Vaba eestlane , September 14, 1978

              VABA " M T M N I S nölj-aipäeval, g^temlsräi liS)78 —itiiiirsday, Septgmte 14,ITO Hr. 68 Nr. 68
Möödunud pühapäeval toimusid
G'len Cedar golfiväljakul Markhami
lä^hÄl kümnendad Balti meistri­võistlusel
golfis. ° Need võistlused
organiseeriti 1968. aastal Ja on ol­nud
kordamööda iga rahva organi­seerida,
mullu tegid seda eestla­sed,
tänavu lätlased. Kümnest
ylõisfclusest on seni võitnud eestla­sed
kuus korda.
Võistlused toimuvad 12 mängija­ga
meeskonnavõistlusena, kusjuu­res
\ kuue parima tagajärjed võe­takse
lõppkokkuvõttes messe. Se­ni
on Baiti meistrivõistluste ajaloos
parim tulemus tehtud 1^75. a., mil
eestlased V^õjtsid selle 405 löögiga.
Ä a v u tegid a l a s e d teise pare­ma
taga järje 470 löögiga. See teeb
ioiue parima kohta keskmiseks 78^
lööki, mis oh väga hea tagajärg.
Individuaalselt oli parim Alfred
Laöing 75 löögiga, mis on võistlus­te
kestel ka feohnaskor^ et eestla­ne
tuU esikohale; varem on selle
kiha saavutamMiR. Ennist jä A.
lfaning.V^\
l^õidukasse meeskoncia kuulusid
Rein Ennist kaptenina, Alfred La-niiig,
p; Ainymäe, Rein Aaslepp,
Arvo XJ^s, Mati Räigla,'Jaan Rut-
2iik, Vello Kilu, Olle Brunberg,
JoeParum, Jüri Merelaid ja Ernst
õunpuu. ' •
Golfimängu harrastajaid on eest­laste
hulgas kuni 50—60 mängijat.
Harkovis peetud N. Liidu 1964.-
1965. aastail' sündinud noorte ker­gejõustikuvõistlustel
saavutas Val­ter
Eülvet kaheksavõistluses esi^
koha 4988 punktiga. Kõrgushüppes
oli Paavo Berendson tagajärjega
1.90 teine ja Ingrid Puis kolmas,
1.65. Kolmanda koha sai ka Merike
õunpu' 100 -m ajaga. 123-. y
Vilnuses peetud N., Liidu ulatu­sega
meistrivõistlustel jahilaskmi­ses
saavutasid eestlased mõlemad
esikohad. Peeter Vehm, saavutas
195 ja Pee&sr Päkk
SEEDBOZ
UUS h
seadus.
Wmg tõsiasi on, et igaüks» kes tshafo
sisserämata või M a tulla kl§
õppimigdks või töötamis®^' 1 ^
Üõik korraldäaaa mus kodunt
eine
lahkuvad.
Niisiis saate neile' informatsiooni
mõjutab, siis esitage järelpärimisi
teile kõige Memas Kanada
immigratsiconike^ses.
Seal on ametnikud valmis teid kõigiü
Prahas peetud Euroopa meistri­võistlustel
oli odaviskes esimene
lääne-salsslane Mchael Wessing
tagajärjega 89.12, teiseks jäi N,
Grebnjev NL 87.82 ja kolmas ida­sakslane
W;Hanisdi 87.66.
20 km käimises tegi uue maail­marekordi,
ida-sakslane R. V/ieser
1.23.48,0.;
Naiste kettaheites saavutas ida-sakslanna
E. Jahi kuldmedali ta­gajärjega
66.98 ja M. Dröse hõbe­medali
64.04.
Kümneyõistluses saavutas kuld­medali
venelane A. Grebenjuk 8340
punktiga, jättes teiseks inglase D.
Thompsoni, hiljutise tähelepandava
võistleja Edmontoniš peetud Com-monwealth
mängudel, kelle taga­järg
oÜ 8289 | k Ä oli ida­sakslane
S.Stark 8208 punktiga.
Bevedy Hillsls, Kalitoiias,
täihistas oma 80-ndait süinrapäeva
ja lail#ul)nia
leja • IvaiK "I^esault. Juubilar on
tegev olnud;' ka. ©estlaste, _ peres,
ollEš Los Angelese Eesti MJaja
esimeste asuitajate hulgas.
Juiuibüaril avanes noorukihla
Tallinnas võimalus näha „Ham-leti**
etendust. Unustamatuks
jäänud elamus määras ita tulevi­ku
kujunemise. Juba 14-aasitaselt
algas pisiökdega Tallinnas jta la-vakarjäär,
kuld ka. juba samal
aastal viis seifelusrikas ;tee ette­võtliku
noore üŠA-^. Ncomtk
sai peagi statistiks New York
Metropolitan Qpera juurde ja
varsti algasid ka pisiosad filmi­des.
Lavaline karjäär viis noor­meest
ed^i bälleifcti ja ikaraMer-tajitsu
õppinia. 20-aastaselt oli ita
juba peatanteijajks New York Ca-plfcal
Theaterls: • . ' •;^'v-;
Beaitšelt hakati juubilarile paik-kumä
fihniosi Hollywoodis; Juu­bilar
oli osaliseks ka filmis Oho-pin'i.
elust ,^t Night W© Dream"
koõB Muniga, Merle Obero-niga
j a Comel Wilde'iga. Filmis
:„Jeif Pllöt''did ta kaaisnäit^
John Wayne ning Jajiet Leigh ja
„Ypimg Bessls*^ esines juubilar
koos Jean Šlmmoffisi ning Stewart
örangerigav Kaks 1950--ndail aas­tail
vändiarfiud filmi tehrf^r Kreekas,
nimelt ,3<[araithon" ja ,jlt Happe-ned
in Aithens''. I. Triesault on
mänginud vähemalt kimekümiies
Wamier Brothers'!, Columbia,
20th Century Fõx'jjt filmides.
Kui nad seda eit®e, siis ^õib jiiitffids,
et nad peavad tagasi minejna OSÖÄ^
probleeme korraldama. Ning s®8 ^Sib
Ikujuaeda^ elu üheks suuremaSss
pettumuseks.
Siin ongi see mm^ ^
osa. Teid
Andmed saate igast Kanada
immigratsbonikeskusest (Canada
lanmigration Centre). Või soovitage
omaksetele oma elukohas; kontakti
astuda Kanada valitsus® viisabürooga
(Ganadian Govemsnent Visa Office).
Oli seal tasuta.
usaldavad. Teie ülesandeks on
Mndllaks •teiha,.etnad on õieti
Kanada immif
moderniseeritud. See on nüüd
õigiUsem ja m»sa^^ Kui teil
pole täiesti selge kuidas uus seadus
Md, teie, peirefenda või fteie sõpra.
Kui teie ise või keegi teie tuttavata
elab Kanadas „alalis© elanikuna"
(sisserändaja, kes pole Kanada
kodanik) ning kavatsel^ välismasÄ
veeta kauem kui 183 |»eva ü&sfcöife
mlssugissest 12%m]lisest pmoodlstp
siis tagasitulekuks on vaja t a g a s i ^
t u l e v a elanifeu lulya
(Retuming Resident Pennit).
Täps^Eiaid andmeid saate kohaükii^t
Kanada immigratsioonik^skuse^
(Canada
ImmigrationCanaäQ tmmigratiohCano^
BudCuHen,Min{8ts%)
BCDCD
jiiiiiiniiiiiin|m«]iiiiiiiHiiiiiiiiin^ habe,
veine
alles
gude
praegusel Nikonovi nime
kandval tänaval nr. 36. Nikonovi,
vägilase, 1941. a. surnud, aga
1957. a. postuumselt Nõuko-
Liidu kangelaseks tehtud
Pärnu Koduloomuseum täienes. salu lossipargis kontserdiga, kus
madruse ausammas võistleb Kad-
On põhjust arvata, et mitte ainult ilmetes
vihmad ei pese seda vene jumalat,
sest sageli on ka pika põuaga õn­nistegija
habemetutt värskelt
märg... Aga sealsamast alleelt
leiab viieteistkümne kastanikäga-ra
käevarrejämeduste tiivede va­helt
ka iMiiÄall Ivani poja pea.<rä
on lausa paas, niisugune Joukahai-i
m , i kelle Väinämöinen parajasti
„pinnasess8" on laulnud, üldiselt
ei tea tallinlased ega turisti<M sel­lest
^kulptuurikunsti shedöövrist
midagi; A.Kivi^ oma raamatukeses
isikukuitusest Tallinna tänavani­medes
mainib^ siiski, et, Jaak
Soans 1970. a.y,seeVäi2mmöinen Oli
ohiud, kes Kitsehabeme Tööpuna­lipu
Ordeniga Kalinini-nimelise
Tallinnal Elektronitehnikä Tehase"
ees. Telliskivi tänava ääres, rah­vaste
s^õpruse muiTipse sis
:Mautoud.\.:\.;
Teine Väinämöise võimetega
skulptor on olnud A. Eskel, kes
^,Kadrioru e alla" maa
sisse on valanud Tallinna ühe va­nima
monumendi autori — Äman-dus
Heinrich Adamäoni. Hämmas­tav
samasus meie akadeemiku ja
Milo^l tehase; treiali, nägudes .ja
selle tõttu mõ­lema
büstidki mi sarnastesse si­tuatsioonidesse
sattusid. Samal
aastal (1902), kui Adamson „Rus-salkat"
Kadrioru rannas üles sea-dis,
Volevat Eitsehabe- Tallinnais.
marksistlikke töölismhmi ühenda­nud
Ja samal aastal, kui „Lemni
võitluskaaslane^' lõpetas Tveri ku­bermangus;
külakooli (1889), oli
kümne aasta eest Peterburi Kuns-ti-
ülakooli lõpetanud Adamson ju­ba
Pariisis auhindu kasseeriniasi
Meie loos on sünnis mainida, et
nagu Bärenstamm tallinlastele, nii
tegi Adamson poltäavlastele Peet­ri,
äga ainult elusuuruse — ja see
seisvat seal praegugi lahinguvälja
muuseumi ees.
Kõigu asjul, isegi välmituil,na-^
gu seda on vene vägevate kange­laste
lood, on omad kummalised
seosed ja ühemiušed, mis ainult
võhikule juhuslikena võivad tun­duda.
Mis näidetesse puujto; siis
ehk — ühest ainsast Allalt .laab.
Professor" Amandus Adamsoni Eus-salka
pandi 1902. aastal Kadriorgu
püsti, ikadriom rajas Suur Peeter
oma naise Kadri auks. 1902. aastal
aga elas Kalinin, M a see Kitse-riorü
rannas Russaika iluga. Rah­vas
kutsub teda Nikunossovikš;
Miks? Selle pärast, et see madrus
„piinamisest hoolimata ei reetnud
sõjasaladust" (ENE). Mis saladust
võis teada see madrus? See-ep see
q^gi, et keegi ei tea, ka need mit­te,
kes ta biograafiaid sepitsenud
on. Venelane vajab sääraseid kan­gelasi,
nagu iile lahesopi Tallinna
peale tormi jooksev Nikonossov.
Sälerdust hulka ülejooksikuid-ja
argpükse pole maailma ajaloo kes­tel
tootnud ükski sõjavägi, kui too­tis
T^ise maailmasõja vältel„kuul-susri:
eas ja võitmatu" Punaarmee.
Aga sõjasaladusi nad juba välja
ei andnud! .
Loo lõbusamaks lopetamis<šks
veel luks väike detail TäJlinna Ime-ilusaist
au ja kuulsuse, venelaste
au ja kuulsuse sambaist. Koos ma
haVõetute ja -niaetutega 'oii meie
olünipialinnale neid monumente
poole sajandi jooksul kõgunemid
pool sada. Oleme siin kirjutanud
paaristkümnest.
^ G r g a r i i i ja':Mitshur!m,;
kange mehe nunega Tallinna täna­va
nurgal on haljasala, Kainestus-maji,
aga ka ajaloolise Wismari
rav€lliim l^ied4 -~ ja s^^^ nelja-kanj^
iline raudkivi Kristjan Raua
auk^. Ilus kivi. Pisut maad vana
vallikraavi noole asub avahk käim-
, mõni aeg tagasi uue eksponaadi­ga
— rohkem kui kahesit tiiian-dest
vanast mündist koosneva
aardeleiuga. Enamik münite on
Liivi ordu killingid, vermitud
XVI sajandü Tallinnas (Reva,lis)
ja Riias. Teadlaste arvates oli
need peitnud jõukas (talupoeg või
kaupmees' Lüvi sõja algul. Äsja
leitud mündid räägivad sellest,
et Pärnu oli juba kauges minevi­kus
tähtis kaubandusikesikus.
Haapsalus toimus
Eesti koorijuhtide segakoori kokku-tulek-
seminar. Kokkutulekul tööta­ti
põhiliselt läbi 1980,- aasta üld­laulupeo
repertuaar ja valmistati
ette prof. G. Ernesaksa 70. sünni­päeva
kontsertkava. ;Kokkutuleku-gä
tähistati ühtlasi koori 20. tege­vusaastat.
Seoses kokkutulekuga
esines koorijuhtide segakoor Haap-lauldi
G. Ernesaksa;loodud laule.
G. Ernesaksa 70. sünnipäev pn 12.
detsembrE.
Tallinnas Valdeku tänava saun
on viletsas seisukorras. Samuti
olevat personal lohakas ja hooli­matu
oma töösse suhtumises.
Nüüd seletatakse, et viimastel aas­tatel
on süski õnnestunud Tallinna
saunade seisukorda parandada.
Suurem remont on tehtud juba Va-na-
Kälamaja, Veerenni, Sihi ja Ka­linini
tänavate ning Pärnu maan­tee
saunades. Varsti alustatavat ka
Valdekii tänava sauna remondiga,
mil saunale nii seest kui ka väl­jastpoolt
antakse / viisakam väli­mus.
Kuidas on personali viisaku­sega,
sellest ei räägita. Küll sai
kütja Kesamaa karistada M ta 24,
juunil ei ohiud /Õigel ajal tööle tul­nud
ja inimesed ootasid suletud
uste taga. Aga kes siis jaanipäeval
pidi sauna minema!
la,
Mi
da,
ilus
nus
„M" ja „N^Zh" ustel, m
avist" üles saab treppi möö-müle
serval seisab väike, aga
karu ausammas. Ongi vist ai­ne
"
nas, sest Koordi „Hirv" voi „Mets-kits"
on viidud juba tuppa sooja.
Miks seisab karu seal peldiku vä­ravas?
Asja pärast, agiteerib. Tal­linna
väheseks saanud avalike pel­dikute
hulgas on see asutus valli­kraavis;
järjekorrata kättesaadav.
Kam meenutab igale sisenejale:
^,Situ ruttu, karu tuleb!"
Meile, taas fcapituleerunud tal-linnlastele,
meenutab see ^:eel mi­dagi:
ori vaja .dissideerida ruttu, et
Vene kärn läheks.... •
24. augustil avati Tallinna Kuns­tihoone
näitussaalis Soome kunst­niku
Štig Fredrikssoni teoste näi­tus.
S. Fredriksson sai oma kunsti­lise
hariduse Helsingis Vabas
Kunstikoolis jä Soome Kunstiaka­deemias,
kus ta viimased kaks
aastat on töötanud ka õppejõuna.
Tallinnas on esitatud viimaste aas-taküninete
teoseid.
: Kuna vihmase suve tõttu on oi
nud raskendatud freesturbatootmi
ne, siis
mise ülesanne osaliselt täitmata,
mis tähendab et kütteamet pole
saada vajalikul määral. Selle puu­duse
vältimiseks pandi maksma
kohalike fcütteressursside varumi­se
lisaülesanded. Metsamajanduse
ja Looduskaitse Ministeerium peab
käesoleva -aasta neljandas ja 1979.
a. esimeses veerandis varuma ela­nikele
25.000 tihumeetrit Idittepuid
sanitaar- ja hooldusraie korras.
Inimesi endid aga suunavad kütet
varuma linnade ja rajoonide täi-
:evkomiteed. Ka kolhoosnikele ja
sovhoositöötajaile tuleb varuda
25.000 tihumeetrit kütet, mille ko­haleveol
peavad ettevõtted ja täi­tevkomiteed
neid igaldilgselt abis-arba.
Eesti üllõpilasmalevaš peetak-i
täriavü .parimaks töörühmaks
Taebla oma. Osa gruppi kuuluvaid
tüdnikuid nagu Maarika Korm ja
Külli Velve(?p olevat olnud nü aga­rad,
et nad värvisid kahekesi nobe­dasti,
nüöelda vahepalaks, Taebla
kooli suure vaha hoone: ikka päev
ja külg, päev ja külg. Vahepeal
käidud -ka heinatöödel. Ometi po­levat
Taebla kooli direktor neile
koolist kasutamiseks rohkem ruu­mi
andnud, kui ainult ühe toa. Kui
siis noortele külalisi tulnud, tuli
ühest suuremast ruumis magamis­asemed
välja viia, muidu poleks
nad sisse mahtunud. Koolidirektori
usalduse noorte^astu oli kaotanud
eelmiste aastate kogemused. Kok­ku
olid noored teinud tööd 42'
rubla väärtuses.
mim
E N N A
AJDVOK/
Hoom 1912, Roy
Toronto Do
Postiaadress; PJ
Ont. (Bay &
Telefon:
24-tuxidi telefo)
A D O P A
H E T H E R I N G 1
P A I
Advokaai
,365 Bay St., Sui
"õhtuti 447-201]
RAAMÄTi
tnimiMmatsmssr
J O H N E .
• • : ; . • : : - (
Chartered
55 Universitj
I Toronto, 0|
Tel,
(Al^
Nüüd äkki Mc
läänemaailma
ees, ei hei, pois
meie oMimpiaK
sele me neid ei|
mida Venemaa
tulgu läänemaai
ma. olümpiamj
üks 5-rublan
oma küljel Tall
Eesti vabariigi
unustanud eesti
jutamaet, et s
gatta. Kuidas s
Tallinna regatta
le eestikeelset
raiha pole vaja;
Kui Kanada
olümpiaraha, k
neid müügile V
on Moskva osav
tanud (maailma
ni. Washin
rahade müügiM
kult N. Liidu si
. ronin, kes tooni'
vastutulekut US
le. Ameerika r
öh juba asimud
tegeleona.
Ameerika ärir
mer tõstis nl
põhjusel, et ei
atraktiivsed jj
ring (?!), teiJ
kavalalt lubaj
gist 3% raliaj
oiümpiakomitj
mj.s võivat 'tfJ^^J
ni dollari USA-sed
neid hästi d
loodavad, et mi
gid laia vene
avanüs©
tsheki USA olij
Nüüd on süsi
nud ootamatu
Praegu on kii
kott N. Liidul
rahade vastu,
nelaste finarj
janduse ruind
Mitmed Kanadd
ba kuulutanud,!
enam venelaste
testiks sealse õ3
õiguste kokkulej
rast ja kutsuvc
üliinema. Asjas^
et boikott nendj
alles algstaadiii
varsti .üle,Kant
Icui arvestada,
maatika ärime