Vaba eestlane , January 12, 1982

              1
s
5
ile kombeks ühe üldisems
likuma kokkuvõtte tege^
(imisel aastal tehtud saavu-:
sõitude ja kaotuste kohta,
jäänud osaks o^gamsats^
sisemisest tegevusaruau-
^dmulje möödunud aastasi
saavutusterohke nii To-li
ka teiste maade eestlas?
jiöndades. Väliselt pole ku»
lud märgata auke sisse jäft-
[gasiminekuid, kuigi ühis­töö
juures olijad tunne-nende
töö on raskemaks
Id, kuna tegijate arv on va­ja
ka vastuvõtjate huvi
bd.
pia on üldkokkuvõtte tege-ämine
põhjustatud teadma-ies
peaks sellise kokkuvõt-la.
Meil on ikka veel üli-organisatsioone,
ikka veel
tegevust ka sisuliselt, ja
korral paiguti lubamatult
idmusi samale nädalalõpu-ini
samale kellaajale, kus-igaüks
neist jäi kaotajaksi
inised katsed tööd koordi-aega/
jagada ja üksteist
on seni viljatuks jäänud,
bltskondlik kalender on mõ-
)lnud abiks võistlevale orga-
)nile otse takistuse tegemi-ometi
on see nii lihtne
ida; teiste maade eesti
lad 01 õppinud aega jaota-laabreid
austama.
Ue vaatamata oli möödunud
jakas. Aastalõpp koguni
is kiiltuüriüritusist, mis
eestlasi kaasa haaras. Kü-lArvo
Pärt ja Neeme Järvi
lavust siinsesse ühiskonda,
jgu teatavat rahvuslikku uh-
„meie mehed** olid ka To-luusikaelu
tulipunktis. Kuid
litmeid 4eisi sündmusi, mis
leie vaimset vitaalsust ja
järele on meie iihiskonnas
Kõik kontserdid, loengu-
[peodki täitsid ühist^ülesan-luda
eestlaskonda oma kui-rahva
juurde.
Ipalju sellest antakse edagi
laštale, "seda peaksid näita-i-
gnevad kuud. Jaanuari osas
hakanud juba ilmet võtma,
tkatakse tavaks saanud üri-
[sialgül on need kõik niiviisi
ise leidnudj et kaasorgani-be
ei kata. Kui vaid sellises
[suudetakse ka edasi minna,
olekski tore uusaasta reso-vastu
võtta, et leppigu or-tsioonid
kokku lähemaks te­ravaks
ja lõpetatagu kibe-
;kitav oma ürituste paiguta-jamale
ajale. Sellega võidak-raldajad
ja veelgi enam kü-
Jid,-^kes tihti on olnud kahe-
[kuhu minna.
aasta on suurte-^rganisee-le
aasta; Selle jooksul peab
}84 saama omale põhilise alu-et
järgmisele aastale jääks ^
^öö viimistlemine. Kuigi sü-
Ivalitud peakomite ^pole semV
töötulemustest avalikkust in-jermudj
olevat need edukalt
aud. Uus peakomitee peaks
|isti rohkem informatsiooni
kui eelmine, kus palju oli
iuslikult omavaheline**. Mida
sellest räägitakse, seda
see üritus kõigile kuuluvaks
mis ju ongi ESTO-84, ja oli
|lmiste eesmärk. Toronto, aga
i< rohkem kaugemate maade
Jsed tahavad teada ettevalmis-käiku,
kunav see on kõigi
ritus ja nõuab pikaajalist et»
landamist.
kle aastale vastuminek, uute
je leidmine meie rahvusliku
[avamaks muutmiseks, aga ik-
(rohkem endiste töömeeste
Jamine ühiseiks algatusiks,
|>fiaks olema juhtnööriks meie
laile organisatsioonidele, sest
^mata erigruppidesse kuulumi-bleme
tegelikult sama eesmär-ale
püüdmas, sama sihte aja=
Võib-olla teadmine sellest
eeldused tihedamaks koos-mis
eriti ESTO-84 eelseiS
on vajalik.
HA";
Aidake kaasa
ikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
V.-
i :hl:
Nr. 3 VABA EESTLANE teisipäeval, 12. jaanuanl 1982 _ Tuesday, January 12,1982
V A L V E A R S T
NÄDALALÕPUL
ja 17. j a ^
dr. A. Mae, tel. 493-7231
23. ja 24. jaai.
dr. J. 921-7777
a KIRIK
'^isurance
Agency
KiNPLUSTUSED
23 W E I ^ O R E Dr., Süite 261
Rexda!|, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
Eestlaste edy
30-aastani
Eesti-Ev. Luteri'IJsu:^ Ottewas:;täliistas^ömaSO-dM;•
aastapäeva; Aastapäeva jumJÜäteenkusel ju
tost Soome kogiidnse õpetaja Aiilis Jalorieni kes ka hiljem laitmatus
eesti keeles pidas liiiyitava ja Bsku õhutava kõne.
kdgudüs; asutati op. I
örgariišeenmišeV kes še^
esiniese jumälatÄstuse^^ kunsti-rüäril
1951. aastal; See oli väike näitused, ettekahded jne. Ka iga->
elujõuline kaasmaalaste'kogudus, aastased^ jõu-^
kelle enamik bn l Ä d Jõudnud lukoosviibimistedv millest kõik k^
pensioni-ikka. Aryukalt^^ Q^^
lateenistusel koguduse liiknieid ja -sid. ; ' > •
Ottawas ^ l u ^ ^^
maaost, luuest upibesp^^^^
l u v a p e s k m i s s e j a ^ ^ ^ ^ ^^
nemtsiooni, sii|,yo,^^^^
maMeemstusest^^^^^^^^^^
mn4uval . suure^^^
, Aastapäeva koosvübimisest osavõtjad: esireas vasakult: külaüsjutlustaja õp. Aulis Jalonen, koguduse " KogudusTesTmees E. Järvlepp aastatel Ottawasse elama asunud,
indianapolise näitusel õpetaja O. Gmadentelch, organist Doris Radke, kauaaegne endine koguduse laekur 0. Vanda, J. Kosman, ^^^^^^^ koosviibimisel kogudust ja .f emakeelse koguduse al-
. . Maret Tramm ja Kari Tramm; teises reas: Kari Holst, Lemba Dmma, E. McCrath, Walter Pent, Ilmar külalisi, andes põgusa pilgu kogu- ^^s^^^idjaiks tulevikus/
Indianapohses, Indianas, toimus Kurrusk - kauaaegne endise Montreali Pauluse koguduse esimees, Walter Albert koguduse laekur, Bai- ^use SO-aastasele tegevusele. Kogudust "jon teeninud 30 aasta
raJivusvaüelme naitus, millest jär- gy Taada, EUa Vanda, R. Tobreluts, Vaike Sprague ja M. Foraps.on; piWü ülal: koguduse esimees Erich jooksul õp J Teras kohn ja pool
jekordselt osa võttis väljapaneku- järvlepp, Lydia Oja, L. Kosman, Eugenie KesküU, Leida Kurrusk, K. Kriisk, L. Leesti, R. Piirvee, G. Kogudus on olnud enamikinle ^ ^_„^
tegä Ind. Eesti Selts. Näituse tee- leesti, J . Laur, H. Enius, L. Järvlepp, V. Kriisk, V. Forapson Ja E. Holst. mdM puudub maisringl esi-maks
oli „Muusika", naine Ilse Meer®,
Eestlaste osakonnas moodustas
peamise osa kohapealse kunstniki
Arne Mõtüfee poolt valmistatud kol­meosaline
värvirikas pannoo, mil­le
keskmises osas olid Eesti ma.a-kaardil
kujutatud rahvariietes rah-eesti
ivüguuB. «u umuu . „ a . ^ „ . . . ^^^^ . ^ Gnadenteich
sealsetele eestlastele emakeelse aja õpetaja J. Teras
jumalasõna kuulam.se kohaks ja Rootsist Ottawasse ja elas ko-seega
tai kujunennd teatavas ^ ^ ^ ^^
osas meie rahva liikmete uhen- * '
Samuti õp. Q. Gnadenteich viiel
järgneyäl aastal, hiljem aga ko­guduse
teenimiseks yäljastpooll
kohale sõites.
Koguduse esimeheks on Erich
. . '':dajaks.^;.
Koguduse algaastail oH märkimis­väärset
tegevust: töötas pühapäe-
STOKHOLM —Novembri lõpul pidas VäHsmäine Eesti Kirjani ja täienduskool Kanada St.
yatantsijad ning pülimängijad. SeU Rahvusnõukogu ruumes. Kohal oH 14 kirjanikku V E K L üle maaüma olevast 45 lükmest. Tervitusi oüd Pauli Luteri kiriku Koolimajas, toi-
= le kahel pool oli näidatud erinevaid gaatnud VEKL- i esimees August Mälk, kes tervisüku olukorra tõttu ei saanud koosolekust ©sa võtža, väüs- musid leeriõpetused, segakoori har- Järvlepp ja juhatuslukmeiKs waiier
instrumente, mida eestlased kasu- ^^alt Hannes Oja Kanadast, Ümar Jaks Prantsusmaalt Ja Peeter Lindsaar Austraaliast. ' jutused J. Kuuskändi juhatusel Albert, M . Forapson, G. Leesti ja
tavad muusika harrastamisel. Nen- ' ' esinemisteks jumalateenistustel ja 0. Vanda, kuna naisnngi esinai-de
ees keskel oli sama. kunstniku Tegevus- ja kassaaruanne kinni- See avaldub näiteks August Mälgu dustab ainult 1,7% kirjastuskavast, rahvuslikel tähtpäevadel. Kiriku seks on Ilse Meere.
poolt valmistatud kuju kandlemän- tati. Tegevuskava osas arutati puhul, kes 10 aasta eest oli lem- koos uustrükkidega moodustab ees- ^
gijaist. 1 kontaktiküsimusi rootsi kolleegide- mü^autorite eesrihnas. ti ilukirjandus ainult 7,4%. Pagulas- ^ ^
Peale ülalnimetatu oli esitatud ga. Rootsi Kirjanike Liidu koosole- ««inoh i*>mrr„-ttriHn ^"^«^'eist on kavas yälja anda Kari
Ilo Johansoni poolt valmistatud ka- kui käinud liikmed Lnformeerisid- ^^^^^J^^aia es neo lemmiKKu^^^^^ ^^g^^^
hest osast koosnev fotode kogu ees. olukorrast, mainiti muuseas, et J.^te lo^m^^^^^^ Mälgu „Jutte ündudest^
ti muusikaelu kohta ning välja pan- ^^imest korda oli haridusminister ^^-^^^^^^^ Rohkesti antakse Eestis Välja ve­dudhelipiaadid,
raamatud ja muud käinud kirjanike koosole^^ ^^^^ tavaliselt kõrgem, nekeelset kirjandust.
VEKL-i juhatus valiti tagasi ' Eesti kirjanduse osa lemmikkir- Praegune olukord ilukirjanduses
endises koosseisus: esimees Au- janduse osas kasvas 10 aasta jook- tuletab meelde s t t^
gust Mälk, lükmed Kalju Lepik, šül 55%-lt62%-lev Ilmselt on tege- rängemal stalinismi ajal 1950—53,
Liidia: Tuulse, Karin Saarsen, mist tüdimusega vene ja m . ven^ ka siis võis ilmuvate ^^;a^
Helga Nõu, Eaimond Kolk ja Ar- nasvabariikide-Mrjandusest. Valis- teoste arvu lugeda sõrmedel. Aga
vo.Mägi. Mrjandus seUevastu meeldib: sai ajal e^^^
: / enam, kuigi seda on raske tõlgete- poliitikat ja y
Pärast koosolekut pidasid Valev kätte saada. kolm korda v ä Ä
esemed eesti muusika tutvustami­seks.
Kunstnik Helle Martini poolt
oli esitatud helikunstnik Taavo
Virkhausi ühe sümfoonia ainetel
loodud kolm maali.
Rahvale väljaantud sisuka bros-hüüri
eesti muusikaelu kohta koos­tas
Rootsis sündinud noor Ain
Haas. Kohalik eestlaste pere, daa- Uibopuu ja- Bemard Kangro, kes
mid suuremalt jaolt rahvariietes, mõlemad olid Lundist kohale sõit-aitas
suurehulgaliselt kaasa näi- nud, lühiettekandeid. Bernard
tusel valvMekuga ning seletuste Kangro rääkis kirjastus olukorrast
andmisega. paguluses ja Eesti Kirjanike Koo-
Näitusel esinenud kolmekümne peratiivr 30-st tegevusaastast. Va-ühe
rahvusgrupi hulgas võitis eest- lev Uiböpuu ütles kokkuvõttes:
laste väljapanek teise auhinna loo- Kodumaal on ametlikult kolm
mingu ijkategoorias. kirjastust — Eesti Raamat, Valgus
Näitust külastasid kolmel päeval ja Perioodika (viimane annab välja,
tuhanded isikud, kellel võimalus oli, Loomingu Raamatukogu). Ilukir-pük
heita ühe väikese kultuurrah- janduse osa väheneb pidevalt. Kui
va muusikalistesse saavutustesse.' normaalne ilukirjanduse protsent
(VES) maailmas väljaantavate teoste pu-
2851 LAWRENCE AVENUE E; Tel. 261-2238 "
(Htll^ide Plaza, Brimley nurgal)
Omanik Äke Saarinen
¥ärsked saadused iga päey —
Kõik delikatessid saate meilt
Äffi m&M: Mmp.» kohnap. ja neljap. 9—6, reedel 9—7, laiap. JMl.
JEsmasp. snietud.
Katastroofiline on eesti Mr jandu­se
olukord selle tõttii, et järgmi­se
aasta kirjastuskavas esineb
ainult 5 (loe: viis) algupärast
teost.
Algupärane eesti kirjandus moõ-
Sel ajal. said kultuurihuvilised,
ringid tuge sellest, et paguluses
ümus palju algupäraseid kirjan­dusteoseid.
Praegu m see tugi
(EPL);
lesti insener teeb)
turbast õle
Tänavu toimub
suurlaager
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aastas
hui Oli 25%, siis on se6 praegu,ko­dumaal
ainult 14%. ,
V On tehtud iga 10 aasta pärast SuuHaagrivjuhtkand praeni
uurimusi selle kohta, ^muüsed on. komplekteerimisel
STOKHOLM (EPL) - Stokholmi l^S^^ate lemmikkirjanikud
¥eerandaastas
Maksab Kanadas;
$45»'^ $55..
$29..
KmiPÖSTIGA" i- SAAÄULÜ
Tehnikaülikoolis on käimas l^ro-jekt,
mille sihiks on valmistada
turbast (ka märjas olekus) õli.
rojektijuhiks on Norrköpingust
pärinev tsivülinsener Arne Kannel.
Proovid |;oimuvad keemilise teh­noloogia
osakonnas, kus ehitatakse
seadeldist, mis võib kasutada toor­aineks
turvast, milles on 90% vett.
Märja turba kasutamine tähendab,
et ei olda olenev ümastikust ja
aasta-^egadest. Kaob ära energi-atnõudev
turba kuivatamine.
Aastast 1S67—77 on need väga Eesti Gaidide ja Skautide Malevad Kanadas oisistasid oma aasta-palju
muutunud meie kirjanduse koosolekul Torontos möödunud sügisel korraldada järgmise suurlaagri
klassika kahjuks. Üks suur põh- Kanadas 1982. a. suvel. Suurlaager, mUlest peale oma malevate liik-jus
viimase puhul on asjaolu, et mete võtaksid osa ka esindusühsused naaberriigi USA eesti poiste ja
ei ole välja antud klassika uus- tüdrukute malevatest, oleks viimaseks suuremaks noorte ürituseks siin-trükke.
sel mandril enne 1984. a. Eesti Päevi. ESTO »84 toimub teatavasti To­rontos
ning ühenduses sellega on kavandatud skautlike noorte maa-
:er
Kanadass Väljaspooll
Kanadats
poolaastas
$49..
$26..
$14»
-1-
+
$39.—
$19.5©
$ 9.25 I
$44.—
$22.—
$11.—
Karistusaeg maksab
ka dr. J. Kuke
põrmu kohta
1982. a. suvel Kotkajärvel toi-- ei ole veel selgunud. Programmi
muV; suurlaager aitaks 'tehniliselt juht on skm. Jaan Lepp, adniiöist-laagrlalasid
seada korda kaks aas- ratsiooni juht skm. öüniiar Mitt,
tat hiljem samas kohas toimuvaks tehnüine juht
Okupeeritud Eestist saabunud maailmalaagriks, andes võimaluse informatsiooni juht skrri. Ervin
teateil on seal liikvel võimukandja- veel 1983. a, suvel paranduste ja Aleve.
USA-s, Kanadas ja Lääne-Saksa- te ringkonnast pärinev jutt dr. Jüri laiendamistööde läbiviimiseks, kui Viimasel suuriaagri juhtkonna
maal on tehtud samasuguseid kat- Kuke maise põrmu kohta, mis tea- selleks peaks vajadust olema. Sa- koosolekul pühendati palju aega
seid Teise maailmasõja ajal oli tavasti puhkab hauas 'kaugel Ve- muti oleks võimalik lülitada prae- laagrile nime leidmiseks.
Saksamaal rida tööstusi, kus saadi nemaal, Vologdas kusagil metsa gu ostmisel olev Kotkajärve äärne " ^onstateeriti, et kolmekümne
turbast õli, mis õüstati lennuki- all. See jutt kõneleb^ KGB kavast uudismaa laagrialade ^steemi.
bensiiniks lubada dr. J . Kuke põrmu toomine 1982. a. suurlaagri juhtkond on
kodumaale ja matmine selle pühit- praegu komplekteerimisel. Osaline
Seadeldis peaks esialgu andma setud mulda. Kuid seda lubatavat juhtkond koos malevate juhtkon-
10 liitrit õli päevas, Õli sarnaneb alles pärast aja möödumist, missu- naga on pidanud juba kaks koos-konsistentsilt
tõrvale. Sellest rafi- gune oli K G B poolt määratud te- olekut. Eelregistreerimine laagrist
LENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas $26 ja veerand­aastas
$14.— -I- SAATEKULU — aastas $66.-^., poolaastas
$33.— ja veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 50 centi. Üksikmmibri hmd 50 centi
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE'* ja
USA aadressidele „ZIP CODE^
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pobtishers nimele.
neeritakse näiteks diisliõli.
pagulasaasta Jooksul on eesti
skautliknd noored erinevatel
maade] pidanud lugematnid
laagreid, suuremaid ja vähe­maid,
kus on kasutatud sada
eesti keeles sobivaid ja hästikõ-male^
karistusena, aja mille ka nn! osavõtuks on l^äigus. Kõigile üavaid nimesid
vene kohus temale määras. Kas skautlikele-gaidlikele perekondade-sellesse
arvatakse ka pärast van- le on saadetud vastavad registreeri- Paistab, et sõnade värasalv^^^^^h
gistust kavandatud asumisaeg Ve- mislehed, mis palutakse tagastada lõppema: /Nimed& kordamist ei
nemaal, pole teada, 15. jaanuariks, peetud scxwitavaks, samuti
Kõik olenevat ka sellest, kui pai- ^ _ , , , , laagrite nunibriteg^^
Suuria^er ^gab laepaeva^^^
augusül W 2 . a. j a ^ ^ jä „Koguja IF' ühendriiges. LÕ-l
^ e v ^ 29, a u g i K^
Osavõtu tasu võib olla 60 nime juurde
lari piires Äsel^^^^
rekonnas, järgnevad liikmed va- ^.^^^^^^^^^^ „Hobejärve"" suuriaa-aupresiidiumi
Läti saatkonnanõu- M A A T m MttttPTT c«nroc vj^iHini^ i millest loodetakse.rohkearvu-nik
Valdis Kreilbergs, Leedu saat- ^^i^Z^ In^not.^^^^ STuuriaagri juhiks on skautmale- Ust osavõttu. Viimane suurem ees-konnanõunik
dr. Albert Gerutis ^^^^ ^^^^ ^^^^ ^ ^ j ^ , ti skautliku jiooruse kogunemine
Bernis ja prof. dr. Boris Meissner, 390 Princess Ave.,. Willowdale laagri'juhiks on ngdr. Anne-Mai K^^^das oli^ viis aastat tagasi
end. Saksa saatkonnanõunik, QEiesi;ii!tiuillllllll)l)liilll!9llH99iiiiiHiiiH9tlllllltlllllli03 Kaunismaa. Skautlaagri juhi isik ^Kotkajärve 7 7 " süurlaagris»
Ernst Jaakson
Balti Selts Saksamaal
a^UpreSIldlllfillB rahvast on dr. J. Kuke ülimalt
Balti Selts Saksamaal valis oma traagilise saatuse unustanud.
aupresiidiumi Eesti Vabariigi esin- -——-—• • • . -.;
äaja USA-s peakonsuli saadiku 5sij||j||||||||||||||iiii(ii|||||||i||i|]iiiiiiii|||iiiiij|!iii5!iHii
ülesannetes Ernst Jaaksoni, ••••«BiPh
Teistest diplomaatidest valiti KAI K Ä Ä R IP
XBDIDQXI
Tellimme saata:
VABA EESTLANE
F.O, iax 70. Postal Stn. C, Toronto 3g
Ont.M6J3M7
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks —-tavalise / kiripostiga alates ........... ..............
;.:.. 19 ...... TelÜmise katteks ilisan $ .. ...... siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aimult tahttkarjas).
Nimi