Vaba Eestlane, March 31, 1965

              r i
'' Jf ' 4
7 liik 3 VABA EESTLANE kolmapäeval 31 märtsil 1U — Wednesday March 31 1965
V t
i
Johnson Lincolni jälgedes
„Nende eesmärk peab olema ka eest võlgnevad neegrid esmajoo-mei- e
eesmärk" ütles USA presi-- nes tänu oma Juhtide parasmerl-den- t
Johnson hiljuti kongressile susele Dr Martin Luther Kingi
turustades seda rahvaesindust ja tema kolleegide kannatlikkus
aktsepteerima seadust mis klnd- - ning kinnipidamine seadustest on
lustab USA neegritele valimisõi- - nüüd annud tulemusi ja keskva-rus- e
võrdsetel alustel valgetega litsus andis sõjaväelise kaitse
Moraalse tähtsuse kõrval oli pre--' protestrongkäigule Montgomerys--
sidendi kõne kahtlemata Ka aja
loolise tähendusega poliitiliseks
sündmuseks See on väga haru-kordne
juhus kus USA president
tuleb rahu ajal kongressi ette ja
ftorStorfB flrMa U9AWI&- -
politsei kaht-lemata
brutaalsemate va-henditega
laiali See
ütleb et see „peab" mingi ' taalsus ja legaalsed riukad mille-vast- u
võtma ja seda ilma igasu-Jdeg- a lõunaosariikides rööviti
guse viivituseta President John-- [ neegritelt valimisõigused on oma-so- n
aga näitas et kui tungivad korda töötanud neegrite kasuks
põhjused seda nõuavad oskab ta President Johnson märkis oma
lepitamise kõrval ka komandeeri-- kõnes et kui ei oleks põhiseaduv
da nii nagu see on teatavates olu- - likke takistusi pooldaks ta vali-kordad- es
ka demokraatliku riigi- - misõigusc andmist kõigile amee-juh- i
ülesandeks Jiäb vaid loota rlklaslele kes on üle 18 aasta va-e- t
president toimib samasuguse ! nad Tundub aga kõigiti õigusta-resoluutsuse- ga
ka vällspoliiüiste tuna et see privileeg on ainult
kriiside puhul milledes USA on kirjaoskajatel ja kirjaoskuse
korduvalt silma paistnud liigse 'standardiks toetakse tõenäoliselt
järeleandlikkusega kuueklassiline haridus
Kongressil on täielik vabadus ' Neegriküsimus on USA-- s
valimisseaduse üle vaielda ja ' selt emotsionaalseks probleemiks
seda modifitseerida — nii see mida meil kui kõrvalseisjail on
peabki vabas ühiskonnas olema raske täies ulatuses mõista See-Kindlakäel- ine
riigijuht on aga tel--1 tõttu ei ole et ka uue
nud nüüd oma seisukoha ja selle misseadusc vastuvõtmine lepitaks
alusmotiivid rahvaesindusele ning lõunaosariikides valged neegrite-kog- u
rahvale teatavaks ja see on ga Kahtlemata tähendab see aga
otsekohesus mida oleme ammu sammu
oodanud
Nergrid on endile Ühendriiki
des organiseeritud kujul
tõhusat tõe õiguse ja olu--
ihrni
guslust taotlenud umbes 23 teda ei ole astunud nii resoluut- -
aastat ja et rahvuslik südame tun--l selt välja neegrite õiguste kait-nistu- s
on lõpuks ometigi är- - väljaarvatud Abraham Lin-kam- as
ning Washingtoni legisla- - coln kes vabastas neegrid orju-tiim- e
tempo kiirenemas selle sest
Jean-Pa- ul Sartre' teene
Teade et 1961 aastal Nobeli kir-- mille ta ise enesele sepitseb See-jandusauhin- na
võitnud kuid selle ga on elu ilma igasuguse kõrge-taga- si
lükanud prantsuse kirjanik-- ma eesmärgita Loomulikult eitab
filostof Jean-Pau- l Sartre on loo-bunud
reisist Ameerikasse tuleb
kahtlemata hea ja tervitatava uu-disena
Esialgsete plaanide koha-selt
pidi Sartre esinema loengu-tega
Cornclli ülikoolis ja New
Yorgi juudi noorsooühingutes
kuid need on tühistatud ku-na
Sartre leiab et USA Vietnami
poliitika mida valdav osa elanik-konnast
toetab ei ole talle vastu-- v
õetav ja ta ei taha New Yor-gis
ajal millal ameeriklased pom-mitavad
Hanoid
Sartre on kahtlemata väljapais
e
s t
lllifnii 3C aviu
loota
suunas
on
juba
nüüd
nüüd
täielikult
Praeguses ajajärgus
mandril
elu mõt-tesse
on
on
ja
suuren-daks
ta
tev kirjanik kuid ta on seejuures kuna on moes kangelaste"
ka kommunist mida ta ise
omaks võtab ja sel-- j loobumisega Sartre
eksistentsialistliku Ameerikale
propageerija See doktriin teene Võõrastav on aga
tab et inimene ei saa anestada asjaolu et Chedrii-üheg- i
teisega kui vaid iseenesega kidesse jäi ära ta soovil ja
ja ta on täiesti üksinda ning ma- - mitte võimude
hajäetud oma lõpmatute kes on seda õigust kasuta-tusteg-a
Tal ei ole mingit muud nud nii kommunistlikult
t-- ga tulevikku kui vaid see välismaalase suhtes
Teised lehed
ltootsis ilmuv Eesti Päevaleht"
Kirjutab onu juhtkirjas venesta-mise
kohta Eestis järgmist:
Kommunism ole oma teoreti-seerimlste- s
saladust teinud sel-lest
et rahvuskeeled arengus on
minevad keeled" sallitavad
nii kaua kuni toimub üleminek
kommunismi kõrgemasse astmes-se
kus ühtlustamisekamm on lä-bi
käinud küllaldase põhjalikku-sega
kõigi haaratud rahvaste elu-j- a
omapärajuurtest kiskunud
lahti ning sulatanud selle
kõik utoopilises pajas Juba
Stalini ajal kõneldi tulevasest üle-minekust
ühisele keelele ilma sel-le
nime hiljem on
aga otsekoheselt mõista et
j
keeleks kujuneb suure vene rah
va s t vene rahvas sulatab
teiste rahvaste kultuurid Ja kee-led
ning kommu-nismiga
Kommunism seda ei taha
nimetada see ole-vat
kommunismi evolutsioon ka
vene rahvus kaduvat ära tema
keel Ja kultuur aga olevat häda-vajalikud
kommunistlikule ühiskonna-le
Rahvuste keeled kui kodanli- -
c niHUMIM 11 C11CA
toetuseta oleks lõunaosariikide
demonstratsioonid
kõige
ajanud bru- -
seaduse
äärmi-uu- e
vali
korra stabiliseerimise mil-leks
suured teened president
Johnsonil Ükski president enne
seks
olla
selline doktriin Juma-lat
kus noo-rus
eriti Ameerika hak-kab
tihti kaotama usku
neile kahtlemata kõige
vähem tarvis Sartre'1 taolise „ek-sistentsialis- mi
paavsti" filosoo-fiat
millele pealegi lisandub selge
kommunistlik kallak Sartre
kuulus mees Nobeli auhinnast
loobumise tõttu pealegi mõninga-te
silmis märter" mis
kahtlemata loengute mõ-juvõimu
ameerika nooruse silmis
siin
varja-'kultu- s
matult lisaks Oma tegi
Ielc filosoofia kahtlemata hinnatava
kuulu- - seejuures
Sartre'1 reis
enese
veto tõttu USA
vastu- - poolt
mitmegi
saatust meelestatud
need
ühes
nimetamata
antud
keel"
Machiavelli mõtteid
ükski vabariik ei ole perfektne
kui ta ei näe seadustega ette kõiki
võimalikke juhtusid Ja ei kindlus-ta
ennast iga ohtliku olukorra vas-tu
nähes selleks ette ka vastavaid
seadusi Sellest tulenevalt kriip-sutan
ma alla et need vabariigid
kes ohuolukorras ei pane maks-ma
diktatuuri või ei rakenda
mõnda teist samalaadset autori-teeti
varisevad rasketes olukor-dades
kokku
See kes on relvastamata on
kõige muu hulgas ka põlastus-väärne
On selge et meie ei saa
võrrelda relvastatud Ja relvasta-mata
meest Ja oleks täiesti väär
kui me arvaksime et relvastatud
kommunistliku ühiskonna õigeks mces anub vabatahtlikult relvas
identifitseerub
venestamiseks
aluspõhjana ülemaailm-sele
tarnata mehe käskudele
I peidab et oma taktikalist eesmär- -
ke saavutada Kommunism on
rahvused kaasa arvatud ka eesti
rahvus juba algusest peale surma
mõistnud ja sellest dogmast ei ta-gane- ta
Iseasi on aeg mis kulub
eesmärgini jõudmiseni Selle poo-le
töötatakse vaikselt erikomisjo--
nides n U teaduslikult'
KUU iganenu aneKsm aga ajam- - d„ on juba ammugI kaalutud ka
u- -
i esimese sammuna üldist ülemine- -
See teoretiseerimine on iseloo-- ' mist vene alfabeedile Kommunis-mustavak- s
taustaks kõigele selle-- tid kes on hoolsad kõnelema va-le
isamaalisusele" mida kõmmu- - ledesf läänes ei ole targu neid
nistlik okupatsioon näit läände probleeme üldse nimetanud või
pagulaste suunas teesklevalt pee- - Urnberlükkamiskatseid teinud
iIIIIIIIIIIIV B yjM
Kanadas uuritakse praegu põhja- - Eesti keskorganisatsioonide ja
Ukult kahekeelelisuse ja kahekul- - kohalikkude organisatsioonide
tuurilisuse küsimust milleks on esindajad on juba mitmel puhul
moodustatud Kuninglik Komisjon esitanud Kuninglikule Komisjoni-prantsus- e
päritoluga Andre Lau- - le oma seisukohti iseseisvas Ees
rendeau (pildil vasakul) ja inglise
päritoluga Davidson Duntoni juh
timisel Komisjoni esmajärguli-seks
ülesandeks on Kanada ing-laste
ja prantslaste vaheliste vas
tuolude selgitamine ja siin võima-likkude
lahenduste leidmine Kõr-vuti
sellega on komisjoni tööpro-grammis
ka teiste rahvusgruppi-de
arvamiste ja ettepanekute ära-kuulamine
ning nendest vastava-te
järelduste tegemine
hiinlasi hoida
Viimasel ajal on sageli kuulda
hääli et Puna-Hiin- a võib oma to-hutu
armeega sekkuda Lõuna-Vietnami- s
toimuvatesse võitlus-tesse
kui USA lennuvägi jätkab
oma rünnakuid Põhja-Vietnam- i
sõjalistele seadmetele Ja varus-tusbaasidel- e
Puna-Hiin- a on oma
sõjavägede Vietnamisse saatmise
reklaamimisel olnud seni võrdle- -
misi tagasihoidlik kuid mõned
päevad tagasi ilmus Hiina kom-munistliku
partei peahäälekand-jas
-- Rahva Päevalehes" artikkel
mis laseb välja paista et Pekingi
võimumehed ei ole Viet Congi
saatuse suhtes sugugi ükskõiksed
vaid peavad oma kohustuseks
Põhja- - Ja Lõuna-Vietnam- i punas
tele appi tõtata kui nende käsi
hakkab ameeriklaste pidevate Ja
hävitavate õhurünnakute tulemu-sena
halvasti käima
PUNA-HIIN- A AJALEHE
SÕJAKAS ARTIKKEL
„Rahva Päevaleht" ei teinud sel-lest
mingisugust saladust et Puna--
Hiina juhtkond tunneb Viet
Congi käekäigu pärast tõsist mu-ret
Ajaleht kinnitas et Hiina saa-dab
Lõuna-Vietnam- i kommunisti-dele
kõike võimalikku materjaal-se- t
abi kaasaarvatud sõjariistad
ja sõjamaterjalid Samal ajal too-nitati
artiklis et Hiina on valmis
saatma Lõuna-Vietnamiss- e ka
võitlejaid et abistada vietnami
rahvast võitluses USA agressorite
vastu
Ühendriikides konstateeritakse
et puna-hiin- a ajalehed tulevad
Lõuna-Vietnam- i võitluste kestel
esmakordselt avalikkuse ette
sellise kaugeleulatuva ähvardu-sega
Kuigi Washingtonis peetakse Puna--
Hilna ähvardust suureks bluf-fik- s
ei saa ühendriikide stratee-gid
ja sõjaplaanide koostajad sel
lest siiski ainult õlgu kehitades
mööda minna Ja peavad tõsiselt
arvestama suure sõja puhkemise j
võimalustega mis võib paisuda
rvorfa soja lauuseits unvrueriK-kak- s
kokkupõrkeks
KUI TLTEV ON PUNA-HIIN- A
SÕJAVAGI?
On selge et USA sõjajõudude
juhid ja poliitikud tunnevad an-tud
olukorras suurt huvi Puna- -
Hiina sõjajõudude tugevuse mää--
ritlemisel ja püüavad mõistatada
millises ulatuses ja millisel viisil
ja nen- - hiinlased saavad oma sõjajõudu- -
dega Viet Congi abistada Puna-Hiin- a
sõjaväe kohta kogutud and-med
lasevad oletada et hiina pu-naarmee
ei ole slisii nii tugev et
ta suudaks praegu suuremaid ko-hustusi
kanda ja riskida ühendrii-kidega
sõjalisesse konflikti lasku- -
tis rakendatud kultuurautonoo-mia
kohta millega vähemusrah-vuste
kultuurilised nõuded olid
rahuldatud Samu seisukohti esi-tati
ka möödunud esmaspäeval
Torontos tolmunud Kuningliku
Komisjoni koosolekul kus esine-sid
eestlaste esindajatena dr Karl
Aun ja RVN juhatuse liige R Toi
kelledest viimane käsitas Kanada
kultuuriprobleeme üldiselt ja kõi-gi
rahvusgruppide panust selle
kultuuri rikastamiseks
vaos
mlsega Hiina sõjajõud paistavad
'paberil tugevate ja võimsatena
kuid tegelikult ei ole nad mood-saks
sõjaks küllaldaselt varusta-tud
ning nende
Lõuna-Vietnamis- se valmistab Hii-nale
Ja Põhja-Vietnamil- e otse üle-pääsematuid
raskusi
Kuigi Hiina armee koosseisu ar
vestatakse praegu 2 miljoni me
hele on see tohutu sõjameeste
mass laiali paisatud suurtele maa-aladele
ning punadivliside koon-damine
suureks löögijõuks on
seotud paljude raskustega
Luureandmetel asub umbes
pool Puna-Hiin- a armeest — see
tähendab ligilähedaselt 1 miljon
sõdurit — kaugel eemal Kagu-Aasi- a
sõjatandrist
Umbes 600000 meest on koonda-tud
Hiina mandri idarannikule
kus nende ülesandeks on rahvus-liku
Hiina valvamine kuna lige-male
440000 sõdurit asuvad Mänd-zhuuria- s
olles valmis korealaste
Ja venelaste vastu välja astuma
200000 puna-hiin-a sõdurit on vii-dud
Slnkiangi provintsi kus tea-tavasti
tekkisid piiritülid N Lii-duga
160000 meest on Tiibetis In-dia
vastu Ja
300000 sõdurit on mööda Hiinat
laiali pillatud täites Julgeoleku-üksust- e
kohuseid Jääb Järele
300000 meest kes on koondatud
Kagu-Aasl- a piirkondadesse — Bur--
ma ja Põhja-Vietna- mi piiridele
Need 300000 meest moodustavad-ki
selle suure löögijõu millega
opereerib „Rahva Päevaleht"
SUURED RASKUSED SÕJAVÄE
TRANSPORDIGA
Hiina viletsad teed ja hõre raud-teevõrk
ri võimalda sõiaväe Ja
juhtkonnal te€nlks
Kui hiinlased riskiksld oma
000-mehells- e armeega alustada
neks rahulikuks jaiuiusKai
oleks seotud suur
raskuste kaotustega Armee
käsutuses oleks tungimi-sel
vähesed ja kitsad laus-maariba- d
mida ühendriikide len-nuväel
on võimalik pidevalt pom-mitada
ja vaenlasele suuri kaotu-si
tekitada Järelveoteed Hiina si-semaale
veniksid pikkadeks ning
oleksid samuti USA õhujõu-dude
pidevateks märklaudadeks
Kogu operatsioon läheks hiinlas-tele
väga kalliks maksma ning
lõppeks sissetungijatele suurte
vereohvritega
Vähmmkhan4u$9 kommentaar
Optimistlik pilk Kanadale
Kanada on suur rikas maa tu paremale haieuseWnrfi
sunamusteroruce mineviku ia~
ga Kanada elanikud elavad sood-samates
tingimustes kui enamus
teisi maailma rahvaid Enamasti
kõik inimesed kogu maailmas näi-vad
seda teadvat väljaarvatud
mõned meie endi hulgast
Me hakkame tüdinema kanad-lastes- t
kes tüdinevad Kanadast
Me oleme tüdinenud kanadlastest
keda häirivad niivõrd meie prob-leemid
kriisid ja skandaalid et
nad jooksevad minema löövad
kõigele käega või soovivad et Ka
nada unineKS ubAga
Loomulikult on Kanadal oma
probleemid — meil on neid ala-ti
olnud Meil on ka enne olnud
skandaale ja kahjuks on tõe-näoline
et neid juhtub ka tule-vikus
Need on tõsised asjad kuid ka-nadlas- ed
on ka tõsised inimesed
ja küllaltki tugevad Meie demo-kraatia
on kindel ja korruptsioo-ni
avalikus elus esineb ainult
Kanadlastele valmistab muret
parlamendi saamatus kuid siin
on tegemist esimese pikema peri-oodiga
kus valitseb vähemusva-litsus
ja neli opositsiooniparteid
Sellest hoolimata töötab aga efek-tiivne
riigiametkond usinalt edasi
ja teoksil on mitmeid kasulikke
uuendusi Me võime vaadata vas- -
Kas Puna-Hii- na hakkab sõdima?
Ameeriklased loodavad strateegilise lennuväega
transporteerimine
väljamängimiseks
STRATEEGILINE LENNUVÄGI
— SUUR TRUMP
Puna-Hiin- a pidurdamisel ja hii-na
juhtivate ringkondade vaos
hoidmisel panevad ameeriklased
suurt rõhku oma strateegilisele
lennuväele tugevale laevastiku-le
mille vastu Hiina on peaaegu
kaitsetu Praegused tagasihoidli-kud
pommirünnakud Põhja-Viet-namil- e
on ainult lapsemänguks
selle kõrval kui Ühendriigid ra-kendaksid
täies ulatuses oma stra-teegilise
lennuväe
USAl on praegusel momendil
Aasia sõjatandrit löögivalmis
650 seitsmenda laevastiku suurt
pommilennukit milledele liitu-vad
sajad õhujõudude pommi-lennuki- d
Aleuutidest kuni Tai-n- L
Vajaduse korral võib USA saata
oma pommilennukeid Hiinat pom-mitama
isegi Ameerika mandril
asuvatest kodubaasidest
Põhja-Vietnami- s teostatud pom-mirünnakutega
on ameeriklased
Hiina Juhtkonnale kinnitanud et
käesolevas sõjas ei hiinlased
arvestada ühegi puutumatu var-jupaigaga"
mis andis hiinlastele
Korea sõjas suuri soodustusi Kui
Hiina tahab laskuda Kagu-Aasia- s
sõjalistesse seiklustesse siis peab
ta selle eest maksma oma suurlin-nade
ja tööstuste hävinemisega
Nii arvavad vähemalt ameerikla-sed
Kuid kommunistid on varem-gi
hakkama saanud üllatustega ja
ebaloogiliste otsustega ning keegi
suuda garanteerida et selliseid
otsuseid tehta ka Kagu-Aasia- s
Mida ütlesid
varustuse kiiret transnortl mis- - mõnigi mees oleks vaga ra
tõttu Hiina sõjaväe hul kul ta nii palju kui ta
ä-- v l-i-m l--ii niH „Hiiii naine loodab et ta naaber arvab
Kagu-Aasia- s viibivate sõjaväge- - teda teenivat
de arvu märkimisväärselt "au ™""n
rendada !
300
pealetungi iiaVtn m£L9
guks vaid väga
te ja
lõunasse
teed
need
!
Ja
—
j
1
Ja
saa
ei
ei
nad
suu- -
Väike tüdruk muutub nooreks
daamiks niipea kui ta loobub
IrkrtlrerMef 1HW rrrnrrMrirlÄ 4o lõunasse siis ei kuju- - „„„ i„™
see (Joe Bishop)
Arglikele ja kõhklejalle on kõik
võimatu sest see tundub neile nii
(Sir AValter Scott)
Sellele kes koputab kogu aja
avanevad väga vähesed uksed
(Tundmatu autor)
Kõige parem on kõnelda alati
tõtt väljaarvatud loomulikult sel
juhul kui te olete
osav valetaja
(Jerome K Jerome)
ÕUka 'suurematele r~rt u_
r z:riTie hoSoraledmuaslt akujaauvluatMkseuetiaekmmseeiieipsearSa!ontdsiaadi: mkreiiteisejuehritmidee pormesatiizhriigjiamerehpiuato"
kslõorogne vKäaljnaasdpaoopl assKaavnaabdapeaapen kõigi maailma riikide purii
Meie noored on väga õnnelikns olukorras et neile avaneb 5i maius reisimiseks ja me olrmt kõik õnnelikus olukorras et nii paljud uued siserändajad teis-tes- t riikidest on tulnud meien
jagama oma oskusi ja enerriit
„Aga kas me ei ole sattunud
kriisiolukorda Prantsuse-Ingl- a vastastikuste suhet alal Kana
das?" küsivad rahulolematud jj
pessimistid See on õige See kry
on tõesti väga tõsine Aga sellesse suhtutakse küpselt Ja kaine rao
tusega Konföderatsloon võib sa-ttuda
tõsisesse ohtu kuid see ei
purune See konflikt toob kahtle
mata kaasa kokkupõrkeid kuid
mitte mässu See on revolutsioon
kuld mitte kodusõda Seda küs-imust
käsitleb kuninglik kosis-- j
on mitte sõjavägi
Koos Kanada kasvuga tekivad
paratamatult ka uued probleenüd
Neid ei tohi ignoreerida kuid ei
maksa seejuures arvestamata jät
ta ka meie potentsiaali Meil on
rahvastikuplahvatus" kuid reil
on selleks küllaldaselt ruuna
Meie tööstus laieneb kuid meil on
selleks ka küllalt looduslikke re-ssursse
Meil on oma kriisid kuid nt
suudame neid lahendada Meil on
oma probleemid kuld me tulen
nendega toime
Macleans"
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 259-771- 9
Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel $1-6-
0 tekstis $1-7-
5
esiküljel $200
Korterikuulutused alam-määr
5100 Kirikute organ-isatsioonide
ja isikute teada-anded
$100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus:
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sta C
Toronto 3 Ont
2 Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 Ont
Tel HO 3-87- 86
Ma ei kasutanud kunagi y&
dit „AOK" oma lennul rraaiÄ
ruumi See mõeldi välja ajaldrj
nike poolt Aga kuna see mood'- -
tab osa Ameerika raiival-ul- es
usun ma et astronaucLd ler'
sellega
(Alan hepa
Ma ei taha näha iseenras f£3
i linal Võiks ütelda et cu ei v
iseenese tüüp
(William HolaVn)
Kõneleja peaks meeles p-- i
üht tähtsat tõde — ku-- - r"
suudab absorbeerida
palju kui ta istmik va
tab
(Carl II ON
Parem on sõita raeres ett- -
erakordselt laevaga kui usaldada sa— —
sele
(Vene vana õo!'