1981-04-02-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
UL2 ' VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillü 1981 - Thursday, April 2,1981 Nr. 26 VABADE EESTLASTE HmEŠANDJi^ V A B A VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlan®, 135 Tecamseth Sž. Tctmto, PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hamies Oja POSTIAADRESS: PO. Bos 70, Sto. C, Toroato Oat M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 384-7521, talitus (tellim^ed, kuulutused, ekspeditsiocKS) 384-767S ^ TfffJ.TMTMB^AD Kanadas: aastas $38.—, poolaastas jB.. veerandaastas $11^, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas ja veerandaastas $17.— lELLBOSmHNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas $23— ja veerandaastas $12.—. K i r i ^ USA-s: aastas $67.—, poolaastas §35.Ä) ja veerandaastas $18J0 I^NNUPOOTGA tilemere-maadesse: aastas $76.^, pcote^tas $38— ja veerandaastas $20.— Aadj^sssi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 50 e. PubUsfcied W Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsiöth 8$^ . Toroötd Ont. M8J 2H2 • Kommentaarid üks Ühendriikide praeguse ad-ministratsioom juhtivaid mehi, kes oma nimega ei taha avalikult opereerida, koid kes ajakirjanduse andmeü on Valge Maja julgeole-kuhõokogö N. Liidu küsimuste ekspert Richard Pipes, andis hiljuti ühele uudiste agentuurile jutuajamise, milles ta kinnitas, et Reagani valitsuse Juhtivate ministrite arvates on detente poliitika praeguses olukorras täieükult surnud . ning et igasugused läbirääkimiscjd N. liiduga on mõttetud kui Moskva ei loobu oma imperialistlikust poliitikast. Sama mees kriipsutas detailidesse minnes rõhutatult alla, et dcten-te ei eksisteeri enam vähemalgi määral ning detentest ei ole k i mi-dagi eksisteerima jäänud, seda ni! filosoofilisest aspektist kui ka sel- .listest praktilistest küsimustest lähtudes nagu kaubandus, relvastuse kontroll, mitmesuguste delegatsioonide vahetamine ja muud alad. Betente poliitika lagunemine on Richard FipesI arvates arenenud juba nii kaugele, et Ühendriigid on otsustanud astuda N. Liidu imperialistlike plaanide rakendamisele vastu omal initsiatiivil ja oma poliitika ja tõekspidamiste alusel jättes tähele panemata oma Euroopa liitlaste surve, müle suuremaks v ü° jelej^iks on Lääne-Saksaraaa, EhkM ühendriikide valitsuse ringkondadest neid arvamisi de-mehdeeriti ja väideti^ et need ei ole Ühendriikide ametlikud seisukohad, selgus juba pärast Reagani valitsuse ametisse rakendamtot, et Ühendriikide välispoliitikas võetakse välisminister Alesander Maigi juhtimisel ette suuremaid muudatust ning et venelaste kuldsed päevad on nüüd vajunud õhtu hõlma, Detente ehlk ptngeSõdvenduse poliitika kritiseerijad Ühendriikides on juba ammu väitnud, et see poliitika funktsioneerib peamiselt N . Liidu ja teiste kommunistlike riikl-- de huvides ning Moskva kasvatab koostööllse ,õhkkonna ja kaubavahetuse läänemaailmaga ära oma sõjamasina tugevdamiseks ning oma imperialistlike plaanide (eostamiseks. Selle! seisukohal asus möödunud aastal tolmunud Ühendriikide presldeadl vallmiskampaa-mst kestel ka praegune president Reagan |a valimistel temale antud suure seljataguse põhjal võib oletada ja järeldada, et sellel seisukohal asub ka suurem osa Ühendriikide rahvast, kes .soovivad Ameerika senises järelandllkus ja kompromisse otsivas välispoliitikas suurte muudatuste teostamist. Ühendriikide uus valitsus on asunud nende muudatuste rakendamisele ja senise detente poliitika revideerimisele, mida kinnitavad ka president Reagani |a välisminister Haigi kõvad sõnad Mosk-va arvel. See üas välispoliitika ei ole veel täielikult formuleeritud ja välja kujunenud, kuld abi Salvadori praegusele valitsusele kommunistide .vastu võMemlsel, kivat-sused Afganistani rahvuslaste ja Ängoola antikommunistide ablsta-felvasfuse kiire tõhustamine^. hoiatused Kuubale ja N . Liidule seoses Salvadori ja Poola sündmustega ja terve rida teisi samme näitavad, et Ühendriikide valitsus ei jää N, Liidu pealetungioperatsloone rahulikult pealt vaatama ning astub nende pidurdamiseks praktills! samme. On selge, et need sammud ja see uus poliitika ei meeldi JäreK andmistega ära helMtatud venelastele ja Moskvast kostab juba päris tõsine hädakisa, et ameeriklased on muutunud Reagan! ja Haigi juhtimisel sõjaässitajateks ja rahu vaenlasteks plaanitsedes uut maailmasõda. Kõik paremad rahvusvaheliselt tuntud Moskva prona-gandamehed on seatud nüüd Ühendriikide uut poliitikat kritiseerima ja seda Moskva perspektiivist analüüsima, et mõjutada ja meelitada sellega Ühendriikide Euroopa liitlasi, eeskätt Lääne-Sak-samaad. Nii näiteks kinnitab Tassi peadü-ektor Sergei ^ Losev ühes oma kommentaaris, et N . Liit ,,keeldub osa võtmast detente matustest*' ja üritab koostööd Ühendriikidega ja teiste lääneriikidega laiemas skaalas. Sergei Losev ülistab Leonid Brezhnevi ettepanekut Ühendriikide—N. Liidu tippkon-verentsi kokkukutsumiseks, kus tuleksid arutusele relvastuse vähendamise,- vägede uskumise kohta vastastiku Informatsiooni andmise, sõjaliste baaside, uute keskmise lennutegevuse rakettide Euroopa riikide territooriumidele paigutamise, Pärsia lahe piirkonna, SALT H kokkuleppe |a teised küsimused. Sellised etepanekud on kahtlemata Lääne-Eurõopa riikidele väo ^ meelitavad, kuna Euroopas unistatakse ikka veel suurtest äritegemise võimalustest venelastega Ja ei taheta vaadata tõele silmi. Kui ühendriikides deklareeritakse, et detente poliitika on surnud ja maha inaetud, siis Lääne-Euroo-pas ei lepita nende väidetega nin^; viimasel ajal on märgata tugevat kriltilj:at Ühendriikide uue rangema välispoliitika arvel. Ühendriike kritiseeritakse Salvadori abisaamise. Lõuna-Aafrikaga tihedamate kontaktide loomise ja Angoola antikommunistidele abi andmise kavatsuste pärast Samuti on Euroo-nas kuulda tugevaid hääli, mis on keskmise lennuulatusega rakettide paigutamise vastu Lääne-Euroopa riildde territooriumidele. Ühendriikide juhtkond ei ole seni lasknud ennast vene propagandast ja Lääne-Euroopa argumentidest heidutada ning on jätkanud oma tugevatele alustele baseeruvat antikommunistlikke poliitikat. Detente toetajad arvavad irooniliselt, et Reagan ja Halg ei ole veel oma ülesanneteks treenitud ja lori elu nad löpoks välja õpetab, siis hak*' kavad nad hoopis teise puuril vaatama koostööle N. Liiduga. See meenutab sama juttu, millega tull enne Teist maailmasõda IVIünchenist koju Inglismaa peaminister Chamberlain, kes oli Mit-lerile TshefehoslovaMda maha N. liidu vžUlsteenistuses^^^^^^^^^o^ I grupp h ä ^ väljatreenitiiä ja tafe^^^^ I ÄMd nieW se osavuse lääperiildde dipiomäa-tldeie, riigimeestele Ja avaliku arvamise kujundajatele puro silma puistamiseks. t)ksnelst^^^^^^m on kauaaegne Liidu saadik Washingtonis ÄnatoU Dobtõnin ja teine N. Liidu Teadust^^ mia Ühendriikide ja Kanada LIu- Timise Instituudi direktor Georgi Arbatov, Dobrõnin tm juba aastaid oma vaba käitumisega ja lahtise huumoriga, mis ori praegusaja venelaste juures hanik riikide riigimehi ja diplomaate vo-lunM ja Arbatöv ön silma torganud oma mõningate mõtteavaldustega praeguse yäüspoliitilise olukorra ja relvastuse ypidujooksu kohta, mida läänemaailmas pee^ takse siirateks ja puhtsüdamliVeks šönavõttiideks. • ; Georgi Arbatov, kes on N ; I lidus väga mõjuvõimas mees, k u S ta on kommunistliku partei kesk-komitee täisõiguslik liige ja Leo-\ _ ~rZ ~ ^ , , •., 1 1 1 ? . - , .1 , x J -.Li. J • UI - J Brezhnevi Isiklik nõuandja vä- Eesti Kunstide Keskuse Muusikaosakonna koosolekul oiid arutlusel mitm. sugused mõtted ja probleemid, ijsijoiiitiiistes kiisImuStes \ n nm^d Pildil vasakult Tiina Mitt, president SteHa^ersop, Tuna Kük Ja Peeter Tammearu. ^^^j^^ ^^^^ väljavalitursrileks —= • ;— '• -~— meheks, kes peab läänemaailmas piängima Kremli «rahuoiensiivi** uvertüüri. Alles hiljuti oli Arbä-^ tov Bonnis, kus ta mei^litas ja kehutas sealseid tegelasi hing märtsi teisel poolel võis teda juba näha Ameerika Ühendriikides rahvusva-Ühendriikide uus välisminister Alesander Halg süüdistas äsja avali pealee-aktsioonlde organiseerimises ja kogu maailmas toimuvate vägivallaaktsloonidele oma toetuse andmiseks maks oli ablnõiide leidmltie lüii-terrorlstidele väljaõppe andmisega nmg nende relvastamisega ja uleskihutamisega. Ehkki Moskva neid masõja vältimiseks ja arstide kaa-süüdlstusl kategooriliselt eitab, on vümasel ajal kogutud suurel arvul tõendmaterjale, mis vihjavad sel- salõmbamlseks tuumasõja vastu lele, et peaaegu kõik suuremad terroriaktsloonid on algatatud Moskvas ning et verejäljed viivad üsna võitiemisel. tihti raudeesriide taha. N. Liidu osast rahvusvahelise terrori organiseerimisel annab „New York Time Arbatov! kõne konveffeufeü oU Magazines" ulatusliku ülevaate Clau-e Sterling, kes ilmselt seda probleemi pikema aja Jooksul põhjallkiilt väga kavaSalt üiesehatatid, kuna on uurinudo . . • oma sõnavõtu sisse|i!]!ihati3,'?€s afa- Vangistatud" terroristide kaudu kettidega. Neile on organiseeritud asutamiseks tuli peamiselt Liibüast ^ mõUmdd suur- •saadud andmeid, et kõigil suu- varjupaikadena terve ^kindlate" ja relvad N.. Liidust) kuna instruk- ™ ^ ^' .^meenl^a IMnemmilmü hakkab alles mM tSele silmci vaatama et seda terroristide võrku organi- genemine raudeesriide taha, seerivad ning sellega opereerivad Rahvusvahelise terrorismi juu- N . Liit ja kaks tema selle tegevus- red peituvad Havannas 1966.. aas-ala tähtsamat liitlast — Kuuba ja tal toimunud konverentsil, millest Palestiina araablased; võtsid osa ligemale 500 delegaati Kuigi tõendeid N . Lüdu tegevu- N . Liidust ja teistest ..sotsialistli-se kohta terroristlikul rindd ofs kest" .riikidest Nendele lisaks o l i saadud juba viimase kümnekon- esindajaid maadest, kus oli organina aasta kestel, on lääneiüMde seerima hakatud ^rahvuslikku ya- •-• juhid ja • poliitikud seni otond bastamise. liikumisi." . ." väga tagasihoidlikud ja kartM- , , ^ ^ - , ' Koosolekul vastu, voetud .reso!ii3t-sioonld ei, puudutaimd m l^ nult- arengumaid j a sej^eid pa-. saksa ja oõhja-korea eksperdid. ""T" Sellega Üheks kuiaSsaaiBaks- seielaadilf-. ^^^^«^^^ Maia..konna usal-l^ taguse 4pelise as- • K G l -kontr^öl alla kuuluv ^«'^'^^^^ võamalik tuu-jristide välfaõppefaager L5«- «^^ff' Ühendriikide kult tsrr.oristlde . ^ , sa-Jeemenis. kus oma Iwoil ^;mri ^^^""^ vofMa.Me tuuma- Lääne-Saksamaa Baader-Mem-^ kasutamšsek votmlstle pU-m% M a flmaMgaadi, .Va^ "^'^^ ^^"^ ^'^^ sepani pMiaafMiee, Uruguav tupa- ^^^^ agressiivset -|rc»tat j'3t.kab. maTosie Ja tefeže üUtmüid mä^ ^««^^ hm^^ älma-vusvahÄe toorijouliude liik- masendavaid ^mli-^ tuuma-jjj^^ I. sojast milles teda uiOijKv-^iilit toetas N . Liit siLruendas oma abi pa^ ^^^^a^e^^entsi puhute Ütr^nrlimMdes-kud Mosicva süüdistamisel, karter rikkuda oma suhteid N.: L i i duga ja - araablastega, kelle kontrolli all on maailma suurimad õli-varud. Alles Ühendriikide uue va- ^ „ ... ..,.j, r—^ - - . . . . ^ litsuse ametisse astumisel ti.li uus T^^". \^"^Ewoopa n i b f e j , , , ,,31,3^ t^gt^^es selkga oma ^«".«^ mten-jans ufles. ü Br«ÄMv välisminister Haie avaUl^kuse ette PohP-.iffleericas. y^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ väUspolüti- f!^,.^7^.!°?» — • to« '« otsese süUdistusesa N. Liida-vas- Konverentsil avaldatud deklaratsi- kat. Kesk-Itta saabus suurel arvul oa lab, tsmad Tesse maa-tu ning samasuroseid väiteid esitas eoni kohaselt oU selle kokkutulelcu kuuba instruklsreid ning samal ajal i ^ a s o j i j a tunneö soyi üks päev enne seda Itaalia presi- oeamisefcs eesmärriks koostada ^"di noori palestiinalasi N . Liitu, " ' f ' ^uv"^ sTj ^'1 dent Alessandro Petrini. Idobaalset revolutsfoonilist stratee- Ma-Saksamaale, , Tshehhosipvafc- ' ' " f " . ? . ? » ' ' ^ f ' f Kogutud informatsiooni cõhja! aiat," et võidelda ..alobaalse ^^^e, Ungarisse ja Bulgaariasse ? ^"^^ saime aairad«!;a.ie«D võib oletada, et venelased kasuta- Ameerika imperialismi" vastu. väljaõppelaagritesse. 1977. aastal ^^^J^^ "» vad osavalt ära kõigi maade ra- Kogu see ettevõte oli kahtlema- toiinus raudeesriidetagustes riiki- l \ ™., ' '^f ™ hutud elemendid ja rakendavad ta aluse" rajamine pahempoolsele des üle 50 semse kursuse. 40 nen- ".^^f''?"* V'*'*^ nad neile relvade,väljaõppe ja ma- rahvusvaheUsele geriljaliikumisele. dest N . Liidus, kus väljaõppe said '^^ f ^^^^ ven^ latowsftd p jandu.s!iku toetuse andmisesa oma Ning konverentsi otsuseid ja reso- tuhanded tulevased terroristid ja propagai>aaapoMW_ kun-vankri ette. ' , " lutsioone hakati 'kohe kiiresti ra- geriljavõitlejad. vents,onaalsete relvadega soj.^ et Terroristide eesmärgÄs on saa- kendama kuna juba kümme kuud LäänemaaUmale oli teada vene^ r^aTmlT^iJ^M'-,' virtada väoivaüags h ter- hiljem oü juba Kuubal rajatud üle laste suur abi' a toetus palestiin- ' ^ f § " » »f°"»^^ ^odaid*,, ^J, mil. jSZZm. tosina treeninglaagri kogu maail- lastele, mida ametlikult teostati Z S l T t ü t t : t : : i ' t süsteemi abü kaangi ei .aavufa mast kokku toodud terroristidele. «Palestiina vabadusvõitlejate" toe- "anurkades N iud» o W ^ r i ja EhSd Irrort^ile oric^nrld Neid laagreid juhatas N.. Liidu tamise südi all. Kuid samal ajal f ,^badussodad.« m™. a fdeä ia r / n f f ' a c e l f s ? " ä ei KGB kolonel Vadim M e r g i n . teati vähe sellest, et vene relvasaa- k o — ^ h k u korra kehtestann-ühta venefaS lZävan,1f,llisi Selle sammuga astus N . Liit esma- detised ei maandunud mitte ainult Seletus sellek e. ok er,a kee-l a n i d e c f kasraf kordselt suuremas skaalas maail- Kesk-Idas, vaid neid saadeti ka venelased on konv.msio-plaanidega, kasutab KGB ,ustee- ^^^^^^^^ ^äjj^,^. Liibüa ma ja Bulgaaria kaudu Lääne- f «'f «f «Itadega hamb»n rdvas-vale. Euroopas tegutsevatele terröristi-^^^^^^^*^^^ vnK^?r;;e.trh iS;;;;;^^^^ TegeHkult on Fidel Castro juba dele, mida on kinnitanud Itaalias «^nd^ relvadega Wma km^d pilt toaS ^ ö s S tunduvalt varem alustanud rahvus- vangi ..langenud Punabrigaadi liik- «^oopis teme km~konvents.o. S S^^^^^^^^ vaheliste terroristide - väljakoolita- med. Koos relvade saatmiseg^^ sTsL^a^rir^d^^^^ samad vastased. C.I.A. andmetel ^^^^^ väljaõppelaagritele gamseenti itaalia, saksa ja teiste ^.ILf "'^^^^^^ kõigist rahvusvahelistest t.?rori- kasvandikke saadeti raudeesriidetagustes riikides,' ^^^elda, kes sellest voithi.t>t aktsioonidest toimunud Lääne-Eu- peamiselt Ladina Ameeri-roopas või Põhja-Ameerikas mis ^^''^ Aafrikasse. eriti selgelt näitab, kus: suunas tuuled puhuvad. N i n g kõik aktiivsed terroristide grupid on viimase aastakümne jooksul venelaste abi ja toetusega teinud läbi suure aren-guteekonna. «^$nf$IHmirdlHHHil»^!!niWrsnf7!f!;nif^!nHnmilHllliH!ini}l!iniHII^ ypit]3n.si välja tiilevad. See on ka Euhu terroristid võtsid põgene-^ Breihnevi dele- , neaekodupmna! jalge-: 1^^^ 1964. aastal aga laiendati tege- almie tuliseks mmitus. fokodflUpisaräld valavad, vust mng hakati valjaõpet and- - '•''^•-•'^ ma ka palestünlastele Ja euroop- Vigased uurimused ja tabatud -'/^^^^^^^^^^^^^ lastele. terroristidelt saadud andmed ^ oa ^^^^1^^ Kuid Kotshergini laagrid andsid ^^^^^'^"^^ ^^'^ seni^diivaä juba t r a g i k o o Ä ^^ ko-u ettevõttele hoopis suuremad läänemaailmas valitsenud ai^ami- asi praeguses suunas eda^ dimensioonid ning nende kooli- ®^ terroristide liikumised on sus varsti hakkavad koik inglased Endistest treenimata amatööri- lõpetajad moodustasid rahvus ^^^^ välismõjudeta ^rahvuslikud" üksteisele umbusklikult otsa yaata-dest. on välja kooOtatud mood- J, terroristide juhtkomia ^ ^ " ^ ^ üksteist vastastüjku riigi sad gerüjauksBsed, kelledest pai- -^^.^ VnnT-pViTii" KGB kasi on mangus Põhja- reetmises kahtlustama, pid on saanud pohjahku tree- «oi^ct^niacp^ cnn^^^^ocM .^™aal LR.A. liikumise varusta- Briti kuninganna kunstiekspert mngu, ja kes põrandaalustest ai- ^^"^Unit^.n l^^tv TZ^T t l ^^^^^ organiseerimisel, Türgis Sir ,Anthony Blut, Briti salaluures likatest ja . pangarööylmistest i T z , , , ^ll pahempoolsete poolt teostatud ve- ja dlnlomaatllises teenistuses kõi^ ning küüditamistest väljapressi- es piirkondades, sus raKendati sel- j-^^^unade läbivümisel. Itaalia Pu- getel kohtadel teeninud Kim PhU-tud rahadega elavad luksuslikku ^^^^ ' " f , " ' % ; f ^^""^"'^^^ nabrigaadi toetamisel, Baader- bv, Donald MacLean ja Guv Bur-ell. . f^^VZ^lf ir^llT^vr^" M^^^^^^ ^^"^^ koordi- gess ja nüüd kahtlusalusena ava- Ne.d m.T,.a ' . • • T^I^^^^^^ ^^^^^^^^ P^^J^^^^ '"^'"'^ «'^kuse tulipunkti^ kerkinud endine Need mehed ja n^sed on hasti piisanud mng uued aagrid rajati ^jj^^ ^^üd ha- Briti salaluureasutuse MI-5 ülem relvastatud ja varustatud raadio- Suunas Lnbanoms Jordaanias ja ^^^^ ^^^^ ^^^^ rahvusvahe- Sir Roeer Hollls ja veel mõned tel-aparaatidega, elektroomH^^^ sala- Louna-Jeenienis. Aafnkas asutati jise terroristide võrgu tegelikust ta- sed väiksemad vennad on Briti jaste kuulamisvahenditega ja_ isegi ^ued valjaoppeasutused Angooas ning. on asutud ühises koorekihist võidnud tegelased, kes kuumusele reageerivate m.aapinnalt ja Mosambugis, samuti ka Lubuas ^ ^ ^ au uu icsc,«:,ci, õhku tulistatavate Strela tüüpi^ra- ja Alzheerias. Raha nende laagrite . - (Järg lk. 7) (Järg lk. 3) D
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 2, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-04-02 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810402 |
Description
Title | 1981-04-02-02 |
OCR text | UL2 ' VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillü 1981 - Thursday, April 2,1981 Nr. 26 VABADE EESTLASTE HmEŠANDJi^ V A B A VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlan®, 135 Tecamseth Sž. Tctmto, PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hamies Oja POSTIAADRESS: PO. Bos 70, Sto. C, Toroato Oat M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 384-7521, talitus (tellim^ed, kuulutused, ekspeditsiocKS) 384-767S ^ TfffJ.TMTMB^AD Kanadas: aastas $38.—, poolaastas jB.. veerandaastas $11^, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas ja veerandaastas $17.— lELLBOSmHNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas $23— ja veerandaastas $12.—. K i r i ^ USA-s: aastas $67.—, poolaastas §35.Ä) ja veerandaastas $18J0 I^NNUPOOTGA tilemere-maadesse: aastas $76.^, pcote^tas $38— ja veerandaastas $20.— Aadj^sssi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 50 e. PubUsfcied W Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsiöth 8$^ . Toroötd Ont. M8J 2H2 • Kommentaarid üks Ühendriikide praeguse ad-ministratsioom juhtivaid mehi, kes oma nimega ei taha avalikult opereerida, koid kes ajakirjanduse andmeü on Valge Maja julgeole-kuhõokogö N. Liidu küsimuste ekspert Richard Pipes, andis hiljuti ühele uudiste agentuurile jutuajamise, milles ta kinnitas, et Reagani valitsuse Juhtivate ministrite arvates on detente poliitika praeguses olukorras täieükult surnud . ning et igasugused läbirääkimiscjd N. liiduga on mõttetud kui Moskva ei loobu oma imperialistlikust poliitikast. Sama mees kriipsutas detailidesse minnes rõhutatult alla, et dcten-te ei eksisteeri enam vähemalgi määral ning detentest ei ole k i mi-dagi eksisteerima jäänud, seda ni! filosoofilisest aspektist kui ka sel- .listest praktilistest küsimustest lähtudes nagu kaubandus, relvastuse kontroll, mitmesuguste delegatsioonide vahetamine ja muud alad. Betente poliitika lagunemine on Richard FipesI arvates arenenud juba nii kaugele, et Ühendriigid on otsustanud astuda N. Liidu imperialistlike plaanide rakendamisele vastu omal initsiatiivil ja oma poliitika ja tõekspidamiste alusel jättes tähele panemata oma Euroopa liitlaste surve, müle suuremaks v ü° jelej^iks on Lääne-Saksaraaa, EhkM ühendriikide valitsuse ringkondadest neid arvamisi de-mehdeeriti ja väideti^ et need ei ole Ühendriikide ametlikud seisukohad, selgus juba pärast Reagani valitsuse ametisse rakendamtot, et Ühendriikide välispoliitikas võetakse välisminister Alesander Maigi juhtimisel ette suuremaid muudatust ning et venelaste kuldsed päevad on nüüd vajunud õhtu hõlma, Detente ehlk ptngeSõdvenduse poliitika kritiseerijad Ühendriikides on juba ammu väitnud, et see poliitika funktsioneerib peamiselt N . Liidu ja teiste kommunistlike riikl-- de huvides ning Moskva kasvatab koostööllse ,õhkkonna ja kaubavahetuse läänemaailmaga ära oma sõjamasina tugevdamiseks ning oma imperialistlike plaanide (eostamiseks. Selle! seisukohal asus möödunud aastal tolmunud Ühendriikide presldeadl vallmiskampaa-mst kestel ka praegune president Reagan |a valimistel temale antud suure seljataguse põhjal võib oletada ja järeldada, et sellel seisukohal asub ka suurem osa Ühendriikide rahvast, kes .soovivad Ameerika senises järelandllkus ja kompromisse otsivas välispoliitikas suurte muudatuste teostamist. Ühendriikide uus valitsus on asunud nende muudatuste rakendamisele ja senise detente poliitika revideerimisele, mida kinnitavad ka president Reagani |a välisminister Haigi kõvad sõnad Mosk-va arvel. See üas välispoliitika ei ole veel täielikult formuleeritud ja välja kujunenud, kuld abi Salvadori praegusele valitsusele kommunistide .vastu võMemlsel, kivat-sused Afganistani rahvuslaste ja Ängoola antikommunistide ablsta-felvasfuse kiire tõhustamine^. hoiatused Kuubale ja N . Liidule seoses Salvadori ja Poola sündmustega ja terve rida teisi samme näitavad, et Ühendriikide valitsus ei jää N, Liidu pealetungioperatsloone rahulikult pealt vaatama ning astub nende pidurdamiseks praktills! samme. On selge, et need sammud ja see uus poliitika ei meeldi JäreK andmistega ära helMtatud venelastele ja Moskvast kostab juba päris tõsine hädakisa, et ameeriklased on muutunud Reagan! ja Haigi juhtimisel sõjaässitajateks ja rahu vaenlasteks plaanitsedes uut maailmasõda. Kõik paremad rahvusvaheliselt tuntud Moskva prona-gandamehed on seatud nüüd Ühendriikide uut poliitikat kritiseerima ja seda Moskva perspektiivist analüüsima, et mõjutada ja meelitada sellega Ühendriikide Euroopa liitlasi, eeskätt Lääne-Sak-samaad. Nii näiteks kinnitab Tassi peadü-ektor Sergei ^ Losev ühes oma kommentaaris, et N . Liit ,,keeldub osa võtmast detente matustest*' ja üritab koostööd Ühendriikidega ja teiste lääneriikidega laiemas skaalas. Sergei Losev ülistab Leonid Brezhnevi ettepanekut Ühendriikide—N. Liidu tippkon-verentsi kokkukutsumiseks, kus tuleksid arutusele relvastuse vähendamise,- vägede uskumise kohta vastastiku Informatsiooni andmise, sõjaliste baaside, uute keskmise lennutegevuse rakettide Euroopa riikide territooriumidele paigutamise, Pärsia lahe piirkonna, SALT H kokkuleppe |a teised küsimused. Sellised etepanekud on kahtlemata Lääne-Eurõopa riikidele väo ^ meelitavad, kuna Euroopas unistatakse ikka veel suurtest äritegemise võimalustest venelastega Ja ei taheta vaadata tõele silmi. Kui ühendriikides deklareeritakse, et detente poliitika on surnud ja maha inaetud, siis Lääne-Euroo-pas ei lepita nende väidetega nin^; viimasel ajal on märgata tugevat kriltilj:at Ühendriikide uue rangema välispoliitika arvel. Ühendriike kritiseeritakse Salvadori abisaamise. Lõuna-Aafrikaga tihedamate kontaktide loomise ja Angoola antikommunistidele abi andmise kavatsuste pärast Samuti on Euroo-nas kuulda tugevaid hääli, mis on keskmise lennuulatusega rakettide paigutamise vastu Lääne-Euroopa riildde territooriumidele. Ühendriikide juhtkond ei ole seni lasknud ennast vene propagandast ja Lääne-Euroopa argumentidest heidutada ning on jätkanud oma tugevatele alustele baseeruvat antikommunistlikke poliitikat. Detente toetajad arvavad irooniliselt, et Reagan ja Halg ei ole veel oma ülesanneteks treenitud ja lori elu nad löpoks välja õpetab, siis hak*' kavad nad hoopis teise puuril vaatama koostööle N. Liiduga. See meenutab sama juttu, millega tull enne Teist maailmasõda IVIünchenist koju Inglismaa peaminister Chamberlain, kes oli Mit-lerile TshefehoslovaMda maha N. liidu vžUlsteenistuses^^^^^^^^^o^ I grupp h ä ^ väljatreenitiiä ja tafe^^^^ I ÄMd nieW se osavuse lääperiildde dipiomäa-tldeie, riigimeestele Ja avaliku arvamise kujundajatele puro silma puistamiseks. t)ksnelst^^^^^^m on kauaaegne Liidu saadik Washingtonis ÄnatoU Dobtõnin ja teine N. Liidu Teadust^^ mia Ühendriikide ja Kanada LIu- Timise Instituudi direktor Georgi Arbatov, Dobrõnin tm juba aastaid oma vaba käitumisega ja lahtise huumoriga, mis ori praegusaja venelaste juures hanik riikide riigimehi ja diplomaate vo-lunM ja Arbatöv ön silma torganud oma mõningate mõtteavaldustega praeguse yäüspoliitilise olukorra ja relvastuse ypidujooksu kohta, mida läänemaailmas pee^ takse siirateks ja puhtsüdamliVeks šönavõttiideks. • ; Georgi Arbatov, kes on N ; I lidus väga mõjuvõimas mees, k u S ta on kommunistliku partei kesk-komitee täisõiguslik liige ja Leo-\ _ ~rZ ~ ^ , , •., 1 1 1 ? . - , .1 , x J -.Li. J • UI - J Brezhnevi Isiklik nõuandja vä- Eesti Kunstide Keskuse Muusikaosakonna koosolekul oiid arutlusel mitm. sugused mõtted ja probleemid, ijsijoiiitiiistes kiisImuStes \ n nm^d Pildil vasakult Tiina Mitt, president SteHa^ersop, Tuna Kük Ja Peeter Tammearu. ^^^j^^ ^^^^ väljavalitursrileks —= • ;— '• -~— meheks, kes peab läänemaailmas piängima Kremli «rahuoiensiivi** uvertüüri. Alles hiljuti oli Arbä-^ tov Bonnis, kus ta mei^litas ja kehutas sealseid tegelasi hing märtsi teisel poolel võis teda juba näha Ameerika Ühendriikides rahvusva-Ühendriikide uus välisminister Alesander Halg süüdistas äsja avali pealee-aktsioonlde organiseerimises ja kogu maailmas toimuvate vägivallaaktsloonidele oma toetuse andmiseks maks oli ablnõiide leidmltie lüii-terrorlstidele väljaõppe andmisega nmg nende relvastamisega ja uleskihutamisega. Ehkki Moskva neid masõja vältimiseks ja arstide kaa-süüdlstusl kategooriliselt eitab, on vümasel ajal kogutud suurel arvul tõendmaterjale, mis vihjavad sel- salõmbamlseks tuumasõja vastu lele, et peaaegu kõik suuremad terroriaktsloonid on algatatud Moskvas ning et verejäljed viivad üsna võitiemisel. tihti raudeesriide taha. N. Liidu osast rahvusvahelise terrori organiseerimisel annab „New York Time Arbatov! kõne konveffeufeü oU Magazines" ulatusliku ülevaate Clau-e Sterling, kes ilmselt seda probleemi pikema aja Jooksul põhjallkiilt väga kavaSalt üiesehatatid, kuna on uurinudo . . • oma sõnavõtu sisse|i!]!ihati3,'?€s afa- Vangistatud" terroristide kaudu kettidega. Neile on organiseeritud asutamiseks tuli peamiselt Liibüast ^ mõUmdd suur- •saadud andmeid, et kõigil suu- varjupaikadena terve ^kindlate" ja relvad N.. Liidust) kuna instruk- ™ ^ ^' .^meenl^a IMnemmilmü hakkab alles mM tSele silmci vaatama et seda terroristide võrku organi- genemine raudeesriide taha, seerivad ning sellega opereerivad Rahvusvahelise terrorismi juu- N . Liit ja kaks tema selle tegevus- red peituvad Havannas 1966.. aas-ala tähtsamat liitlast — Kuuba ja tal toimunud konverentsil, millest Palestiina araablased; võtsid osa ligemale 500 delegaati Kuigi tõendeid N . Lüdu tegevu- N . Liidust ja teistest ..sotsialistli-se kohta terroristlikul rindd ofs kest" .riikidest Nendele lisaks o l i saadud juba viimase kümnekon- esindajaid maadest, kus oli organina aasta kestel, on lääneiüMde seerima hakatud ^rahvuslikku ya- •-• juhid ja • poliitikud seni otond bastamise. liikumisi." . ." väga tagasihoidlikud ja kartM- , , ^ ^ - , ' Koosolekul vastu, voetud .reso!ii3t-sioonld ei, puudutaimd m l^ nult- arengumaid j a sej^eid pa-. saksa ja oõhja-korea eksperdid. ""T" Sellega Üheks kuiaSsaaiBaks- seielaadilf-. ^^^^«^^^ Maia..konna usal-l^ taguse 4pelise as- • K G l -kontr^öl alla kuuluv ^«'^'^^^^ võamalik tuu-jristide välfaõppefaager L5«- «^^ff' Ühendriikide kult tsrr.oristlde . ^ , sa-Jeemenis. kus oma Iwoil ^;mri ^^^""^ vofMa.Me tuuma- Lääne-Saksamaa Baader-Mem-^ kasutamšsek votmlstle pU-m% M a flmaMgaadi, .Va^ "^'^^ ^^"^ ^'^^ sepani pMiaafMiee, Uruguav tupa- ^^^^ agressiivset -|rc»tat j'3t.kab. maTosie Ja tefeže üUtmüid mä^ ^««^^ hm^^ älma-vusvahÄe toorijouliude liik- masendavaid ^mli-^ tuuma-jjj^^ I. sojast milles teda uiOijKv-^iilit toetas N . Liit siLruendas oma abi pa^ ^^^^a^e^^entsi puhute Ütr^nrlimMdes-kud Mosicva süüdistamisel, karter rikkuda oma suhteid N.: L i i duga ja - araablastega, kelle kontrolli all on maailma suurimad õli-varud. Alles Ühendriikide uue va- ^ „ ... ..,.j, r—^ - - . . . . ^ litsuse ametisse astumisel ti.li uus T^^". \^"^Ewoopa n i b f e j , , , ,,31,3^ t^gt^^es selkga oma ^«".«^ mten-jans ufles. ü Br«ÄMv välisminister Haie avaUl^kuse ette PohP-.iffleericas. y^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ väUspolüti- f!^,.^7^.!°?» — • to« '« otsese süUdistusesa N. Liida-vas- Konverentsil avaldatud deklaratsi- kat. Kesk-Itta saabus suurel arvul oa lab, tsmad Tesse maa-tu ning samasuroseid väiteid esitas eoni kohaselt oU selle kokkutulelcu kuuba instruklsreid ning samal ajal i ^ a s o j i j a tunneö soyi üks päev enne seda Itaalia presi- oeamisefcs eesmärriks koostada ^"di noori palestiinalasi N . Liitu, " ' f ' ^uv"^ sTj ^'1 dent Alessandro Petrini. Idobaalset revolutsfoonilist stratee- Ma-Saksamaale, , Tshehhosipvafc- ' ' " f " . ? . ? » ' ' ^ f ' f Kogutud informatsiooni cõhja! aiat," et võidelda ..alobaalse ^^^e, Ungarisse ja Bulgaariasse ? ^"^^ saime aairad«!;a.ie«D võib oletada, et venelased kasuta- Ameerika imperialismi" vastu. väljaõppelaagritesse. 1977. aastal ^^^J^^ "» vad osavalt ära kõigi maade ra- Kogu see ettevõte oli kahtlema- toiinus raudeesriidetagustes riiki- l \ ™., ' '^f ™ hutud elemendid ja rakendavad ta aluse" rajamine pahempoolsele des üle 50 semse kursuse. 40 nen- ".^^f''?"* V'*'*^ nad neile relvade,väljaõppe ja ma- rahvusvaheUsele geriljaliikumisele. dest N . Liidus, kus väljaõppe said '^^ f ^^^^ ven^ latowsftd p jandu.s!iku toetuse andmisesa oma Ning konverentsi otsuseid ja reso- tuhanded tulevased terroristid ja propagai>aaapoMW_ kun-vankri ette. ' , " lutsioone hakati 'kohe kiiresti ra- geriljavõitlejad. vents,onaalsete relvadega soj.^ et Terroristide eesmärgÄs on saa- kendama kuna juba kümme kuud LäänemaaUmale oli teada vene^ r^aTmlT^iJ^M'-,' virtada väoivaüags h ter- hiljem oü juba Kuubal rajatud üle laste suur abi' a toetus palestiin- ' ^ f § " » »f°"»^^ ^odaid*,, ^J, mil. jSZZm. tosina treeninglaagri kogu maail- lastele, mida ametlikult teostati Z S l T t ü t t : t : : i ' t süsteemi abü kaangi ei .aavufa mast kokku toodud terroristidele. «Palestiina vabadusvõitlejate" toe- "anurkades N iud» o W ^ r i ja EhSd Irrort^ile oric^nrld Neid laagreid juhatas N.. Liidu tamise südi all. Kuid samal ajal f ,^badussodad.« m™. a fdeä ia r / n f f ' a c e l f s ? " ä ei KGB kolonel Vadim M e r g i n . teati vähe sellest, et vene relvasaa- k o — ^ h k u korra kehtestann-ühta venefaS lZävan,1f,llisi Selle sammuga astus N . Liit esma- detised ei maandunud mitte ainult Seletus sellek e. ok er,a kee-l a n i d e c f kasraf kordselt suuremas skaalas maail- Kesk-Idas, vaid neid saadeti ka venelased on konv.msio-plaanidega, kasutab KGB ,ustee- ^^^^^^^^ ^äjj^,^. Liibüa ma ja Bulgaaria kaudu Lääne- f «'f «f «Itadega hamb»n rdvas-vale. Euroopas tegutsevatele terröristi-^^^^^^^*^^^ vnK^?r;;e.trh iS;;;;;^^^^ TegeHkult on Fidel Castro juba dele, mida on kinnitanud Itaalias «^nd^ relvadega Wma km^d pilt toaS ^ ö s S tunduvalt varem alustanud rahvus- vangi ..langenud Punabrigaadi liik- «^oopis teme km~konvents.o. S S^^^^^^^^ vaheliste terroristide - väljakoolita- med. Koos relvade saatmiseg^^ sTsL^a^rir^d^^^^ samad vastased. C.I.A. andmetel ^^^^^ väljaõppelaagritele gamseenti itaalia, saksa ja teiste ^.ILf "'^^^^^^ kõigist rahvusvahelistest t.?rori- kasvandikke saadeti raudeesriidetagustes riikides,' ^^^elda, kes sellest voithi.t>t aktsioonidest toimunud Lääne-Eu- peamiselt Ladina Ameeri-roopas või Põhja-Ameerikas mis ^^''^ Aafrikasse. eriti selgelt näitab, kus: suunas tuuled puhuvad. N i n g kõik aktiivsed terroristide grupid on viimase aastakümne jooksul venelaste abi ja toetusega teinud läbi suure aren-guteekonna. «^$nf$IHmirdlHHHil»^!!niWrsnf7!f!;nif^!nHnmilHllliH!ini}l!iniHII^ ypit]3n.si välja tiilevad. See on ka Euhu terroristid võtsid põgene-^ Breihnevi dele- , neaekodupmna! jalge-: 1^^^ 1964. aastal aga laiendati tege- almie tuliseks mmitus. fokodflUpisaräld valavad, vust mng hakati valjaõpet and- - '•''^•-•'^ ma ka palestünlastele Ja euroop- Vigased uurimused ja tabatud -'/^^^^^^^^^^^^^ lastele. terroristidelt saadud andmed ^ oa ^^^^1^^ Kuid Kotshergini laagrid andsid ^^^^^'^"^^ ^^'^ seni^diivaä juba t r a g i k o o Ä ^^ ko-u ettevõttele hoopis suuremad läänemaailmas valitsenud ai^ami- asi praeguses suunas eda^ dimensioonid ning nende kooli- ®^ terroristide liikumised on sus varsti hakkavad koik inglased Endistest treenimata amatööri- lõpetajad moodustasid rahvus ^^^^ välismõjudeta ^rahvuslikud" üksteisele umbusklikult otsa yaata-dest. on välja kooOtatud mood- J, terroristide juhtkomia ^ ^ " ^ ^ üksteist vastastüjku riigi sad gerüjauksBsed, kelledest pai- -^^.^ VnnT-pViTii" KGB kasi on mangus Põhja- reetmises kahtlustama, pid on saanud pohjahku tree- «oi^ct^niacp^ cnn^^^^ocM .^™aal LR.A. liikumise varusta- Briti kuninganna kunstiekspert mngu, ja kes põrandaalustest ai- ^^"^Unit^.n l^^tv TZ^T t l ^^^^^ organiseerimisel, Türgis Sir ,Anthony Blut, Briti salaluures likatest ja . pangarööylmistest i T z , , , ^ll pahempoolsete poolt teostatud ve- ja dlnlomaatllises teenistuses kõi^ ning küüditamistest väljapressi- es piirkondades, sus raKendati sel- j-^^^unade läbivümisel. Itaalia Pu- getel kohtadel teeninud Kim PhU-tud rahadega elavad luksuslikku ^^^^ ' " f , " ' % ; f ^^""^"'^^^ nabrigaadi toetamisel, Baader- bv, Donald MacLean ja Guv Bur-ell. . f^^VZ^lf ir^llT^vr^" M^^^^^^ ^^"^^ koordi- gess ja nüüd kahtlusalusena ava- Ne.d m.T,.a ' . • • T^I^^^^^^ ^^^^^^^^ P^^J^^^^ '"^'"'^ «'^kuse tulipunkti^ kerkinud endine Need mehed ja n^sed on hasti piisanud mng uued aagrid rajati ^jj^^ ^^üd ha- Briti salaluureasutuse MI-5 ülem relvastatud ja varustatud raadio- Suunas Lnbanoms Jordaanias ja ^^^^ ^^^^ ^^^^ rahvusvahe- Sir Roeer Hollls ja veel mõned tel-aparaatidega, elektroomH^^^ sala- Louna-Jeenienis. Aafnkas asutati jise terroristide võrgu tegelikust ta- sed väiksemad vennad on Briti jaste kuulamisvahenditega ja_ isegi ^ued valjaoppeasutused Angooas ning. on asutud ühises koorekihist võidnud tegelased, kes kuumusele reageerivate m.aapinnalt ja Mosambugis, samuti ka Lubuas ^ ^ ^ au uu icsc,«:,ci, õhku tulistatavate Strela tüüpi^ra- ja Alzheerias. Raha nende laagrite . - (Järg lk. 7) (Järg lk. 3) D |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-02-02