Vaba eestlane , November 10, 1987

              (
•VABA EESTLANE teisipäeval, 10. novembril 1987 - Tuesday, November
mm
Sensatsioon
tennises
Mullu oli Davise karika, maail­ma
tähtsaima tennisetrofee
finaalis üllatuseks Austraalia.võit
Rootsi üle. Finaalid mängitakse
alati karikahoidja kodupinnal.
Seega toimub tänavunefinaal jälle
Austraalias ja nagu alati detsemb­rikuus.
Kuid vastasteks on seekord
hoopis Rootsi (viiendat aastat jär­jest
finaalis) ja India! Rootsil ei
olnud ühes poolfinaalis suuremaid
raskusi Hispaania võitmisega,
kuid India võitu „ausside-' üle
teises poolfinaalis võib pidada
aasta üheks suuremaks sensatsioo­niks
tennises. Hindud, olgugi et
nad aegajalt on andnud mõne hea
mängija, ei ole maailma tenpises
mingi suurvõim.
Nende seekordsest meeskonnast
on Krishnan maailma edetabelis
28., kuid Armitraj alles 257 (!)
kohal. Viimane ei mängi pidevah
ja see oli tal üldse esimene kord
kaasa teha ,,Davis Cup'i''
võistlus. Krishnani isa oli omal-ajal
silmapaistev mängija ning tõi
Indiale võidu 1966 aastal poolfi­naalis
Brasiilia üle. Austraalia on
varem Davise karikavõistlustel
kodupinnal kaotanud ainult kahele
maale — USA-le seitse ja üks
kord Inglismaale.
Kanada mängijatest on Hden
Kelesi endiselt maailmas kõrge-
Kanada parim
ujuja lõpetab
aak Järve <<võitis
malevõistluse
Toronto Eesti Maleklubi 15.
oktoobril peetud võistlusel tuli
esikohale Jaak Järve 4^5 punktiga,
teiseks Endel Talve 4 p., kolman­daks
Max Pentre 3,5 p., 4.-6.
kohti jagasid Andrus Kõresaar,
Walter Puna, Elmar Paju ja Adolf
Jüurma 2 p. J^ärgnesid A. Arumäe
jä J. Bartlett. Mängisid veel H.
Aavik, E. Roomets ja U. Limit.
Turniiri juhatas Lembit Joselin.
Kanada kõigi aegade parim uju­ja,
tshehhi päritoluga 23-aastane
AlexBaumann on teatanud, et ter­vislikel
põhjusil (viirusest põhjus­tatud
põletik), ta lõpetab võistle­mise.
Baumann võitis 1984. a.
olümpiamängudel kuldmedalid
200 ja 400 m kompleksujumises^
mõlemad alad maailmarekordilis-te
aegadega.
Maailmarekordite iga tänapäe­val
on lühike, eriti ujumises. Kuid
Jaanus Lillepm
mail kohal (31.). Juunioride (alla. Baumanni kaks nimetatud tippsaa-
16.) edetabelis on Laura Randmaa
viimase kuu jooksul
Lillepuu Euroopa
meister
Oktoobri alguses lõppesid
Belgias peetud Euroopa meistri­võistlused
võrkpallis.Kuldmedali
meeste turniiril vallutas N .
meeskond, kelle koosseisu kuulus
ka Eesti parim mängija Jaanus
Lillepuu. See oli tal juba teine
EM-tiitel. 1982. aastal mängis ta
N. Liidu juunioride võidukas
meeskonnas.
iii»<
kahe koha võrra allapoole — 18.
kohalt 20.-ndale.
VABA EESTLANi'
on valvel eestlaskonna
üldbuvodeeest!
vutust aladel, mis on meeste
ujumises kõige raskemad, pidasid
vastu kolm aastat. Alles möödu-nud
augustis said mõlemad dis­tantsid
uued rekordiomanikud
Pan-Pacific mängudel Brisbanes
Austraalias.
400 m rekordit on juba uuen­datud
isegi kaks korda. Brisbanes
Klubi järgmised üritused
toimuvad neljapäeval, 19. nov.
kell 7 õ. Eesti Majas. Suurvõistlus
ESTO-MALE, 2 X 3 min, neljas
voorus peetakse pühapäeval, 29.
novembril kell 1.30 päeval koos'
soome külalistega A ja B ning
noorteklassides. Kolmas võistlus
oii ettenähtud neljapäeval, 10.
detsembril kell 7 õ. jällegi Eesti
Majas.
ameeriklane Wharton võitis ajaga
4.16,12, kuid ainult viis päeva
hiljem ungarlane Darny saavutas
Strassburgis 4.15,42. Baumanni
nimel olev rekord oli 4.17,41.
Baumanni loobumine on suu­reks
löögiks Kanada väljavaade­tele
medalitele järgmistel olüm-piamaängudel
Soulis. Suurimad
lootused on nüüd rinnuliujujatel
Allison Higsonil (Etobicoke) ja
Victor Davisel (Montreal) ning
Mark tewksbüryl lCa\gary^
liujumises.
lllHIIIIIIIIIIIUBI8eilHlllll»IIIIIIIIIIBIt88lllll»agSt^
HARALD I I I V A L»
Sama rahutu südamega täitsid oma kohuseid Drissa ja
Nedzerdo kallastel ka Eesti 20. Grenaderide Diviisi
sõdurid, silm ja kõrv valmis pimeduses selgitama
teised kutsutud. Rügemendiülem, põline ratsamees kolonel­leitnant
Vent näis varjavat erilist saladust, sest laual seisis
pudel ja diviisi staabist oli ka keegi kohal.
Minut vaikust ja küsivalt ristlevaid pilke.
„Minu härrad, meie sõidame. Teeme selle peale üks
proosit!*' algas kolonel-leitnant Vent ja samas tõstis oma
klaasi.
Hea uudise peale on klaas konjakit tõesti kena. Aga
kuhu?
,,Diviis vahetatakse lähema kahe päeva jooksul välja.
Meie sihtkoht — Narva!
Ja osutades minule:Sina lähed oma rahvaga juba täna
öösel.*'
,,Täna öösel? Kuule, vala nüüd veel üks klaas!"
„Täna öösel annab sinu pataljon oma kaitselõigu üle
kahuritulest küntud .metsaalusel üleskerkivat vastast. Kui naaberüksusile Uus üksus vahetab need omakorda välja
pea ei või siingi lahti puhkeda torm, mille kaja kostab nmg sama autokolonmga millega viimane si^
kaugelt ja mis möllab juba kodumaa piiridel! Peade kohal P"!?^'^'^^^- Jf™"'' teised vahetatakse väl-põlislaane
salapärane, kuid siiski varjav ja rahustav kohin, J^J^^f™ , . ° „ , . . . . . . ..
mõtted aga kodus ^^^^^ lõppes meie moni minut
Mida tähendasid sõnad „Narva ruumis", oli ammu kestnud „kohv".
selge aastaid pingutusi kandnud sõdurile. Need tähendasid Igauks ruttas oma ülesannete täitmisele,
rasket võiüust. Kuid ometi kutsus sinna seletamatu tung. ^^f õhtupoolikul oh I pataljon juba Polozkis.
Sellel ajal ei jätnud ükski „irgendwo im Felde" viibiv J^""' f™^^ hiljem jõudsid kohale ka pataljonile juurdeantud
eestlasist koosnev üksus kasutamata õigust meelde tuletada tankitorjekompami, jalavae saate-kahuri raske-ruhmad ja
kõrgemale rindejuhatusele - „meie õige koht on praegu ukS kergeohutorjepatarei. See oli kokku juba tugev üksus,
meie kodumaa piiril!" millega vois soita ja ka midagi korda saata.
Ei jätnud seda õigust kasutamata ka Eesti Diviis. Veidi muret tegi anultPolozk, sest vagunid polnud veel
Diviisi lõigus oli aga vaikne. Selle vaikuse katkestas 7. maabunud ja Witebski ümbruses muiitus paar. paeya eest
veebruari õhtul kell 18.15 telefonihelin 45. rügemendi I " '"^^^^^f'' K " ' ^' """"^ ' " ^ " l J^"^ '^"^k'»^
pataljoni komandopunktis. tropiks pista!
,,Kuuleb Helga 23vastas minu lähedal istuv, päevast 9. veebruari hommikul saabusid aga oodatud eshelonid
aruann^r koo7ar ädjutanTleit^^^ täisarvuliselt. Sama päev ning järgnev öö viisid meid läbi
kuuldetoru kohe minule. ' Lat' ja 11 veebruan hommikul kell 08.45 jõudsime jaama,
„Helga 36 isiklikult?" küsis torust rügemendi käsun- ^e'™' " ^ ' ' ^ "^«'S''^ '""^^ " ^alga-dusohvitseri
leitnant Künnise tuttav hääl.
„Isiklikult."
,,Usun, et te käsi käib hästi? 46 palub teid klaasi kon- 90 ••
„Kohe?''
„Jah, kohe.''
Samas tõmbasid juba autojuht ja virgats sõidumantlid
selga. Minu lühike, võõrale mittemidagi-ütlev kõne oli
neilegi mõistetav korraldus. Minut hiljem veeres
SEAL, KUS MUISTE SORTSE LOODI
lo Esimene khmg kodupiirll
taid ja saatis tunnistava pilgu platvormvaguneil seisvate
kahurite poole. '
• ,,Ilusad riistad küll, aga eks neid ole vähe," ohkas
mees, tehes juttu valvesõduriga.
„Näe, venelased juba üle Narva jõe ja hommikul
kuuldus, et ka Pihkva taga on asjad halvad."
„No, ega me ainukesed ole. See siin ainult üks patal­jon.
Diviis, jõuab homme-ülehomme ja küllap viskame
livani üle jõe tagasi," vastas kahurinajale toetav nooruk ja
nagu oma sõnade kinnituseks tõmbas kahuri suudmelt katte,
saates uuriva pilgu läikivasse rauaõõnde.
Kõlks-kõlks, jalutas raudteeametnik edasi piki rongi.
Rattad olid terved. Sõit võis jätkuda.
Ametlikud rindeteated kinnitasid jaamaametniku sõnu
ja komandatuuril polnud meile muud edasi öelda, kui vaid:
järgmine jaam on Tartu.
Keskpäeval veeres esimene eshelon aeglasel sõidul
Tartu jaama esimesele perroonile. See oli tunnuseks, et
sõidame edasi.
Niisiis — ikkagi Narva!
Meie üllatus oli aga suur, kui silmasime perroonil palju
ootavaid inimesi, kes käeviibetega tervitasid saabujaid.
Veel rongi liikudes seletas silm nii mõnegi tuttava näo ja
samas algas orkester mürtsudes Teike marssi „Vanad
sõbrad."
Jumal, egas see ole Tartu laulupeole tulek!
Sõidame vaid ühest rindelõigust teise, unustatud
lahingute asemel ootame homme juba uut!
Kodumaa pidi aga saama ka oma osa, kuigi lühikesel
peatusel. Ta pidi nägema oma poisse, kelledest kuuldud
vaid ajaleheveerult. Neile tuli lehvitada tulekul ja neile tuil
viibata peagi uuesti hüvastijätul. Kõige selle eest oli
hoolitsenud Tartu Linnavalitsus ja kohalik komandantuur,
kelle esindajad ootavate omaste seas meile vastu ruttasid.
See oli ilus ja südamlik hetk kodumaale saabuvaile
sõdureile. Vastastikused tugevad käepigistused polnud
mitte ainult tereütlemine, vaid väljendasid usku ja lootust:
ehk suudame!
Külma ja ükskõikse rahuga seisid platvormvaguneil
aga kahurid, suudmed ida poole. Kuid isegi neist sai mõni
paitava silituse emalt, kellele koju jõudnud poeg iseteadvalt
näitas ,,oma" suurtükki.
Esimeste käepigistuste ja tundepuhangute järele nihkus
. ^, ,,lõudsite siis õigeks ajaks ka kotti!" lausus meile üsna vastuvõtjaskonnast esile saksa tunnuseid kandev leitnant.
sõiduk tasase põrinaga riigemendi komandopunkti poole, murelikult Valga jaamaametnik, jättes targu vastamata ^^^^^^ ^"^^^ üle Lõuna-Eesti Julgestusdiviisi ülema
Sisenesin alles mõni.päev tagasi valminud ruumikasse küsimuse, mis kodumaal uudist. Sammus piki rongi, käes ^tervituse ja palus koos endaga diviisi staapi Veski tänaval,
vaigust lõhnavasse punkrisse. Enne mind olid kohal juba pika varrega haamrikene^ lõi kõlks-kõlks vastu vaguni rat- Järgneb
Kiitev hinnang äsji
„Vaba Eestlases"
eesti helilooja jElma Miil]
^Kontsert löökpillide ja
Filharmoonia Orkestri
Kontsert, mille tellis heli]
Kanada Riiklik Kui tuul
(Ganada Council) sai tunni
ja kiitva arvustuse os^l|
Hamiltoni ajalehe ,,The
for" muusikaarvustaja
Fraser kirjutab pealkirjl
;,Köntsert tunnustuseks h|
jale" väga kiitvalt ja hii
kontserdi kompositsioon]
ülesehitusest, nimetades
murranguliseks helitööks 1
Milleri kujunemisel helilooj
Ta kirjutab: ,,KoIme(
kompositsioon algab p(
militaristliku vaskpillide
kulgeb mõneti pika võitu mi
kadentsiga järgnevasse ae)
Mõned aastat tagasi tegj
tütariaste Öümnaasiumi v|
direktor Salme Pruuden ett
kü koostada TTG mail
album. Moodustati töötoi
Rootsis elavatest vilistil
Muusa Ericsson, sünd.
Helga Minnus, sünd. Voo|
Hilja Parts ja Salme Vi
sünd. Martinson. USA-s
agarasti kaasa Helvi
sünd. Kullam, ning Kanad^
Teose, sünd. Parts.
Algas aegavõttev kaast^
toetuste kogumine igast
kaarest. Isegi kodumaalt
detud kaastööd. Materjl
kogunenud rohkesti ja kai
on küllaldaselt. Vajaliküj
mad oh olemas korrekti
ladumise kulude katteks,
toetust trükkimise ja k\
valmistamise tasuks.
\ « i I
Tartu Tütarlaste Güi
kond Rootsis, 1987. a.l
Minnus, Muusa Erics