Vaba eestlane , May 14, 1985

              . 6 VABA EESTLANE teisipäeval, U^^^il 1985 — Tuesday, May 14, 1985 Nr. 37
Nr. 37
kejCgejõustiMasfe 1985^^» Tälishooaeg
estoonlase poolt, kes osalešM mai alul pee-võistlese!
Fohjä-Caropiia p^
viis
Võistlusele oli osavõtjaid regist­reeritud
599, nende hulgas äiöult
seitse kanadalast, estoonlased kaa­saarvatud.
; :
Võistlus oli; väga tugev peaaegu:
ei aladel.; „Mäadlemist" oti
kä punase kuubedega Olümpia­mängude
aegsete kohtunikega, kes
ringelt pidasid kinni ettenähtud
Võistlusaegädest. Nii mõnelgi mit-meala
sportlasel tekkis probleeme
samaaegsete võistlustega. Aega
viideti ka määruste ettelugemisega
enne võistluse algust;
Laupäeva õhtul, enne banketti
näidati tunni aja jooksul kahel te­levisiooni
ekraanil päevaste võist­luste,
käiku. Peakõneleja esitas
Karl Treid eestlasena, seoses tema
maailmarekorditega 5-võistluses ja
80 m tõkkejooksus. Tutvustati ka
kanadalaste võistkonda, mis see­kord
oli väikesearvuline.
^ESTONIA" masterite tulemusi:
\tedel^v4.'mai! 198S:.
Vanuseklass nime ees. Jooksude
aj ad võetud elektrooniliselt. (MR)
— maailmarekord, (KR) — Kana­da
rekordj (VR) — Välis-Eesti re-
'lOS
Kolmik
l . K . trei 1.20.
l . ^ K . T r e i t75.;;2.:
V. Sadul 8,52 (VR)
.Kuul (4 kg) 2. K - Trei 8.94:
: ietas- (I kg): — • L K. . Trei^
27.92.
(0.6 kg) > - 1. K. trei
:.. U. Limit
12. aprillil toimus Ontario spordiauhindade kätteandmise
bankett. Pildil eestlased Jaan Roos (vasakul) ja Karl Trei,
mõlemaid vääristati auhinnaga. Foto: E, Kulmar
27.76.
29.23;3 (VR)
. Maaihnas on naised igal
tahtnud saavutada samavõrdsust
meestega. Nüüd on proovitud "kui
kaugele suudavad naised heita
meeste ketas ja vastupidi. Maaihna-rekordiomanik
Zdena Shilhavä on
treeningul korduvalt heitnud kahe­kilost
ketast, saades tulemusi 50—
52 m ringis. Tshehhi meesheitjäd
korraldasid mullu sügisel treenin­gul
võistluse kilose naiste kettaga.
Võitis Imrich Bugar 88.10-ga.
ni M60 3/%oht Uno Limit
13.09,0 (KR).
, : 5-^^^^ i. EMTrei
1893 punkti (MR): Kaugushüpe
3.83 (366 p.), odavise 27.45 (584
p.), 200 m 36.07 (209 p.), ketta-
:heide 28.26 (734 p.) ja 1500 m
jooks —-: katkestas. :
m-|-:2.:-k. Trei 17,35."
iil - i - 2. M60VaIden Sadul
• 801^; m'—:2.;V. Sadul 2.29,64.
M- ^ 3 . - U . L i r n i t 22.25,0.
Lennuväepoiste Klubi oli oma
märtsikogunemise paigutanud Sö-dertärjesse,
kus..koos külalistega
köosylibimisest osa võttis poolsada
inimest. Lemiuväepoisid, nüüd ju­ba
ammugi mehed parimas eas,
meenutasid i 956-nda aasta märtsi,
kui Eesti Diviis viibis Oppelni all.
LennuVäepoisid mobiliseeriti 15
—-18 aasta vanuses saksa okupat-
'. .80 :!a tõkkejooks\—: 1;:; K..;Trci
17,35 (MR).,; VO;/-
:dul 73,40 (VR).
t\is — 1. K. Trei 3.62; 4.
V. Sadul 4.16,-^^^^^^ - - :
lil
sioonivõmiu poolt „lennuväe abi-teenistuslasteks",.
millest rahvasuus
on saanud ,,lennuväe-pöisid" —
nimetus on edasi elanud ka pärast
sõda, eriti kus kokkuhoid on tugev
. j a a. 1982 tuldi isegi toime ma;-
3. V. Sa- huka teosega „Välgumärgi kasvan-
^ diM'\ mil^^ toimetajaks ja auto­riks
on kirjanik Arvi Kork. :
EPL: •
.Killapeol: toimus -maakondade
vaheline mälevõistlus kahes klassis
14 osavõtjaga. Kumbki klass män­gis
omaette ja mitu.vooru enne kui
selgus üldine pilt, kusjuures esiko­hale
tulnud maletaja saavutas 14
punkti:ja viimasele kohale jääja;
ühe V punkti. A-kiassis saavutas esi­koha
Jaak Treifeldt (Tartumaa) 14.
punktiga- teiseks tuli Alfred Kuus
(Valgamaa) 13 p., kolmas Endel
Talve (Võrumaa) 12 p^. B-klassis
oU esikohal Valter Leius (Võru­maa)
9 p„ teine Adolf Juurmaa
(Virumaa) ja kolmandaks Mati Pä-jo
(Viljandimaa) 7 p. turniirist
võtsid osa Veel Lya Alang, Barba-ra
€harland, Uno Lirnit, Elmar
Pajo, Toivo Pajo,MaX: Pentro^ V.
Pikkand ja Leo Tamberg. Turniiri
juhatas L.Joselin.
Turniiri võitis" Tartumaa 27
punktiga:, järgnesid Võrumaa 21
p.. Harjumaa 15 p.. Viljandimaa
15 p. ja yalgämaa 14 p. Puudu­sid
mitmed maakonnad ja oli maa­kondi
mitme maletajaga nii nagu
Tartumaa. Korraldav toimkond; oli
muretsenud nägusad killapeo • mä-lestus-
maletumiiri lindid, millised'
võitjaile pidulikult üle anti. Male-ruum
oli avatud kogu õhtupooliku
jä leidis pidevat kasutamist.
Hiljuti toimus Toronto linna
lahtine mälevõistlus, kus kaasa
mängisid neli eestlast. Andrus Kõ-
.resaar ja Jaak Järve saavutasid 3,5
^punkti viiest võimalikust ja nende
seis Kanada maleedutabelis muutus
paremaks. Esmakordselt mäletasid
linna võistlusel reitinguta klassis
rahuldavate tagajärgedega- Max
Pentre. (2:2) ja Artemi Mustel
(1:3).
, Aprilli kuu mäleõhtul külastas
eestlasi Etobieoke Maleklubi. Pee­ti
ühevooruline mälevõistlus 12
laual Mnguajaga 2x60 min.
Osavõtjaid (tugevamad ees) lauda­de
järjekorras:
1. Ed. Villadar ( 0 ) - ^ . Jürman
2. P. Verde (1).—A. Koresaar (0)
3. A. Groman (0)—K. Järve (1)
4. P. Oiszewski (i)^A. LoOrits (0)
5. N . Semenov (0)—E, Talve (1)
6. V. pikkand (D—E. Türner (0)
7. M. Difranio (0)—M. Pentre (1)
8. J. Oiszewski (0,5)—A. Juurma
^-. ••:.(o,5)-;-'
9. R. Fayter : (0)-—A: Mustel (1)
10. L. Bailey (1)—Lya Alang (0)
11. R. Kennedy (1)—E. Pajo (0)
12. L. tamberg (0)—U; Limikt(l)
Eestlased mängisid mustade ma­lenditega
paaritutel- laudadel ja
valgete malenditega paarisnumbri-listel
laudadel.
Toronto Eesti Maleklubi .saavu­tas
juba turniiri alguses edu ja hoi­dis
seda kuhi viimase mänguni,
mis tõi võidu'6,5 punktiga.; Tur­niiri
kohtunikeks OÜd L Joselin
(TEM) ja N. Semenov (ECO.:
aiVIUS SUURTEOS
.EESTI VABADUSRISTI 10
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse Väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujütused värvi­trükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige yapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid -iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheli­selt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tege-likult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestatud
Eestis on poliitiline kuritegu.
Kirjastus Välis-Eestr&EMP Stockholm
Tenimine saafa VABA EESTLASE taUtusele bionaga $50.—
RAAMAT SAADETAKSE VÄUA ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
TOETAGE POlillTVANGE
Vaba Eestlöse talituses on saadaval
Eesti vastnpanulükumise kroonikad I ja II köide,
üksikköite hind $20 JO, saateki!lii$l.—
Mait Nildnse ja Jüri Kuke mälestusteos
„Kaks kes ei alistunud" $34.00, saatekoln 01.--
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestusmärgid
34 marki poognas, poogna hind $3.00, jsaatckulu $0.50
Mart Nikluse kirjaümbrikud
tema sunnitöövangla aadressiga
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle PareM, TiSi
Madissoni, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehäldurile Karl Vamole Tallinnasse ja
NSVL ülemvalitsej ale Konstantin Tshernenkole
Moskvasse
Tasuta
Tasnta
Tasuta tellimistele lisada $0.50 saatekoliü
HANS MERET'1
TEREMI JUTUSTUS
stpnia mässust, sojast, Berliinist,
^^^^^ K^^
272 lk, (köites raamat)
Saadaval , , \ ^
mND$25.~ pluss saatekulo $1.50
.eSÄARE RAHVAS VABAS MAAILMAS"
Toimet^nudj Tamii Kents, Lembit Kolk, Ö!svald Timmas
Palju fotosid, 259 lk. köites
Hind $14.—pluss saatekulu $1.50
Müügil „VABA EESTLASE" talituses
lilllliiillliilllilllllS
. • O B S O B D e o o a D a e a a B i a a o n. o a a o n i i i i D i i a . D D i i . a o t i a D D a a a o U) D B O n i D D i s i i a i B a D B i i i i B B B D a • a o n B m D m o o
• \ a
s
a
a
o
' a
a
m
D
D
O
0
0
s "
a
a
o
D
•
a •
0
0
Q
a
•
•
•
•
o
a
' o
a
a
a
•
Q
a
•
o
B
a
o
o 0 o I 3 0 D o 0 n D C o a o a o a a a a o i i i D i D i D o a D • o o a a a o o a a a B B i a i B e o a a a o B B a a a n B
Minul oli neist lastest tõsiselt
kahju ja läksin jälle selle hea ini­mese
ja abistaja, kompaniiülema
major Ackermanni juurde ja- rääki­sin,
mis nuna nägin. Kompul kü­sis
minult: „Mis meie siia teha
saame, pole meiegi toit väga rikka­lik?"
Ke temal oli lastest kahju. Mul
tärkas idee ja ütlesin: „Teeme alul
katset nii, et laseme kompanii toi-dukatelt,
peale toidu. välja jaga­mist,
vähese veega loputada ja an­name
selle pesuvee nälgivatele las­tele.
Kui mõni hobune sureb^ siis
ei lase seda maha matta, vaid an­name
nälgivatele inimestele."
Kompaniiülem oli asjaga nõus
ja ütles, et teeme katset. Lapsed
hakkasid paranema ja inimestele
oli sellest palju abi. Nii kohapeal­sed
kui ka kaugemal elavad inime­sed
hakkasid nüd hobuse liha saa­ma.
Raskelt haavatud hobused ta­peti.
Liha tarvitasime ise ja üle­jäänud
osa said teadaolevad eest­lased
ja soomlased või ingerlased.
XVI
Rukkilõikus oli käes, kuid val­minud
vilja ilma sündimata keegi
koristama: ei läinud. Inimesed ei
julgenud seda teha, sest mitmel
korral, kui põllule • mindi, hakati
töötegijaid tulistama. Volhovi ää­res
kasvas ilus rukis mis oh nii
valminud, et terad hakkasid juba
pudenema, kuid seda koristada oli
täitsa võimatu. Nii,kui vene: sed
põllule läksid, nii hakati.neid tei­selt
poolt Volhovi jõge tulistama.
Valminud vilja oli ka melsaga
varjatud kohtades ja sinna kä^nta^
sime sunnikorras venelasi viiji ko­ristama,
tihti anti neile valve kaa­sa.
.
tJmbruses liikus palju partisane
ja Volhovi rõngast (kotist) välja
pääsenud punaarmeelasi,. kes liiku­sid
meteades üksikult ja ka salka­des.
Need käisid öösiti külades toi­dumoona
riisumas ja tungisid kal­lale
ka sakslaste toiduvooridele.
ühel ööl olid nad meie asukohas
ringi kolanud ja püüdnud hobuste
laatsaretti sisse tungida. Kui valvur
laatsareti ukse avas nii tulistati te­da
ote© pähe. Nähes, et ruumis on
veel teisi sõdureid kadusid nad pi­medusse.
Sõdur, kes surmati oli
minu käskjalg. Minul oli. temast
eriti kahju, sest ta. oli väärt poiss.
Kompaniiülema abi oli väga jul­ge
ohvitser. Ta sõitis tihti ratsa­hobusel
ringi ja kontrollis venelas­test
töötegijaid .ning luuras parti­sand.
Samal päeval, mis Varahom­mikult
laatsareti valvur surmati,
ütles kapt. Lübbes minule: „ J o -
hannes, lase hobune saduldada ja
lähme teeme pisikese lüure-retke".
Ülemuse käsk, ega mina tihanud
vastu rääkida. Olime metsavahelist
iiiii
^ ^ ^ ^ ^ M ^ ^ ^ V ^^^^^^
kõige kindlamaiks
teel.',/';-
teed mööda liikunud umbes pool
kilomeetrit, teineteisega- vestelnud
ja päevaprobleeme arutanud, kui
mina tagasi vaadates nägin seitset
vene sõdurit meie selja taga teel
seisvat. Ehmatusega ütlesin: „Vaä-ta
tagasi!" ;
Ta vaatas tagasi, pööras hobu­se
ringi ja ütles:,, Johannes, tule
— vaatame, mis nad siin tolkne-
Pöörasio pmä, hobuse, ka ringi
iideiks olid hobuveokid. Pildil järelvedu Mlis-ja
hakkasin ülemusele järele rat­sutama,
ise hirmul oodates, et mil­lal
meile ,tuli avatakse. Tuld ei
avatudki, väid punaarmee leitnant
hakkas meie poole ostuma. Neid
oli3ks ohvitser, õieti kaks ohvit­seri
— üks neist naine,, kel üks
pool põske paistes, üles tursunud
ja viis sõdurit. Ohvitser andis sõ­duritele
käsu püssid õlale riputada
ja ise pistis nagaani tuppe, mida
ka nais-ohvitser tegi. Seitse puna­väelast
hakkasid: meie ees liikuma
—•- mina ei teinud väljagi, et ma
neist aru saan.;Naine ütles leitnan­dile,
et miks ta ennast ja neid van­gi
laskis võtta. Leitnant vastas um­bes
nii, et tal ei ole enam taht­mist
inimesi tappa.
iv.
Sl us,
w
ii
iil
Uil
il
li
1
I
-J»;-
m
llmus.il
.Hiljuti üm
kidele regj
postitatud eJ
duse ajakirj]
Uue kaanepij
töötav noor
Uno Ramat.l
kunstiajalool
jutis Erik
miile juurde)
meri nvaaJ
Kunsti ofis
raalias ela^
Ühendriikid(
taiestest. Kij
esindab Eli)
„Sündmused
da on la/ast|
se keeles.
Nõu ja -Enij
„Seitse lugu
les igaüks n|
slooni selts n
Reetsilt on
sed**, Salm(
kel ja I.
värssromaaij
Pikema ai)
mingust aun
ja aü „An
sugupõlv",
mälestusi A.l
juures pi|
Tammsaare
Jüri Kurmai
Lou Goble'i
Kalevide",
luulekogust,]
lar Grabbi II
„Kuhu kuulul
gemäe Rein
test „Süda rf
hai V. Grossi
matud paadi^
kuidas eesti
nudTacitusel
mt„aestii**.
jutis meie ka|
side ehk vogi
Sheshkinist,
lastanud, mi|
sanud komi
saatusest. J iil
tikkel Eestil
Rootsis", Fe|
Saagpaku sul
raamatut, EJ
ajaloolase ui
liidu ümber
Park Misiuj
tut „The Ba
Dependence,!
ti teadlaste
ülevaated ai
Silvia Meed
doktor Vellol
Uue numbi
MANA 25.
sest .kirjand)
sega Äustraf
sukokkuvõtel
hinnaga Cai
süt: Hellar
ne, Alexandj
OPTOl
T J
^12 RÖNI
AT H(
TOIMET
avatul
reedoJ
Telefonid:
• KUI
VAB/
on tasu^
l(
Kuu
üks toll
esiküljel
Kuulutu^
nädala esii
esmasp. h(
nädala teis|
map. h(
tel
Väljaj
Leida Ma)
Postiaadrfi
9 Parraval
Willov^^dal