikalist juh uued valimised, üritades sellega ka ^otsiahs parlamendis parempoolsete võimu Uus kohti ja võimu jagamist idega. president võtab võimu üle P@Ol^S • öSlefrClf S ftICihCi "murdmist ja seadusandliku asutuse tõenäoliselt '25. mail. Presidendi politS6ihO'On@ kontroUi alla saamist. ametiaeg on Prantsusmaa põhisea- VARSSAVI Varssavi lähe- Poliitilistes ringkondades ooda-^ duse kohaselt ette nähtud seitse takse.suure huBviga, milliseks ku- aastat. i ' ti Lydia Aruvaldi ja aktusekõne ^Otwocki raudteejaamas põletas pidajat Linda Kukke, kellele õpila- S^^PP ^oon maha • kohaliku polit-sed andsid tänutäheks, roose. seijaoskonna hoone. Hoone süüdati põlema pärast seda kui kohalike elanike hulgas levis teade, et kahtlustatakse politseivõimud olid kahte arretee- «.B • •_ • • • • ,» ritud meest toorelt peksnud. Mõie- Kallaletung kuniiigas Jyan Carlosesoialisek mad mehed vabastati rahvamassi Jfõyandjale nõudel ja, politseijaoskonna hoone nuiinffldlii mSrvcimUe^ P^^^^^^ Parast seda põlema. Lääne- MMAAUDKRUUQ D ——^ Hmissppaaaamniaass oonn ppaanheemmppooooilsseedö tteerrrroornissttiitdt mmuuuuttuunnuudd H i M D B B i u u v iBHui vMHRii^^» rükidc Vaatlejad mainivad, et mee- viimasel ajal vä^a aktiivseiks ning nende aktsioonid on tõstnud isegi SAN SALVADOR - Salvadoris leolud Poola tööliskonnas'on endi- ^^es sõjaväelise diktatuuri kehtestamise võimaluse. Madriidis haavasid aiTeteeriti kuus julgeolekuüksuse selt ärevad ja mitmes linnas on vasakpoolsed löögimehed pommiatentaadiga kuningas. Juan . Carlose sõdurit, keda süüdistatakse nelja ähvardatud uute streikidega. Par- nõuandjat sõjalistes küsimustes ning surmasid kolm sõdurit, kutsudes ameerika misjonäri mõrvamises tel ajaleht Trybuna Ludu riidas J^ive rea demonstratsioone, milledest osavõtjad nõudsid möödunud aastal. Arreteerimine kahe leheküljelise artikli, milles^^^^^^"^^^ ' ' " Eesti skautlike noorte jüripäeva paraadilt: gaidlipkond „Põhjala Tüt- toimus kuus kuud pärast seda kui olid kinni naelutatud kõik need re- ' ^^^^^^ kuningas Juan Carlõse hiklustulede taga kiirust aeglusta-red** oma lippudega paraadmarsi. Foto: Ervin Aleve Salvadoris ühel külavaheteel mõr- tormid, mida partei konverentsil j^õuandja kindraf Valenzuela ja^öud kindraU auto kõrvale ja pai-vati kolm ühendrükide katoliku 14.—18. juulini kavatsetakse aru- Mäljastreigl taga järjel Põh ja-lirimaa vanglas surnud võitleja maetilRA auavaldustega . tema saatjaskonna autole toimus gutasid selle katusel© pommi. Nad nunna ja üks katoliku sotsiaalamet- Jada. Partei kavatseb muu hulgas j^^^jriidi südalinna tänaval, mitte" kihutasid - kiiresti sündmusekoha- Bik. Salvadori valitsuse^Tingkonda- ['!;^t.!!^^'l!''lxi.l kaugel -kohast, selt minema ning pomm plahvatas kus' terroristid möödunud es- mõne sekundi jooksul enne kui maspäeval mõrvasid: ühe: kind- keegi ohtu suutis taibata. ; ;^ ^ , . , J . rali ja politseiniku. Esialgu ei ole selgunud, kes oit ^Ü^lLü^r^^"'^' ^""'^ Politseivõimud piirasid kiiresti üm-^ a^^^^^ ber lähedal asuva Retiro pargi ja ; näöUselt on siin tegeniist' baski arreteerisid kahtlusalustena 12"ifri-. separatistidega või fashismivas- S , P©öla TalUDOeaade^ mest, kuid need vabastati peatselt. J tase 1. oktoobri, nimelise pa= Terroristid sõitsid mootorrattal hempoolsete vastupanugrupiga. dest mainitakse, et tõendmaterjali kirikuga ja tööliste iseseisva Soli-kogumine kuue arreteeritud isiku ^^aiisuse ametiühinguga. Kavas on kohtu alla andmiseks jätkub. üksikasjalise analüüsi alla võtta ka probleemid. agh OTTWA Poala Talupoegade Jaapani peaminister Partei juht loebus VARSSAVI:- Poolas loobus . -'BELFAST-W- Belfastis maeti suörte rahvamasside 'osavõtul vam liaiglas näljastreigiga oma elu lõpetanud Iiri Vabariikliku Armee (IRA) Zenko Suzuki viibis nädalavahetu-lügeBpbby Sands. Bobby Sänds maeti I ^ . puusärgi kandjateks olid mustades maskiäes'ja barettides IRA liikmed, kohtumine peaminister Pierre Tru- ^"^^^'^l kommunistliku partei g o gj^^^j^J^j^ kes tuüstasid puusärgi mulda sängitamisel ka Sahkumnd kaaslasele Ju- dežuga. Mõlema riigijuhi vahel oli ^^'thtT '7 ^"^^"^2,^' malagajätuks aupauke. ' - ^riti tähtsaks arutlusaineks jaapani ^fJ^J^^^!'^^^ ^ T " ' ' i l , , . . , , . Tr lupoegade Partei Inkmed on vii- . r ^ ^ ^ ^ ^ T r . * x . T u Ajalehtede himiangul võtsid ma- kuid teisest küljest ka halvast il- ^""^f^ ^^^P^^^^ pidurdamme Ka-^^^^^j ^.^^ ^.^^^^^^ kritiseerinud JERUUSALEMM - Juba mitu tusetseremooniast osa paarküm- mast, kuna matusetalituse ajal sa- ^^"'.^ k"™^^ kes oli kategoWiliselt "^^'^^^ ^^^^^'^^^''^ ^''^^^^^^ PEKING — Hiina võimud tea- . mend tuhat inimest. Vastukaaluks das pidevalt vihma. Kokkupõrkeid ^^^^ omavahel diskutee^ ^^^^^ talumeeste oma ametiühingu ^^^^"^^ vallutatud Iisraeh peamims- ^^^^^^ Hiina-Vietnami piiril on sellele poliitilise ilmega matusetali^ ühelt poolt iiri rahvuslaste ja tei- ^^^^^ ^"^"^^ ühendriikide presi- moodustamisele, kartes sellelt ilm- ^^^^ ^^^^^ ähvardab, et Iisraeli len- ^^^^^ viimastel nädalatel mitu rel-tusele korraldasid Belfasti protes- selt poolt politsei ja sõdurite vahel ^^^^ Reagan. Jaapani ja Kanada ^^i^ konkurentsi partei näpunäide- nukid hakkavad ründama Lubano- vastatud kokkupõrget, Pekingist tandid südalinnas mälestustalituse oli siiski teistes linnades. kaubanduslikud suhted on süski tegutsevale Talupoegade Par- rajatud süüria raketibaase kui mainitakse, et vietnamlased on nende isikute mälestamiseks, ^ kes " Bobby Sands oli mõistatud 14-ks ^"^duvalt erinevad kui Jaaparii- ^ejie. 62-aastane Gucwa nimetati ühendriikide diplomaatide katsed tunginud röövimise ia põletamise on' langenud ^ IRA kallaletungide aastaks vangi loata relvakand- Ühendriikide kaubavahetuse tule- Talupoegade Partei juhiks Edward Liibanonis rahu saavutamiseks ei otstarbel piiri läheduses olevatesse ohvriteks. mise pärast. musena tekkinud vahekorrad, Kau- Giereki rezhiimi ajalning ta oli ka õnnestu. President Reagan saatis Hiina küladesse, kust nad suurte Bobby SandSi matusefalitus Ta nõudis vanglas kõikidele van- b^^^^etušel Kanadaga on Jaapan poola^ pariamendi esimees. Gucwa liibanoni probleemidele lahendust kaotustega on välja löödud. Suu-mööduhud ilma vahejuhtumiste- gistatud IRA liikmetele poliitiliste ^ miljardi dollari ulatuses defitsii- juhatas möödunud kolmapä;eval ka otsima Ühendriikide ühe parima mööduja, mis oli ühest küljest tingitud vangide õiguse, millise nõudmise kuna kauplemisel ühendriild: seda pariamendi koosolekut, kus diplomaadi Philip Habibi, kelle nud neljapäeval, mil tekkinud võit-kadunu ema ja matusetalitust aga Briti peaminister Märgaret dega on Jaapan saavutanud aastas parlament andis oma kinnituse eesmärgiks on mõjutada' Süüriat lustes hiina võimude andmetel toimetanud kirikuõpetaja apel- Thateher kategooriliselt tagasi lük- 10 miljardi dollari suuruse ülejää- farmerite iseseisva ametiühingu ra- rakettide väljaviimisele. Liibano- surma sai sadakond vietnami sõ- • latsioonist rahu säilitamnseks, kas. - ' gi. jamisele.'. nist. ' ' durit. • • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-12-01
