1987-05-05-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.-7
TE Baptisti Kogudoses toimus eesti vabakoguduste alli-ansliidu
korraldusel Rootsist saabunud Göteborgi Smürna
nelipühikoguduse puhkpilMrkestri kontsert, millest eesli'
Õhtu avas pastor K. Raid
palvusega ,ja ailiansliidu nimel
ütles avasõnad E. Saraoja.
Orkestri pooh tutvustas üks liige
oma orkestrit, kus on 50 liiget,
kes armastavat Jeesust ja puhkpillimuusikat.
Orkest(br oli ringreisil :
Kalifornias, kus viimane esinemine
toimus San Tranciseis. Esine-misreisiga
kogutakse raha Belgra-disse
kiriku ehitamiseks; selleks
suunatakse kõik korjandused,
kuna sõidukulud on nad ise säästnud.
Kõnelaja kiitis TE Baptisti
koguduse kiriku kaunisust ja
mainis, et kaneil on Göteborgis
ilus kirik, kuhu kõik on teretulnud.
Orkester esitas vaheldumisi
lühemate sõnaliste tunnistustega
rea vaimulikkei puhkpillipalasid.
Valik oli tehtud mitmekülgsuse
põhimõttel; nii oli nende hulgas
ka selliseid palasid, kus mängijad
said oma instrumentidest ,,puhuda''.
Neil oli ka oma trompetistist
solist. Samuti saatisd nad
ühislaule, mis on tuttavad nii rootsi
kui eesti vabakogudustes.
Noor orkestri juht Stefan
Forsberg ütles v et nad tahavad
oma mängimist jätkata ja selle
kaudu Jumalat tunnistada, sest
Jumalale kuulub au, rais on
ühtlasi orkestri tunnistus.
Pärast kontserti ütles pastor
Allan Laur, kes oli tegev ka tõlkijana,
külalistele tervituse rootsi
keeles.
Rohkearvulise orkestri võtsid
vastu koguduste liikmed, tuues
nad lennuväljalt autodega linna,
pakkusid õhtusöögi ja öömaja
ning viisid järgmisel päeval uuesti
lennuväljale.
Leonardo da Vinci
näitus Montrealis
Eelsõnumina märgime: tähelepanuväärivalt
toimub Montrealis
22. maist 8. novembrini „The
Montreal Museum of Fine Arts''
korraldusel näitus: ,,Leonardo da
Vinci — engirieer and architect".
Väljapanek koosneb originaaljoo-nistustet,
käsikirjadest, tema poolt
disainitud masinaist ja mudeleist,
demonstreerides selle renessansiajastu
suurkuju oma ajajärgust et-rokk-
orkester
Soomes
Soomest tuleb Torontosse
soome tänapäeva parim ja tuntuim
rokk-orkester BAD SIGN. See
esineb „Gasanovas'' (1807 Eglin-ton
Ave. W.) 14. ja 15. mail;
Horseshoe Tavern'is 18., 19. ja
20. mail.
Bad Sign loodi 1982. a. kevadel
ja viimasel viiel aastal on mänginud
kuni 150 korda aastas; on
käidud ka esinemas USA's,
Kanadas ja Rootsis. Neilt on i l munud
neli heliplasti. Nad on
populaarseimaks orkestriks Soome
klubides i ja tantsusaalides.
Nende stiil .olevat just õige
muusika inimikele, kes kuulavad
seda, õllekann käes.
Nad on saanud ka laiemalt im-tuks
esinemisega filmis ,,Gorky:
Park'% kus orkester mängis kaks
laulu; filmi on seni näinud kuni 50
miljonit inimest.
Pool Bad Sign'i heliplaadistatud
repertuaarist on kirjutatud nende
laulja/kitarrimängija Aikka Haka-la
poolt, kes oli enne Bad Sign'i
asutamist number üks rokk-muu-sika
kunstnik Soomes oma orkestriga
„Teddy and The Tigers''.
Teised mängijad Bad Sign'is oo
kitarrist Olli Pekkola, kontrabassist
Mela Salmela ja trummimees
Jallu Mantila. Pärast möödunud
aastast ringreisi P.-Ameerikas
algasid läbirääkimised siinsete
heliplaadikompaniidega oma
heliplaatide levitamiseks USA's ja
Kanadas. Nende muusika oli asjaosalistele
jätnud eriti hea mulje.
Koid õige. pildi saamiseks nende
muusikast olevat vaja seda laval
kuulata, milleks eesolevad võima-
Vaade puhkpilliorkestrile kirikissaalls. Fotorl, Lillevars
tejõudnud geniaalses mitmekülgsuses.
Seoses selle näitusega märgime,
et 30. märtsil müüdi Londonis,
Christieoksjonimajas van
Gogh maal „Sunflowers*V 47,25
miljoni USA dollari eest senini
anonüümseks jäänud ostjale.
Võime oletada, et impressionismi
sünniajastul maailmakuulsaks.saanud
kunstnike loomingut Euroopa
muuseumidest ja kunstikogudest
vaevalt enam Ameerika mandri
näitustele pääseb. Nende teoste
kindlustamine on keelavalt kallis.
Nii on võibolla Montrealis toimuv
Leonardo daVrnei näitus veel. viimane
võimalus tema originaalloomingu
käekirja näha. Kurioosse
lõpumärkusena lisame, et nii van
Gogh kui ka Cezanne, leides et
keegi nende maale osta ei soovinud,
jätsid vahest oma maalid
maha looduses kohale kus need
valmisid.
Silvia Airik-
7
stipendiaadiks
Rootsis asuva Marie Underi ja
Artur Adsoni Mälestusfondi
juhatus otsustas 1987. aasta Marie
Underi^ stipendiumi välja anda
poetessi luule tõlkijale Silvia
Airik-Priuhkale, kes teostab tema
ballaadide tõlkimist seoses kavatsusega
rootsikeelse Marie Underi
ballaadide ja luuletuste kogu väljaandmiseks
luuletaja 105. sünnipäevaks
tuleval aastal. Stipendiumi
suurus on 5000 Rootsi krooni
(ca $1000).
Silvia Airik-Priuhka on tõlkinud
varem Marie Underi ballaadi
Taevaminek** ja valiku tema
luulest, mis ilmus kogumikus
,,VSra singer fiek vi med oss'•
(Oma laulud tõime kaasa, 1984).
Praegu on tal käsil valimik Betti
Alveri juubelikogust „Korallid
Emajões*' tõlgitavate luuletuste-
Eesti Komitee Asemike Kogu
äsjavalitud uus koosseis pidas
esimese korralise peakoosoleku
märtsi lõpul. Koosolekul tegi esimees
J . Ungerson teatavaks, et
Eesti Komitee selle aasta kultuuriauhind
50Ö0 Rkr. (ca $1000)
suuruses pn määratud dr. Artur
Taskale tema tööde eest eesti
kultuurivarade uurimise alal.
Motivatsioonis öeldakse:
;,Eesti Komitee hindab kõrgelt
Artur Taska tööd Eesti Komitee
büroojuhatajaiia, juriidiliste ainete
õpetajana Eesti Teaduslikus Instituudis
ja eestiaineliste kapitaalteoste
autorina. Usina materjali
kogujana ja teadusliku täpsusega
kirjamehena on tä jäädvustanud
eesti rahva rahvuslikud sümbolid
meie pühamate aaretena. 1982. a.
ilmus ,,Sini-must-Valge 1(X) aas-
1983. a.,,Eesti hümn",
. a. ,,Eesti vapp" ja 1986. a.
Eesti hävitatud ja häviniatuid mälestusmärke'*.
Need npli raamatut jäävaM
püsima eesti kodudesse ja eeisti
raamatukogudesse aukohale. Artur
Taska raamatud kinnitavad
Eesti Vabariigi juriidilist püsimist
ja iseseisvuse võitluse jätkamise
õigust ja vajadust kuni taas lehvib
sini-must-valge lipp Toompeal *'.
Kuna dr. Taska viibis koosoleku
ajal Lundis haiglas, siis võttis
vastava ümbriku vastu Rein Ase
edasiandmiseks.
Samal koosolekul jagati- välja
Gerhard Kõrbi ja Hugo Järve
Mälestusfondide stipendiunlid.G.
Kõrbi Fondi stipendiumi saajaks
oli flötist Liis Jaanivald.H. Järve
mälestusfondist anti kolm stipendiumi,
igaüks 3000 Rkr, kolmele
arstiteaduskonha üliõpilasele.
Saajad olid Johan Raud,: Jaao
Ruusa ja loakim Mihkel Tedroff.
Samast fondist määrati 10.000
Rkr. toetust Eesti Apostlik-õige-usu
Kiriku Kultuurfondile tri^ki-yalmis
käsikirja koostamiseks
ap.-õigeusu kirikus töötanud
vaimulike kohta, alates tsaariajast
kuni meie päevini, kaasaarvatud
pagulasvaimuljkud.
Dm
kirjanikepaari soovil postuumselt
poetessi sünnipäeval, 27. märtsil
1982, Fondi eesmärgiks on eesti
kirjanduse^ eeskätt luule edendamine,
ja igal viiendal aastal,
Marie Underi ja Artur Adsoni
sünnipäeval, välja anda kirjandusauhind.!
: • Põhikirja järgi peab.
Märtsis oli kodumaal teatrikuu.
See älgäs etendustega Haapsalus,
mis oli võetu vabariikliku
teatrikuu kesl^seks. 11. märtsil
avas pidustuste kuu Tailitina Riiklik
Akadeemiline Draa^
lavastusega ,,Tuul Olümposelt
tuhka tõi*'. Kuu jooksul toimuvad
etendused üle rajooni kümnes
Mlas ja asulas. Kullamaal esines
Rakvere draamateäter^teisal Eesti
Riiklik Noorsooteater. Haapsalu
auhind esimeses järjekorras
minema noöremapõlve luuletajale,
kes asub kas oma loomingu
alguses või kõrgpunktis. Esimene
laureaat oli Marie Underi 100.
sünniaastal Ilona
dunud aastal anti
stipendium kii^
Paul Laanele M . Underi ja A. Adsoni
ulatusliku arhiivi korraldami-
•••seks./\ :: ;-r;^^
teaterRandlane''lavasitäs Oskar
Lutsu ,, Tagahoovis " , tähistades
sellega samaaegselt kirjaniku 1(K).
sünniaastapäeva. Kavas oli üks
etendus ka Vormsi saarel kui
jääolud seda võimaldavad, Peate
etenduste oli kavas teatrikonve-rents,
kohtumised näitlejate Ago-
Endrik Kerge ja Elle Kulliga.
Haapsalu kultuuriniajas öM
med näitused, „Öskar Luts ~
100'^, „Kaarel Ird'^, ,,Margariita
Võites;" jm. Ka korraldati sel
puhul fbtovõistlus„Teatrikuu
ii
on Alur Reinans, peasekretär
Kk'in iSaarsen-Karlš^
se kuuluvad M, Underi noorem
tütar HeddaHakker, sugulased
Leida ja Oskar Kuusma ning paljude
eesti kultuuriorganisatsioom-de
esindajad. Tänavuse märtsikuuni
oli Fondi pangaaiyele
laekunud annetuste ja rendiste
toimel kx)gusumma 138.000 Rkr,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870505 |
Description
| Title | 1987-05-05-07 |
| OCR text | Lk.-7 TE Baptisti Kogudoses toimus eesti vabakoguduste alli-ansliidu korraldusel Rootsist saabunud Göteborgi Smürna nelipühikoguduse puhkpilMrkestri kontsert, millest eesli' Õhtu avas pastor K. Raid palvusega ,ja ailiansliidu nimel ütles avasõnad E. Saraoja. Orkestri pooh tutvustas üks liige oma orkestrit, kus on 50 liiget, kes armastavat Jeesust ja puhkpillimuusikat. Orkest(br oli ringreisil : Kalifornias, kus viimane esinemine toimus San Tranciseis. Esine-misreisiga kogutakse raha Belgra-disse kiriku ehitamiseks; selleks suunatakse kõik korjandused, kuna sõidukulud on nad ise säästnud. Kõnelaja kiitis TE Baptisti koguduse kiriku kaunisust ja mainis, et kaneil on Göteborgis ilus kirik, kuhu kõik on teretulnud. Orkester esitas vaheldumisi lühemate sõnaliste tunnistustega rea vaimulikkei puhkpillipalasid. Valik oli tehtud mitmekülgsuse põhimõttel; nii oli nende hulgas ka selliseid palasid, kus mängijad said oma instrumentidest ,,puhuda''. Neil oli ka oma trompetistist solist. Samuti saatisd nad ühislaule, mis on tuttavad nii rootsi kui eesti vabakogudustes. Noor orkestri juht Stefan Forsberg ütles v et nad tahavad oma mängimist jätkata ja selle kaudu Jumalat tunnistada, sest Jumalale kuulub au, rais on ühtlasi orkestri tunnistus. Pärast kontserti ütles pastor Allan Laur, kes oli tegev ka tõlkijana, külalistele tervituse rootsi keeles. Rohkearvulise orkestri võtsid vastu koguduste liikmed, tuues nad lennuväljalt autodega linna, pakkusid õhtusöögi ja öömaja ning viisid järgmisel päeval uuesti lennuväljale. Leonardo da Vinci näitus Montrealis Eelsõnumina märgime: tähelepanuväärivalt toimub Montrealis 22. maist 8. novembrini „The Montreal Museum of Fine Arts'' korraldusel näitus: ,,Leonardo da Vinci — engirieer and architect". Väljapanek koosneb originaaljoo-nistustet, käsikirjadest, tema poolt disainitud masinaist ja mudeleist, demonstreerides selle renessansiajastu suurkuju oma ajajärgust et-rokk- orkester Soomes Soomest tuleb Torontosse soome tänapäeva parim ja tuntuim rokk-orkester BAD SIGN. See esineb „Gasanovas'' (1807 Eglin-ton Ave. W.) 14. ja 15. mail; Horseshoe Tavern'is 18., 19. ja 20. mail. Bad Sign loodi 1982. a. kevadel ja viimasel viiel aastal on mänginud kuni 150 korda aastas; on käidud ka esinemas USA's, Kanadas ja Rootsis. Neilt on i l munud neli heliplasti. Nad on populaarseimaks orkestriks Soome klubides i ja tantsusaalides. Nende stiil .olevat just õige muusika inimikele, kes kuulavad seda, õllekann käes. Nad on saanud ka laiemalt im-tuks esinemisega filmis ,,Gorky: Park'% kus orkester mängis kaks laulu; filmi on seni näinud kuni 50 miljonit inimest. Pool Bad Sign'i heliplaadistatud repertuaarist on kirjutatud nende laulja/kitarrimängija Aikka Haka-la poolt, kes oli enne Bad Sign'i asutamist number üks rokk-muu-sika kunstnik Soomes oma orkestriga „Teddy and The Tigers''. Teised mängijad Bad Sign'is oo kitarrist Olli Pekkola, kontrabassist Mela Salmela ja trummimees Jallu Mantila. Pärast möödunud aastast ringreisi P.-Ameerikas algasid läbirääkimised siinsete heliplaadikompaniidega oma heliplaatide levitamiseks USA's ja Kanadas. Nende muusika oli asjaosalistele jätnud eriti hea mulje. Koid õige. pildi saamiseks nende muusikast olevat vaja seda laval kuulata, milleks eesolevad võima- Vaade puhkpilliorkestrile kirikissaalls. Fotorl, Lillevars tejõudnud geniaalses mitmekülgsuses. Seoses selle näitusega märgime, et 30. märtsil müüdi Londonis, Christieoksjonimajas van Gogh maal „Sunflowers*V 47,25 miljoni USA dollari eest senini anonüümseks jäänud ostjale. Võime oletada, et impressionismi sünniajastul maailmakuulsaks.saanud kunstnike loomingut Euroopa muuseumidest ja kunstikogudest vaevalt enam Ameerika mandri näitustele pääseb. Nende teoste kindlustamine on keelavalt kallis. Nii on võibolla Montrealis toimuv Leonardo daVrnei näitus veel. viimane võimalus tema originaalloomingu käekirja näha. Kurioosse lõpumärkusena lisame, et nii van Gogh kui ka Cezanne, leides et keegi nende maale osta ei soovinud, jätsid vahest oma maalid maha looduses kohale kus need valmisid. Silvia Airik- 7 stipendiaadiks Rootsis asuva Marie Underi ja Artur Adsoni Mälestusfondi juhatus otsustas 1987. aasta Marie Underi^ stipendiumi välja anda poetessi luule tõlkijale Silvia Airik-Priuhkale, kes teostab tema ballaadide tõlkimist seoses kavatsusega rootsikeelse Marie Underi ballaadide ja luuletuste kogu väljaandmiseks luuletaja 105. sünnipäevaks tuleval aastal. Stipendiumi suurus on 5000 Rootsi krooni (ca $1000). Silvia Airik-Priuhka on tõlkinud varem Marie Underi ballaadi Taevaminek** ja valiku tema luulest, mis ilmus kogumikus ,,VSra singer fiek vi med oss'• (Oma laulud tõime kaasa, 1984). Praegu on tal käsil valimik Betti Alveri juubelikogust „Korallid Emajões*' tõlgitavate luuletuste- Eesti Komitee Asemike Kogu äsjavalitud uus koosseis pidas esimese korralise peakoosoleku märtsi lõpul. Koosolekul tegi esimees J . Ungerson teatavaks, et Eesti Komitee selle aasta kultuuriauhind 50Ö0 Rkr. (ca $1000) suuruses pn määratud dr. Artur Taskale tema tööde eest eesti kultuurivarade uurimise alal. Motivatsioonis öeldakse: ;,Eesti Komitee hindab kõrgelt Artur Taska tööd Eesti Komitee büroojuhatajaiia, juriidiliste ainete õpetajana Eesti Teaduslikus Instituudis ja eestiaineliste kapitaalteoste autorina. Usina materjali kogujana ja teadusliku täpsusega kirjamehena on tä jäädvustanud eesti rahva rahvuslikud sümbolid meie pühamate aaretena. 1982. a. ilmus ,,Sini-must-Valge 1(X) aas- 1983. a.,,Eesti hümn", . a. ,,Eesti vapp" ja 1986. a. Eesti hävitatud ja häviniatuid mälestusmärke'*. Need npli raamatut jäävaM püsima eesti kodudesse ja eeisti raamatukogudesse aukohale. Artur Taska raamatud kinnitavad Eesti Vabariigi juriidilist püsimist ja iseseisvuse võitluse jätkamise õigust ja vajadust kuni taas lehvib sini-must-valge lipp Toompeal *'. Kuna dr. Taska viibis koosoleku ajal Lundis haiglas, siis võttis vastava ümbriku vastu Rein Ase edasiandmiseks. Samal koosolekul jagati- välja Gerhard Kõrbi ja Hugo Järve Mälestusfondide stipendiunlid.G. Kõrbi Fondi stipendiumi saajaks oli flötist Liis Jaanivald.H. Järve mälestusfondist anti kolm stipendiumi, igaüks 3000 Rkr, kolmele arstiteaduskonha üliõpilasele. Saajad olid Johan Raud,: Jaao Ruusa ja loakim Mihkel Tedroff. Samast fondist määrati 10.000 Rkr. toetust Eesti Apostlik-õige-usu Kiriku Kultuurfondile tri^ki-yalmis käsikirja koostamiseks ap.-õigeusu kirikus töötanud vaimulike kohta, alates tsaariajast kuni meie päevini, kaasaarvatud pagulasvaimuljkud. Dm kirjanikepaari soovil postuumselt poetessi sünnipäeval, 27. märtsil 1982, Fondi eesmärgiks on eesti kirjanduse^ eeskätt luule edendamine, ja igal viiendal aastal, Marie Underi ja Artur Adsoni sünnipäeval, välja anda kirjandusauhind.! : • Põhikirja järgi peab. Märtsis oli kodumaal teatrikuu. See älgäs etendustega Haapsalus, mis oli võetu vabariikliku teatrikuu kesl^seks. 11. märtsil avas pidustuste kuu Tailitina Riiklik Akadeemiline Draa^ lavastusega ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi*'. Kuu jooksul toimuvad etendused üle rajooni kümnes Mlas ja asulas. Kullamaal esines Rakvere draamateäter^teisal Eesti Riiklik Noorsooteater. Haapsalu auhind esimeses järjekorras minema noöremapõlve luuletajale, kes asub kas oma loomingu alguses või kõrgpunktis. Esimene laureaat oli Marie Underi 100. sünniaastal Ilona dunud aastal anti stipendium kii^ Paul Laanele M . Underi ja A. Adsoni ulatusliku arhiivi korraldami- •••seks./\ :: ;-r;^^ teaterRandlane''lavasitäs Oskar Lutsu ,, Tagahoovis " , tähistades sellega samaaegselt kirjaniku 1(K). sünniaastapäeva. Kavas oli üks etendus ka Vormsi saarel kui jääolud seda võimaldavad, Peate etenduste oli kavas teatrikonve-rents, kohtumised näitlejate Ago- Endrik Kerge ja Elle Kulliga. Haapsalu kultuuriniajas öM med näitused, „Öskar Luts ~ 100'^, „Kaarel Ird'^, ,,Margariita Võites;" jm. Ka korraldati sel puhul fbtovõistlus„Teatrikuu ii on Alur Reinans, peasekretär Kk'in iSaarsen-Karlš^ se kuuluvad M, Underi noorem tütar HeddaHakker, sugulased Leida ja Oskar Kuusma ning paljude eesti kultuuriorganisatsioom-de esindajad. Tänavuse märtsikuuni oli Fondi pangaaiyele laekunud annetuste ja rendiste toimel kx)gusumma 138.000 Rkr, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-05-07
