Vaba eestlane , April 2, 1981

              VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillü 1981 - Thursday, Aprü 2,1981 Lk. 9
Ly Parma Kahekordne juubel
ENN ALFRED
ÄDVOKAAT-NOTAR
Koom 1092, Royal Trust T®w«o
Toronto Dominioa Centre
F®§tiaadress: P.O. 326, Toronit©
Ont. (Bay & King) M5K IK^
Telefon: 869-1777
g4-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmond St. W., Ste 705
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7§72
BETilERINGTON. FÄLLIS
&
PARE
365 Bay^ St., Süite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU TOOMI
ADVOKAAT NOTAR
¥ork<aale Place, i Yorkdale Road,
, Süite 207
Toronto, Ont. M6A 3Ä1
Telefon 781-5556, 789-7573),
kodus 489-6709
TOOMAS ÕUNAPUU
B.A., B.P.E., LL.B.
§S Queen §tt. East, Sf e. 1403
Toronto, Ont. M5C IM
Telo 364-6761
Põhja-Aafrikas olime käinud
mõnda korda, ent Lõuna-Aafrikä
oli meile alles terra incognita —
tundmatu maa — loetud ja kuul­dud
küll, ent mitte veel oma sil­maga
nähtud.
Pealegi oli mu reisiseltsilise
suur-huviks näha lõunamaiseid
metsloomi, keda siin vaid looma^
aedades näha võib, ent kohata rteid
vabadena looduslikes parkides nei­le
loomupäraseis elutingimusis, ön
sootuks midagi muud.
Minu suur-unistus näha oma sil­maga
maailnva kõrgeimat mäge
Mt. Everesti ~ Himaalajas, millise
mõtte oh'n omale pähe istutanud
juba kooliaegadest peale, täitus,
eelmise iaasta reisiga, nüüd oli
matka-valikuks mu reisikaaslase
kord. Ja me läksime, asusime tee­le
vaatamata mitmeile takistusile
ja kõhklusile, mida seekordse. rei­si
eel eriliselt esile kerkis, ega ka­hetse
oma ettevõtmist õnneks siis­ki
mitte kunagi.
Milline looduslike kontrastide
maa! Selline rikas ja hästi valitse­tud
riik ja esimest korda nii pal-jude-
paljude maade ja reiside jä­rele
suvatses mu reisikaaslane väi­ta:
„See on elamiseks hea maa!"
Küll olime varemaltki avastanud
paiku, mis on ääretult huvitavad
ja ilusad, turistina reisijale võrra­tud,
kohti, kuhu tuleks kord tagasi
minna, linnu, maid ja paiku, kuhu
oleks vaja jääda pisut kauemaks,
ent ei kianagi ole olnud põhjust
väita, et see elamiseks hea maa
on.
Ent eksitused on ju võimalikud.
Nad on koguni inimlikud.
Asusime teele 13. kuupäeva ree­desel
päeval, mida paljud targasti
mõtlevad reisijad kindlasti mitte ei
teeks, aga ebausklikud me polnud.
Lennukid püsisid tõepoolest selgi
päeval tavalist viisi üle pilvede tae­va
all ja pika reisi algus kulges
igapäevarahus ja põnevuseta.
New Yorgist
JohannesburgS
Kuna eelmise aasta India-Nepal-
Tseiloni reis oma hästi organisee­ritud
eskordiga ja väga homogeen­se
ning meeldiva väikegrupiga õn­nestus
meeldejäävalt, valisime see-kordsekski
grupireisiks sama tuu­rikorraldaja.
Sedapuhku ei olnud
aga reis kaugeltki eelmise sarnane.
L.-Aafrikasse saabudes kuulus
gruppi vaid kaks inimest —- ai­nult
meie kahekesi, kes me 16-tun-nilise
sõidu järele New Yorgist
Johannesburgi jõudsime, Kaplinna
jõudes oli meid juba kuus (neli
Inglismaa reisijat oli lisandunud)
ja kuigi eskort igajcord lennujaa­mas
hotellisõidutamiseks vastas oli,
moodustati edaspidised reisid üksi­kute
tuuride kaupa ja reisikaasla­sed
vähemalt osaliselt vaheldusid
alati.
L.-Aafrika-poolseks reisikorral­dajaks
oli kuulus Springbok-Atläs
Safaris Company, mille 5000-liik-meline
teenistujaskond juba ise
vihjab tohutule organisatsioonile,
millele väga mitmesuguseid asutusi
allub, nagu isegi oma hotellid jm.,
siis õli iga reisijaga siin vaid kui
tilluke tükike suurest masina­värgist
ja isiklik kontakt sootiuks
tähtsusetu.
Kuigi meie esimene paaripäeva-line
peatus oli Johannesburgis,
sõitsime sinna hiljem uuesti tagasi
ja oma reisikirja alustangi seepä­rast
järgmise peatusega Kaplinnas,
kuhu jõudsime selle linna kõige
kuumemal (-f 34C) ja tuulevaikse-mal
päevalj' mis on sealseile tava­kohaselt
mÕnüsaile tuuleiilidele
otse ebatavaline vastand. Ega see
kestnudki nii kaua, harjusime Kap­linnas
tuult armastama ja ootama
ja õigupoolest jätkus seda seal
siiski lausa üliküllas.
Eesti Seltsil ainult
Johannes Järvalt
i B.A.Sc., LL.B.
ADVOKAAT — NOTAR
Eelista^d praktikaalad:
Tulumaksud jt. riigimaksud
Testamente, hooldus! ja paranda-tompe
Päeviti: (416) 967-6660
öhtbti: (416) 757-9190
JOHN E. SOOSAAR.
Chartered ACCOUDSESI
15 Um^ersify.Ave.,
Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5J2m
t T I C A L S T Ü D I O Ltd.
R. SCHMID, saksa optik |
Snnr valife! euroopa prilliraame:
Zeiss, Rodenstock, Metzler
Bpetsiaiiseenmud contaet lensMe
I alal
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääne
pool Dundas*e subway*d
TELEFON 535-6252
Uued kasukad
teUimistööna
Kauakate piU-andused, ümbeir-tegemised
ja puhastused
soodsate hindadega
Aadi-ess:. 5463A Yonge St.
^owdale, Ont.
(The Finnish Placei peal)
TH£ PURRIER
OLLT NIEMINEN
lelefonid: 224-2008, 881-0189
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
^ talituse asukoha pl&m
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ai.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 3(S4-7a75
Toimetajad kodMs
väljaspool tööaega*
Karl Arro ,482-0242
Hannes Oja 481-5318
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella U-nl.
KUULUTAÄHNE
VABA EESTLASES •
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. ~
Üks tolli ühel veerul $3.30
esiküljel |p4.--
tagaküljel .J. $3.75
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
h Vabsü Eestlase talitm
135 Tecumseth Street .
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C.,
Toronto, Ont, M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495 '
2. Mrs Leida Marley
Ajutine aadress:
37 Mann Ave.
Toronto, Ont. M4S 2Y2
Telefon: 483-2588
Kuupäevade järgi otsustades
oleme seal just EV • aastapäeva
paiku ja Torontos peaks varsti
peetama aktus. Tean, et tunneme
sellest puudust, ent ei oleks ooda­tagi
osanudi et selle külalisina kaa­sa
saime teha Kaplinna Eesti Seltsi
koosviibimisel. ^
Meie väsimatud võõrustajad ja
ringisõidutajad Arnold ja EllaTal-pakud,
kellele küll alatiseks tänu­võlglasiks
jääme, on meid juba
saabumisõhtul linnaga tutvustanud
ja oma mereäärsel mäeküljekul
asuvat kaunist kodu näidanud ning
nende eestvõttel suundumegi Kap­linna
E. Seltsi esimehe N . Pihlaka
puuviljafarmi Franchhoekis, kuhu
koguneb teisigi kaasmaalasi.
, Veel mõningaid häid aastaid ta­gasi
oli Eesti Seltsilliikmeid 50
ümber, nüüd on aga liikmete
arv vanade surma ja nooremate
maalt lahkumise või segaabielu­de
ja eesti keele minetamise tõt­tu
kahanenud 18-ni.
Eestlaste üldarv' Kaplinnas on
praegu vaid 30 ümber, ent kõik ei
võta osa Eesti Seltsi tegevusest ega
ühisüritusist. Noori enam peale
kasvamas ei ole, praegune noorim
E. Seltsi liige on 62 a. vana ja va­nim
94 ä., keskmine vanus seega
^üsna kõrge, ent vaimüvärskusest
ja ettevõtlikkusest ei näi puudu
olevat ja me võime kaasa elada
ühele väga südamlikule ja sisukale
EV aastapäeva pühitsemisele, mis
toimub soojamaa päikeselõõma
eest väänkasvudega varjatud suu­res
lehtlas vabaõhuaktuse näol.
Floridas, P0mparioBeachis,tär
histäs oma juubelisünnipäevi abi­elupaar
Linda ja Eerik Maldur.
70-ne eluaasta piirile jõudnud
Eerik Maldiir sündis 15. ttiärtsil,
1911 Läänemaal, Ridala vallas ta-
. mida meenutame nüüdki Ees- i^omaniku pojana. Lõpetas Lääne-ti
hümni laulmisega. Lauldakse Jnaa ühisgümnaasiumi ja siirdus
veel ka Lõüna-Aafrika hümni aus- sõjaväe sundaega teenima Tondi
tusavalduseks oma praegusele var- Sõjakooli aspirantide klassi, mille,
jupaiga maale. lõpetas 1931. aastal ja ülendati re-
E. Seltsi laulukoor — nais-seks- servlipnikuks.
tett — esitab seltsi abiesimees Me- ^^agasi jõudes Haapsallu- töötas
ta Eeriku juhatusel mitu isamaa- alguses linnavalitsuses ametnikuna
laulu, nagu „Eesti lipp", „Eesti on ja asjaajajana. Lõi kaasa kohapeal­ee
isamaa", „Looja, surres jätan setes organisatsioonides, nagu or-maha",
ning meeleolukolt „Kas testrid, laulukoorid jne. Oli Re-olete
näinud laeva, mis mastita" servohvitseride Kogu organiseerija
(V. Nerep), „Vaatsin kõrget kas- ja Kaitseliidu õnpepealik. ,1935. a. '
ke" j.m. Deklamaatorina esineb astus Tartu Ülikooli õigusteadus-
LeidaTerri, kandes ette L . Koidu- konda. Valiti 1936 Rakvere Linna
la „Jutt", Marie Underi luulet jä Perekonnaseisuameti juhatajaks,
muud. 1937. a. alates kuulub • Korp! Fra-
Kõik esinemised saavad kestva ternitas Esticasse, kus temale, tee-aplausi
osalisiks ja lõpuks -laul- nete eest annetati kuldmärk.
dakse söögilauas, mille koirafl- Kodumaa okupeerimise puhul
daiiud E. Seltsi daamid eesotsas bolshevike poolt vallandati ta sept.
Laine Pihlakaga, veel lõbusaid- 19^0 Rakvere Linna Perekonnasei-
- ki laule küll ühiselt, üksikult |a suameti juhataja kohalt ja leidis
koodettekandena. ajutist tööd Tallinnas, Mobiliseeri-
Oma sõnavõtus ütlen tänu Ja mise ja küüditamiste eest varjas
tunnustust südamliku vastuvõtu | a end Tallinna ümbruse metsades,
ilusa aktuse eest, millega arvuliselt Saksa okupatsiooni tulekul töötas
nii väike ühiskond ühisel keelel ja edasi sama asutise pearaamatupi-meelel
meisteriikult toime on tui-, dajana ja hiljem Tartu-Võru-Valga
nud, ning toon tervitusi Toronto revident-instruktor raamatupidaja-eestlaste
poolt. na Tartus, m.is võimaldas Tartu
Järgneb sõnavõtt E. Seltsi abi- ülikooli õigusteaduskonna lõpeta-esimeheltj
milles palutakse tervita- mist 1942. Tallinna tagasi siirdu­da
kõiki eestlasi kauges, talvises-ja des oli Tallinna Ringkonnakohtu
põhjamaises Torontos Kaplinna Arhiivi juhatajaks ja Tallinna
eestlaskonna poolt. Olgu need soo- Ringkonnakohtu kohtuameti kandi-vid
käesolevaga edasi antud! daadiks. Eesti Ohvitseride mobili-
Aktusest võtab osa 17 inmiest, satsiooni puhul 1943 saadeti ta
seltsiliikmed: . Qmakaitsesse Hiiumaale.
Nikolai ja Laine PihlakaSj Me- Kodumaa taasvallutamisel puna­ta
Eerik, Arnold ja Ella Falpak, navägede poolt, põgenes kalapaa-
Griselda Soonike, 94-aastane Ella diga Rootsi 1944. Abiellus Stok-
Terri ja ta tütred Leida Terri ja bolmis Linda Tangiga. Alates 1945
Anne Terri, Salme Kukk, Naimi kuni Rootsist lahkumiseni töötas
Baun, Erna Pragi, Edgar Liigus ja ehitusfirma „Projectori" juures.
Paul Sinisaar, neile lisaks meie 1952 siirdus Eesti kvoote alusel
kaks Torontost ning veel üks kau- USA-sse, leides omale tööd: joo­ge
külaline, nestajana New Yorgis. Kohe ühi-
, ^ ^ , nes ta New Yorgi Eesti Meeskoo- Nikolaa ja Lmm rlga, kus ollselle esimeheks 3 aas-
Plhlaka pirnlfam valitud koon teeneliseks
^ liikmeks. 1977. a. siirdus pensio-
Vihepeal on võimalus küsitleda niie Floridasse, kus ostis omale
farmi peremeest N. Pihlakat ja mugava kodu Pompano Beachis. *
teha ringkäik ta suurepärase antiik- Floridas rakendus juubilar kohe
mööbliga sisustatud majja, mille Eesti kiriku organiseerimisele ning
rõdult avaneb võrratu vaade kau- on siinse eesti kirikuelu juhtimisel
geile mäenõlvadele. Talu suurus on^ üles näidanud suurt energiat.-Selle
25 hektari ja ta on ostetud 26 aas- suure koorma kandmisel on tal
tat tagasi, hinnas on see tõusnud alati olnud abiks tema abikaasa
mitmekordseks ja peremees soo- Linda, kes temaga koos pühitses
viks talu nüüd ära müüa ning. va- oma 60. eluaasta juubelit,
naduspuhkusele siirduda. Kasvu- Juubilaride austamine- sündis
artikliks on pirnid, neid on 750 Pompano Beachi Klubis paljude
puud ja pritsimist vajavad nad rer- sõprade osavõtul. Teadustajana esi-velt
17 korda aastas. nes LemHt Savi, lugedes ette pea-
_ . konsul Jaaksoni õnnesoovi. Sellele
Saaga turustamisega raskusi e5 järgnes Maido Kari sõnavõtt Eesti
0 e, peamiselt lähevad mmid Rahvuskomitee esimehe J. Simon-e.
kspordiks Saksamaale, Hjspaa. ^^^^ ^ jpje^ri nimel. Ohvitseride
masse ^ja mujale, kuü aga on Keskkogu esimehe kpt. A. Kurg-raske
saada korralikku toojou- ^^^^ ^^^^-^^ ^oos lilledega an-,
du ja järelvalve hakkab. käima ^is üle Itn. Paul Kaur, EELK
3**^- poolt oli kirjalikud Õnnesoovid"
Talu kinnisvaramaksud tunduvad P"skop Karl Raudsepp'alt ja I
üllatavalt madalaina, .piirdudes Praosti k.t. Max Saar'elt. Kogudu-vaid
umbes Can. $230.-ga aastas, se abiesimees Paul Kaur esitas juu-
Oleme veetnud erakordse ja ^'^^^^'^^^ elulood ja andis üle sõpra-meeldejääva
päeva sõbralikkude ühiskingituse.
ning südamlikkude kaasmaalaste- Lõunale järgnesid, veel N. Y.
keskel ja lahkume seekordselt EV Eesti Meeskoori head soovid koori
aastapäeva koosviibimiselt eriliselt esimehe R. Susi nimel. Samuti tõi
sooja tundega: meid on küll vähe, tervitusi Linda Uusimaa Bergen
ent meid on igas maailmakaares, County Koguduse esimehe H. Puu-meil
leidub ühist keelt, ja ühist Pi"i ülesandel ja A. Lilleorg Lõu-meelt
ja meid on kui Juhan Liivi na-Florida Eestlaste Koondise
sõnadel lillesidemega ühte köide- Voolt. EKL-i nimel tervitas saka-tud.
lanus Ä. Vikati ja Korp! Fraterni-tas
Estica nimel andis üle roosid
väryipaelaga Lindale frater Lem­bit
Savi. Lilli oli palju. ^
L%uks tänas juubilar kõiki osa­võtjaid
spöjasõnäliselt tervituste,
kingituste jä lillede; eest;;
KÕIKIDEKS
baNDLUSTUSTEKS
, LÄTER & CO.
Ltd.
"INSURANCE"'
1482 Bathurst St., 4 kord
a^athiirst-St-Clair^
i e!äfoä kontoris 653-7815 Ja
S53-7818
- REMONHÖID
majad^ juures:
^elekter, tonid, pmitööd jne.
Helistage - J. MEIUSI 225-^83
,,KaleYlpoia°'-päev
Baltimores
BALTIMORE (VE) - Kui hüju-ti
pöörduti noorte poole küsimuse­ga,
kes sooviks eesti üahvuseepo-sega
tutvuda, selgus järjekordselt
noorte siiras huvi ja tahe oma esi­vanemate
vara-aita pääsemiseks.
Oli vaja aintüt vanemate poolt ma­terjal
kättesaadavaks teha, ühiselt
lugeda, arutleda ja nõu pidada!
Selle huvi ja töö tulemusena toir
mub 12. aprillil Baltimore'! Eesti
Majas „Kalevipoja" päev. Kava
„Müistsed kallid ^mälestused kostku
meüe kustumata"f algab kell 14.00.
Baltimore'! Eesti Kooli endised ja
praegused vanemad õpilased kõne­levad
120-aastase „Kalevipoja''
koostajast, saamisloost, tähtsusest,
ülesandest, ideest&ust ja sündmusv
tikust ning kand|e sümbolismist.
Esitatakse ka põimik ,,Kalevipo-jast"
„Laena mulle kannelt, Vane­muine
. . O n muusikalisi ette­kandeid
kanjdel, klarnetü ja klave-rü
ning „KalGvipoja"-aineline raa­matunäitus.
Vanema põlvkonna kohus ^on
meie rikast vaimuvara eesti noorte
juurde viia, neUe kergesti kättesaa^
davaks ja mõistetavaks teha ja
neile sõnalisteks esinemisteks või­malusi
anda.
y i
E ¥. akfys Lõuna
Aafrika farmis
See on meeldejääv ja ilus mä­lestuspäev.
Algab sellega, et Eesti
Seltsi • esimees Nikolai- Pihlakas
tervitab osavõtjaid ja külalisi ning
oma aktusekõnes nimetab, et meie
rahvast püütakse võõraste võimude
poolt mitte .üksi hävitada, vaid
sootuks olematuks teha, nagu seda
näiteks juba tehtud on karjalaste­ga
ja nii mõnegi teise, rahvaga,
kelle nimigi kadumas on. Eesti
Vabariigi väljakuulutamine oli
suur sündmus ja üks väga pidulik
Leedulased hindasid
kylfyuritegelasi
Leedulaste ajaleht ,vDraugas^'
andis $2000 välja auhinnana pari-nia
1980.' a. ilmunud noveUi eest.
Sellega autasustati kirjanikku Jo-sias
Vizbarast.
Sdle kõrval andis leedulaste
keslaie organisatsioon Lithuanian
Cpmmunity auhinna parimale lee­du
teatritegelasele"$1000 suuruses';
Selle auhinna väärüiseks tunnistati
rezhissöör Dalüa Madkiola. Kirja­nike
ühingu poolt anti auhind $1000
suuruses luuletajale Katryn Gri-saitytele.
Leedu Fondi" poolt anti välja suu­rem
auhind $3000 parima kirjan­dusliku
loomingu eest. Auhinna
saajaks osutus prof A. Landbergis.
VAIPADE & MÖÖBLI
. ; • • . J' . • • • •
auruga „steamcleaning"
HEL. ERI35LOOIK 447-9834
5NC0ME TAX PREPARATION
MARK TUOMOLA^ B.A.
191 Eglinton Ave. E., room 206
Soome Ühispanga maja
Tel. 488-1801
Töötanud 1973. a. alates
Eesti Rahvuskomitee juhatus
USA-s otsustas määrata Eesti Skau-di-
ja Gaidisõprade Seltside Liidule
toetuseks 1000 dollarit Järvemetsa
skautliku" laagri .majandamiseks.
Laager on kogu eestlaskonnale kuu­luv
suure väärtusega kinnisvara,
kus suveti kokku tulevad eesti
skautlikud noored mitte üle kogu
USA, vaid ka teistest maadest.
Pealegi toimyb mõningaid Eesti
Keele ja Kooli Aasta aktsioonidest
Järvemetsa laagris.
Noortetööd toetab ERKü Eesti
Keele ja Kooli aasta puhul märki-misväärt
rahasummadega ka teis­tel
aladel. USA Eesti Koolide Kes­kusele
annab EEKÜ käesoleval
aastal toetuseks 2300 dollarit ja
noorte kirjanditevõistluse Eesti
Rahvuskomitee nimeliseks auhin­dadeks
eriti 1500 dollarit (VES)
• Liit 0.
I (Algus lk. 2)
koostöös nende jõukude vastu
võitlema. Kümne Ühisturu riigi si­seministrid
koos Hispaania, Aust­ria
ja Shveitsi siseministritega on
viimasel ajal kbhtunud perioodili­selt,
et leida ühiseid abinõusid ter­roristide
vastii võitlemiseks ning
nende ohu kõrvaldamiseks.
Samuti, võetakse tarvitusele ühi­seid
abinõusid nende isikute vas­tu,
kes pealtnäha on seadusi ar­mastavad
rahulikud kodanikud,
kuid kes annavad mitmekülgset
abi terroristidele.
Terroristide organisatsioonidel
puudub kandev filosoofia ning
nende peamiseks eesmärgiks on
võimul olevate demokraatlike va­litsuste
kukutamine ning nende
asendamine uute rezhiimidega,
praktiliselt kommunistlike dikta­tuuridega.
Kui Ühendriikide välis­minister
Haig sellele avalikult tä­helepanu
juhtis, siis tegi ta kahtle­mata
inimkonnale suure teene.
Võitlus N . Liidu terroristliku tege­vuse
ja hävituspoliitika vastu
nõuab kindlaid ja kartmatuid mehi
ning välisminister Haigi sõnad ja
käitumine kinnitavad, et neid me­hi
on_ olemas.