1987-05-05-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 5. mail 5, Nr.-34 Nr. 34
Olge
Kuigi kergejõestäke iga tänapäeval • m
siiski tippsaavutusi J mis OM
kõigile rümakuile vastu pidanud .2® Ja
Alustades vaatlust maailmarekorditega,
osutuvad need kõige
nooremateks. Alles tuleval aastal
võivad nad tähistada 20-ndat
,,sünnipäeva'\ Needon rekordid,
mis sündisid 1968. aasta olümpiamängudel
Mexico City s. See asub
ligemale 2000 meetrile üle merepinna
ja hõredamast õhust tingitud
väiksem takistus võimaldas seal
mitmel alal saavutada ennenägematuid
resultaate. Eelkõige
meenub neeger Beamoni fantastiline
tulemus kaugushüppes 8.90
m! kui ajakirjandus siis mainis, et
see oli hüpe 21-esse sajandisse,
siis näib see väide paika pidavat.
On väga tõenäoline, et 8.90 on-rekordiks
ka veel pärast aastat
Seni on sellele kõige lähemale
jõudnud 8.79-ga USA suurstaar
Garl Lewis, kuid ta on arvatavasti
juba saavutanud oma võimete lae.
Mexico Gity päevilt püsib veel
kaks rekordit — ameeriklase Lee
Evansi 43,8 400 meetris ja USA
4x400 m teatemeeskonna 2.56,1.
Merepinna kõrgusel tehtud
parimatest resultaatidest ligineb
auväärsele" eale ameeriklase
Wayne Colletti 44,24 400 meetris
(1972), kuna USA meeskonna
2 J7,91 4x400 meetris ja Lewise
ülalnimetatud 8.79 on ainult 3—4
Ih. ^
EERIK LAIDSAAR
NÖO
aastat vanad.
Kanada ja Eesti vanimad tipp-saavutised
trumpavad aga maailmarekordid
üle vanuse poolest.
1964. aastal olümpiamängudel
Tokios võitis Kanadale 800 m
jooksus hõbemedali Bill Grothers
ajaga 1.45,69, mis 23 aastat hiljem
on ikka veel Kanada rekordiks.
Praegu on Kanada parimaks
sel alal Simon Hoogev^ert BC-st,
kelle isiklik rekord on 1.46,92.
Mullu , ,Gommonwealthi' V mängudel
Shotimaal jäi ta 1.49,04-ga
kuuendaks. Grothersi rekordile
võib seega ennustada pikka iga.
Kui Beamon Mehhikos hüppas
8.90, saavutas N . Liidu koondises
esinev Tõnu Lepik samas 5. koha
Eesti rekordiga 8.09. See on
vanuselt Eesti rekordite hulgas
teisel kohal. Kaks aastat vanem oa
Mart Vildi 3.39,0 1500 meetris,
mille ta jooksis 1966. aastal Londonis
Inglise—N. Liidu vahelisel
maavõisdusel ja mis andis võitja,
ukrainlase Raiko järel teise koha.
See N. Liidu kaksikvõit oli selle
kohtumise suurimaks üllatuseks.
Praegu ei ole tema ega Lepiku
rekorditele silmapiiril näha niipea
uusi omanikke.
Kõige vanemad Eesti rekordid
kuuluvad aga naistele. Nendeks
on Liivia Härsingu 11,6 100
Eesti-soome maleturniir, 2 X
30 min. neljas voorus peeti 12."
"aprillil Eesti Majas. OsavõtjaidoH
mõlemast rahvusest kokku 38,
meetris (joostud 1961. a.) ja Eesli
koondise 47,0 4x100 m teatejooksus
(1963). Ka need rekordid
on oodanud ületajat tänaseni.
Eesti Vabariigi aegsetest rekorditest
pidasid kõige kauemini
vastu Ruudi Toomsalu 7.41,5
kaugushüppes—- 25 aastat ja A.
Kolmpere kümnevõistluse rekord
— 24 aastat. Viimane oli püstita-
Murmanskis peetud Põhja Mängudel,
kus kavas oli ka laskesuusatamine
naistele, esinesid Eesti
esindajad väljapaistvalt. Meistersportlane
Kaja Parve tuli esikohale
10 km distantsil, kuna Marina
Vahi oli kuues. Parve kuulus 3x5
km teatesuusatamise võitnud N.
Liidu I naiskonda ning Vahi
teiseks tulnud N . Liidu II naiskon-mise
^ajal
kördiks.
(1922) ka maailmare-
Helgi Lamp-Mägfl, Liivia Härsing, Tiiu KoHo-¥abrit, Aili
Jäärats-Mägi — nelik, kelle nimel on püsinud juba üle 20
aasta Eesti rekord 4 x 100 m teatejooksus. Kaks esimesena
uuenemisele ka üksikaladel.
kusjuures Ülekaal oli eestlasi!; alla
14-aastaseid noori soomlasll polnudki.
Esikohtadele tulnuile ettenähtud
auhinnad pani välja
Aleksander Praks ja ESTO '88
Kanada komitee.
A-klassi tuli 12 mängija hulgast
3,5 punktiga võitjaks eestlane
Jaak Treifeldt, teiste kolmandat ja
neljandat kohta jagasid 3 p. soom-
- lased Klaus Kekki ja Pauli Hir
vonen ning eestlane Hans Jürman.
Järgnesid Endel Talve 2,5 p, viiendal
kohal Eero Ylanko (S),
George Orgusaar ja Jaak Järve
jagasid kahe punktiga 6—8.
kohta. Tarmo Toomes oli
üheksas, järgnesid Andres
Loorits, Artemi Mustel (mõlema
l p.) ja Max Pentre.
B-klassisöli 18 mängijat. Esikohale
tuli piva mankio (Š) nelja
punktiga, 2.—5. kohta jagasid
eestlased Jüri Elken, Walter Leis,
Martin Teder ja GhitaMeeking
3., 6.—10. kohta soomlased Karl
Lindström ja Pertti Kuhlberg,
eestlased Lya Alang, Enno Türner
ja Adolf Juurma 2 p., järgnesid
Leo Tamberg ja Elmar Pajo 1,5
p., Erich Rämmeld, Uno Limit,
Arnold Arumäe ja Barbara Char-land
i p.. Kalevi Turuhen (S),
Albert Puna, Evald Onho ja
Helmut Aavik.
Viiest noorest alla 14-aastasest
maletajast osutus võitjaks Allari
Metsalo 8 p,, järgnesid Justin
Bartleu 6 p., Paul Sambla 4 p,
Daniel ja Mihkel Schaer 0,5
punktiga.
Soome malemeeskonnale anti
üle ESTO '84 album, milJe oli
kinkinud ESTQ: '88 Kanada
komitee. Ka andsid soomlased üle
kutse eesti-spöme i malemaavõist-luseks
Torontos toimuvate soome
suurpidustuste ajal laupäeval, 1.
augustil Birchmount Gollegiate
ruumis, milleks juba varem õli
saadud eesti maletajate nõusolek;
JUTUSTUSI SÕDURIELUST
Leitnant Saar haarab telefoni. Ta ümber,
madalas telgis, askeldavad allüksuste juhid, tulevad
ja lähevad käskjalad, . üleni higised ja
lõõtsutavad kui traavlid. Halloo, kõik korras?
Hüva. Kaugepatarei seadku end valmis tõkke-tule
andmiseks kõrgustik 11,5—14,0 joonele,
kui sinistel peaks juhusHkult tekkima mõte enne
Qts^ustavat rünnakut ja pealahingut sooritada
paremtiiva Jööki. Sõjas tuleb olla valmis kõigeks.
Sest ole lahke: tuleb järsku siia see kõrge
kamp, manöövri juhatus ja kui küsib su käest
mõni selline saks, et vabandage, leitnant Saar,
mis te teeksite või kuidas olete kindlustatud
selle või selle võimaluse vastu? Mis sa hing siis
ütled, kui patieb sellise pommi, mida uneski ei
või aimata, millele pole seni mõelnudki,
Oo-jaa, leitnant Saar peab olema ettevaatlik,
äärmiselt ettevaatlik. Sest kui noorem juht
pannakse sellisele tähtsale kohale kui praegu
tema, olgugi et ainult manöövris, siis see ikka
midagi tähendab. Kui ainult manöövrijuhatu-ses
poleks seda major Gdarit, seda kullininaga
pilusilma. See põrguline veab leitnant Saarele
Juba ammustilma vimma, ja küllap ta kasutab
iga juhust, iga pisikestki lünka leitnandi tegevuses,
et talle põõna panna.
On hea, kui tead oiiia ülemuste inimlikke
nõrkusi. Kas neid kõrgemaški sõjakoolis vähe
sai tundma õpitud! Jah, kui praegu ka nii oleks,
et ainult ühe jumalaga tegemist, küllap siis
Sajar seaks kõik lausa ideaalseks. Kolonel Kaa-vere,
iiäiteks/evib nõrkuse suurtükkid
a andestaks kõik muu,, andestaks |ä ei paneks
ugi piahaks, kui jalgväerühmad kas või
ägedal väijal ilma piiluriteta vaenlasele vastu
marsiks, andestaks sellegi, kui kuulipiidureilc
oleks unustatud laskemoonakastid välja andmata,
ainult ärgu puudutatagu suurtükke. Need
olgu selles kõigeparemas positsioonis, ideaalselt
varjatud ja nende ülesanne olgu täpselt
määratud. Hoidku oma nahk see, kes Kaavere
kuuldes julgeb rääkida halvustavalt või mitte
küllaldaselt lugupidavalt suurtükist!
Kolonel Lenderi arvates jälle pole see mees
üldse kellegi väejuht, kes ei oska kasutada
raskekuulipildujat. Mees, kes esmajoones leiab
sellele relvale maastikus parima rakenduse, on
Lenderi mees. ja lõpuks diviisikindralise —
selle mehe kullisilmad ei jäta vahele ühtki pisiasja.
Kui ka muus tegevuses ongi mõni lünk. see
kindrali tähelepanu ei paelu, on aga mehel
endal munder korras ja raapordihääl puhas.
Ning teine peaasi ~ sõdurid peavad korralikult
süüa saama.
nei
musega mees. Noh, pole viga, kõvad käsud õn
igal mehel käes, küllap klapib kõik. Jah. Kütlap
kõik peab klappima, sest sõltub ju sellest temale,/
Saarele, vägagi palju. :
Kollase lipuga varustatud lahtine auto kihutab
porisedes jä majakõrgust tolmupilve enda
järele jättes leitnant Saare staabi suunas. Mõnisada
meetrit eemal, maanteel, auto jääb seisma
ja kaalukas seltskond — üks kindral, kolm
koloneli ja paar majorit astuvad kiirel; samr
rixide poole. Teevad muidugi, nagu ikka, enne
tuuri koha peal ja siis siirduvad staapi. Las
kolavad, las uurivad — ega nad midagi liita ei
leia. Tunni pärast peab algama rünnak ja
praegu keeb selleks kibe ettevalmistus. Aga
oh, tuline palasilk, köök, kus põrgus on supi-^
Igatahes — ette nähtud on iga asi. Supiköök
on saanud käsu kell kümme liikuma ha^
kata, vanast puusillast üle tulla, raadiojaama
meeskonnale lõuna ära anda ja siis frondile,
operatiivgrupi rünnakubaasi juurde sõita. Hiljemalt
tund enne pealahingut peab köök olema
siin. sest väejuht, kes oma mehed tühja kõhuga
lahingusse saadab, võib juba ette oma seitse
asja kompsu'panna ja / jalga • lasta, sest / lahingu
võib hakata jxiba ootannia, seda supikööki Kiii
das selle vanema nimi seal nüüd oligi? Ah jaa,
Kiiresti haarab leitnant telefonitoru. Halloo
xaadiojaam? Jah! Ons' lõuna saabunud? Mis
Ei ole? Kurr . . . halloo? Ah telegramm diviisi-staabist?
Las tulla! Leitnant annab närveldades
telefonitoru sidemehele. Neetud köök, kui see
nüüd tuimata jääb õigeks ajaks, siis hakkab
asi viltu kiskuma. Mis asja nad' peaksid magama
seal!
Juba tulevad ka ülemused. Kõige ees tüse
kindral, teistest pool pead pikem/ 'siis kolo
Kaavere, kolonel Lender, major
rvitused. Raport.
TEBaptfe^
^nsliidu korraldusel Rootsu
nelipühikoguduse puhkpill|
ühiskond rohkearvuliselt OJ
Õhtu avas pastor K. Rai
palvusega ja alliansliidunim|
ütles avasõnad E. Saraojj
Orkestri poolt tutvustas üks l i i |
oma orkestrit, kus on 50 liig(
kes armastavat Jeesust ja puhkpl
limuusikat. Orkester oli Tingrei[
Kalifornias, kus viimane esinei
ne toimus San Tranciscis. Esii
misreisiga kogutakse raha Belgi
disse kiriku qhitamiseks; sell(
suunatakse kõik korjandus(
kuna sõidukulud on nad ise sää|
nud. Kõnelaja kiitis TE Baptj
koguduse kiriku kaunisüst
mainis, et ka neil on Götebor|
ilus kirik, kuhu kõik on teret
nud.
Orkester esitas väheldui
lühemate sõnaliste tunnistust^
rea vaimulikke puhkpillipalaj
Vahk oli tehtud mitmekulgj
põhimõttel; nii oli nende hui
ka selliseid palasid, kus mäng|
said oma instrumentidest ,,pi
da''. Neil oli ka oma trompeti]
solist. Samuti saatisd
ühislaule, mis on tuttavad nii rj
si kui eesti vabakogudustes.
Noor orkestri juht St(
Forsberg ütles, et nad tahžj
Soomest tuleb Toro!
soome tänapäeva parim ja i\
rokk-orkester BAD SIGI
esineb ,,Casanovas'' (1807j
ton Ave. W,) 14. ja 15.j
Horseshoe Tavernis 18.,
20. mail.
BadSign loodi 1982.a.
ja viimasel vnel aastal on
nud kuni 150 korda aas(
käidud ka esinemas
Känaidas ja Rootsis. Neill
munud neli heliplasti.
populaarseimaks orkestril
me klubides ja tantsus]
Nende stül olevat ju{
muusika inimistele, kes kj
seda, õllekann käes.
Nad on saanud ka laiei
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870505 |
Description
| Title | 1987-05-05-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 5. mail 5, Nr.-34 Nr. 34 Olge Kuigi kergejõestäke iga tänapäeval • m siiski tippsaavutusi J mis OM kõigile rümakuile vastu pidanud .2® Ja Alustades vaatlust maailmarekorditega, osutuvad need kõige nooremateks. Alles tuleval aastal võivad nad tähistada 20-ndat ,,sünnipäeva'\ Needon rekordid, mis sündisid 1968. aasta olümpiamängudel Mexico City s. See asub ligemale 2000 meetrile üle merepinna ja hõredamast õhust tingitud väiksem takistus võimaldas seal mitmel alal saavutada ennenägematuid resultaate. Eelkõige meenub neeger Beamoni fantastiline tulemus kaugushüppes 8.90 m! kui ajakirjandus siis mainis, et see oli hüpe 21-esse sajandisse, siis näib see väide paika pidavat. On väga tõenäoline, et 8.90 on-rekordiks ka veel pärast aastat Seni on sellele kõige lähemale jõudnud 8.79-ga USA suurstaar Garl Lewis, kuid ta on arvatavasti juba saavutanud oma võimete lae. Mexico Gity päevilt püsib veel kaks rekordit — ameeriklase Lee Evansi 43,8 400 meetris ja USA 4x400 m teatemeeskonna 2.56,1. Merepinna kõrgusel tehtud parimatest resultaatidest ligineb auväärsele" eale ameeriklase Wayne Colletti 44,24 400 meetris (1972), kuna USA meeskonna 2 J7,91 4x400 meetris ja Lewise ülalnimetatud 8.79 on ainult 3—4 Ih. ^ EERIK LAIDSAAR NÖO aastat vanad. Kanada ja Eesti vanimad tipp-saavutised trumpavad aga maailmarekordid üle vanuse poolest. 1964. aastal olümpiamängudel Tokios võitis Kanadale 800 m jooksus hõbemedali Bill Grothers ajaga 1.45,69, mis 23 aastat hiljem on ikka veel Kanada rekordiks. Praegu on Kanada parimaks sel alal Simon Hoogev^ert BC-st, kelle isiklik rekord on 1.46,92. Mullu , ,Gommonwealthi' V mängudel Shotimaal jäi ta 1.49,04-ga kuuendaks. Grothersi rekordile võib seega ennustada pikka iga. Kui Beamon Mehhikos hüppas 8.90, saavutas N . Liidu koondises esinev Tõnu Lepik samas 5. koha Eesti rekordiga 8.09. See on vanuselt Eesti rekordite hulgas teisel kohal. Kaks aastat vanem oa Mart Vildi 3.39,0 1500 meetris, mille ta jooksis 1966. aastal Londonis Inglise—N. Liidu vahelisel maavõisdusel ja mis andis võitja, ukrainlase Raiko järel teise koha. See N. Liidu kaksikvõit oli selle kohtumise suurimaks üllatuseks. Praegu ei ole tema ega Lepiku rekorditele silmapiiril näha niipea uusi omanikke. Kõige vanemad Eesti rekordid kuuluvad aga naistele. Nendeks on Liivia Härsingu 11,6 100 Eesti-soome maleturniir, 2 X 30 min. neljas voorus peeti 12." "aprillil Eesti Majas. OsavõtjaidoH mõlemast rahvusest kokku 38, meetris (joostud 1961. a.) ja Eesli koondise 47,0 4x100 m teatejooksus (1963). Ka need rekordid on oodanud ületajat tänaseni. Eesti Vabariigi aegsetest rekorditest pidasid kõige kauemini vastu Ruudi Toomsalu 7.41,5 kaugushüppes—- 25 aastat ja A. Kolmpere kümnevõistluse rekord — 24 aastat. Viimane oli püstita- Murmanskis peetud Põhja Mängudel, kus kavas oli ka laskesuusatamine naistele, esinesid Eesti esindajad väljapaistvalt. Meistersportlane Kaja Parve tuli esikohale 10 km distantsil, kuna Marina Vahi oli kuues. Parve kuulus 3x5 km teatesuusatamise võitnud N. Liidu I naiskonda ning Vahi teiseks tulnud N . Liidu II naiskon-mise ^ajal kördiks. (1922) ka maailmare- Helgi Lamp-Mägfl, Liivia Härsing, Tiiu KoHo-¥abrit, Aili Jäärats-Mägi — nelik, kelle nimel on püsinud juba üle 20 aasta Eesti rekord 4 x 100 m teatejooksus. Kaks esimesena uuenemisele ka üksikaladel. kusjuures Ülekaal oli eestlasi!; alla 14-aastaseid noori soomlasll polnudki. Esikohtadele tulnuile ettenähtud auhinnad pani välja Aleksander Praks ja ESTO '88 Kanada komitee. A-klassi tuli 12 mängija hulgast 3,5 punktiga võitjaks eestlane Jaak Treifeldt, teiste kolmandat ja neljandat kohta jagasid 3 p. soom- - lased Klaus Kekki ja Pauli Hir vonen ning eestlane Hans Jürman. Järgnesid Endel Talve 2,5 p, viiendal kohal Eero Ylanko (S), George Orgusaar ja Jaak Järve jagasid kahe punktiga 6—8. kohta. Tarmo Toomes oli üheksas, järgnesid Andres Loorits, Artemi Mustel (mõlema l p.) ja Max Pentre. B-klassisöli 18 mängijat. Esikohale tuli piva mankio (Š) nelja punktiga, 2.—5. kohta jagasid eestlased Jüri Elken, Walter Leis, Martin Teder ja GhitaMeeking 3., 6.—10. kohta soomlased Karl Lindström ja Pertti Kuhlberg, eestlased Lya Alang, Enno Türner ja Adolf Juurma 2 p., järgnesid Leo Tamberg ja Elmar Pajo 1,5 p., Erich Rämmeld, Uno Limit, Arnold Arumäe ja Barbara Char-land i p.. Kalevi Turuhen (S), Albert Puna, Evald Onho ja Helmut Aavik. Viiest noorest alla 14-aastasest maletajast osutus võitjaks Allari Metsalo 8 p,, järgnesid Justin Bartleu 6 p., Paul Sambla 4 p, Daniel ja Mihkel Schaer 0,5 punktiga. Soome malemeeskonnale anti üle ESTO '84 album, milJe oli kinkinud ESTQ: '88 Kanada komitee. Ka andsid soomlased üle kutse eesti-spöme i malemaavõist-luseks Torontos toimuvate soome suurpidustuste ajal laupäeval, 1. augustil Birchmount Gollegiate ruumis, milleks juba varem õli saadud eesti maletajate nõusolek; JUTUSTUSI SÕDURIELUST Leitnant Saar haarab telefoni. Ta ümber, madalas telgis, askeldavad allüksuste juhid, tulevad ja lähevad käskjalad, . üleni higised ja lõõtsutavad kui traavlid. Halloo, kõik korras? Hüva. Kaugepatarei seadku end valmis tõkke-tule andmiseks kõrgustik 11,5—14,0 joonele, kui sinistel peaks juhusHkult tekkima mõte enne Qts^ustavat rünnakut ja pealahingut sooritada paremtiiva Jööki. Sõjas tuleb olla valmis kõigeks. Sest ole lahke: tuleb järsku siia see kõrge kamp, manöövri juhatus ja kui küsib su käest mõni selline saks, et vabandage, leitnant Saar, mis te teeksite või kuidas olete kindlustatud selle või selle võimaluse vastu? Mis sa hing siis ütled, kui patieb sellise pommi, mida uneski ei või aimata, millele pole seni mõelnudki, Oo-jaa, leitnant Saar peab olema ettevaatlik, äärmiselt ettevaatlik. Sest kui noorem juht pannakse sellisele tähtsale kohale kui praegu tema, olgugi et ainult manöövris, siis see ikka midagi tähendab. Kui ainult manöövrijuhatu-ses poleks seda major Gdarit, seda kullininaga pilusilma. See põrguline veab leitnant Saarele Juba ammustilma vimma, ja küllap ta kasutab iga juhust, iga pisikestki lünka leitnandi tegevuses, et talle põõna panna. On hea, kui tead oiiia ülemuste inimlikke nõrkusi. Kas neid kõrgemaški sõjakoolis vähe sai tundma õpitud! Jah, kui praegu ka nii oleks, et ainult ühe jumalaga tegemist, küllap siis Sajar seaks kõik lausa ideaalseks. Kolonel Kaa-vere, iiäiteks/evib nõrkuse suurtükkid a andestaks kõik muu,, andestaks |ä ei paneks ugi piahaks, kui jalgväerühmad kas või ägedal väijal ilma piiluriteta vaenlasele vastu marsiks, andestaks sellegi, kui kuulipiidureilc oleks unustatud laskemoonakastid välja andmata, ainult ärgu puudutatagu suurtükke. Need olgu selles kõigeparemas positsioonis, ideaalselt varjatud ja nende ülesanne olgu täpselt määratud. Hoidku oma nahk see, kes Kaavere kuuldes julgeb rääkida halvustavalt või mitte küllaldaselt lugupidavalt suurtükist! Kolonel Lenderi arvates jälle pole see mees üldse kellegi väejuht, kes ei oska kasutada raskekuulipildujat. Mees, kes esmajoones leiab sellele relvale maastikus parima rakenduse, on Lenderi mees. ja lõpuks diviisikindralise — selle mehe kullisilmad ei jäta vahele ühtki pisiasja. Kui ka muus tegevuses ongi mõni lünk. see kindrali tähelepanu ei paelu, on aga mehel endal munder korras ja raapordihääl puhas. Ning teine peaasi ~ sõdurid peavad korralikult süüa saama. nei musega mees. Noh, pole viga, kõvad käsud õn igal mehel käes, küllap klapib kõik. Jah. Kütlap kõik peab klappima, sest sõltub ju sellest temale,/ Saarele, vägagi palju. : Kollase lipuga varustatud lahtine auto kihutab porisedes jä majakõrgust tolmupilve enda järele jättes leitnant Saare staabi suunas. Mõnisada meetrit eemal, maanteel, auto jääb seisma ja kaalukas seltskond — üks kindral, kolm koloneli ja paar majorit astuvad kiirel; samr rixide poole. Teevad muidugi, nagu ikka, enne tuuri koha peal ja siis siirduvad staapi. Las kolavad, las uurivad — ega nad midagi liita ei leia. Tunni pärast peab algama rünnak ja praegu keeb selleks kibe ettevalmistus. Aga oh, tuline palasilk, köök, kus põrgus on supi-^ Igatahes — ette nähtud on iga asi. Supiköök on saanud käsu kell kümme liikuma ha^ kata, vanast puusillast üle tulla, raadiojaama meeskonnale lõuna ära anda ja siis frondile, operatiivgrupi rünnakubaasi juurde sõita. Hiljemalt tund enne pealahingut peab köök olema siin. sest väejuht, kes oma mehed tühja kõhuga lahingusse saadab, võib juba ette oma seitse asja kompsu'panna ja / jalga • lasta, sest / lahingu võib hakata jxiba ootannia, seda supikööki Kiii das selle vanema nimi seal nüüd oligi? Ah jaa, Kiiresti haarab leitnant telefonitoru. Halloo xaadiojaam? Jah! Ons' lõuna saabunud? Mis Ei ole? Kurr . . . halloo? Ah telegramm diviisi-staabist? Las tulla! Leitnant annab närveldades telefonitoru sidemehele. Neetud köök, kui see nüüd tuimata jääb õigeks ajaks, siis hakkab asi viltu kiskuma. Mis asja nad' peaksid magama seal! Juba tulevad ka ülemused. Kõige ees tüse kindral, teistest pool pead pikem/ 'siis kolo Kaavere, kolonel Lender, major rvitused. Raport. TEBaptfe^ ^nsliidu korraldusel Rootsu nelipühikoguduse puhkpill| ühiskond rohkearvuliselt OJ Õhtu avas pastor K. Rai palvusega ja alliansliidunim| ütles avasõnad E. Saraojj Orkestri poolt tutvustas üks l i i | oma orkestrit, kus on 50 liig( kes armastavat Jeesust ja puhkpl limuusikat. Orkester oli Tingrei[ Kalifornias, kus viimane esinei ne toimus San Tranciscis. Esii misreisiga kogutakse raha Belgi disse kiriku qhitamiseks; sell( suunatakse kõik korjandus( kuna sõidukulud on nad ise sää| nud. Kõnelaja kiitis TE Baptj koguduse kiriku kaunisüst mainis, et ka neil on Götebor| ilus kirik, kuhu kõik on teret nud. Orkester esitas väheldui lühemate sõnaliste tunnistust^ rea vaimulikke puhkpillipalaj Vahk oli tehtud mitmekulgj põhimõttel; nii oli nende hui ka selliseid palasid, kus mäng| said oma instrumentidest ,,pi da''. Neil oli ka oma trompeti] solist. Samuti saatisd ühislaule, mis on tuttavad nii rj si kui eesti vabakogudustes. Noor orkestri juht St( Forsberg ütles, et nad tahžj Soomest tuleb Toro! soome tänapäeva parim ja i\ rokk-orkester BAD SIGI esineb ,,Casanovas'' (1807j ton Ave. W,) 14. ja 15.j Horseshoe Tavernis 18., 20. mail. BadSign loodi 1982.a. ja viimasel vnel aastal on nud kuni 150 korda aas( käidud ka esinemas Känaidas ja Rootsis. Neill munud neli heliplasti. populaarseimaks orkestril me klubides ja tantsus] Nende stül olevat ju{ muusika inimistele, kes kj seda, õllekann käes. Nad on saanud ka laiei |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-05-06
