1978-09-14-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 68 ^TLmE- neajapäeval, 14. sm»^^. 1978 - Thursday, September 14, l OT
„Oma Saarel".
Tammy Tomšm
j a ifcasfcmise korral
Ilsest palju sügavale
põhja ^neme
Liviskülustiku; Kasii-mujale
juhtimist
Vesi jiüiitaikse ix>-
jdusse kaevatud ja
id feaem K a pa-
5t ja^Änufti p ä a ^
mekut jätkub tugev
[iide nädalate jook-
>n kasta väiiemalt-
[Briti kuivade, !^de-
Ide ilmade korral
iamini. Küllaldase
jus mullas on palju-
>aõmiestuinise |Mh-tundlikud
on okas-
5tmine s:ügiselkU"
Ikülmamissni on sä-
|ii kevadine jäsügi-
Nü va&tisitutaitud
I kasvanud okaspuud
5l niiskust või need
kuivuses. Okaste
ka italvel vee kao-"
dv sügis või; okas-
Ikuivades maja imf-
|uva katuse all, siis
t ähelepanu pöörama
|sele ikuni maapinna
On soovitav okas-
^•ahel pesta. Eriti
cie tahma ja tolmu
Idime' k a mõningate
fiimise. Okste piser-la
päikesega ei ole.
le kord või kaks
vesi tungiks vahe-
)lli sügavusse. E r i ti
Imalatel on vajalfe ti^
le. Vast pandud
[ajab kuumadel päe-;
F tugevat kastmist,
vavad rohulügid na-vajavad
vähem veifct.
Fähene vee kastmine
I) kasvatab murule
iduliku; juiiri^tiku.
Imiiru vajab samuiti
pt, 'kuna suur c sa
takse puude poolt,
itmisel murusse i m -
lel sageli vesi jookseb
|la. Sellisel juhul p ^ .
I>eent pihustit, kaiS-
^ u (timde, et uduiš^
aega, muhunättasse
pem kc^uaia maapm-üleliigselit
ImiValkB!
iemete korral äius-.
It: kastmist; Pideva
^^eekoguse lisamisega
jiiame kaunina iliiaia
pne viljaüca' kö^vil-ie
saagi.
Paari nädala eest aiädalaiöpul
viibisid New Yorgis koosolekul
kõik X I meeslaulupäevast osavõtvate
kooride juhid — Maiti Tammaru
BaMimorest, Ants Laan
Cfo(nn«5ticutist, Harry Toi Torontost
j a E r i k Veski New Yorgist
ning tegid4õplifcu laulude valiku, i
Kava kujunes väga huvitavaks
j a ulatuslikuks meeskooride re-psrtuaari
paremikust. Üldkoori-dele
jäeti 12 laulu ning Toronto
E ^ t i Meeskoor esineb solistköo-
-rina viie lauluga; Kaiasbegevad on
rida ifcoori solistis n i i iECanadasit
•kui.IJSArSt.^::
osas kujuneb mees-sanmiti
l u m ^ ja^
laiaxdaiUislIkuks, kuna tegevad on
neli (mees- jail?suks nai^š^^
ElsmafcordÄ/ näemie' 1 ^ Ybrgis
Toronto Eesti Meeskoori üÜt juhti
Asta Ballstadti j a newyorklast
Katrin Veskit jMatamas M
koorä. A. Balisj;adt dn tegev k a
kontserdi iklaverisaadetes.
X I meeslauilupäev jääb pifce^
maks aj aks üheks viimaseks suur-üritužšks
koorilaulu^ a ^ New
Yorgis, vähemalt järgnevaks
viieks aiastiks-Järgmijseaast^ kevadel
toinii]£. Torontos l a u l ^ ^
millega tähistatakse IIQ aasta
möödumist esimesest laulupeost.
198(X ä; s u iM
mis Eesti Päevad, - Nõnda
X I I '
toimuda Kärmed alles '1981. või
1982. aastal n i n g seejärele mitte
snne 1983, a; New Yörps.
Seekordne laulupäev peetakse
Arnieeoiia Kultuurikeskuse saalis,
pühapäeval, 8. oktoobril algusega
M . 2 pl.,mLÜlefö järgneb sa-maS;
ko]ias k l , 7 õ h t ^ laulupäeva
koosviibimine koos külalisikoori-öhtuneköosvüblmine
on kaetud
landade juures, 1 ^
ja meeleolu-mui^lfca on Leo Plesr
kowi orkestrilt j a läiduettekan-deid
on n i i ühend- k u i üksikkoo-ridedt,
samuti* laulumeestelt t a n^
sumuusika s a aM :i
Toronto Eessti M e e ^
eriti rq-hikearvUliselt New Yorki;
2 bussi on lauluvendade tarbsks
csi tadmiud mujelei &m arvas,^^^us seda tööd pas^mini teeks
S.Kexscm, et kas eii saaks Kultuu^J^^^^^^^ suurema prestiizhi.
[@sfi ICyusfld® iCeskysele
Pärkiha ja protokollijaks
Helge Kurm. Oma avasõnas Senine esimees M. ^ ^ J - ^ - ^ ^ Kultuurikogu on lubamatult
kaua koos käimata olnud. Mõned katsed on !fSl ^"^^
jäänud koosolekud pidamata pole E E K ülesanded tegemaU ^^^^^'Z,^f^^^ 3^ Kanada Eest-;
laste Kultuurifond m pSdevalt t e g a t a u d Ja. nende tegevus on saanu inmnatuks sSiBSeg eesti M -
-tuurielius. ••
Tegeivpsaruande esiitamise! nen-^
diti, et viinMe^^^i^^
14. mail 1975. a . Vahöpöalsel kolmel
^ t a ü m siiski toimunud üü^
ühjsuaitus Metsaülikooliga, võeti
osa EKN korraldaitud rahvuskon-verenteist,
oh yimunüd üks loeax-guohtu,
pidevalt on jätkunud
EECK KontsertbüECM) seeriakont-sõrdid
jä kultuurifondi a i Äd
väljajagamised. Kai^aaMone jäi
esstamata, kuna liiklusSjtre^i tõttu
ei saaatüd kangel; elav laekur
kohale tulla. -Küll on teada, et
fondis on ca $300 ja kassad $100.
Tegevuskava
asumisel seadis Stella Kerson
üles neli punkti,..mis jäid arut-
Jemise:.aluseks:
i) Kas sulgeda organišatsiooh
või edasi 'tegutseda;' 2) • k u i - e cM
tegutseda, siis mülisel kujul, Š)
Eesti Kontsentbüroo eraldumine
j a 4) Kanada Eestlaste Kultuurifondi
küsimus. Ifeimese^j^^
vas esimees H. Pärötia, et kui^i'
aiktüvsus on kahanenud, ei tohi
kohe veel seHe llkvideeriniisele
asuda. Meil on lülesandeid, mis
kohustavad. K a teised jagasid
seisukohta, et raske on teha otsust
tegevuse lõpetaisniseksj
Anitlemisel leiti, ©t Kultuurikogu
tegevuse on üle v^õtaiud Eesti
Kunstide Keskus jä eesti ühiskond
pole midagi kaotanud. Otsustati,
et jatotaikse iniingilv^^
Kuna aktiivne tegevus
rikogust moodustada nõukogu,
kelle ülesandjelks on airiult itasa-kaalustada
teiste organisatsioom-de
vahekordi j a lõdvendada nende
i ? a h e l i s i^Ä Tulevikus
võiks see grupp hakata amtaana
küsSmusi, mida seni ipole tehtud.
Lõpuks arvati, et I^^^M
leiab olukordi, kusi ta saab mingt
suguäeks nõupid^steks kokku
tulla, süshaikkab I Kultuurikogu
teguitšema. • -
Kontsertbiiros^ kiisimuseš i d -
ti, et kuna see on olnud täielikult
Stella Kei^soni ettevõte,
mis on töötanud ainult Kultuurikogu
erableemlmärgi ja pat-
; ronaazM all, siis on;, see iseseisev
ettevõte mida
: vormiliselt^ v a Ä s
Kontsertbüroo
E ^ t i Kontsert-
Kultuunkogu on täoulik, et Stel
la Kerson selle 'kaudu rikasta?
. Senise
Kultuurikogu
uueks nimeks on
hvLtm, mis oh E ^ t i Ä
Keskuse lükmesorganisatsioon.
Kanada Sestlaäte Kultuurifosi-di
probleeme vaadeldes leiti, et
sellel alal on Kuituurifcogu itege-vuse
teatud aktiivsus edasi elanud.
Gmiati tulevikku vaadata ei
ole 'Suuremat aiktiivsüsit
j a itöö andmine Eesti
Keskuse juurde ipleks hea ülemi-nekuvoim
kuna Eesti Kmistide
Stipendiumite fond on juba va-
?^^tide Keslcuse juurde
õlefe lihtsam kui k a au-sinna.
Ikuuluks, mis
toetuste aiidmist, kuna-
S. Kunstid© Keskusel o n maik.
suÄastäate. •
otsustati Kanada, Eest-
Kultuürifohd ja selle
summad iile anda Eesti Exm-
; ,t|öe Keskusele.. . / ;'•;
Foiid jääks oma struktuurilt endiseid,
kuid fondi uus juhatus,
smiii 9-lirkmeline zhürii tõdeks
icomplektearimisele E: Kunstide
Keskuse kaudu.
Valimistel valiti uude juhatusse
kohal olnud eelmise juhatusel
lütomed H. I % k m a , M
son, Maie Landra, Helge. Kurni,
V. Hubd, E . silm j a A. Lee hing
üueaa Reet MartennSehr. Neist jäi
esimeheks edasi H. Pärkma, abiesimeesteks
V. Hiubel j a A. Lee,
sekretäriks H . K u im j a laekuriks
E. Silm;
tTue juhatuse esimeseks ülesandeks
on iiiksnfifikonna aktiviseerimine
ehk nende isikute üles leidmine,"
kes kunagi liikmed olid.
Samuti rõhutati noortele suurema
tähelepanu omistamist ja
rfende organisatsiooni tegevuse
juurde .toomist. Kõigepealt aga
lubatud adi üleü^ande teostami-
Eesti Kunstide Keskuse aasta-peakoosolek
toimub 27. septembril
kell 5 p.l. BVmr Seasön's hotellis^^^
Ävenue Road. Pärast koosolekut on
ette nähtud koosvübimine, millest
kõik asjahuvilised võivad osa võtta.
Koosviibimine algab kell 6.30
kökteelidega ning kell 7.30 toimub
õhtusöök. Kavas on muusikalised
ettekanded stipendiaatidelt ja moe-nMtus
eesti * näisvõimlejate esitusel.
Osavõtust teatada järgmistel
telefonidel: .485-0531, 488-5895 ja
m-im.
l^kautiiksus Lembitu Malev tähistas Kotkajärvej juubeliaastat
nädalalõpulfflagris 9. j a 10. septenil]|rO. Laagri^ oli 83 osavõfc^
jat ja sellega komplekteeriti USÄrS löinumud; ^uurlaišgrl tõttu p\
^uudulilkuks jäänud treeningprogramm. Esimene nädalalöpu-laager
tolmus teatavasti sü^arja-pühal. Laagrite ühine märk
oli pühendatud Kotkajärvele — ,jKaljuküa^ oli esimene
Lembitu poiste laager Kotkajärvel ja ühelgi suvel pole
seal pidanmta j^nud Ilus^^^^^^ta
pühapäeva homiiniikiiil; j a huvitav tegeivuskava •võimaldasid poistele
hea
Toronto häridusosakomm f i -
nEsnitseeerimisel algab Northern
Secondarjr Schoolis, 851 Mt. Plea-
Raamatukogu, käsitöö-, male-ja
bridzhiringid alustavad tegevust
kolmapäeval, ^. sept. Eesti Majas.
^ i ^ . - JUHATUS-.
Lembitu Malev peab visalt kin-;
ni skautluse asutaja lord Badeh-
Powelli „skaudi-aasta" printsiibist,
mis koosneb §0 nädalast sir
setegevusest ja 2 nädalast laagrist.
Tehniliste vahendite ja moodsate
treeningvõtete tõttu on mõlemad
pooled lühenenud^ kuid
kumbagi ei saa ära jätte;
asendada. Nädalas laagri teostas
Lembitu Malev kahe nädalalõpuga;
Laagris viibis neli allüksust.
Igal üksusel o l i erinev tegevuskava,
väljaamtud mõlemad skaut-riihmad,
kes tegutsesid koos. L i -
s Ä s u s e moodustasid- laagrist
osavõtvad vanemad, kes seekord
aitasid' laagrit ja Kotkajärvet
tööga.
sant Rd.
niise Mansi Tegitreerimine 25. ja
|6.sept.
mub iga
rahvarõivaste valmista-:
ja tooli (wing-chair)
l;tugstoo!:---rl:.W;M
•Kõik uue; riidega kaetud
Tel. 534-1542
Helistage
d,. pmutood jMe.)
J. Meiusi 225-3283
OV T I C A L S;T;ü D10 • Ltd.
R. SCHMID, saksa optik
Bmr valik euroopa prilliraame:
Žeiss, Rodenstock, Metzler
Spetsialiseerunud contact lesislde
alal
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääne
pool Dundas'e subwaiy^d
TELEFON 535-6252
Laagri üldkavas
tundmine, laagriehituste ja kanuu
käsitamise treening, mida
vanuseastmetele vastavalt rakendati
kas •mängu,;, võistluse
või trillina,.. ;:.^
Lisaks nendele sport, millest eriti
põnev oli maleva spordijuhi dr.
Jaan Roosi ,,jämütusrada", kam-miorkestri
ja laulu harjutused
ning noolepoiste tantsutund, kus
Hugo Valter õpetas oom loodud
poistetantsu. ,^lpere lahing''. Individuaalselt
võisitlesid 'vendujr
skaudid vibulaskmises: I Robert
K i v i , II Martin Pede j a I I I Ralph
Leis.
Laagris toimus mõndagi huvitavat
j a meeldejääyat. Skautide
kammiorkestrile andis helitausta
Robert Vessmanri kümnekonnast
instrumendist koosneva trummi-patareiga,
mis esines k a laupäeva
õhtul lõkkel Lõikkel tehti k a teatavaks,
et noolepoiste pärvikus
toimub kahe näcMa pärast erakordne
sündmus — kaks
Kotkajärve juübelimärk Lembitu
laagriteks. Märgi kujundas
j a valmistas Heino JÕe. Nahka
pressituna sai selle iga laagritest
osavõtja — kaiidmiseks kuni uue
kievadeni. ,JCaijukünkä" 1953
esimene laagei" Kotkajärvel;;
Lk. 8
^ •
nCK lOm © W N A P P L B
0 Weekenös & HoUdays 9 a^n. -
Weekdays: --- B y Appoiiitme^^
® ,^>ples^^
® Noladders ( M sized a p p ^
•® WEALTHY ÄFPLES SEPT, 2 TO $EPT; 16:(APPROS.)
<D MONTOSH, CÖRTLÄNi), SPÄRTAM SEPT. 16 TO SEPT. 30
.®;;For i j i ^ 833'
Hwy 400 north to King~Nob3et6n cloverieaf. Turn^^e^^^^^ U
lights and t um northon Jane S t and proceed 2% miles and
you see the apple Signs. Turn east at Jane and Green ImQ as
directed.'' •
nurgal, Bathursü ja Yonge
TELEFON-225.0824 :;;;; ; r;^^
iMneih, M @n peeii maitse
Äri avatud: teisip., kohnap./neljap.9--6v ideedel
(Esmaspäeviti suletud)
aakrit iusa metsaga maa, 90 miili Torontost, 3-aakriline Järv.
"Hima sisse kuulub heas korras; 6-immese;
alumiiniumpaat.
Küsitav hind $57.000.—
Lähemaks uiformatsiooniks tel. 222-7575 või 881-1
Õhtul kell 7. õpetus toi-kolmapäeva
õhtul kella
Rahvarõivaste valmistamine on
seoses ajalooga, tekstiilteaduse
arenguga j a õmblustehniliste oskustega
ning nende õpetamine on
! süstemaaitilise raamistikuga, õ p pimine
on väga aeganõudev, õppekava
on kaheaastane ja eriti teretulnud
on need, kes omavad kanada
õpetajakutse.
Klassi nknekiri oleks vaja enne
koostada, et vältida „Estonian
Embroidery" klassis teisi rahvusi
Selleks tuleb eeLregistreeri-äa
telefonil 239-9587; K u i 26. septembri
õhtuks ei ole klassi komplekti
— 15 isikut — registreeritud,
siis jääb kursus ära.
juhatajaks on Tallinna
Naiskutsekooli endine
õppejõud Eha Toomberg^ keda
abistab ikutselihe õpetaja Endla
Komi.
Aeg OEE-. mõtelda talvepuhkuse, veetmisele • lõunas,
reservatsioonid varakult.
Tehke oma
; Lk. 1064361
EESTI MAJAS, 958 BROABVIEW AVE., Toronto. Ont.M4K ;2R6
Tel. kontoris 466-4813, õhtuti ja nädJõ^^
Üksik vaneni naine soovib
eiilba Ja köök või 2 tuba ja köök
Eesü Maja lähedusse
HeHstäda igal ajal tel. 461-2961
KLAVERI JA TEOORIA TUNNID
alates 15. septembrist
• pr. R E E T M R T E N - S E H R .;
B.Ä., B.Ed.,^ B.F.Ä. muusikas
254 Hillsdale Ave. E (Peetri khiku
lähedal) © Tet. 484-0495
Kristal, kelle pojad ön praegu
parviku ililkmed.. Teise hundujuh-tide
paarina abiellusid dr. Andrus
Voitk j a Maie Sutt. Soe on väga
hea r ^ a i am jparvikule, tähendas
iõkfcevana Jäimesäär.
toimus K(^tkajärve vabadussamba'm,
ita$;Jämesäär jutlustas
poistest, kes tahavad pa-.
meesteks
Vihmasagaratest hoolimata
laagri tegevus, fcaivakohasek käiku
^kuni vihm ilakkas.
(Endhie Parkway äri)
5 ust läänepool Spadina
T ÄHELEPANU J Uued lahtioleku ajadi; esmasp
'••:jaup.-8-4, ;•;':",;•;.
Palume suuremad leiva ja muude pagaritoodete tellimised
sisse anda 2 päeva varem. Aitäh!
[ I 1 I T I 1 V I I ' - I r ! • MiiimiiimiimM—•
Linda Sildva j a Rein Raud panevad
leivad -ühte kappi;.;
Linda j a Reinu abiellumine on
juba kolmas juhtide pulm Lembitu
noolepoiste pärvikus. Esimeesed
ölid^Henn.Kurvits'-••.|a Tiiu
3. Tarmo Söötis, 4; Tarvo
Eistrat, 5. M a i k Evärd.
Juhtidena tegutsesid laagris
HaroldKivi, Asko Kütti jä Heino
Ä , noolepoiste juures Kexmet
Meipoom, Ülo Soots, Rein Raud
Alar Põldma, Luule Kann, Linda
Sildva ja k a t rm Kannel; skautide
juures; Evald Oder, Viktor Vess-n;
ann^ Toomas Sepp, Richard
Laanivere j a Robert Vessmann
vendurite juures Anits Evard
Toomas Kütti. Laagri ipeaperenai-
^eks Olli Aino Toiger, perenaisteks
Xoori Teas, Ellen Jõe, Mari Vesk-oja,
Vivi Meipoom, Juta Silmberg
ja Mare Kask. Tožt o l i väga hea
^arikkalik. ^
^ Huvitav ;on veel märkida, et
esimese Kotkajärvel peetud ]:iem-
^itu laagri /koosseisust^^
kolm osavõtjat k a praeguses laagris
~ Kannet Mteipoom,^^^^^^]^^
fcsta ja Heino Jõe. Kaugelt oli
laagrisse- tulnud Henn Kurvits
poegade Andmse j a Pauliga. Perekond
©lab Gananoques ja poi-niaastikiijodksal{
sid Malevasse
tuli võitjajk^ K a r l Konze, 2.-
9-liitriiie MEHU-MÄIJA
alumiiniumist
Isad tegid ^ubli töö Kctkara,
mis nüüd on juba enne luäne tulekut
kõlbulik k a murdmaajooksuks.
Isad j a pqjad võistlesid jät-nitusrajal,
olles vastastikku teineteisele
kohtunikeks. Poiste tulemused:
i . A I I I ^ Mägi, 2. Erik
Tallmeister,
Erik Runge,
3. Midiael Sadul, 4.
5. Robert Sermat,
6. Paul Ped0. Isade j a juhtidetur
lemused: l.j Tõnu Altosaar, 2.
Toomas Sepjp, 3. Vaidö Rooneeni,
4: Jürf
Saadame ka posti ted
KINKEESEMED JA
DELIKATESSID
SOOMEST
M u-
.• -.„,„,J^''
5463 YONGE STREET, WILLOWDALE,
ONTARIO M2N 5S1 222-7575
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 14, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-09-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780914 |
Description
| Title | 1978-09-14-05 |
| OCR text |
Nr. 68 ^TLmE- neajapäeval, 14. sm»^^. 1978 - Thursday, September 14, l OT
„Oma Saarel".
Tammy Tomšm
j a ifcasfcmise korral
Ilsest palju sügavale
põhja ^neme
Liviskülustiku; Kasii-mujale
juhtimist
Vesi jiüiitaikse ix>-
jdusse kaevatud ja
id feaem K a pa-
5t ja^Änufti p ä a ^
mekut jätkub tugev
[iide nädalate jook-
>n kasta väiiemalt-
[Briti kuivade, !^de-
Ide ilmade korral
iamini. Küllaldase
jus mullas on palju-
>aõmiestuinise |Mh-tundlikud
on okas-
5tmine s:ügiselkU"
Ikülmamissni on sä-
|ii kevadine jäsügi-
Nü va&tisitutaitud
I kasvanud okaspuud
5l niiskust või need
kuivuses. Okaste
ka italvel vee kao-"
dv sügis või; okas-
Ikuivades maja imf-
|uva katuse all, siis
t ähelepanu pöörama
|sele ikuni maapinna
On soovitav okas-
^•ahel pesta. Eriti
cie tahma ja tolmu
Idime' k a mõningate
fiimise. Okste piser-la
päikesega ei ole.
le kord või kaks
vesi tungiks vahe-
)lli sügavusse. E r i ti
Imalatel on vajalfe ti^
le. Vast pandud
[ajab kuumadel päe-;
F tugevat kastmist,
vavad rohulügid na-vajavad
vähem veifct.
Fähene vee kastmine
I) kasvatab murule
iduliku; juiiri^tiku.
Imiiru vajab samuiti
pt, 'kuna suur c sa
takse puude poolt,
itmisel murusse i m -
lel sageli vesi jookseb
|la. Sellisel juhul p ^ .
I>eent pihustit, kaiS-
^ u (timde, et uduiš^
aega, muhunättasse
pem kc^uaia maapm-üleliigselit
ImiValkB!
iemete korral äius-.
It: kastmist; Pideva
^^eekoguse lisamisega
jiiame kaunina iliiaia
pne viljaüca' kö^vil-ie
saagi.
Paari nädala eest aiädalaiöpul
viibisid New Yorgis koosolekul
kõik X I meeslaulupäevast osavõtvate
kooride juhid — Maiti Tammaru
BaMimorest, Ants Laan
Cfo(nn«5ticutist, Harry Toi Torontost
j a E r i k Veski New Yorgist
ning tegid4õplifcu laulude valiku, i
Kava kujunes väga huvitavaks
j a ulatuslikuks meeskooride re-psrtuaari
paremikust. Üldkoori-dele
jäeti 12 laulu ning Toronto
E ^ t i Meeskoor esineb solistköo-
-rina viie lauluga; Kaiasbegevad on
rida ifcoori solistis n i i iECanadasit
•kui.IJSArSt.^::
osas kujuneb mees-sanmiti
l u m ^ ja^
laiaxdaiUislIkuks, kuna tegevad on
neli (mees- jail?suks nai^š^^
ElsmafcordÄ/ näemie' 1 ^ Ybrgis
Toronto Eesti Meeskoori üÜt juhti
Asta Ballstadti j a newyorklast
Katrin Veskit jMatamas M
koorä. A. Balisj;adt dn tegev k a
kontserdi iklaverisaadetes.
X I meeslauilupäev jääb pifce^
maks aj aks üheks viimaseks suur-üritužšks
koorilaulu^ a ^ New
Yorgis, vähemalt järgnevaks
viieks aiastiks-Järgmijseaast^ kevadel
toinii]£. Torontos l a u l ^ ^
millega tähistatakse IIQ aasta
möödumist esimesest laulupeost.
198(X ä; s u iM
mis Eesti Päevad, - Nõnda
X I I '
toimuda Kärmed alles '1981. või
1982. aastal n i n g seejärele mitte
snne 1983, a; New Yörps.
Seekordne laulupäev peetakse
Arnieeoiia Kultuurikeskuse saalis,
pühapäeval, 8. oktoobril algusega
M . 2 pl.,mLÜlefö järgneb sa-maS;
ko]ias k l , 7 õ h t ^ laulupäeva
koosviibimine koos külalisikoori-öhtuneköosvüblmine
on kaetud
landade juures, 1 ^
ja meeleolu-mui^lfca on Leo Plesr
kowi orkestrilt j a läiduettekan-deid
on n i i ühend- k u i üksikkoo-ridedt,
samuti* laulumeestelt t a n^
sumuusika s a aM :i
Toronto Eessti M e e ^
eriti rq-hikearvUliselt New Yorki;
2 bussi on lauluvendade tarbsks
csi tadmiud mujelei &m arvas,^^^us seda tööd pas^mini teeks
S.Kexscm, et kas eii saaks Kultuu^J^^^^^^^ suurema prestiizhi.
[@sfi ICyusfld® iCeskysele
Pärkiha ja protokollijaks
Helge Kurm. Oma avasõnas Senine esimees M. ^ ^ J - ^ - ^ ^ Kultuurikogu on lubamatult
kaua koos käimata olnud. Mõned katsed on !fSl ^"^^
jäänud koosolekud pidamata pole E E K ülesanded tegemaU ^^^^^'Z,^f^^^ 3^ Kanada Eest-;
laste Kultuurifond m pSdevalt t e g a t a u d Ja. nende tegevus on saanu inmnatuks sSiBSeg eesti M -
-tuurielius. ••
Tegeivpsaruande esiitamise! nen-^
diti, et viinMe^^^i^^
14. mail 1975. a . Vahöpöalsel kolmel
^ t a ü m siiski toimunud üü^
ühjsuaitus Metsaülikooliga, võeti
osa EKN korraldaitud rahvuskon-verenteist,
oh yimunüd üks loeax-guohtu,
pidevalt on jätkunud
EECK KontsertbüECM) seeriakont-sõrdid
jä kultuurifondi a i Äd
väljajagamised. Kai^aaMone jäi
esstamata, kuna liiklusSjtre^i tõttu
ei saaatüd kangel; elav laekur
kohale tulla. -Küll on teada, et
fondis on ca $300 ja kassad $100.
Tegevuskava
asumisel seadis Stella Kerson
üles neli punkti,..mis jäid arut-
Jemise:.aluseks:
i) Kas sulgeda organišatsiooh
või edasi 'tegutseda;' 2) • k u i - e cM
tegutseda, siis mülisel kujul, Š)
Eesti Kontsentbüroo eraldumine
j a 4) Kanada Eestlaste Kultuurifondi
küsimus. Ifeimese^j^^
vas esimees H. Pärötia, et kui^i'
aiktüvsus on kahanenud, ei tohi
kohe veel seHe llkvideeriniisele
asuda. Meil on lülesandeid, mis
kohustavad. K a teised jagasid
seisukohta, et raske on teha otsust
tegevuse lõpetaisniseksj
Anitlemisel leiti, ©t Kultuurikogu
tegevuse on üle v^õtaiud Eesti
Kunstide Keskus jä eesti ühiskond
pole midagi kaotanud. Otsustati,
et jatotaikse iniingilv^^
Kuna aktiivne tegevus
rikogust moodustada nõukogu,
kelle ülesandjelks on airiult itasa-kaalustada
teiste organisatsioom-de
vahekordi j a lõdvendada nende
i ? a h e l i s i^Ä Tulevikus
võiks see grupp hakata amtaana
küsSmusi, mida seni ipole tehtud.
Lõpuks arvati, et I^^^M
leiab olukordi, kusi ta saab mingt
suguäeks nõupid^steks kokku
tulla, süshaikkab I Kultuurikogu
teguitšema. • -
Kontsertbiiros^ kiisimuseš i d -
ti, et kuna see on olnud täielikult
Stella Kei^soni ettevõte,
mis on töötanud ainult Kultuurikogu
erableemlmärgi ja pat-
; ronaazM all, siis on;, see iseseisev
ettevõte mida
: vormiliselt^ v a Ä s
Kontsertbüroo
E ^ t i Kontsert-
Kultuunkogu on täoulik, et Stel
la Kerson selle 'kaudu rikasta?
. Senise
Kultuurikogu
uueks nimeks on
hvLtm, mis oh E ^ t i Ä
Keskuse lükmesorganisatsioon.
Kanada Sestlaäte Kultuurifosi-di
probleeme vaadeldes leiti, et
sellel alal on Kuituurifcogu itege-vuse
teatud aktiivsus edasi elanud.
Gmiati tulevikku vaadata ei
ole 'Suuremat aiktiivsüsit
j a itöö andmine Eesti
Keskuse juurde ipleks hea ülemi-nekuvoim
kuna Eesti Kmistide
Stipendiumite fond on juba va-
?^^tide Keslcuse juurde
õlefe lihtsam kui k a au-sinna.
Ikuuluks, mis
toetuste aiidmist, kuna-
S. Kunstid© Keskusel o n maik.
suÄastäate. •
otsustati Kanada, Eest-
Kultuürifohd ja selle
summad iile anda Eesti Exm-
; ,t|öe Keskusele.. . / ;'•;
Foiid jääks oma struktuurilt endiseid,
kuid fondi uus juhatus,
smiii 9-lirkmeline zhürii tõdeks
icomplektearimisele E: Kunstide
Keskuse kaudu.
Valimistel valiti uude juhatusse
kohal olnud eelmise juhatusel
lütomed H. I % k m a , M
son, Maie Landra, Helge. Kurni,
V. Hubd, E . silm j a A. Lee hing
üueaa Reet MartennSehr. Neist jäi
esimeheks edasi H. Pärkma, abiesimeesteks
V. Hiubel j a A. Lee,
sekretäriks H . K u im j a laekuriks
E. Silm;
tTue juhatuse esimeseks ülesandeks
on iiiksnfifikonna aktiviseerimine
ehk nende isikute üles leidmine,"
kes kunagi liikmed olid.
Samuti rõhutati noortele suurema
tähelepanu omistamist ja
rfende organisatsiooni tegevuse
juurde .toomist. Kõigepealt aga
lubatud adi üleü^ande teostami-
Eesti Kunstide Keskuse aasta-peakoosolek
toimub 27. septembril
kell 5 p.l. BVmr Seasön's hotellis^^^
Ävenue Road. Pärast koosolekut on
ette nähtud koosvübimine, millest
kõik asjahuvilised võivad osa võtta.
Koosviibimine algab kell 6.30
kökteelidega ning kell 7.30 toimub
õhtusöök. Kavas on muusikalised
ettekanded stipendiaatidelt ja moe-nMtus
eesti * näisvõimlejate esitusel.
Osavõtust teatada järgmistel
telefonidel: .485-0531, 488-5895 ja
m-im.
l^kautiiksus Lembitu Malev tähistas Kotkajärvej juubeliaastat
nädalalõpulfflagris 9. j a 10. septenil]|rO. Laagri^ oli 83 osavõfc^
jat ja sellega komplekteeriti USÄrS löinumud; ^uurlaišgrl tõttu p\
^uudulilkuks jäänud treeningprogramm. Esimene nädalalöpu-laager
tolmus teatavasti sü^arja-pühal. Laagrite ühine märk
oli pühendatud Kotkajärvele — ,jKaljuküa^ oli esimene
Lembitu poiste laager Kotkajärvel ja ühelgi suvel pole
seal pidanmta j^nud Ilus^^^^^^ta
pühapäeva homiiniikiiil; j a huvitav tegeivuskava •võimaldasid poistele
hea
Toronto häridusosakomm f i -
nEsnitseeerimisel algab Northern
Secondarjr Schoolis, 851 Mt. Plea-
Raamatukogu, käsitöö-, male-ja
bridzhiringid alustavad tegevust
kolmapäeval, ^. sept. Eesti Majas.
^ i ^ . - JUHATUS-.
Lembitu Malev peab visalt kin-;
ni skautluse asutaja lord Badeh-
Powelli „skaudi-aasta" printsiibist,
mis koosneb §0 nädalast sir
setegevusest ja 2 nädalast laagrist.
Tehniliste vahendite ja moodsate
treeningvõtete tõttu on mõlemad
pooled lühenenud^ kuid
kumbagi ei saa ära jätte;
asendada. Nädalas laagri teostas
Lembitu Malev kahe nädalalõpuga;
Laagris viibis neli allüksust.
Igal üksusel o l i erinev tegevuskava,
väljaamtud mõlemad skaut-riihmad,
kes tegutsesid koos. L i -
s Ä s u s e moodustasid- laagrist
osavõtvad vanemad, kes seekord
aitasid' laagrit ja Kotkajärvet
tööga.
sant Rd.
niise Mansi Tegitreerimine 25. ja
|6.sept.
mub iga
rahvarõivaste valmista-:
ja tooli (wing-chair)
l;tugstoo!:---rl:.W;M
•Kõik uue; riidega kaetud
Tel. 534-1542
Helistage
d,. pmutood jMe.)
J. Meiusi 225-3283
OV T I C A L S;T;ü D10 • Ltd.
R. SCHMID, saksa optik
Bmr valik euroopa prilliraame:
Žeiss, Rodenstock, Metzler
Spetsialiseerunud contact lesislde
alal
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääne
pool Dundas'e subwaiy^d
TELEFON 535-6252
Laagri üldkavas
tundmine, laagriehituste ja kanuu
käsitamise treening, mida
vanuseastmetele vastavalt rakendati
kas •mängu,;, võistluse
või trillina,.. ;:.^
Lisaks nendele sport, millest eriti
põnev oli maleva spordijuhi dr.
Jaan Roosi ,,jämütusrada", kam-miorkestri
ja laulu harjutused
ning noolepoiste tantsutund, kus
Hugo Valter õpetas oom loodud
poistetantsu. ,^lpere lahing''. Individuaalselt
võisitlesid 'vendujr
skaudid vibulaskmises: I Robert
K i v i , II Martin Pede j a I I I Ralph
Leis.
Laagris toimus mõndagi huvitavat
j a meeldejääyat. Skautide
kammiorkestrile andis helitausta
Robert Vessmanri kümnekonnast
instrumendist koosneva trummi-patareiga,
mis esines k a laupäeva
õhtul lõkkel Lõikkel tehti k a teatavaks,
et noolepoiste pärvikus
toimub kahe näcMa pärast erakordne
sündmus — kaks
Kotkajärve juübelimärk Lembitu
laagriteks. Märgi kujundas
j a valmistas Heino JÕe. Nahka
pressituna sai selle iga laagritest
osavõtja — kaiidmiseks kuni uue
kievadeni. ,JCaijukünkä" 1953
esimene laagei" Kotkajärvel;;
Lk. 8
^ •
nCK lOm © W N A P P L B
0 Weekenös & HoUdays 9 a^n. -
Weekdays: --- B y Appoiiitme^^
® ,^>ples^^
® Noladders ( M sized a p p ^
•® WEALTHY ÄFPLES SEPT, 2 TO $EPT; 16:(APPROS.)
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-14-05
