Vaba eestlane , July 21, 1987

              Nr. 54 VABA EESTLANE teisipäeval, 2 L juolil 1987 - Tuesday/July.21, LL 7
XU)
IM<lcinpus,^; Kunst' muusika
seg
Kaks ing
raamatut
Hiljuti jõudsid Toronto lugejate
kätte kaks ingliskeelset raamatut
eesti autoreilt, mis käsitavad meile
tuttavaid sõjaaastaid kodumaal,
põgenemist Root'sl ja uue elu
alustamist Ameerikas. Raamatute
tiitlid on ,.Gry from the abyss" ja
, .Elise'' ning nende autorid on
Floridas elav dr. Henry Süld ja
vancouverlanna Elise Lige.
Esimese kirjastaja on ,,Exposition
Press of Florida' ' j a teist kirjastas
,,Trinity Press", Langley, B.C.
H. Sülla raamatu hinnaks on 15
USA dollarit ja E. Lige raamat
maksab 12 Kanada dollarit.
Raamatud on müügil Toronto
baptisti. koguduse kirjanduslaual
ja eesti ajalehtede juures.
Henry Süld sündis ja kasvas
üles Saaremaal; meremehe,
teoloofr ning filosoofi hariduse
sai ta Kuressaares, Stockholmis,
Boston i s n i ng Mont real i s.
Viimases linnas saavutas ta dokto­ri
kraadi McGiiri ülikoolilt. Ta
on teeninud 1 pastorina USA
kogudusi ja töötas pikemat aega
ülikooli professorina. Dr. Süld on
abielus ameeriklannaga;
Elise Lige on pärit Harjumaalt,
Rootsi aastail el^s ta Karlstadis ja
Kanadas St. Johnis ning Van-couveris.
• Ta on elukutselt
lasteaednik ja psühhiaatria haigla
õde. Rootsi põgenes E. Lige üle
Soome ja Kanadasse tuli ta
väikesel jahil ,,Atlanta". Kanada
kirikuis on ta korduvalt kõnelenud
oma põgenemisest ja tutvustanud
Eestit. Pärast oda mehe V. Aasa
surma, abiellus ta kolmandat kor­da
PittMeadow, B.C. eestlase J .
Ligega.
Mõlemad nimetatud raamatud
on sobivacl kinkida) ameeriklastele
ning kanadalaste. Kingi eriliste
iijulatiiü, <^iije}da\^a
ning tõetruult meie, maa ning
rahva raskeid aastaid, sattumata
seejuures sentimentaalsusesse
ning nutulugudesse: Loomulikult,
inimesi, paiku nling sündmusi an­takse
edasi isiklikele kogemustele
toetudes, mis kindlasti tõstab raa­matute
väärtust ja teeb
huvitavaks lugejatele.
I< i
18. Lääneraimmky Eesti Päevade avaaktusel.
Fotos Ho Oja
Hiljuti oma 60. ilmumisaastat
tähistanud Ivar Ivaski toimetatav
ajakiri,,World Literature Today"
(WLT) viimane number (nr. 1 —
1987) on varianumber, kus vaa­deldakse
erimaade kirjandusis esi­nevaid
ilminguid. Teiste hulgas
on artikkel möödunud aasta
N o b e l i laureaadist Wole
Soyinkast ja soome poetessi Eeva-
Liisa Mannerivaateist elule.
Arvo Pardi
menukas saade
saksa TV-s
Häid saateid saksa kaugenäge-mi
ses korratakse järgmise päeva
hommikul. Nii ka pooletunnilist
saadet ühest meie nüüdisaja tuntu­mast
komponistist, eestlasest Ar­vo
Pardist.
Kogu saate vältel mängiti tema
kompositsioone, kas siis orkestri,
ansambli või koori saatel;
Heliloojat ennast, kes rääkis oma
kristlikust maailmavaatest, näidati
mitmel korral juhatamas ansamb­lit.
- Gideon Kremer, tuntud viiuli­kunstnik
Lätist, kes Berliinis
elava komponisti palasid sageli
mänginud ja teda juba Eestis tun­dis,
ütles saates, et Arvo Pärt
oskavat vaikust musikaalselt)va­hendada.
Inglise komentaator Londonis
seletas, et Pardi muusika koosne­vat
tegelikult nagu ühestainsast
helist, milline küll sammu
kõrgemale või sammu madalama­le
liigub, kuid siis jälle samale
põhitoonile tagasi pöördub;
Ülesaksamaaline päevaleht
FAZ (Frankfurter Allgemeioe
Zeitung) kirjutas Pardi kohta:
, ,Missucunc muusika! Kes
' s c l l i s c l t komronecrida oskab nidi
Soome-ugri ja balti keelte
rubriigis vaatleb Victor Terras
A i n Ka ale pi 1 uu 1 e tus kogu
.,Kuldne Aphrodite ja teisi
luuletusi", leides et luuletuskogu
on ringkäik paljudes stiilides.
Enamus luuletusi on variatsioonid
kreeka ja rooma luulele, mis kir­jutatud
originaalide meetrikas.
Kuid on ka teisi mille teema
pärineb armeenia, leedu, pärsia ja
türgi Kesk-Aasia luulevormidest.
Nende kõrval on luuletusi, mis
reflekteerivad luuletaja isiksust,
tema tundeid loojast, kes vaatab
elu, surma, armastust ja kannatusi
päris üksi ilma ideoloogia või
autoriteetsuse abita.
Teisena George Kurman vaat­leb
Arvo Mägi ,,Aeg kirju ei
kuluta: Vaatlusi kirjandusest ja
ajaloost". Kriitik leiab, et
pealkirjas avaldatud väljendus ei
pea alati paika, sageli, kui tööd
pole surematuks saanud, iganevad
nad ajaga nagu muudki asjad.
Mägi raamat esindab vanemat
koolkonda kirjandusajaloos. 25
tööd selgesti dokumenteerivad
peamiselt eesti eksiilkirjandust,
mis on, ehkki väike, üks osa
Euroopa tsivilisatsioonist ja mis
õitses pärast sõda peaaegu 20
aastat jõulisemalt kui okupeeritud
kodumaal, kuid mis ajaga kaotab
jõu juba enne kui puu sureb.
Kolmandana Juta Kõvamees-
Kitching vaatleb Mats Traadi ro­maani
,,Üksi rändan". Selles on
noore mehe võitlust säilimise ja
võimaliku kohanemise pärast
ühiskonnas, mis ise teeb läbi suuri
muudatusi. Tegevus toimub
1950'ndais aastais sõjajärgses
Eestis. Peategelane Kalju Soo pidi
katkestama õpingud, kui ta
vanemad küüditati, jättes teda
üksi ja koduta. Ajajooksul leiab ta
ene>cteoslusc töös. Traat on
XwJ\ ' kunaei enda isiksusest väi a osava
astuma, klaverihelisid maa alt
esile kaevama ja viiulid taevast
alla tooma. Tema muusika helistik
ei oma mehaanilist funktsiooni,
vaid pakub kuulajale seda, mida
veel kunagi kuuldud pole."
Eesti Tutvustamise Aasta puhul
täname heliloojat meie rahva tut­vustamise
eest ja soovime temale
ka tulevikus head edu.' / . VES
kasutanud dialooge
tegevuse kandmisel, tuues mõne
tegelase iseloomustamisel teksti
ka murdekeelt. Romaan, milles
kirjeldatakse ajajärgu karmi palet
noore
varemeis eesti.
J . Kõvamees-Kitching vaatleb
ka Teet Kallase novellide ja
jutustuste' kogu v^Öö neljandas
mikro-rajooEis-. Kallas kirjeldab
palju laisieid löönud
'i Sümfooniaorkestriga
Selle:27 kontserti hõlmanud rei-simuyete
üle kõneldes näib
maestro vaimustuse kõrgpunktiks
Ta on üllatunud,
entusiasmiga jaapanlased
klassikalist muusikat,
nimetades nende huvi selle vastu
otse fantastiliseks. On üllatuslik,
kui hästi nad tunnevad uusimat.
helipläadi-toodahgut: isegi Tubin
ei ole neile enam tundmata nimi,
Kontsert-reisi viimane õhtu toi­mus
New Yorgi Ävery Fisher
Hallis, mis pii juba kuid enne
sündmust välja müüdud .Võisime
jälle veenduda Göteborgi Süm­fooniaorkestri
silmapaistavas ta­semes.
Orkester on suur ja
võimas. Selle koosseis on noor ja
tarmukas ning oma juhti jäägitult
usaldav. Publiku kaasaelamine
tõusis iga kayanumbriga ja
orkester ei saanyd oma reisile
lõpp-punkti panna enne, kui oli
antud kaks lisapala. Üsnagi ebata­val
ine nähe sümfoonia-kontserti-dei!;;;:;'::/-:;;^
Kuna samal ajal kontserteerisid
siin Viini ja Bostoni sümfoonia­orkestrid
ja pidas oma 6Õ-ndat
sünnipäeva Mstislav Rostropo-vitsh,
siis oli kriitikuil kibekiire ja
nad olid ilmselt ühest kohast teise
jooksmisega end üle töötanud!
Rootsi orkestrit arvustasid kaks
ajalehte Times''ja ,,Post''.
(Keegi oli midagi näinud ka
\ , W a l l Street Journaris''!) Mõle­mate
arvustajad ei tundnud huvi
esinejate vastu, vaid sakutasid
kava kallal, mis oli nende meelest
liiga klassikaline ega sisaldanud
skandinaavia helitöid .Sellele vas­tuse
annab maestro: kava oli;
koostatud vastavalt Avery Fisher
Halli administratsiooni soovile.
Kaug-Ida kontsert-ta
soorilas Göteborgi šümfoohikutega.
on nende arvamine, et
Ja
kelle
.orkester on.kunstilliselt kasva-
;^nud.,;••.-^
Järvit tutvustav artikkel nimetab
teda koguni „rahvusvaheliseks
super-staariks''. Artikkel on tege­likult
voetud „ N ew York Daily
News'ist", kus see ilmus pealkir­ja
all: ,,Tõeliselt suur talent
väikesest paigast*'. Autoriks on /
tuntud kriitik Bill Zakariasen.
,,Väike paik" on muidugi Eesti,
kus B. Z-i arvates on vaid üksai­nus
mainimisväärne linn, Tallinn,
ja ainult paar orkestrit.
Järvi tagapõhja ja töö kohta arh
nab ta täiesti veatu ja ülihindava
kirjelduse. Isegi ä-häälikul nimes
on täpid peal! (Sellega peab
maestro — omaenda ütluse järgi
alalist võitlust). Ta on ilmselt
vaimustatud ka Järvi heliplaadi
loomingust. Seitsme ProkoQevi
sümfoonia salvestusest ütleb ta, et
see on moiiumentaalne saavutus,
individuaalse ja jõulise tõlgen­dusega.
Ka teeb ta eestlaste südamed
soojaks öeldes Eduard
Tuhinast, et ta on ,isüur heliloo­ja,
kelle Järvi ainuüksi päästis
teenimatust unustushõlma Taju-rmisest/'/,
\-
Kriitik kahetseb, et leheruum ei
luba Järvi tööst rohkem kirja pan­na,
lõpetades: . võite kindlad
olla, et kui mängite heliplaati,
millel oh Neeme Järvi nimi, siis
ootab teid ainulaadselt tasuv küu-lamüskögemiis.
Lihtsalt — ta on
oma põlvkonna kõige huvitavam
Yorgi muusikapubliku enamust
ei too kontserdisaali vähetuntud
palad ega nüiidismuusika; Ja
administratsioonile on oluline,
et saal oleks täis. ' ^^^^^^
Täisverelise arvustuse sai aga
Göteborgi orkester Ghicago helli­tatud
kriitikuilt. Nad nimetavad
seda täiuslikuks ansambliks, pee­nelt
distsiplineeritud pill irühma-dega,
kes on uhked oma muusika­listele
traditsioonidele. (Orkester
on asutatud aastal 1905).
,,Ghieago Sün-Times'i* • ja
,,ChicagoTribüne'i" arvustajad
ütlevad koduni, et Göteborgi
Sümfoomaorkester on üks eheda­maid
Euroopas j a just sama hea
kui enam publitseeritiid hollandi
ja briti orkestrid.
Pärast ringreisi lõppu juhatas
maestro veel nelja kontserti
Washingtoni Rahvusliku Sümfoo­niaorkestriga.
Esimese kontserdi
pühendas ta sealsele peadiri|endi-leiRostropovitshile
tema 60-ndaks
sünnipäevaks. Seda nimetas
Washington Times" ,,superia-tiivseks
sünnipäevakingiks".
Kavas tegi maestro päevakohase
muudatuse, esitades Beethoveni
Kaheksanda sümfoonia asemel
Pr0köfjevi Rostropovitshiie
pühendatud tshellokontserdi
„Sinfonia oincertante"^ Selle
esitas kuulus rootsi tshellist Frans
Helmerson (oli göteborglaste
kontsert-reisi solistiks), kellele ar­vustus
omistas üleiiiinilikku
jõudu, pidades orkestrit kõigiti
tasavägiseks ja ettekannet eruta-
"vaks.-
Aprillikuu esimese poole veetis
Järvi pendeldades Shoti Rahvus­liku
Sümfooniaorkestriga Shoti-maa
suuremate linnade ja Londoni
realistlikult elu, kus
valikuvõimalus, kõik naib juba
ette olevat kaotatud. Autor teeb vahet. Teisel poolel peesitäs ta
seda:lihtsas vormis mõneti veel^/^^^^^te
Juba lehekuu algul ootas teda
Bohüshv Martinu loometöö heli­salvestamine
Bambergi Sün?-
fooniaprkestriga, millele taas
järgnesid Skandinaavia niaad.
Jaanikuul naudib ta koos abikaa­saga
Pariisi i lu jä pakub muusika­list
vaheldust pariislastele. Koju
jõuab ta alles südasuvel. Ja ka siis
üpris üürikeseks ajaks!.. ^|;^
ebaühtlases
Eesti autoreist kirjutab veel V .
Terras kahest erikeeles ilmunud
raamatust. Kaanejooniseks on
Ivar Ivaski foto Järve motiiv'-.
S am u ti on aja k i r j a 60.
juubeliaasta plakati kujundajaks I.
Ivask,tuües esile veel ühe loova
asi