1982-01-12-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Mr. 3
Ikholmls 1979. 256 lk.
I^tto Palult, 17 ^arti Eesä
[joonistanud Vello Kallas.
Isia-aastalt) eesti rahva aja.
s tähtsamate sündmustegi
iS on mõjustanud eesti a^
jaloo põhijooni, sündmuste
Itör olukordi, teeb järeldus!
;le kinketeoseks.
[o9 saatekulu
TALITUSES
3ERG
EEST
;õjajõudud@
|o juhtkond.
nime, keda lugedes tekkib
-''mõni neist on oma maise
lUs bävlnenud koog Eeftl
on tuhat meie sõjameet-loidlikku
meenutust
latekulu 70 eentl
$^ TALITUSES
tikeelne lunletuskogsü
^ask
OGU
sidemetega Lõuna-Eestt va-llnslik
luule Soomest, seUe äiast
ja müstikast, aga ka oma
^n tunderikas ja tähelepamieriE.
ta varem ilmanud kogudest.
saatekulu^ŠO centi
5TLASE" TALITUSES
talkuses ja koofiohtiEtel Eesti
postiteel $6.50
'sid väikese soo servale.
-—Selle soo • serval peeti möödunud
sügisel söögipuhkus, ütles
Ville. - T - Siin on üsna lähedal väike
oja, selles on p^hast vett. Saame
sellega oma välipudeleidki täi-ta[,
et jänu ei pääseks üllatama.
— Hästi sa neid kohti tunned,
kiitis JŽssi. - '
: — Kas sa ei ole märganud^ et
meiesugused vaatavad maastikku
vähe hoolikamalt kui tavalised turistid,
naeratas Ville. — Need
maastikud jäävad meelde - kui siin
tuleb hiipa.
• Mehed ' suundusid nüüd otse
läände. Vanatf sõjaaegsed baraki-külade
varemed ilmusid nende ette..
Igasugust rämpsu ja prahti oli
varemeil. Mehed ei jäänud varemeid
vaatlema,.vaid minek jätkus
• hea hooga edasi, öö oli pilvitu ja
pimedus ei teinud raskusi käimisel.
Hommik hakkas valgenema, kui
nad olid jõudnud juba kaugele Pet-samo
suunas. Vähehaaval hakkasid
nadJcuulma rongi hääli ja Kolinat.
. Mõnest majast tõusis juba 'suiisu^
inimesed hakkasid ärkama päevi^s-teks
tegevusteks. Raudtee oli lähedal,
see oligi matka üks eesmärki-
- dest,-sest selle raudtee äärde oli
5 ettenähtud paki peitmine ja ron.ei-liikluse;
jälgimine. Raudtee oli ala-
[d line huviobjekt, oleks vaid vaja lei-js,
da sobiv peidupaik; Telefoni- ja
telegrammiliin kulges raudtee kõr-i-
yalja meestele oli juba lahkudes
öeldnud, et telefonipostid on num-td
merdatud. Need numbrid tulid
(ju hoolikalt meelde jätta. Need tuli
la ka pildistada. Kui võimalik võiks
|>lr paki peita kasvõi telefoniposti
ri- juurde.
Nr. S ?ABA EESTLANE teisipäeval, 12. jaanuaril 1982 - Tuesday, January 12, 1
Mefmuf Höövef
Kuidas Pärnust sai moodne s
. Koos Rannakohviku valmimisega
kujundati ka ümber üldine ranna
keskosa — pläazh. Seda laiendati,
kuid siiski säilitati naiste ja
meeste «paradiisid", kus võis veel
päevitada! ihualasti. Merest aga
korjati juba varem ära eiidisedj
hooajaks merre ehitatud supelon-nid.
Raimale anti rohkem mood-sanfi
ja avaram vaade ja lisati juurde
veel mõningaid ajaviite vahendeid
suvitajate meelelahutuseks.
Juurdepääs Rannakohvikule avardati
ja tehti esinduslikumaks.
VXBS
ADVOSAAT-NOTAR
H4som^ia82. Royal Trust Tffiwes
Tor,o!ito Dominisn Oemke
Pestiaadress: P.O. 326. Teronid
OHt. (Bay & King) M5K lü?
TftSefon: 8^M?77
124-tundi telefoni valveteenistus
TED R O L A N D lAAH
<^dvokacit-notc8r
133 Hichmond st. W., Ste m
Toronto, M5H 2L3
Tel. 394-7^72
DR. S. BROGOWSKi
OPTOMETRIST (OPTIK)
' Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
VABA EESTLANE
ui
ST.
ui
•r
s
UI
s3
CA M-X
1939. aasta kevad oli Pärnule
kõige intensiivsem korraldamise
aasta. Aasta lõpul aga selgus, et
Helsingi olümpia jääb ära ja muidugi
kõigil oli sellest suur kahju ja
pettumus. . :
ARHITEKT O. SIINMAA
IDEEKAVANDID
Linna arhitektil 0. Siinmaal oli
mõttes vee! teisi huvitavaid kavu.
Talle ei meeldinud eriti vana Rannasalong,
mis ei sobinud moodsa
supellinna üldpilti, O. Siinmaa
soovis ehitust moderniseerida Ja
teha seal mõningaid juurdeehitusi.
Rannasalongi taga asus suveorkestri
kõlakoda ja see seisis tema arvates
liiga eraldatuna. Vihmaste ilmade
puhul jäi isegi mõni kontsert
ära, või äärmisel juhul kasutati
selleks Rannasalongi kontserdisaali.
Tal oli kavas neid kahte
hoonet ühendada suuremaks, avaramaks,
valgust läbilaskvaks kont-serdihalliks
iga ilma jaoks.
. Teise huvitava ja praktilise ka^
vana mõlkus tal veel nieeles Pärnu
kõrgemale ,,mäele". Munamäele,
ehitada senise vananenud köh-vikuhoone
asemele hoopis moodne,
avar ja aastaläbi käigus olev
kohvik. .
Selle asukoht oli südalinna lähe- '
dal ja ümbritsev park pakkus Jdi-lastajaile
alati meeldivaid jaluta-misvõimalusi.
Pärnu kõrgem. „mä-gi"
oli ka keskkooli noortele 'tähtis
koht, kus käidi selgetel kuu-paistelistel
õhtutel „taevast uurimas".
Need kavad oleksid aegade
jooksul teostunud, kuid pealetor-mavad
sündmused lõpetasid need
võimalused. Okupatsiooniaastatel
elati ainult nõnda öelda „vanast
rasvast" ja püüti suvituslinna võimaluste
piires käigus hoida. Siis
loodi ka kuurordivalitsus, kes suvi-tusasjadega
hakkas tegelema. '
„DOBERAAN« MUOTUIB
VALGERANNAKS
Nagu juba mainitud oli supellinna
väljakujundamise kavasse võetud
ka kohti väljaspool linna piire,
või selle ääremail. 1939. aasta
kevadel monteeriti maha vana
Rannakohvik ja viidi üle Niidu
mõisa lähedale jõe ja oja ilusale
kaldale. Seal teenis see hoone' Niidu
parki tulnud inimesi, kohalikke
ki^i ka suvitajaid.
Teine suurem ettevõte, oli^endi^
se: n.n. Doberaani liivaranna kasutamisele
võtmine suvitajate perele.
See mere ranna ala Audru mõisa
kohal oh peene valge liivaga Ja
Juiteline ning seda kasutasid kohalikud
ja ümbruses elavad inimesed
juba varem suplemiseks ja
päevitamiseks. Linnavalitsus aga
soovis seda. randa rohkem kasutamisele
võtta, esialgu peamiselt väl-jasõidukohana.
Sinna pääses autoga,
paadiga ja ka jalgsi, mis oli
võrdlemisi meeldiv teekond piki
karjamaad • Ja liivast mereranda.
Ehitusosakond, ehitas sinna puust
sobiva kohviku ja meire paadisilla,
kuhu paadid tõid suvitajaid Pärnu
jõesuudmest n.n. Loosi alt.
See koht pääses Eesti kultuuri-ajalukku
1932. aastal peetava Eesti
Skautide Maleva H suurlaagrina,
kuhu kokku tuli ka rohkesti üld^
tuntud inimesi, nende seas riigivanem
Jaan Teemant.
Sellest ajast peale hakati seda
kohta kutsuma Juba avalikult Valgerannaks.
Pärnu - südalinna väljakujundamine
suure üldplaani alusel taotles
senise Pärnu kitsaroopalise raudteejaama
viimist südalinnast itta
Papiniidu jaama asemele, koos
raudteejaama juurde kuuluvate ehituste
ja tagavarateedegai
Järelejääv, maaala Endla teatri.
Kalevi tänava, Brackmanni tänava
ja Riia maantee vahel oleks kujunenud
uueks linnasüdameks. Arhir
tekt A. Soans oli selle osa eraldi
välja töötanud ja see mõjus väga
esinduslikuna. Sinna kavatseti
koondada linna tähtsamad ja suuremad
avalikud, ehitused koos
puiesteede ja veekogudega. Omariikluse
aja lõpul alustatigi juba
selle südamiku ehitusega. Esimeseks
ehituseks, vaatega vastu Kalevi
tänavat, püstitati Eesti Panga
Pärnu osakonna nägus hoone. Jaamahoone
jäi veel paigale püsima
meie kodulinnast lahkumisel.
Olen püüdnud anda ülevaadet
Pärnu kui supellinna kujunemisest.
ja seda ühe terve sajandi ulatuses
1838—1940. Terve sajandi oli võt^
nud inimkätel aega, et headest looduslikkudest
tingimustest välja ku-jundada-
ehitada 20-da sajandi
Eesti moodsat supellinna. See
areng oleks tmgimata edasi kestnud
ettekavatsetud kavade kohaselt,
kuid see kujuks ei täitnunud.
Pärnu, "kui supellinnti põhimõtteks
on olnud pakkuda oma suvi-tajaile-
külalistele puhkust, päikest,
merevett ja ajaviidet ning haigeile
korralikku tervisravi, mida Eesti
Vabariigi ajal ka külluslikult võimaldati.
a 0 O;
„VabB Eestlase** tofanetnss J a
tautose flsokoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
r^deni kella 9—3-m
Telefdnid; toimetus 364-7521
w talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
Enulntnsfi võetakse vastus
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kdla ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni l o l -
mäp. homm. kella 11-ni.
' KUULUTAMINE '
VABA EESTLASES '
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Knnlntoste Mnnsd:
kks toll ühel veerul $4.25
esiküljel $5.—
^ tagaküljel $4.50
KUULUTUST VÕTAVAD '
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitns
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
iPostiaadress: Box 70. Sto. C
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Mariey
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
yillowdale, Ont. M2R 3S8
'Telefon: 223-0080
(Algus lk. 2)
Sellevastu aktiivsete noorte pe-rekonnaõhkkond
oli harmoomline
ja ühiselt peeti läti asju tähtsaks.
Korrelatsioon läti asjadö vastu oli
üllatavalt suur. Aktiivsete gripis
mehed olid üldiselt väga realstli-kud
ja enesekindlad, aktiivsed naised
olid väga idealistlikud, pidasid
läti keele ja kultuuri edasiandmist
väga tähtsaks, kuid võimalused läti
meestega abiellumiseks on väiksed
ja nad on tulev&us õnnetud.
Mitte-aktiivses grupis mehed ei
omanud selgeid sihte, nad polnud
eneseldndiad ja jätsid halvema
mulje.
Naised pidasid ka kultoiHri^ 3a
keele edasikandmist tähtsaks,
kuid tundsid end selle edasi andmiseks
ebakompetentseina, kii-ma
nad isegi ei mõista seda keelt.
(Järgneb) ttTrniiiuiii.ij
Kuid seda gruppi peab aitama, et
nad üle saaksid ebakindlusest ka
süs, kiii seda tuleb teha inglise
keeles, üks läti rahvatantsutrüpp
töötab juba inglise keeles.
Kolmandana prof W. Isajiw märkis,
et 1976. aastal tehtud Kanada
valitsuse uurimus etnUise keele
säilitamise kohta näitab, et keelt
säilitab laps kodu pingutuste tõttu,
mitte selle tõttu,- mis koolis tehakse.
Tema arvates etniliste koolide
peafunktsioon peaks olema etnilise
tunde arendamine, sõprade
leidmine ja tulevaste abielude edutamine.
Samuti pole nii tähtsad
ajaloo õpetaminie kui tunnetuse sisendamine,
et meil on ajalugu. Et
kogu tunnetuse, andmine on paljii
tähtsam kui see, mis ta seal tegelikult
õpib, eriti kolmanda generatsiooni
juures. Ei maltsa kooli
peale loota, kui ise midagi õpetamiseks
ei tee.
Teises generatsioonis leidsid kõik
laudkonnaliikmed,
et neil om kaks ühiskoiada, etni-iine
ja kohalik, aga nad viivad
neid väga harva kokku, olles
süski õnnelikud mõlemas.
Kui nad neid kokku vüvad, süs tekivad
probleemid. See on ka mida
siinne ühiskond tahab.. Kolmas generatsioon
aga ei aktsepteeri seda
enam, ei hoia end eraldi ja katsub
neid kokku vüa, millest tuleneb
kanada mitmekultuuri poliitika.^
Tema arvamine oli, kui inimesed
kahes ühiskonnas ara kaovad, või
end mõlemas ühiskonnas vabalt
tunnevad, süs on nagu asi õige. Seda
ei juhtu aga kunagi mitte teise
generatsiooni inimesega.
Kuulajate kommentaaridest koorus,
et igal rahval peab jääma väike
eliitgrupp, kes on sillaks kodumaa
ja siinse rahva vahel. Sellele
lisas M. Diakowsky veel, et tihti
grupp ukrainlasi, kes on tõsiselt
rahvuslücu töö juures,,ei taha teistega
tegeleda.
Ta rõhutas, et perekosad peaks
rohkem koos tegutsema, nü et
kõigepealt etnUlsed perekonnad
püsiksid koostöös.
Lätlastel öeldi olevat liiga palju
noorte- ja pensionäride organisatsioone,
kuid puuduvad vahepealsete
vajadusteks.
Lõpuks leiti siiski, • et lihtsad
sümbolid, nagu merevaik, rahvarõivad
ja ehted on tähtsad kolmandale
generatsioonile .See viib nad
tagasi oma esivanemate kultuuripärandi
juurde.
Canada Postes
Käesdevyga ©sitcame enonihgad la&eed postikulud©
[/näärcid, mis hakkasid kehtima 1. jaanuaril 1982
Kanada ja rahvusvahelise posti saatmisei
postikulude määrade üksikasjalised andmed, kaasaarvatud äriliste postisaadetiste
määrad, on saadaval postkontorites, • /
Postisaadetiste määrad Kcisiadas
Esimese Massi kiri
Kiupost (Special Delivery)
Kindlustatud kiri (Certified
Tähitud kiri (Registered Mail)
Pühadekaardid
Kolmanda klassi saadetised
Pakid:
Näiteks 2 kg (4,4 naela)
0—30 g
30—50 g
1 klassi postikulu -f
1, 3, 4 klassi postikulu +
1 klassi postikulu -f
0—50 g
0—50 g ,
.450
$1.00
$ 1 . 85
.300
Torontost
Montrealist
-50 .-sõna:/''
klass;
4 klass $1.75
City'sse 1 klass $2.45
4 klass $ 1 . 30
Postisaadetiste määrad USÄ-ss@
)Stl
postkaardid 0—30 g
30—50 g
0—50 g
Postisaadetiste määrad iilemeremaadesse
,500
Õhuposti kirjad
postkaardid
Aerogrammid
Pühadekaardid
0—20 g
20—50 g
0—20 g
o930
.600
Enne seda kui uued 30 cendilised margid tulevad
kasutamisele, annab Kanada postivaütsus välja erimärgi,
mida nimetatakse "A" stamp.
**A'inargiIe ei ole märgitud ta väärtust kuid see
võrdub 30 cendüe. Seda on võimalik kasutada ainult
Kanadas postitatud ja Kanadasse saadetud postisaadetiste
juures. Seda ei tohi kasutada postisaadetiste
juures, mis lähevad väljaspoole Kanadat
Vajaliku markide määra saamiseks postisaadetistele
võib kasutada loomulikult seniste markide kombinatsioone.
i€SnA$€D
mmmmmmi
® Helsingborginaisring korraldas
koosviibimise loenguga Bergenis.
Kõneles agr. litsensiaat Mari Pääsuke
teemal „Muutunud võtted taimekasvatuses
ja nende tagajärjed".
©Göteborgi Eesti Kool salvestas
kestyus-heliplaadi. Idee- tekkis ju^
ba möödunud jõulude ajal, kuid
lõpliku otsuse tegemine teostus
augiistis, misjärel on seda kava
harjutatud neli tundi nädalas.
Nüüd on laulud lindistatud ja plaat
on valmistamisel; loodetakse, et
see turule jõuab enne jõule. Heli-plaadü
laulavad 35 Õpüäst 1—8
klassis ja viis endist õpilast. 1—2
klassid esinevad soololauluga ja
on ka muidu kaasas viies laulus.
. Kokku on plaadil 18 laulu, ^ mõlemal
küljel 9. Esimesel küljel on
peamiselt kevadelaule, teisel aga
^ jõulu- ja talvelaule. Plaat on sisse
mängitud samas stuudios, kus laia
populaarsuse saavutanud Jüri Pe-tersi
ja Hämariku heliplaadid.
® Göteborgi lähedal tegutseva Grä-bo
kodukäsitööorganisatsiooni kutsel
oli Olofströmis Bergumsgärde-nis
suur eesti rahvarõivaste demonstratsioon
ühingu liikmeile ja
nende külalistele. Eestlaste poolseks
organiseerijaks oli tekstüi-künstnik
Linda Talvik Lerumist ja
õpetaja Elmire Kägi Göteborgist.
Gräbos esitati 24 rahvarõivast kõigist
neljast rahvarõivarühmast.
Modellideks olid Alingsäsi, Boräsi
ja Göteborgi rahvarõivaste omanikud,
suurem osa aga Pärnu lipkon-na
rahvatantsurühma lükmed.
^ Ülevaate eesti rahvarõivaste arengust
ja tüüpidest andis Elmire Kagi.
Rahvarõivaste kõrval oli esitatud
näiteid eesti rahvuslikest kudumistöödest,
® Peter Küllo Kandre viibib praegu
Trondheimi ülikooli juures
Norras külalisuurijana sotsiaalantropoloogia
alal. tema spetsialiteet
oh Mo-Hiina kultuurid ja rahvad.
'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 12, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820112 |
Description
| Title | 1982-01-12-07 |
| OCR text | Mr. 3 Ikholmls 1979. 256 lk. I^tto Palult, 17 ^arti Eesä [joonistanud Vello Kallas. Isia-aastalt) eesti rahva aja. s tähtsamate sündmustegi iS on mõjustanud eesti a^ jaloo põhijooni, sündmuste Itör olukordi, teeb järeldus! ;le kinketeoseks. [o9 saatekulu TALITUSES 3ERG EEST ;õjajõudud@ |o juhtkond. nime, keda lugedes tekkib -''mõni neist on oma maise lUs bävlnenud koog Eeftl on tuhat meie sõjameet-loidlikku meenutust latekulu 70 eentl $^ TALITUSES tikeelne lunletuskogsü ^ask OGU sidemetega Lõuna-Eestt va-llnslik luule Soomest, seUe äiast ja müstikast, aga ka oma ^n tunderikas ja tähelepamieriE. ta varem ilmanud kogudest. saatekulu^ŠO centi 5TLASE" TALITUSES talkuses ja koofiohtiEtel Eesti postiteel $6.50 'sid väikese soo servale. -—Selle soo • serval peeti möödunud sügisel söögipuhkus, ütles Ville. - T - Siin on üsna lähedal väike oja, selles on p^hast vett. Saame sellega oma välipudeleidki täi-ta[, et jänu ei pääseks üllatama. — Hästi sa neid kohti tunned, kiitis JŽssi. - ' : — Kas sa ei ole märganud^ et meiesugused vaatavad maastikku vähe hoolikamalt kui tavalised turistid, naeratas Ville. — Need maastikud jäävad meelde - kui siin tuleb hiipa. • Mehed ' suundusid nüüd otse läände. Vanatf sõjaaegsed baraki-külade varemed ilmusid nende ette.. Igasugust rämpsu ja prahti oli varemeil. Mehed ei jäänud varemeid vaatlema,.vaid minek jätkus • hea hooga edasi, öö oli pilvitu ja pimedus ei teinud raskusi käimisel. Hommik hakkas valgenema, kui nad olid jõudnud juba kaugele Pet-samo suunas. Vähehaaval hakkasid nadJcuulma rongi hääli ja Kolinat. . Mõnest majast tõusis juba 'suiisu^ inimesed hakkasid ärkama päevi^s-teks tegevusteks. Raudtee oli lähedal, see oligi matka üks eesmärki- - dest,-sest selle raudtee äärde oli 5 ettenähtud paki peitmine ja ron.ei-liikluse; jälgimine. Raudtee oli ala- [d line huviobjekt, oleks vaid vaja lei-js, da sobiv peidupaik; Telefoni- ja telegrammiliin kulges raudtee kõr-i- yalja meestele oli juba lahkudes öeldnud, et telefonipostid on num-td merdatud. Need numbrid tulid (ju hoolikalt meelde jätta. Need tuli la ka pildistada. Kui võimalik võiks |>lr paki peita kasvõi telefoniposti ri- juurde. Nr. S ?ABA EESTLANE teisipäeval, 12. jaanuaril 1982 - Tuesday, January 12, 1 Mefmuf Höövef Kuidas Pärnust sai moodne s . Koos Rannakohviku valmimisega kujundati ka ümber üldine ranna keskosa — pläazh. Seda laiendati, kuid siiski säilitati naiste ja meeste «paradiisid", kus võis veel päevitada! ihualasti. Merest aga korjati juba varem ära eiidisedj hooajaks merre ehitatud supelon-nid. Raimale anti rohkem mood-sanfi ja avaram vaade ja lisati juurde veel mõningaid ajaviite vahendeid suvitajate meelelahutuseks. Juurdepääs Rannakohvikule avardati ja tehti esinduslikumaks. VXBS ADVOSAAT-NOTAR H4som^ia82. Royal Trust Tffiwes Tor,o!ito Dominisn Oemke Pestiaadress: P.O. 326. Teronid OHt. (Bay & King) M5K lü? TftSefon: 8^M?77 124-tundi telefoni valveteenistus TED R O L A N D lAAH <^dvokacit-notc8r 133 Hichmond st. W., Ste m Toronto, M5H 2L3 Tel. 394-7^72 DR. S. BROGOWSKi OPTOMETRIST (OPTIK) ' Tel. 531-4251 412 RONCESVALLES AVE. AT HOWARD PARK VABA EESTLANE ui ST. ui •r s UI s3 CA M-X 1939. aasta kevad oli Pärnule kõige intensiivsem korraldamise aasta. Aasta lõpul aga selgus, et Helsingi olümpia jääb ära ja muidugi kõigil oli sellest suur kahju ja pettumus. . : ARHITEKT O. SIINMAA IDEEKAVANDID Linna arhitektil 0. Siinmaal oli mõttes vee! teisi huvitavaid kavu. Talle ei meeldinud eriti vana Rannasalong, mis ei sobinud moodsa supellinna üldpilti, O. Siinmaa soovis ehitust moderniseerida Ja teha seal mõningaid juurdeehitusi. Rannasalongi taga asus suveorkestri kõlakoda ja see seisis tema arvates liiga eraldatuna. Vihmaste ilmade puhul jäi isegi mõni kontsert ära, või äärmisel juhul kasutati selleks Rannasalongi kontserdisaali. Tal oli kavas neid kahte hoonet ühendada suuremaks, avaramaks, valgust läbilaskvaks kont-serdihalliks iga ilma jaoks. . Teise huvitava ja praktilise ka^ vana mõlkus tal veel nieeles Pärnu kõrgemale ,,mäele". Munamäele, ehitada senise vananenud köh-vikuhoone asemele hoopis moodne, avar ja aastaläbi käigus olev kohvik. . Selle asukoht oli südalinna lähe- ' dal ja ümbritsev park pakkus Jdi-lastajaile alati meeldivaid jaluta-misvõimalusi. Pärnu kõrgem. „mä-gi" oli ka keskkooli noortele 'tähtis koht, kus käidi selgetel kuu-paistelistel õhtutel „taevast uurimas". Need kavad oleksid aegade jooksul teostunud, kuid pealetor-mavad sündmused lõpetasid need võimalused. Okupatsiooniaastatel elati ainult nõnda öelda „vanast rasvast" ja püüti suvituslinna võimaluste piires käigus hoida. Siis loodi ka kuurordivalitsus, kes suvi-tusasjadega hakkas tegelema. ' „DOBERAAN« MUOTUIB VALGERANNAKS Nagu juba mainitud oli supellinna väljakujundamise kavasse võetud ka kohti väljaspool linna piire, või selle ääremail. 1939. aasta kevadel monteeriti maha vana Rannakohvik ja viidi üle Niidu mõisa lähedale jõe ja oja ilusale kaldale. Seal teenis see hoone' Niidu parki tulnud inimesi, kohalikke ki^i ka suvitajaid. Teine suurem ettevõte, oli^endi^ se: n.n. Doberaani liivaranna kasutamisele võtmine suvitajate perele. See mere ranna ala Audru mõisa kohal oh peene valge liivaga Ja Juiteline ning seda kasutasid kohalikud ja ümbruses elavad inimesed juba varem suplemiseks ja päevitamiseks. Linnavalitsus aga soovis seda. randa rohkem kasutamisele võtta, esialgu peamiselt väl-jasõidukohana. Sinna pääses autoga, paadiga ja ka jalgsi, mis oli võrdlemisi meeldiv teekond piki karjamaad • Ja liivast mereranda. Ehitusosakond, ehitas sinna puust sobiva kohviku ja meire paadisilla, kuhu paadid tõid suvitajaid Pärnu jõesuudmest n.n. Loosi alt. See koht pääses Eesti kultuuri-ajalukku 1932. aastal peetava Eesti Skautide Maleva H suurlaagrina, kuhu kokku tuli ka rohkesti üld^ tuntud inimesi, nende seas riigivanem Jaan Teemant. Sellest ajast peale hakati seda kohta kutsuma Juba avalikult Valgerannaks. Pärnu - südalinna väljakujundamine suure üldplaani alusel taotles senise Pärnu kitsaroopalise raudteejaama viimist südalinnast itta Papiniidu jaama asemele, koos raudteejaama juurde kuuluvate ehituste ja tagavarateedegai Järelejääv, maaala Endla teatri. Kalevi tänava, Brackmanni tänava ja Riia maantee vahel oleks kujunenud uueks linnasüdameks. Arhir tekt A. Soans oli selle osa eraldi välja töötanud ja see mõjus väga esinduslikuna. Sinna kavatseti koondada linna tähtsamad ja suuremad avalikud, ehitused koos puiesteede ja veekogudega. Omariikluse aja lõpul alustatigi juba selle südamiku ehitusega. Esimeseks ehituseks, vaatega vastu Kalevi tänavat, püstitati Eesti Panga Pärnu osakonna nägus hoone. Jaamahoone jäi veel paigale püsima meie kodulinnast lahkumisel. Olen püüdnud anda ülevaadet Pärnu kui supellinna kujunemisest. ja seda ühe terve sajandi ulatuses 1838—1940. Terve sajandi oli võt^ nud inimkätel aega, et headest looduslikkudest tingimustest välja ku-jundada- ehitada 20-da sajandi Eesti moodsat supellinna. See areng oleks tmgimata edasi kestnud ettekavatsetud kavade kohaselt, kuid see kujuks ei täitnunud. Pärnu, "kui supellinnti põhimõtteks on olnud pakkuda oma suvi-tajaile- külalistele puhkust, päikest, merevett ja ajaviidet ning haigeile korralikku tervisravi, mida Eesti Vabariigi ajal ka külluslikult võimaldati. a 0 O; „VabB Eestlase** tofanetnss J a tautose flsokoha plaan TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast r^deni kella 9—3-m Telefdnid; toimetus 364-7521 w talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Hannes Oja 481-5316 Enulntnsfi võetakse vastus nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kdla ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni l o l - mäp. homm. kella 11-ni. ' KUULUTAMINE ' VABA EESTLASES ' on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Knnlntoste Mnnsd: kks toll ühel veerul $4.25 esiküljel $5.— ^ tagaküljel $4.50 KUULUTUST VÕTAVAD ' VASTU: 1. Vaba Eestlase talitns 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 iPostiaadress: Box 70. Sto. C Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs. Leida Mariey Postiaadress: 9 Parravano Ct. yillowdale, Ont. M2R 3S8 'Telefon: 223-0080 (Algus lk. 2) Sellevastu aktiivsete noorte pe-rekonnaõhkkond oli harmoomline ja ühiselt peeti läti asju tähtsaks. Korrelatsioon läti asjadö vastu oli üllatavalt suur. Aktiivsete gripis mehed olid üldiselt väga realstli-kud ja enesekindlad, aktiivsed naised olid väga idealistlikud, pidasid läti keele ja kultuuri edasiandmist väga tähtsaks, kuid võimalused läti meestega abiellumiseks on väiksed ja nad on tulev&us õnnetud. Mitte-aktiivses grupis mehed ei omanud selgeid sihte, nad polnud eneseldndiad ja jätsid halvema mulje. Naised pidasid ka kultoiHri^ 3a keele edasikandmist tähtsaks, kuid tundsid end selle edasi andmiseks ebakompetentseina, kii-ma nad isegi ei mõista seda keelt. (Järgneb) ttTrniiiuiii.ij Kuid seda gruppi peab aitama, et nad üle saaksid ebakindlusest ka süs, kiii seda tuleb teha inglise keeles, üks läti rahvatantsutrüpp töötab juba inglise keeles. Kolmandana prof W. Isajiw märkis, et 1976. aastal tehtud Kanada valitsuse uurimus etnUise keele säilitamise kohta näitab, et keelt säilitab laps kodu pingutuste tõttu, mitte selle tõttu,- mis koolis tehakse. Tema arvates etniliste koolide peafunktsioon peaks olema etnilise tunde arendamine, sõprade leidmine ja tulevaste abielude edutamine. Samuti pole nii tähtsad ajaloo õpetaminie kui tunnetuse sisendamine, et meil on ajalugu. Et kogu tunnetuse, andmine on paljii tähtsam kui see, mis ta seal tegelikult õpib, eriti kolmanda generatsiooni juures. Ei maltsa kooli peale loota, kui ise midagi õpetamiseks ei tee. Teises generatsioonis leidsid kõik laudkonnaliikmed, et neil om kaks ühiskoiada, etni-iine ja kohalik, aga nad viivad neid väga harva kokku, olles süski õnnelikud mõlemas. Kui nad neid kokku vüvad, süs tekivad probleemid. See on ka mida siinne ühiskond tahab.. Kolmas generatsioon aga ei aktsepteeri seda enam, ei hoia end eraldi ja katsub neid kokku vüa, millest tuleneb kanada mitmekultuuri poliitika.^ Tema arvamine oli, kui inimesed kahes ühiskonnas ara kaovad, või end mõlemas ühiskonnas vabalt tunnevad, süs on nagu asi õige. Seda ei juhtu aga kunagi mitte teise generatsiooni inimesega. Kuulajate kommentaaridest koorus, et igal rahval peab jääma väike eliitgrupp, kes on sillaks kodumaa ja siinse rahva vahel. Sellele lisas M. Diakowsky veel, et tihti grupp ukrainlasi, kes on tõsiselt rahvuslücu töö juures,,ei taha teistega tegeleda. Ta rõhutas, et perekosad peaks rohkem koos tegutsema, nü et kõigepealt etnUlsed perekonnad püsiksid koostöös. Lätlastel öeldi olevat liiga palju noorte- ja pensionäride organisatsioone, kuid puuduvad vahepealsete vajadusteks. Lõpuks leiti siiski, • et lihtsad sümbolid, nagu merevaik, rahvarõivad ja ehted on tähtsad kolmandale generatsioonile .See viib nad tagasi oma esivanemate kultuuripärandi juurde. Canada Postes Käesdevyga ©sitcame enonihgad la&eed postikulud© [/näärcid, mis hakkasid kehtima 1. jaanuaril 1982 Kanada ja rahvusvahelise posti saatmisei postikulude määrade üksikasjalised andmed, kaasaarvatud äriliste postisaadetiste määrad, on saadaval postkontorites, • / Postisaadetiste määrad Kcisiadas Esimese Massi kiri Kiupost (Special Delivery) Kindlustatud kiri (Certified Tähitud kiri (Registered Mail) Pühadekaardid Kolmanda klassi saadetised Pakid: Näiteks 2 kg (4,4 naela) 0—30 g 30—50 g 1 klassi postikulu -f 1, 3, 4 klassi postikulu + 1 klassi postikulu -f 0—50 g 0—50 g , .450 $1.00 $ 1 . 85 .300 Torontost Montrealist -50 .-sõna:/'' klass; 4 klass $1.75 City'sse 1 klass $2.45 4 klass $ 1 . 30 Postisaadetiste määrad USÄ-ss@ )Stl postkaardid 0—30 g 30—50 g 0—50 g Postisaadetiste määrad iilemeremaadesse ,500 Õhuposti kirjad postkaardid Aerogrammid Pühadekaardid 0—20 g 20—50 g 0—20 g o930 .600 Enne seda kui uued 30 cendilised margid tulevad kasutamisele, annab Kanada postivaütsus välja erimärgi, mida nimetatakse "A" stamp. **A'inargiIe ei ole märgitud ta väärtust kuid see võrdub 30 cendüe. Seda on võimalik kasutada ainult Kanadas postitatud ja Kanadasse saadetud postisaadetiste juures. Seda ei tohi kasutada postisaadetiste juures, mis lähevad väljaspoole Kanadat Vajaliku markide määra saamiseks postisaadetistele võib kasutada loomulikult seniste markide kombinatsioone. i€SnA$€D mmmmmmi ® Helsingborginaisring korraldas koosviibimise loenguga Bergenis. Kõneles agr. litsensiaat Mari Pääsuke teemal „Muutunud võtted taimekasvatuses ja nende tagajärjed". ©Göteborgi Eesti Kool salvestas kestyus-heliplaadi. Idee- tekkis ju^ ba möödunud jõulude ajal, kuid lõpliku otsuse tegemine teostus augiistis, misjärel on seda kava harjutatud neli tundi nädalas. Nüüd on laulud lindistatud ja plaat on valmistamisel; loodetakse, et see turule jõuab enne jõule. Heli-plaadü laulavad 35 Õpüäst 1—8 klassis ja viis endist õpilast. 1—2 klassid esinevad soololauluga ja on ka muidu kaasas viies laulus. . Kokku on plaadil 18 laulu, ^ mõlemal küljel 9. Esimesel küljel on peamiselt kevadelaule, teisel aga ^ jõulu- ja talvelaule. Plaat on sisse mängitud samas stuudios, kus laia populaarsuse saavutanud Jüri Pe-tersi ja Hämariku heliplaadid. ® Göteborgi lähedal tegutseva Grä-bo kodukäsitööorganisatsiooni kutsel oli Olofströmis Bergumsgärde-nis suur eesti rahvarõivaste demonstratsioon ühingu liikmeile ja nende külalistele. Eestlaste poolseks organiseerijaks oli tekstüi-künstnik Linda Talvik Lerumist ja õpetaja Elmire Kägi Göteborgist. Gräbos esitati 24 rahvarõivast kõigist neljast rahvarõivarühmast. Modellideks olid Alingsäsi, Boräsi ja Göteborgi rahvarõivaste omanikud, suurem osa aga Pärnu lipkon-na rahvatantsurühma lükmed. ^ Ülevaate eesti rahvarõivaste arengust ja tüüpidest andis Elmire Kagi. Rahvarõivaste kõrval oli esitatud näiteid eesti rahvuslikest kudumistöödest, ® Peter Küllo Kandre viibib praegu Trondheimi ülikooli juures Norras külalisuurijana sotsiaalantropoloogia alal. tema spetsialiteet oh Mo-Hiina kultuurid ja rahvad. ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-12-07
