Vaba eestlane , May 5, 1987

              Nr, 34 fr: VABA EESTLANE teisipäeval, 5. mail 1987 - Tuesday, May 5, 1987 Lk. 3
TentsiL Vasakult Em
Foto: Livia Kängsepp
evaks
tsil vastu resolutsiooni
kuulutada 14. juuni
idajatekojale, kus see
)ariigid aastal 1940 ja in--
jris nad vägivaldselt N.
vastu nende rahvaste
ja soove püsida iseseisva-
'eräänsete riikidena,
liit I on 1940-ndast aastast
süstemaatiliselt eemalda-
|tlasi nende^ kodumaadelt,
les neid Siberisse ja poh­li
suurearvulist venelaste
Balti vabariikides s e,
|es sel teel balti rahvaste
it on ikestatud Balti vaba-rahvastele
peale surunud
e rõhumissüsteemi mis on
d/demokraatia, kodaniku
duste ja usulise vabaduse
d. '
Läti ja Leedu rahvad on
i'al ikestatud N. Liidu
les suletud liitu mida nad
i, • il ma põh i 1 i ste i n i mõ i -
I ja tagakiusatud oma julgu-mõnikord
protesteerida,
iit keeldub järgimast Hei-,
kkuleppeid. millele ta va-kult
alla kirjutas,
driigid on vabaduse eest-
, „ olles pühendunud rah-enesemääramise,
inimõi-ja
usuvabaduse põhimõ-i
seistes vastu rõhumisele
perial ismile.
driigid, olles Ühinenud
te Organisatsiooni liik-on
korduvalt hääletanud
elle rahvusvahelise kogu
ega,- kaitsta teiste maade
e terve maailma, kaasaär-äfrikas
ja Aasias^ otsusta-^
enda saatuse üle ja olla va-õfast
dQmineerimisestv
iüks^ M. Liit xiri jä^
|lt keeldunud ;taastamiast
^eedü ja Eesti rahvastele
eksisteerida iseseisvate va-dena
väljaspool N. Lii^u
bamäšt; isiklike, poliitiliste
iste vabaduste täaskehtešta-
Dlutsiobn dekiafeerib, et
loetletud põhjustel turt^
rneerikä Ütendriikide Kori-l.
eedu^ Läti ja Eesti rahvaste
[at soovi hing õigust vabadu"
[a;'iseseisvusele ja soovitab
iriikide presidendile kuülii-
. juuni, Balti rahvaste hul-läštäl
1941 toime pandud
[üüditamjste aastapäev, Balti
lüspäeväks. AJ.
1
I
Moskvas viibivatele lääneni-,
kide ajakirjanikele korraldati
hiUuti huvitav ringsõit Siberi
.kõige kaugematesse kolgastesse,
muu-hulgas ka Magadani pro­vintsi,
kus ^uvad N. Liidu
suuremad kullakaevandused.
Stalini päevil ei räägitud siiski
mitte ainut! sealsetest kullakae-vandustest
vaid ka suurtest or-jalaagriteslj
kus kümned tuhan­ded
inimesed jätsid ebainimlikes
ja rasketes klimaatilistes tingi­mustes
töötades oma elud.
Ühendriikide ajalehe 5,New
York Times'i" esindajal Bill
Kelleril oli Magadanis toimu­nud
pressikonverentsil huvitav
jutuajamine sealse kohaliku
parteisekretäri^ Aleksandr
Bogdanovaga, kes oli vahnis üh­te
ja / teist rääkima ning
vaoavaa-
Lääee-Eiiroopä pressi ringvaade Gorbatshovi
efttepaeeku kohta .tuumarelvade kõrvaldamiseks
Euroopast
' Euroopa ajakirjandus on elavalt
tele, et Uhendiikide ja Nõukogude
Euroopast tuumarekettide eemaldamise leping* Ameerika
Hääle kirjasaatja Butleri pooli
et ühes ollakse samal arvamisel —
Läänelt üle võtnud relvstuse-piiramise initsiatiivi. Kuid selles
mil viisil Lääs peaks reageerima tema
on
shovi uutmispoliitika kohta,
kuid vaikis kangekalselt kui aja­kirjanik
temalt informatsiooni
Ja andmeid küsis endiste orja-iaagrite
kohta.
Bogdanov on viibinud Maga­danis
juba 32 aastat ^ seega
peaks ta võrdlemisi hästi kursis
olema kõigi kohalike sünd­mustega
ja asjade ajaloolise
arenguga. JVing paljudele
ajakirjanike küsimustele vastas
la „glasnos'ti'* raamides
võrdlemisi avameelselt. Ta
rääkis, et koha peal töötatakse
välja produktsiooni tõstmise
detailid, kuid kõik suuremad ot­sused
tehakse Moskvas. Moskva
saadab tihti oma emissare koha
peale olukorda kontrollima ning
Bogdanovi^ andmetel käib neid
nüüd Magadanis rohkem kiuii
kwagi varem.
Suuri ümberorganiseerimisi
on toimunud ka elanikkonna
toitlustamisel. Kui varematel
aegadel kõik toiduained toodi
Magadani: mujalt, siis nüüd on
kõrgemalt pooli
raidus, et kohalik elanikkond
peab arendama kõigiti Isema­jandamise
poliitikat. Bogdanov
ei tee ka sellest saladust, et tar-^
bekaupasid on Magadanis müü­gil
väga vähe, mis põlyustab
nurinat inimeste hulgas.
Kuid ajakirjanikud ei lep­pinud
ainult sellega ja pärisid,
kuidas olid Magadanis lood
Stalini ofjalaagrite ajal. Seni
„gläsnosti'V reegleid jälgusud
Bogdanov muutus äkki sõnaaht­raks
ning kinnitas, et tema sei­sukoht'ühtub
siin täielikult
seisukohtadega. Ta katsus
küsunusest üle pääseda väi
et need aaslad
komplitseeritud N.
loos. Neid küsimusi arutati 30
aastat tagasi partei kongressil Ja
võeti nende suhtes oma s^^^
koht, kinnitas Bogdaiipv.
Kuid millised olukorrad v^
^jal Magadanis? ^
I. Kui palüu
oli siin oijalaagreid, kui payu
vange? Bogdanov põikle
vastuse aiidmis
väitega, et ta ei elanud sel ajal
Magadaniis ja aja
võivad sellele küsmiusele
se leida partei
Kuid a^äkirfaniküd ei lasknud
endid lid^
oijaiaagritest rääkimine ^i^^^^a^^^
,,glasnosti** reeglite alla; ^hlrte^
aetud Bogdanov ei osanud nüüd
enam muud vastata kui et see
on nüüd sey a taga ning
Mõned väljavõtted Lääne-
Euroopa ajalehtedest: Peaaegu
kõigi juhtkirjanike tähelepanu
osaks on saanud Gorbatshovi ette­panek,
kõrvaldada Euroopast kõik
lähimaa-tuumaraketid. Mõned
juhivad tähelepanu sellele, et
Põhja-Atlandi Liidu strateegiaks
00 alati olnud, tasakaalustada
Varssavi Pakti üleolekut konvent­sionaalsete
relvade alal Põhja-
Nii kirjutab Pariisi liberaalne
ajaleht ,,LeMond'*, et Mihhail
Gorbatshovi täiesti uute algatuste
taustal püüavad Lääneliitlased kas
imjproviseeridav või on lausa
segaduses.
Lääne-Saksa ,,Neue
Osnabrüeker ZeitungV' aga tu­vastab,
et NATO-riikide valitsus­tel
on praegu üsna raske oma
kodanikele selgeks teha, miks nad:
ei saa Moskva viimaseid ettepa­nekuid
vastu võtta. Leht lisab, et
võimalikku„ei'• eest ettepaneku­le,
kõrvaldada Euroopast kõik
tuumarelvad, tuleb NATO riikidel
vastutus enda peale võtta.
Londonis kirjutab aga ,,Finan­cial
Times'* et Euroopa riigid ei
saa Gorbatshovi ettepanekut nii­sama
lihtsalt tagasi lükata, sest
Lääneriikide avalik arvamus ei
taluks seda.
Milano ,,Bon Giomo* • küsib
lihtsalt ja lühidalt: „Kuidas oe
võimalik Mihhail Gorbatshovile
ei öelda?**
Ka selles, mis tagajärjed võivad
olla Gorbatshovi ettepaneku vastu
võtmisel, ei leia juhtkirjad üks­meelt,
paljud lehed tõstatavad
küsimuse, kas USA tuumaraketti­de
eemaldamine Euroopast ei
tähenda mitte seda, et Euroopa
riigid peavad ise omale asutama
see probleem ei eksisteeri siin.
enam. Kui Moskvas sellest rää­gitakse^
siis võibolla on need
ettepanekuile,
tuuma-arsenali, või teise võima-lusena
tugevdama võrdsele
tasemele oma konventsionaalseid
jõude.
Üks prantsuse ajaleht väidab, et
kui USA tuumaraketid on
Euroopast ^adunyd, langevad
Suur-Britannia ja Pransusmaa
tohutu diplomaatilise surve alla,
nõudmistega välismailt, monteeri­da
maha ka omad tuumarelva-seadmed.
Suur-Britannia ,,Victorian*'
tsiteerib Mihhail Gorbatshovi, et
sõda Euroopas kujuneks eneseta­puks
ja on seetõttu mõeldamatu;
järelikult ei ole mingit mõtet ka
külmal sõjal. Leht avaldab ar­vamust,
et kui see on tõsi, siis ei
ole Euroopa kaitse põhisambal
NATO'1 mingit mõtet ehitaca
oma võimsust üles tuumajõudud^-
le, millest mõlemil pakti pooltel,
nii NAT0'1 kui ka Varssavi L i ­dul,
oleks praegu võimalus
loobuda.
Londoni „Times'Vaga kirjutab,
et see oleks majanduse seisuko­hast
viimane rumalus, hakata
tugevdama konventsionaalse
relvastuse arsenali mis on tuuma­relvastusest
tohutult kallim, nii
tehnoloogia, kui ka vajaliku per­sonali
poolest. Iga poliitiline juht
kes soovitab tuumarelvastasest
täielikku loobumist, peab arvesse
võtma seda, millised rahalised
kulutused sellega kaasnevad. .
õhutõrjerakeftidc
Täärtiises sõjasaaki
LIibüalaste lüüasaamine Sahara .kõrbeliivas
Nagu me oma lehe 14. aprilli numbris teatasime^
vallutasid Tshaadi väed tagasi OuadiDoum'i lennubaasi, mis
oli mehitatud Khaddafi liibüalaste poolt. Liibüalased
põgenesid paaniliselt, kui kergete soomussSidukitega
varustatud tshaadi sõdurid, keda prmtslased toetavad, äkk-rünnakuga
baasi sisse tungisid. Algul arvestati mahsyäänud
sõjasaagi väärtust umbes 650 miljonile, kuid nüüd on hin»
nang juba miljardile lähenemas. Osa varustusest on uhiuus,
ilmselt äsja N. Liidust saabunud kõrgemat sorti tehnoloogia-
Sõjasaagi hulgas olevat 30 nõukogude SA6 tüüpi õhutõr-reaktiiv-
hävituslennukit, nendest jerakette koos nende juurde kuu-pooled
täiesti terved ja lennukör- luvate radari^sihtimiseadeldiste-ras
— kõik N. Liidu ja Tshehhos-
A.H.-M.S.
Toronto suurajalehe ,
mpnllil järgmisBe lugejakiri^ mille siin tõlkes ära toome:
ga. Gorbatshovi ,iglasnost" ek^
pisiasjade
Lõik suured
mused Ja N. Oidu verine ja õhvr
riterikas ajalugu vaigistatakse
maha;Kus oli yjglašnos^^^^^
tika siis kui Tshernöbõli aatomi-jõuijaamas
toimus plahvatus ja
hävitav mdioaktiivne pilv hõyus
ei räägita mi<
ja miks ,,gIasnosti^
, ,Tsemobõli katastroofi tagajär­jed
on meiega veel aastaid, kui
mitte aastakümneid. Arvestatakse
tuhandete radiatsiooni-põhjusta-tud
surmajuhtudega mitte ainult
Ukrainas vaid ka teistes Euroopa
maadesv-
Kanada Ukraina ühiskond ^n
mures Ukraina rahvastiku ter-vishQiü
ja heaolu üle, kuid samuti
on nad kaastundlikud kõigi-suhtes,
keda Tshernobõli
tüutna-,,holocaust'* kahjusta
Eriti on nad mures laste üle, kelle
tulevik oa radiatsiooni-kiirguse
tõttu hädaohu š. Nõu kogude
võimud, kes Ukrainat okupeeri­vad,
on keeldunud tragöödia
kohta tait informatsiooni andmast.
Samuti on Moskva- keeldunud
Läänemaadelt pakutud abi vastu
võtmast, öeldes et nad saavad ise
lovakkia päritolu. Siis terve Samuti olevat baasis leitud
kolonn T-55 tüüpi nõukogude lugematul hulgal igatliiki laske-tanke,
võtmetega süütes (need moona. Samal ajal pidas K^^
leiti lähedases Faya-Largeau lin- Tripolis suurt ,,rahükonverenl"
nakeses). Läänemaade reporterid si**, mis pidi tähistama USA , ,ter-arvavad,
et ilmselt põgenesid rorirünnaku** aastapäeva. Kuid
liibüalased paukugi laskmata. Khaddafi ise ilmus kõnetooli
Sõjasaagi hulka kuulub seega ainult 20-eks sekundiks, kuigi ta
rohkem kui 200 tanki ja harilikult tundide kaupa kõnet
soomussõidukit, kaks hiigelsuurt peab. 500 välismaise kõrge küla-
,,.varase hoiatuse** radari- lise ees oli ta äkki kannal ringi
süsteemi ja kolm patareid keeranud ja minema jalutanud —
keegi ei tea, miks. Kas saabus
talle sel momendil teade
kaotustest OuadiDoutnis, või jäi
tal kõht haigeks? Igal juhul pidid
ta assistendid kõnet jätkama ja au­dientsi
lõbustama, mille hulka
kuulusid muuseas ka Põhja-
Ameerika indiaanlaste aktivistid,
Kanada radikaalid ja vähemasti
üks Briti Labof-Party pariamen»
diliige.-:--,•^;;-
uurimiskomisjoni ees, et nõuko- ,,Kodusõda** Tshaadis on
gude võimud varjasid 15.000 ini- ^«s^nud juba 3 1/2 aastat nmg
mese surma. Gerashtshenko elas mässulisi toetav Khaddafi Liibua
Kiievis kuni 1986. aasta novemb- okupeeris selle aja vältel kogu
rini ja ta väidab, et haiglates Põhja-Tshaadi. Kuid nuud on
märgiti radiatsioonimürgituse all mustanahalised thsaadi mässulv;
kannatavate inimeste dokumenti- sed valitsusvägedega kokkuleppe
dele ,;südamehaigus**, või ka saavutanud ja liibüalased enam-
,,köpsühaigus**. Kui nad s^^^^^ Endine presi
märgiti nad lihtsalt haiglast välja, ^erit Goukuni Ouddei ja praegune
Eesti ¥abariigae URO's
mis
äril
rääkimast
kui ta keeldus
Ametlik^ nõukogude
on, et Tshernobõli tuumakatas-sai
surma ainult 31 iniriiest.
juti tunnistas ukraina insener ja
inimõiguste aktivist Ihor
rgtonis
märkusega „ei vaja enam ravi-. võimumees Hisene Habre lubasid
Oli selge, et see pettemäng jätkub, valitsemist jagada, Khaddafit
%hkem kui 150^^t^^^^^
tiivset materjali paisati eetrisse—
see on 10.00Ö korda rohkem kui
Hiroshima pommiplahvatusel.
Samuti lekkis Tshemobõli tuuma­jaam
radioaktiivsust vähemasti
kaks päeva, enne kui see kontrolli
alla saadi, nii et ilmselt on
nõukogude-poolne teatatud sur­majuhtumite
arv vale. kohalesaatmise lubamist, et
Ukraina-kanadalased kutsuvad Tshernobõli tagajärgi leevendada,
nii meie maa kui ka teiste riikide Kuid selle katastroofi põhjused ja
Valitsusi üles, Nõukogude Liidu ohvrid ei tohi mitte unarusse va-yalitšuselt
riõudniä perekondade- juda.
vaheliste sidemete jaluleseadmist Alla kirjutanud: D. Ghoma,
ja arstimite sinna-saätmise luba, Ülarina Kanada Koniitee Lon-
1
: ..X 11