1987-07-21-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 54 VABA EESTLANE teisipäeval, 21. juulil 1987 - Tuesday, July 21, 1987
Lõppes Lembitu suvelaager ^.Pärae 1912''
Skautüksiis Lembitu Maleva suvelaager „Pärnu 1912''
lõppes 'pühapäeval, 12. juulil. Laagri viimased päevad olid il-mastikuliselt
troopilised ja sisult põoevad. Laupäeval toimus
kuulus Pärnu aastalaat - ,Jäärmark'S kus poisid laada
maiustusteks ja lõbustusteks kulutasid kuni 1500 guidn
laagri kestel ^teenitud" raha.
Kesknäcflilasel lõkkel jutustas
uks kanuuretke juhte — Jaan
Kruus — retke seiklusi, mi&d
poisid täiendasid oma muljetega.
See pesukaru, kes poiste ühe
päeva toidu kinni keeras'' oli
suuremat sorti loom,:millist poisid
varem ei olnud näinud. Üks toidu-kord
koosnes sel lp äparduse tõttu
margariinist,! millele määriti
moosi peale.
Neljapäeval algasid noolepois-tel
kak,s uut programmi,
mõlemaid juhtis vendurskautide
juht AlrekMeipoom. Ennelõunal
pühendati poisse kanuu kasutamise
saladustesse. Pealelõunal algas
vibulaskmise treening. Nii kanuu-kui
ka vibu-meistriks saamiseks
on vajalik maast-madalast alustada.
Kanuuretk, mille Lembitu
poisid sooritavad igal suvelaagri
ajal, esitab sõudmises ja portaa-zhides
küllalt suuri nõudmisi.
Seekordse retke pikkus oli 44-km.
Noolepoisid töötasid pärastlõunal
onu Kusti laevatehases ja värvisid
oma kaljaste keresid. Algas
aevade taageldamine.
Skautidel oli kogu neljapäeval
suur mäng — ,;lohekoopa vallutamine'
Kotkajärvel leiti
muinaskoletiser — lendavmao jäljed.
Poisid hakkasid koletist jälitama
ja
sooritama
pidid sel
terve rea
e kestel
skauti ikke
ülesandeid. Mõne punktiga võitis
vendurskautide 1 võistkond, skautide
Hundi ja mereskautide
Merelõvi salgad võistlesid viiki:
Reedene päev laagris oli pühendatud
veespordile ja selleks tulid
laagrisse Lembitu sukeldujad —
akvalangistid Viktor Vessmann,
Toomas Kütti ja Tarmo .Soots, kes
koos laagris viibiva Alrek
Meipoomiga treenisid poisse
snorkeli ja maskiga sukeldumises
ning ujulestade tehnikas.
Veespordi-päeva kavas oli
kanuude võidusõit, köievedu ja
poksimine. Noolepoisid võistlesid
sellele lisaks rataslaevadega võidusõidus.
Skaudid vallutasid
piraatide parve. Kõikidele toimusid
ujumise-ja teateujumise võistlused.
Veespordi päevaks olž
tellitud" 30°G temperatuur ja
hele päikesepaiste, nii et järves
müttamise päev kujunes üheks
toredamaks kogu laagri ajal.
Laupäeval lippu heisates toimus
pärjapanek vabadussambale,
mille juurde Heino Jõe jutustas
samba saamislugu. Pärast seda
üllatas poisse esmakordselt eesti
skautluse ajaloos toimunud seik,
et laagris näidatud vahvuse eest
maksti rahalist tasu. Iga poiss sai
palka 1000 ja 1500 guldna vahel
j a see oli mõeldud laadarahaks.
Kotkajärve köögi õu oli üleöö
muutunud Pärnu jäärmargi platsiks,
kus üürgas leierkastimuusika
j a oli igasuguseid kringleid ja vesi
kringleid, mida võis nööriga
kaelas kanda. Neid pakkus rikkalikus
valikus Uudelepa bekerei.
V ä l j a k 0 m p u d, 1 e h ma k o ra p ud.
kraakovski vorst lihunikmeister
Orika müügilaualt ja vurtsupood,
kust sai kvassi, limonaadi, mõdu
— ' « * ^ S f < ^ — vMS»^'^^
Fämn 1912 laager pärjapainekiiBfi vabadussambale 11. juulil 1987c
¥eespordipäeva „avasuplus" reedel, 10, juulil Kotkajärvel.
59
ja suslat. Laadal näidati raha eest
brasiilia toimuahvi, mille Juures
igaüks võis veenduda inimese ja
ahvi suguluses. Mustlaskuningan-na
Zimbasamba Burajumba,
kuulus habemega naine ennustas
tulevikku kaartide, käejoonte ja
kohvipaksu järgi. Jäärmargi
atraktsiooniks oli karutantsitaja
ehtsa Vändra metsa tantsukaruga.
Laat tuuris kogu ennelõuna ja
poisid sõid lõunasöögil rnärgata-valt
vähem. Õhtupoolikul jätkusid
laada lõbustused mitmesuguste
m ä n g u d e ja v õ i s t l u s t e g a.
Kodumaiste laada kogemustega
juhid jutustasid laatadest ja
õpetasid mustlaste vigureid.
Laada lõpul võttis politsei
kõikidelt laadalistelt ülejäänud
raha ära, et vältida nende sattumist
koduteel röövlite ja
taskuvaraste küüsi.
Õ h t u se k s 1 õ k k e k s saabu s
laagrisse paarkümmend külalist.
Poisid esitasid hea tasemega lõk-kenalju,
lauldi ühislaule ja hüüti
laagrihüüde. Giili Palias ja Enno
Agur esitasid akkordioni^. soolo
samaaegselt kahekesi ühel pillil ja
laagri juht austas pereema Eda
Lood ning tema abilist Anne
Orunukka. Pärast lõket serveeriti
söögirõdul jooke ja maiustusi.
Pühapäev algas ühise hommi-kupalvusega
vabadussamba
juures, teemaks kuldne reegel: ära
tee teisele seda, mida sa ei taha et
sulle tehakse. Järgnes isiklike asjade
pakkimine ja laagri likvideerimine.
Skaudilaagri lõppedes
peab maa jääma sama puhtaks,
nagu oli enne laagrit. Ilusa ilma
tõttu toimus varustuse pakkimine
kuivalt ja kiirestL
Pidulik lipu langetamine toimus
keskpäeval. Laagri juht Harold
Kivi tänas poisse tubliduse eest ja •
laagri vanem Heino Jõe kiitis
juhte nimeliselt mainides.
Kõikidel poistel olid vormidel
Eesti skautluse 75-aasta juubeli-ja
Pärnu 1912 laagrimärgid, õm^
meldud ema-Jõe poolt.
Sini-must-valge langetati Lembitu
laulu viimase salmi helidel ja
ühiselt mindi viimasele söögikorrale.
Noolepoisid said kätte onu
Kusti laevatehases valminud ilusad
purjekad ja algas ärasõit —
kes koju, kes Jõekäärule. '
Lembitu poistevägi koguneb
jälle septembris pidulikuks uue
tegevusaasta avakoondusekš.
HEINO JÕE
ajal
Toronto ülikoolis
DTO Hain Rebas eesti õpetooli professoriks '
Toronto ülikoolis algavad eeloleval sügisel nii eesti keele
kui ka ajaloo kursused, mis sisaldavad suure annuse Eesti
ajalugu. Need on üsna noored ained, eriti ajaloo osas,
seepärast oleks vajalik pisut laiemat reklaami teha, milleks
paljud lugejad saaksid ehk kaasa aidata oma noorte tuttavate
seda soovivad, siis peaks selle
käiku saama. Õppejõud igatahes
on seekord olemas. ,,Tnterniediate
Estonian^' (ESTIOOY) loengud ja
harjutused on esmaspäeviti'ja kolmapäeviti
kella 7—9 õhtul, koht
teatatakse hiljem.
Uueks eesti keele lektoriks on
Harri Mürk, kes viimati õppis ja
õpetas Indiana ülikoolis; Bloo-mingtonis.
Kuuldavasti on tal
käsil ka ülikooli tasemele kohase
eesti keele õpperaamatu koostamine.
Kuna need kursused on
õhtuti, siis tahaks loota, et neist
võtavad osa nii tudengid, kes
saavad eesti keele hinnet kasutada
oma õppekavas, kui ka need kes
on tööl. Ka teiskeelsed abielupooled
ja kurameerijad saaksid neist
kursustest osa võttes omale edu-
Doktor Hain Rebas, tuleva-aasta-
külalisprofessor eestiainelisel
õppetoolil, saabub koos perekonnaga-
Torontosse augustikuu
teisel nädalal ja võtab osa ka Kotkajärve
Metsaülikoolist. Hain
Rebas on Göteborgis koolitatud ja
sealses ülikoolis ka kümme aastat
töötanud. Viimased kuus aastat on
ta olnud Saksamaal, Kieli ülikoolis
Põhjamaade ajaloo professoriks.
Tema avaldatud kaks
raamatut ja paarkümmed teaduslikku
tööd käsitavad nii vanemat,
orduaega, kui ka käesoleva sajandi
Eesti ajalugu.
Ülikool i aj a 1 oo - o s a k o n n as
polnud loengute täpne pealkiri ja
kellaajad veel kättesaadavad, kuid
teada on, et käsitatakse Põhjamaade
ajalgu, kus eesti osa on suurem
kui tavaliselt. Üliõpilastele määratud
(undergraduate) kursus on
kolmanda aasta tasemel. Edasiõppijate
(graduate) kursus on ka
kavas.
Peaks ehk lisama, et loengutele
registreeritakse ka vanemaid inimesi,
pensionäre (65. a. või üle),
koguni õp^maksuvabalt. Ja võetakse
ka vabakuulajaid (auditors),
mis sobiks hästi neile kes kardavad,
et eksamilt läbi ei saa. Allakirjutanu
võttis osa professor Par-mingu
graduate'' kursusest ja
nautis seda väga,võibolla isegi õppis
midagi. Tähendab, uut oli seal
väga palju, aga ajapuudusel (ja
vana pea ja silm ka) ei saanud ettenähtud
lugemise hulgaga ja kiri-töödega
kuidagi sammu pidada.
Kindlast läbikukkumisest päästis
vabakuulaja, staatus. Muide,
üheks kursusekaaslaseks oli üks
vanem lätlane. Silmapaistvalt
hästi näis töötavat üks noor daam,
kes oh tükk aega olnud Moskvas
Kanada saatkonnas.
F.esti keele kursusi on Ülikooli
kalendris kaks. Elementary Estonian
(EST lOOY) juurde on küll
tunniplaanis märgitud, et seda
sügisel ei korraldata, aga on põhjust
arvata, et kui küllalt paljud
ei
E:A,
Pealkirja all „Reväl 1938'"
meenutab endine Saksa saatkonna
atashee Franz Breer oma
mälestusi Tallinnast. Ta kirjutab
seal valitsenud kolmest kohalikust
keelest, oma elukohast Toomkooli
tänavas. See oli ühe endise
mõisniku linnakorter. Mõisnik oli
ise läinud pärast mõisa võõrandamist
Saksamaale, kuna ta ei
osanud elada tavalise asunikuna.
Oma korterist oli Breeril väljavaade
õigusesuliste katedraalile
Toompeal, kus tol ajal oli
metropoliidiks K. Pätsi vend.
Eriti meeldejäävaks oli sakslasele
kevadpühade aegne pidulik
jumalateenistus õ i g e u s u l i s te
kirikus koos rongikäigu j a paljude
kirikulippudega. See o l i ' uiõjuv
piit. mis enne revolutsiooni oli
kogu Venemaal. E.R
( K a i X > 4 E a H K i X I > ' ( K I » ( H K S ' ( M X <»
Kinkige sünnipäevaks
VÄBÄ EESTLANE l i
» 1
E^<MB»(KIB»<l'«BI>(i«IX><HB»1)4I^^CII^(MBB»<^«•><>«X»(>«DMK)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 21, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870721 |
Description
| Title | 1987-07-21-05 |
| OCR text |
Nr. 54 VABA EESTLANE teisipäeval, 21. juulil 1987 - Tuesday, July 21, 1987
Lõppes Lembitu suvelaager ^.Pärae 1912''
Skautüksiis Lembitu Maleva suvelaager „Pärnu 1912''
lõppes 'pühapäeval, 12. juulil. Laagri viimased päevad olid il-mastikuliselt
troopilised ja sisult põoevad. Laupäeval toimus
kuulus Pärnu aastalaat - ,Jäärmark'S kus poisid laada
maiustusteks ja lõbustusteks kulutasid kuni 1500 guidn
laagri kestel ^teenitud" raha.
Kesknäcflilasel lõkkel jutustas
uks kanuuretke juhte — Jaan
Kruus — retke seiklusi, mi&d
poisid täiendasid oma muljetega.
See pesukaru, kes poiste ühe
päeva toidu kinni keeras'' oli
suuremat sorti loom,:millist poisid
varem ei olnud näinud. Üks toidu-kord
koosnes sel lp äparduse tõttu
margariinist,! millele määriti
moosi peale.
Neljapäeval algasid noolepois-tel
kak,s uut programmi,
mõlemaid juhtis vendurskautide
juht AlrekMeipoom. Ennelõunal
pühendati poisse kanuu kasutamise
saladustesse. Pealelõunal algas
vibulaskmise treening. Nii kanuu-kui
ka vibu-meistriks saamiseks
on vajalik maast-madalast alustada.
Kanuuretk, mille Lembitu
poisid sooritavad igal suvelaagri
ajal, esitab sõudmises ja portaa-zhides
küllalt suuri nõudmisi.
Seekordse retke pikkus oli 44-km.
Noolepoisid töötasid pärastlõunal
onu Kusti laevatehases ja värvisid
oma kaljaste keresid. Algas
aevade taageldamine.
Skautidel oli kogu neljapäeval
suur mäng — ,;lohekoopa vallutamine'
Kotkajärvel leiti
muinaskoletiser — lendavmao jäljed.
Poisid hakkasid koletist jälitama
ja
sooritama
pidid sel
terve rea
e kestel
skauti ikke
ülesandeid. Mõne punktiga võitis
vendurskautide 1 võistkond, skautide
Hundi ja mereskautide
Merelõvi salgad võistlesid viiki:
Reedene päev laagris oli pühendatud
veespordile ja selleks tulid
laagrisse Lembitu sukeldujad —
akvalangistid Viktor Vessmann,
Toomas Kütti ja Tarmo .Soots, kes
koos laagris viibiva Alrek
Meipoomiga treenisid poisse
snorkeli ja maskiga sukeldumises
ning ujulestade tehnikas.
Veespordi-päeva kavas oli
kanuude võidusõit, köievedu ja
poksimine. Noolepoisid võistlesid
sellele lisaks rataslaevadega võidusõidus.
Skaudid vallutasid
piraatide parve. Kõikidele toimusid
ujumise-ja teateujumise võistlused.
Veespordi päevaks olž
tellitud" 30°G temperatuur ja
hele päikesepaiste, nii et järves
müttamise päev kujunes üheks
toredamaks kogu laagri ajal.
Laupäeval lippu heisates toimus
pärjapanek vabadussambale,
mille juurde Heino Jõe jutustas
samba saamislugu. Pärast seda
üllatas poisse esmakordselt eesti
skautluse ajaloos toimunud seik,
et laagris näidatud vahvuse eest
maksti rahalist tasu. Iga poiss sai
palka 1000 ja 1500 guldna vahel
j a see oli mõeldud laadarahaks.
Kotkajärve köögi õu oli üleöö
muutunud Pärnu jäärmargi platsiks,
kus üürgas leierkastimuusika
j a oli igasuguseid kringleid ja vesi
kringleid, mida võis nööriga
kaelas kanda. Neid pakkus rikkalikus
valikus Uudelepa bekerei.
V ä l j a k 0 m p u d, 1 e h ma k o ra p ud.
kraakovski vorst lihunikmeister
Orika müügilaualt ja vurtsupood,
kust sai kvassi, limonaadi, mõdu
— ' « * ^ S f < ^ — vMS»^'^^
Fämn 1912 laager pärjapainekiiBfi vabadussambale 11. juulil 1987c
¥eespordipäeva „avasuplus" reedel, 10, juulil Kotkajärvel.
59
ja suslat. Laadal näidati raha eest
brasiilia toimuahvi, mille Juures
igaüks võis veenduda inimese ja
ahvi suguluses. Mustlaskuningan-na
Zimbasamba Burajumba,
kuulus habemega naine ennustas
tulevikku kaartide, käejoonte ja
kohvipaksu järgi. Jäärmargi
atraktsiooniks oli karutantsitaja
ehtsa Vändra metsa tantsukaruga.
Laat tuuris kogu ennelõuna ja
poisid sõid lõunasöögil rnärgata-valt
vähem. Õhtupoolikul jätkusid
laada lõbustused mitmesuguste
m ä n g u d e ja v õ i s t l u s t e g a.
Kodumaiste laada kogemustega
juhid jutustasid laatadest ja
õpetasid mustlaste vigureid.
Laada lõpul võttis politsei
kõikidelt laadalistelt ülejäänud
raha ära, et vältida nende sattumist
koduteel röövlite ja
taskuvaraste küüsi.
Õ h t u se k s 1 õ k k e k s saabu s
laagrisse paarkümmend külalist.
Poisid esitasid hea tasemega lõk-kenalju,
lauldi ühislaule ja hüüti
laagrihüüde. Giili Palias ja Enno
Agur esitasid akkordioni^. soolo
samaaegselt kahekesi ühel pillil ja
laagri juht austas pereema Eda
Lood ning tema abilist Anne
Orunukka. Pärast lõket serveeriti
söögirõdul jooke ja maiustusi.
Pühapäev algas ühise hommi-kupalvusega
vabadussamba
juures, teemaks kuldne reegel: ära
tee teisele seda, mida sa ei taha et
sulle tehakse. Järgnes isiklike asjade
pakkimine ja laagri likvideerimine.
Skaudilaagri lõppedes
peab maa jääma sama puhtaks,
nagu oli enne laagrit. Ilusa ilma
tõttu toimus varustuse pakkimine
kuivalt ja kiirestL
Pidulik lipu langetamine toimus
keskpäeval. Laagri juht Harold
Kivi tänas poisse tubliduse eest ja •
laagri vanem Heino Jõe kiitis
juhte nimeliselt mainides.
Kõikidel poistel olid vormidel
Eesti skautluse 75-aasta juubeli-ja
Pärnu 1912 laagrimärgid, õm^
meldud ema-Jõe poolt.
Sini-must-valge langetati Lembitu
laulu viimase salmi helidel ja
ühiselt mindi viimasele söögikorrale.
Noolepoisid said kätte onu
Kusti laevatehases valminud ilusad
purjekad ja algas ärasõit —
kes koju, kes Jõekäärule. '
Lembitu poistevägi koguneb
jälle septembris pidulikuks uue
tegevusaasta avakoondusekš.
HEINO JÕE
ajal
Toronto ülikoolis
DTO Hain Rebas eesti õpetooli professoriks '
Toronto ülikoolis algavad eeloleval sügisel nii eesti keele
kui ka ajaloo kursused, mis sisaldavad suure annuse Eesti
ajalugu. Need on üsna noored ained, eriti ajaloo osas,
seepärast oleks vajalik pisut laiemat reklaami teha, milleks
paljud lugejad saaksid ehk kaasa aidata oma noorte tuttavate
seda soovivad, siis peaks selle
käiku saama. Õppejõud igatahes
on seekord olemas. ,,Tnterniediate
Estonian^' (ESTIOOY) loengud ja
harjutused on esmaspäeviti'ja kolmapäeviti
kella 7—9 õhtul, koht
teatatakse hiljem.
Uueks eesti keele lektoriks on
Harri Mürk, kes viimati õppis ja
õpetas Indiana ülikoolis; Bloo-mingtonis.
Kuuldavasti on tal
käsil ka ülikooli tasemele kohase
eesti keele õpperaamatu koostamine.
Kuna need kursused on
õhtuti, siis tahaks loota, et neist
võtavad osa nii tudengid, kes
saavad eesti keele hinnet kasutada
oma õppekavas, kui ka need kes
on tööl. Ka teiskeelsed abielupooled
ja kurameerijad saaksid neist
kursustest osa võttes omale edu-
Doktor Hain Rebas, tuleva-aasta-
külalisprofessor eestiainelisel
õppetoolil, saabub koos perekonnaga-
Torontosse augustikuu
teisel nädalal ja võtab osa ka Kotkajärve
Metsaülikoolist. Hain
Rebas on Göteborgis koolitatud ja
sealses ülikoolis ka kümme aastat
töötanud. Viimased kuus aastat on
ta olnud Saksamaal, Kieli ülikoolis
Põhjamaade ajaloo professoriks.
Tema avaldatud kaks
raamatut ja paarkümmed teaduslikku
tööd käsitavad nii vanemat,
orduaega, kui ka käesoleva sajandi
Eesti ajalugu.
Ülikool i aj a 1 oo - o s a k o n n as
polnud loengute täpne pealkiri ja
kellaajad veel kättesaadavad, kuid
teada on, et käsitatakse Põhjamaade
ajalgu, kus eesti osa on suurem
kui tavaliselt. Üliõpilastele määratud
(undergraduate) kursus on
kolmanda aasta tasemel. Edasiõppijate
(graduate) kursus on ka
kavas.
Peaks ehk lisama, et loengutele
registreeritakse ka vanemaid inimesi,
pensionäre (65. a. või üle),
koguni õp^maksuvabalt. Ja võetakse
ka vabakuulajaid (auditors),
mis sobiks hästi neile kes kardavad,
et eksamilt läbi ei saa. Allakirjutanu
võttis osa professor Par-mingu
graduate'' kursusest ja
nautis seda väga,võibolla isegi õppis
midagi. Tähendab, uut oli seal
väga palju, aga ajapuudusel (ja
vana pea ja silm ka) ei saanud ettenähtud
lugemise hulgaga ja kiri-töödega
kuidagi sammu pidada.
Kindlast läbikukkumisest päästis
vabakuulaja, staatus. Muide,
üheks kursusekaaslaseks oli üks
vanem lätlane. Silmapaistvalt
hästi näis töötavat üks noor daam,
kes oh tükk aega olnud Moskvas
Kanada saatkonnas.
F.esti keele kursusi on Ülikooli
kalendris kaks. Elementary Estonian
(EST lOOY) juurde on küll
tunniplaanis märgitud, et seda
sügisel ei korraldata, aga on põhjust
arvata, et kui küllalt paljud
ei
E:A,
Pealkirja all „Reväl 1938'"
meenutab endine Saksa saatkonna
atashee Franz Breer oma
mälestusi Tallinnast. Ta kirjutab
seal valitsenud kolmest kohalikust
keelest, oma elukohast Toomkooli
tänavas. See oli ühe endise
mõisniku linnakorter. Mõisnik oli
ise läinud pärast mõisa võõrandamist
Saksamaale, kuna ta ei
osanud elada tavalise asunikuna.
Oma korterist oli Breeril väljavaade
õigusesuliste katedraalile
Toompeal, kus tol ajal oli
metropoliidiks K. Pätsi vend.
Eriti meeldejäävaks oli sakslasele
kevadpühade aegne pidulik
jumalateenistus õ i g e u s u l i s te
kirikus koos rongikäigu j a paljude
kirikulippudega. See o l i ' uiõjuv
piit. mis enne revolutsiooni oli
kogu Venemaal. E.R
( K a i X > 4 E a H K i X I > ' ( K I » ( H K S ' ( M X <»
Kinkige sünnipäevaks
VÄBÄ EESTLANE l i
» 1
E^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-21-05
