Vaba eestlane , May 14, 1985

              VABA EESTXANE teisipäeval, 14. mail 1^85 -Tuesday, May 14, 1985 Lk.
ilmus „MAN A" nr. 52
Hiljuti ilmus ja on Torontost kõi­kidele
regulaarsetele tellijatele
postitatud eesti ktdtuuri ja kirjan-,
dnse ajakirja MANA 52. number.
Uue kaanepildi on teinud Torontos
töötav noor kunstiline | kujundaja
Uno Ramat. Numbri juhatab sisse
kunstiajaloolase Ram Rebase kir­jutis
Erik Haameri ^loomingust,
-mille juurde on trükitud rida Haa­meri
maalide reproduktsioone.
Kunsti osas leiame veel pilte Aust­raalias"
elava Karl Manbergi ja
Ühendriikides asuva Tiit Raidi
taiestest. Kirjanduslikku loomingut
esindab Elmar Maripuu näidend
„Sündmused sureval planeedil", mi­da
on lavastatud nii eesti kui ingli­se
keeles. Ilona Laaman, Helga
Nõu ja Enn iNõu on kirjutanud
,,Seitse lugu kolmele keelele", mil­les
igaüks neist esitab oma variat­siooni
seitsmele eri teemale. Paul
Reetsilt on aforistlikud „Märku-sed",
Salme Raatmalt luuletsük­kel
ja I. Grüntiialiit järg tema
värssromaanile „Laulu vcjim^*.
Pikema analüüsi Arvo Mägi loo­mingust
annab I. Müdver pealkir­ja
all j, Arvo Mägi ja varjaagide
sugupõlv". L. Trett jätkab oma
mälestusi A: H. Tammsaarest, kus­juures
pikemalt käsitletakse
Tammsaare suhtumist K. Pätsisse.
Jüri Kurman kirjutab ameeriklase
Lou Goble'i ulmeromaanist ,,The
Kalevide", Paul Laan ' I. Ivaski
luulekogust „Verandaraamat", Hel-lar
Grabbi I. Külveti novellikogust
„Kuhu kuulud, Kristjan?", M. Val­gemäe
Rein Andre teatrimälestus-test
„Süda rambitules" ja I. Grün1>
hai V. Grossi romaanist „ülekoor-matud
paadis", i Karl Inno vaatleb,
kuidas eesti teadlased on tõlgenda­nud
Tacituse poolt kasutatud termio
nit „aestü". Kaido Kamalt on kir­jutis
meie kauge hõimurahva man­side
ehk vogulite suurmehest Petõr
Sheshkmistj keda ta on Siberis kü­lastanud,
millele H.Grabbi on li­sanud
kommentaari obiugrilaste
saatusest. Jaak Kiviloogüt on ar-
. tikkel „Eesti laste nimisõnavarast
Rootsis", Felix Oinas retsenseerib
Saagpaku suurt inglise-e,e^ti sõna­raamatut,
K. Aun nõukogude eesti
ajaloolase uurimust „Võitlus Balti
liidu ümber 1919-1925" ja T. P.
Park Misimias-Taagepera raama­tut
„The Baltic States — Y,ears of
Dependence, 1940--1980". Valisees-ti
teadlaste tutvustamise sarjas on
ülevaated arstiteadlaste Heldur ja
Silvia Meema ning psühholoogia-doktor
Vello Sermati elust ja tööst.
Uue numbri lõpetavad reportaazh
MANA 25. aastapäeva tähistami­sest
-kirjandusõhtu ja kunstinäitu­sega.
Austraalias ja lipgliskeelne si­sukokkuvõte.
MANA nr. 52 saab
hinnaga Can. 115.00 tellida aadres-süt:
HeUar Grabbi, 3602 Albee La-ne,
Alexandria, VA 22309, USA.
Taiti lEstituudi MÖÖ nädala loenguõhtii!
leidetaja Aieksls Ranniti mälestamiseks, kes suri käes­oleva
aasta alul 5. jaan. Üle 50 kirjandushuvilise võt­sid
osa Tartu CoUegeIs peetud kirjandusõhtust, kus ®B
väljapanek lahkunud luuletaja luuleraamatuist. -
^ õhtu avas Tartu Instituudi regist­raator
Kaja Telmet, tutvustades
lektorit, Galina Krubergi, kes lõ-,
petas 1941. a. Tallinna linna II Tü­tarlaste
Gümnaasiumi. Oli süs
Ernst Idla sekretäriks, asus 1944. a.
Viini vanema õe juurde. Töötas
USA sõjaväe juures tõlgma, õppi­des
samal ajal Viini ülikoolis
slavistikat. Asus 1949. a. Kanadas­se.
Lõpetas MacMaster ülikooli
1958 BA ja Toronto ülikooli 1961
MA kraadiga slaavi keele ja kirjan­duse
alal. Töötab professorina To­ronto
ülikooli slaavi keele ja kir­janduse
osakonnas. On olnud pike­mat
aega AABS'i juures. Kuulub
ENÜS-sse.
Galina Kruberg alustas ettekan­net
märkusega, et ta on olnud luu­letajaga
isiklikidt tuttav. Ka taht­nuks
luuletaja lesk-Tüna Rannit sel
puhul tulla Torontosse, kahjuks
see ei osutunud võimaHkuks, kuid
ta oli lubanud oma mõtetega sel
puhul, olla Torontos.
G. Kruberg tutvustas oma järg­nevat
ettekannet kolmeosalisena,
esimeses luuletaja inimesena. Ran-
KUS ÄRATATAKSE
Aleksis Rannit
Kiüastame ka õlimäe veerel
asuvat maaümä vanimat kalmis­tut,
kus veel tänapäeval matmisi
toimetatakse. Juudi usu kohaselt,
hakkab Messias — kui ta neile
kord saabub - just seUest surnu­aiast
peale surnute ülesäratamise­ga.
On arusaadav, et iga uskliku
juudi sooviks on esimesena surma­unest
äratatud saada ja et nad kõik
Üle kogu maailma soovivad süa
maetud saada. See kalmistu on
muide üks nendest paljudest paika­dest,
müle juudid üles ehitasid
pärast seda, kui nad Mošhe Dayani
juhtimisel Jeruusalemma • tagasi
võitsid.. Pärime oma giidilt Moose-selt
aru, mispärast-kivist hauaplaä-tidel
on väikesed kivid. Mooses se­letab,
et igaüks, kes siin oma kal­list
hauda Idilästab, asetab haua-plaadüe
kivikese märgiks, et sa ei
ole üksi, ma olen siin käkiud.
Ajalooliselt pole teada, kus asus
:::.J „ülemine ruum", kus Jeesus jüng^
ritega püha õhtusöömaaega pidas.
See. arvatakse olevat Goenacalu-mis,
mis asub kuningas Taaveti
nit pidas oma luuielembeliseks JsJ tuli, puhtam neist vesi. Elemen- arvatava haua peal Siioni mäel.
isaks Ai^ur Adsoni, kuid hingelist tidele põhinevad: metafoorid pee- See gootistiilis hiigelhall on ehita-sugulust
tundis Heiti Talvikuga, geldavad tema siseelu, õhtu elemen- tud 1-4. sajandil frantsiskaanlaste
Kohtus Leedus Ciurlionise kunsti- di puhtamaks sümboliks on vaba- poolt, pärast seda kui saratseenid
ga, Euroopas paljude loovvaimude- dus. Kuid kõik sulavad kokku hin- originaalehitise hävitasid. Kuna me
ga, mülest arenes kosmopoliitsus, gemaastikuks, kus meelisvärvideks oleme hakanud Jeesuse jälgedes
1953. a. tuli USA'sse, töötas esial- on sinine ja sinakashall. käima, siis läheme ,,ülemisest mu­gul
5 a. New Yorgi raamatukogus, Tp,„„.« i,„,w .ocv« msicta ^ist" Getsamcni aeda - just uagu
hüjem kuni surmlni Yale M Ta ^ ^ a m 1 ne^ir i läks pärast püha õhtu- ^^ä^^^
slaavi osakonna kuraatorina, kor- i!LZ Tr^ltS «öön-^äega. See aed on õle- ja
, .-J ' naisme, uusi lutsonu; lemnukso- „grvirilr»<= vSo» r»l,„Hv „oiw
raldades n^usi loendid, tegi : ^ S « , : 3 s . = i ; S^^J*? Ä l ' » ^ ^
IrpTd^desS^dU^S^^ tmmetuslik eluestetism on positüv- õli Foto: Eneri Saul
dek^uirjHõuL^^^
üle. Tundis huvi Kaug-Ida kultuu- isave&u loovar em. i^üpuKj, uu kel tunnü, tundub nüüd siin jalu- meil Kuressaare lossis oli ju šamU- ses pühib Veroonika Jeesuse n
ride vastu. Vahti audoktoriks Vir- J'^^^ ^ ^^T^^^ ^ ^ ^ ^ tades korraga arusaadav ja loogi-^ti. Ma ei jää ikka veel rahule — (seda rätikut hoitakse nüüd Roo-ginia,
Stokholmi ja Lõuna-Korea ^ % -VA line. Getsemeni aias asub Kõikide lossis piinasid ristirüütüd eestlasi, mas Püha Peetruse kirikus ),'seits-ülikoolides.
Ta kirjutas mitmes ^' .?® ^^«i^^^^' V f / T i ^a^vaste Mrik, mis nagu nimi üt- sii^ mendas peatuses kukub Jeesus
keeles, kuid väitis, et keel milles SJ^lI^^^ffJii!!"!!^*!,? leb, on ehitatud paljude rahvaste juute oma^u^^ kodu sügavates teist korda, kaheksandas peatuses
n ^ , r , « , „ « ^ o o „o ühisettevõttena.^Kirik Oh ilus, eri- keldrites . . . õpetaja Taxil püüab räägib Jeesus Jenmsale|nma nais-^
ti kuUast ja mosaiigist basiilika. mind sellega lohutada, et Kaiafasetega (Ärge minu päi'«st nuike, |
elu lõppes kurvalt. nutke iseendi ja oma laste pä-
TOWETUS Pimi MAAST • rast. . j , üheksandas peatuses
/ lERUüSÄLEMMA VÄNALII^ kukub Jeesus kolmandat korda,
Siin õlimäel kõndides tunnetab KQLGATÄ TEEL kümnes peatus on Kolgata mäel,
H. Lyman, V. Salo jt. Loiulet on maks tema hiuletust ,^Lõoke" ning vist igaüks, et nüüd astub ta Piibü-^^ ^^^^^^^ v kus roomlased ta riided ära vÕta-ilmunud
ka heebrea ja korea kee- lõpetas Juhan Aavikule pühendatud maal: Sest siin peagu polegi paika, Buss ei saa Jeruusalemma vana- vad. Neli viimast peatust asuvad
les. PEN klubis on ta andnud kaas- luuletusega, mis on Ranniti hümn rnillest Piibel ei räägiks. Ja kõik- lüma sisse soita. Linnaväravad on juba Püha Hauakambri kirikus,
abi eesti kultuuri tutvustamiseks, eesti keelele. Jai^ kus midagi juhtünud^ et kaameliga läbi Seal ori paik, kus ta risti maha pa-
Tema ootamatu surm 5. jaanuaril Lõppsõnas dr. A; Aruja andis i n - k Ä t a tM ja selle mahub, aga tänavad on bussi jaoks ni ja lois ta sinna külge 'naelutati;
oli leebe nagu kogu ta elu ~ uinu- formatsiooni Tartu Instituudi järg- tähistamiseks on eWtatud kirik või liiga jääb Taavet bus- edasi koht, kus rist püsti aeti ja
mine. ' nevaist kirjandusõhtuist, esimene kabel. Nii kiilastame Taevaminekü siga värava ta suri, eelviimane on paik,
. Asta Willmanni mälestuseks, tei- Kabelit, mis on ehitatud kalju pea- Via Dolorosat pidi Kristuse ta ristilt maha võeti ja viima-bellega
lõppes esimene^ osa ja g^j^g g^^^^^ g^^. ^^^^ sõnarelvaga le, kus leidub Jeesuse viimane Mriku poole minema. See on Koi-^^^n kus ta rikka mehe Arimate
OB smmMd päb alaü omaseks. Te- Jumalateenistus.,
mält on ilmunud 9 kogu luuletusi, Kolmandas «osas ettekandest G.
Viimane ,,Valimik" just enne auto- Kruberg esitas ulatusliku valimiku
ri surma. G. Kruberg lisas sellele, Ranniti luule mitmesuguseist värs-et
Rannitil on ohiud õnne oma tõi- sidest ja rea tema „pitsereid" ehk
kirjadega; LSeverjanin, 0. Oras, värssportreesid. IStleja pidas pari
kuulajaskond mälestas leinaseisa- ^-.^j^^^-g^g^
kuga Aleksis Rannitit, aga ka talle
lähedasi ja peagu samas ajavahe­mikus
surnud eesti luuletajaid As­ta
Willmanni ja Uku Masingut.
Ettekande teises osas oli Ranniti
luule väga põhjalik analüüs. Luule­taja,
oli kõigi muusade harras aus
Tel. •531-4251
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspä^ast
reedeni kella 9—3-m
TeMoaid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
maine jalajälg. Siin asub ka kabel, gata tee, sama kus Jeesus oma Joosepi hauda maetakse,
mis tähistab Jeesuse; ema viimast ristiga kõndis, õpetaja Taul hoia- Kuni kirikuni kõndisime me ühe
puhkepaikaja Pater Nosteri kirik, tab meid ette, et Via Dolorosa on vitaalse idamaise linna tänavail.
Oli see jü õlimäel kus Jeesus oma basaaride täna^^^ jä tõepoolest asu- vürtside lõhnad segunesid idamais-jüngritele
Meie Isa palvet õpetas, vad kaubapoed mõlemal pool Mt- te maiustuste lõhnadega, lõhnasid
Selle mälestuseks ongi Pater Nos- sast tänavat. Ta ütleb, et peaksime lambanahad ja vaibad, lõhnas'puu-teri
kirik ja karmemtide Mooster püüdma 'u^^ Elu kees ja
- Kalevala" iuubeli puhul korral Need ehitused on väga meie: ümber ja samuti sagimise ometigi trnidus koik olevat püha ja
taja, taie OÜ ta elu sisuks, oUes l a t i l e märtsil Eestis Sibeliuse ^meeleolukad ja meenutavad Ms- Kri^^ haarav,
saanud mõjutusi luuleloominguks Kuller^o sümfoonia" ia solistide P^^ma ja prantsuse vanu sammas- MM^k^^^
bmstist, värvidest ja muusikast. ^ori^s^ ZisZe ^^Me^^kk)^^ ,, ^
Saanud õhtumaa pärimuse ta "de- keeles kõned peeti vene keeles t f i ™ S - o n v kõrgetel mosau^^^^
tailse täpsuse püüdlemisel suutis ühtki eestikeelset sõna ei öeldud P^^^^^l^-'^^^1^^^^ Kirikus aga muutus püt. Seal oU
eesti keeles väljendada seda, mida ^ged kes oüd lootnud et sündmus- Isapalye. Need-plaadid on kunsti- sõbram^^ SüviaLaas-Croütherigä niiske, pime ja km^^^^ ängistav,
keegi pohmd enne smitmid. Ramiit kujmieks soome ja eesti muusikute tSf hlJJ^^fli^^SS ja^mde e e s ^ i b kahe^mehe
oU 20. sajandi luule parimaid tund. vaheliseks käepigistuseks iäid ^«^Je hdgas leidub m somne- kui hei age käsikähmlus. Me seisata- limata. Kolgata mae kohal, kus
jäid õhtumaal üldse, kes hüvitatud külmade realiteetide ioa alla Üri- l^Wflne plaat. Me käime hoolega me kärni e^^^^^ tugev käsi Jeesuse rist asus, on traditsiöoniH-taide
definitsioonist. Luuletajana w avas N Liidu kutuuriministri P^afi juurest plaadi juurde, et tõmbab meie me läve sisse. Jää- nehõbetäht ja võlvitud k^^^^^^
mse avas Mm imiruurimmisin ^j^^
Isa palve . . . veriste lammaste varju seisma. Altareil on kirevaid paberist lilli.
Süöni mäel asub Gallicantu Püha Kaklus on varsti üle ja kamimees Kirik ise ön sopiline, mitmete uute
Peetruse kirik. See on ehitatud Jee- viipab meUe, et võite jälle astuma juurdeehitustega jä tiibadega jä tal
oli ta sümbolist, kel esteetiku neo- asetäitja G; A. Ivanov pikema ve^
platooniline jumalik nägemus sise- nekeelse kõnega, mis tõlgiti küU
mises kaemuses ja keUe luule oli s^ome, kuid mitte eesti keelde,
kontsentreeritum kui loodus ise. fvwgvi Soome Helüooiad esi-
Rannit oli struktualist, kes usub si- jj^ees Usko Meriläinen' oli kutsutud suse-aegse ülempreestri ^Kaifase hakata. Tormame teistele järele, on kuus peremeest, Kirik kuulub
avama
VABA EESTLASES
tasiBV ajalehe laialilas®
su ja vormi ühtsust. Kõik taided on
poeetilised, kuid luule olemusse kuid ka tema ei tohtinud öelda soo^
uskuja ca „usklik", sest suures keeles rotom kui oma kõne
luules on midagi maagilist.
qJvrh*» ,>n^..rf„i„t^^^^^*^ kreeka-orto-Äoome
muusiKanaaaiat, puudus tal õigus surma mõist- esimene asub Icohal, kus Jeesuse doksidele, armeenia õigeusklikele,
^^^^ miseks, seepärast säatiski ta Jee- ajal asus Pilaatuse praetoorium ja etioopia õigeusklikele, koptidele $SL
o i r r ^.n'\^ suse edasi Pilaatuse juurde. Kaia- kus Jeesus rištisurma mõisteti, süüria ortodoksidele. Kahjuks ei
alg- ]a lopuloigud, suurema osa lu- ^^A^^^ «.«I^J.^. ^AV T , . . . J J J T>...„.i. i . . . : .I. .^^v: , ,
cr^c o w i ^ .rona irooi^o m ^ , i j „ „ ^ fasB maja öu llusate saaHdega, päl- Juu^^^
Üümaks sihiks oH Rannitü ran- Ta mosaüMdega ja mul oleks tit ja roomlased jällegi k^^ osa kiri-ge
joone distsipliimle aüstuminfe, puom naixas seigesa om sellest väga hea mulje jäänud kui kunmgat. TaUe vajutati pähe okas-^^^to hiljaaegu lõpetati re-
I muutus tundlikumalt tõmmatuks, apmeenaes mgevasn ivieruaise lo^ ma mitte poleks ti-epist aUa õuele kroon ja pandi purpurman^ maavärisemi-üks
toll ühel veerul
esiküljel
nädala esimesse ajalehte; %m
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-fflap.
homm. kella ll-ni.
. Uel. 444-4832-
Väljaspool
Leida Mariey 223-0C80
Postiaadress: 1
9 Parravano. Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3Sb
andes graafUise sti-uktuuri. Ta stii- ^^?^^?r^„^' .f^^ J^^^ J^u • läinud, samale õuele-kus PeetrusEcce Homo klooster seisab nüüd sest ei võetud kirikus ette ühetegi
üs nooruse minoorsus muutus va- - ii^esti iseeit ei Jeesuse maha salgas. Sealt edasi kohal, kus Püaatus Jeesust rahva- parandust.
nanedes mazhoorseks. Ta ei põla- raagitua üritusel sõnagi. viivad trepi^maa-alla keldrisse, le näitas j ^ omanikku
nudka retoorilist luulet. Nagu ta Seal asub yangikong, kus ka Jee- r--^^e Teme peatiis vaidlesid, kes mida peab tegema ja
eeskuju Wiiralt, nii töötas ta oma f|j5^jj||jjjui||jj|i|iniiiiniHlllllllllllliinHiifliiHnilll sust üks öö kmni peeti enne Pilaa- kannab nime Lithostrotos ja on mi- kuidas. Need vaidlused kestavad
värsiga kaua, uskudes et jumalikku tuse ette viimist. Vangikongi kõr- nu nieelest haaravaim. Sinna vii^ veel praegugi — kes koristab mis-ei
saa oUa ilma luuleta saavutas I\ ^A ATOIAT^^A A i r r o i A C T r i T S T O T r vai asuvad veel paar teist ruumi, vad trepid endise Antänio kindluse sugiise osa kirikust, kes pühib mis-mida
teisiti ei oska nimetada kui õuelt ja see osa Kolgata teest pn suguse trepiastme. Remont võeti
piinakambrid. Kalju sees on näha väljakaevatud Jeesuse-aegn6 Je- ette seepärast, et Iisraeli valitsus
kettide jäljed, millega ülemprees- ruusalemma tänav. Praegune Je- seda nõudis turistide julgeoleku pä-ter
Kaifasomia vange --kristlasi ruusalemm asub 20 jalga kõrge- rast ja talle anti valida, kas pa-
— randmeidpidi üles riputas, kai- mai. Siin on arheoloogid ühel arva- neb kiriku korda või pannakse M-jusse
on raiutud „voodid" ja j,too^ misel, et kivid on ,';õiged". Seal rik kinni. Kristlastele minu arvates
lid", kus samuti alles' oh rõngas, asub kabel, mis tähistab paika, kus piinlik lugu. Veel hullem on aga
mille küljes asuvate kettidega van- Jeesust peksti ja kus talle rist kan- see, et kiriku võti on Jeruusalem-gid
lamama või istuma seati. Kõi-Vdaanti^Kolmandas peatuses kukub ma mufti (moslemi kõrgeim val­ge
võikam aga pn vere äravooluks Jeesus esimest korda, neljandas mulik) käes, kes ise või oma amet-kivisse
raiutud rerni. Jutustasm sel- näeb tä oma ema, viiendas lase- nikel igal hommikul kiriku avab ja
lest Torontos sõpradele ja nad üt- vad roomlased SiimoMl Küreeniü- • Õhtul jälle luklcu keerab . .1.
mi!lllllinilllllllllll5llllllll«^^^ aidata, kuuendas peatu­ta
klassitsismi ja romantlise tun-desünteesi.
G. Kruberg analüüsis Ranniti
värsistruirtuuri, mis arenes kvanti-tatiivse-
rõhutavasilbilise värsini.
Ettekandja hindas just Ranniti
vältelisi värsse kõrgemaväärtusli-kumaks
kui nooremapõlve luulet.
Irdriim on olnud tema kaubamär­giks.
Neli elementi on Ranniti luules
võrdlemisi puhtad: maa, vesi, õhk
MAARJAMAA KIRJASTUSEL
EESTI KEELE
ITOMOLOOGIilNi
TEATMIIC
— saateknlo
Brosliüüris Mnd $10.--
-i- saatekmlo 500
Saadaval Vaba Eestlase talituses