Vaba eestlane , March 4, 1982

              V' et jr
VABA EESTLANE neljapäeval, 4. märtsil 1982 — Thersday, March 4, 1982 Nr. 18
. 1 ^
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDM
VABAgfiSTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlan.e, 1955 Leslie St Don Mills,
- Ont. M3B 2M3 •.
^ TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
jPOŠTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.G,.Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.— .
• ja veerandaastas $13.—.
fTELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaasuw $13 —
Aadressi muudatus 50 c .— Üksiknumbri hind 60 Co
FREE EST. I A
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Leslie St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
bergs ja Leedu keskorgamsaišioöm president Joana Kuras.
^äne suur abi Moskvale
O/of fammark
Mõned asjatundjad nimetavad
liääne-Euroopa riikide rabaga ra­jatavat
2800 miili pikkust gaasi-juhtmestikku
Põhja-Siberist pool-põiki
läbi Venemaa Lääne-Euroo-passe
20. sajandi suuremaks ma­janduslikuks
tehinguks, teised pea­vad
seda projekti 4communistMku
Venemaa päästmiseks praegus,est
pajanduslikust ummikust ja kokku-j
varisemise veerelt ning kolmandad
näevad selle operatsiooni teostami­sel
Euroopa vabade riikide manöö­verdamist
N. Liidu mõjupiirkonda^
Kuid samal ajal kui need poolt ja
vastuväited ajalehtede veergudel
ilmuvad ja poliitikute ja ekspertide
suus kõlavad/ on praktilis,elt juht-mestiku
rajamise ettevalmistuse
töödega juba alustatud ning vene­lased
on veendunud, et^gaasist hu­vitatud
sakslased, itaallased ja
prantslased panevad suurehituse
jaoks, vastavad rahad kokku ning
aitavad oma tehnoloogiaga läbi viia
suurt programmi, mida Moskva ise
©i suuda teostada oma viletsate res­surssidega
ja mahajäänud tehno­loogiaga.
'Ei ole kahtlust, et pika gaasijuhtr
mestiku rajamine on üks käesole­va
sajandi suuremaid majandus­likke
tehinguid. Vastava kokkulep­pe
alusel Moskvaga on Lääne-Šak-i
samaa. Itaalia ja Prantsusmaa lu­banud
osta N. Liidult pärast juhtr
mestiku valmimist 1980-ndate aas-ttate
kestel 30 miljardit kuupmeet­rit
looduslikku gaasi aastas. Aastal
1990 saab Lääne-Saksamaa vene­lastelt
juba 25 protsenti. Prantsus­maa
32 ja taalia 35 protsenti oma
looduslikust gaasist.-Lisaks s,ellele
loodavad Venemaalt gaasi saada
ka Austria, Belgia Ja Shveits ning
- samuti on vene gaasi vastu huvi
hakanud tundma Hispaania ja Por­tugal.
Arvatakse, et kogusummas
võib Euroopa juhtmestiku valmimi-s,
el hakata kasutama 40 miljardit
kuupmeetrit vene gaasi aastas.
Selle suure tehingu juures on
tõenäoliselt kõige huvitavamaks sei­gaks,
et Moskva ehitab juhtmesti­ku
peaaegu täielikult läänest saadud
krediitide arvel, makstes võlad hil­jem
gaasi levereerimisega. Lääne-
Saksamaa ja Prantsusmaa pangad
on andnud lubaduse^ et nad laena­vad
venelastele ligemale iOO prot­senti
kahe miljardi suurusest sum­mast,
mis kulub juhtmestiku ehita"
miseks vajalike masinate ja varus­tuse
muretsemiseks,.
ühendriikide vgUtsus on sellele
suurtehingule kategooriliselt vastu,
kartes ühest küljest, et Euroopa
riigid annavad Venemaalt gaasi os­tes
kommunistliku rezhümi kõiku­vale
ja allakämud majandusele va­jaliku
elustava s,üsti_ ning muret­seb
teisest küljest Lääne-Saksa­maa,
Prantsusmaa ja teiste riikide
tuleviku ja poliitilise hoiaku pärast,
kui suur osa nende energiaallikatest
asub Moskva kontroili alL ühend^
mMde hoiak ja karutsed on kind­lasti
põhjendatud, kuna Moskva
hakkab oma gaasi müümisel Lää­nest
saama igal aastal 8 miljardit
dollarit, mida ia võib kasutada
oma relvastuse suurendamiseks ja
haige majanduse turgutamiseks
ning samuti jäävad tema kontrolli
alla gaasikraanide valitsemine.
Lääne-Euroopas, vaieldakse nendele
argumentidele ägedalt vastu, kinni­tades,
et vene gaasiga rahuldatak­se
ainult 5—6 protsenti Moskvaga
lepingu sõlminud riikide energia
üldvajadusest, Teise vastuargu-mendina
ameeriklastele yäidetakse
omamoodi aukliku loogikaga, et
gaasist saadud tulud aitavad lee­vendada
Moskva ambitsioone Pär­sia
lahe õliallikate ründamiseks Ja
nende vallutamiseks.
Ühendriikide valitsus on tühista­nud
igasuguse omapoolse tehnoloo­gilise
ja. majandusliku toetuse gaa-sjtorustiku
rajamisele, kuid Euroo­pa
riigid on Jätnud ameeriklaste
hoiatused tähele panemata ning
praeguste väljavaadete juures ei
ole enam takistusi ehitusega alusta­miseks.
Moskvas kardetakse ilm­selt
Washingtoni mõju Euroopa rii­kidele
ning ameeriklastest ette
Jõudmiseks, on hakatud juhtmestiku
ehitamisega kiirustama Ja vasta­vaid
eeltöid tegema. Arvukad
meeskonnad on saadetud Juba
Urengoi gaasiväljade juurde metsa
maha võtma Ja iile soode ja ra­bade
teid rajama. Vene lehtede tea­tel
on Lääne-Saksamäalt Mannes'
manni terasetööstuselt kohale saa­bunud
ka esimesed 56-toUise läbi­mõõduga
torustiku osad, mida ha­katakse
kokku monteerima. Komso­moli
Juhtkonna informatsiooni ko­haselt
saadetakse >Põhja-Siberi ra­badesse
jä> metsadesse torustiku
Jaoks teed rajama ka 8000 noor-kommunisti,
nende hulgas kindlasti
ka Eestist kohale komandeeritud
noori.
Lääne-Euroopa s,uur tehnoloogili-
Une Ja majanduslik abi Venemaale
seoses gaasijuhtmestiku ehitamise­ga
on veeretanud uusi kive Lääne­riikide
koostöö vankri roobastele.
ühendriikide kriitikale reageeri­des
küsitakse Lääne-Euroopas kul­me
kortsutades, miks peavad Eu­roopa
riigid jääma rahulikeks pealt-vaatajaiks
kuiWashingtoia süvendab
oma kõrgete intressimääradega ül­dist
majanduskriisi Ja miks ei;
peaks Xääne-Saksamaa tööstused
Venemaale gaasitorustiku leveree­rimisega
andma oma töölistele
töödj kui president Reagan s,uuren-dab
^-ameerika põUumaJandussaa-dus,
te müügiga Venemaale oma
farmerite sissetulekuid.
Kahtlemata on mõlemal poolel
teisele ette heita, kuid nii kaua kui
neid arusaamatusi ära ei lahenda­ta
Ja ühiselt kokkuleppele ei jõuta,
Jätkub kommunistlikule Venemaale
majandusliku Ja tehnoloogilise toe­tuse
andmine^ mis aitab Kremli po­liitbürool
oma .koloniaalvõimu sü­vendada
Ja oma imperialistikku po­liitikat
Jätkata^ Oktoobrirevolutsioo­ni
punalipud oleksid juba ammu
maailma näitelavalt kadunud, kui
kapitalistlik läänemaailm narnien-dama
löönud sirbi Ja vas,ara plagu­sid
om abi ja toetusega pidevalt
ei uuendaks.
iscesti uni!
Lääriemaailmfas ei moodusta
statistika mitte ainidtmassnä
omadusi ning massnähtošte valla
seädüsepärasusi käsitleyat teadus^
yaid selle iihe haruna viljeletakse
; (Dlitralt ka ringküšiü^^
vaäflusi.^eUo^
sel kiisifakse yäikseinalt isikute
gnipüt andmeid või aitami^
tud probleemide kohta^ siis
laiendatakse kogu elanU^koniiäle;
E|iti kaotatakse nngkiisitlioise ^
moodust läänemaailma poliitilises
elüSj kus aegajalt Idisit^ taiiysi
aryamisi juhtko^^
daniiseks ning taotletakse küsitlus-põhjal
ennustuste tegemi par­teide
jä nende juhtide populaarsii- ^
s0 kohta enne iildvaKm^
-Kuid see meetod ei tule raken-rr
nji • « J • I " i . ^ damlselc mitte aluult polütiUste ja
Korralldajaid ja kuiahsi X Balti õhtul, vasakult kaenduskomitee liige konservatüv^W. Baker abikaasaga, majandusUke probleemide kohta
senaator S. Haidasz abikaasaga, EKN esimees L. Leivat, Läti keskorganisatsiooni juhatuslüge V. KTOM- andmete ja raHiva arvamise kogu­misel,
vaid seÜega tungitakis^ ka
Inimeste sotsiaalsete probleemide,
igapäevast elu ja ise^ intiimvahe-i(
ordade sektorisse, ^injgkii^Uste
põhjal kirjutatakse pära^^^^^
lH)guniist ja saadud arvude W
mist terved raamätiid, mis paha-^ ^
tihti võivad kogutud andmete kit?
1 , ™ ^ .. - šapiirilisuse tõttu tõest kõrvale
Toronto kesksel Eesti Vabariigi 64. aastapäeva aktusel oli kõnelejaks Olaf Tammark, kelle kome, kalduda.
tihti emotsionaalsete Impulggidega, sugereeris Igale eestlasele sõnumi eesti raüjva Jätkuvast võitlusest ja ko- Sotsiaalse tagapõhjaga ankeeti-hustustest
oma maa vastu. 4vaMame selle ulatuslilciii kõne lühendatuna, / vaatlusi ei tehta mitte ainult Gal-lupi
instituudi kodumaal Ameeri°
24. veebruar on meie rahvuslik on paraku juba ajalooliselt palju „Jääminek algab!'- öeldakse seal Ja ka Ühendrülddes, vaid ka kõigis
pühapäev. Eriti sellel päeval mee- võõraid võimusid meelitanud meie kiri lõpeb tõotusega: ,,Meie- ei teistes vdl>ä maailma riikides, Vü-nutame
uhkusega meie ajaloolisi maale. Alati pn nende sooviks oi- loobu enne, kui rahval on valitsus masel ajal Lääne-Saksamäal, kus
suursaavutusi: iseseisvuse väljakuu- nud jäädavalt kanda kinnitada. ja mitte vastupidi!" Vene kom- eriti huvifookusesse oil tõstetud
imamist ja Eesti võidukat Vaba- i a ^ ' h i munismi irvitav mask hakkab mõ- suur abielulahutuste arv, millede
dussõda, millega meie ajalooraa- ^IZ «aHlfrSoIi vanema. Nende üleskiidetud „pro- taga^jõhja katsutakse selgitada
^« rid^^l Ä^t'd'-™^ B^ressii vs^^ ^I^S^i^e^"p oolmaa^il^- ^^S ^ S eStÄati^stik^a^^J ^^^^^^
rootslased, taanlased, tõendavad, et N. Liidu dik- ning lahutuste ah^ on kahel vüma-^
Nad on tulnud mõõga ja ristiga, latuurriigi võimu ideoloogilised, sel aastal veelgi tõusnud, ulatudes
, Seda päeva pühitsevad eestn po- jala, ratsa ja laevadega, 1940-ndal almsed on omaaja üleelanud. 25 protsendile sõlmitud abielude
liitvangid Venemaa vanglais ja aastal tulid venelased soömusmasi- Need on töölisklassi liikmed, kes ä r ^ Kuna abielulahutused too-
Siberi sunnitöölaagreis. ka meie nate, kahurite Ja kuulipildujatega, on Jõudnud oma kannatuste ääre- väd enamikus kaasa suuri tragöö-jätkame
seda väärikat traditsi- Pommilennukid heitsid 1944. aas- le. Need ei kanna püssi seljas, nen- diaid, purunenud iUusioone ja har-oonS.
tal meie linnadele hävitust ja sur- de võim tuleb rahva üksmeelsest' moonilisest perekonnaelust väljalü-
On õnn, et oleme suutnud säilita- ma. Kõik lepingud, mis nad sõi- vaimust. Kas meie oskame lugeda litatud lapsi, siis on hakatud uuri­da,
arendada ja edasi anda oma misid meiega bn nad alatult murd- nende, ajaloo teetulpadele märgi- ,i,a, kes on- abielulahutuste ürita-lastele
need vaimsed väärtused, nud, ^ tud sündmuste kirja ja oskame niisel aktiivsemaks pooleks — kas
millised eestlastena^omame. Neid Vöne vallutajad ehitasid okas- vastavalt suunata oma rahvuslikku mehed või naised,
ei saa keegi meie käest võtta! traataiad ja miinivööd Eesti Vä- tööd Ja koondada, selleks oma Selle omapärase ringküsitluse
Meie rõõm on, et meil oR-isa- barüpj põhja- ja läänepiiridele, jõud? ^. tulemused on üllatavad — aktiiv^
maa, kauge kuid armas, maa, mis Nad '^hävitasid Vabadussõja kan- Ka eesti rahval on elu alalhõiu semad' võitlejad abielukütkest va-kuulub
eesti rahvale ja on meie ggfaste ausambad, mõrvasid tu- tung. Rõhumine on kestnud liiga banemiseks on naised, mitte nre-pärisomadus.
Ka õigust sellele handeid, küüditasid kümneid tu- kaua. Eestlane on oma kodumaal hed, nagu seda seni üldiselt arvati,
maale ei saa keegi meie käest võt- kandeid jä lukustasid kogu rahva tehtud teisejärguliseks kodanikuks, yeel kolmkümmend aastat tagasi
ta! Tana kinnitame oma usku ja ,,suurde vanglasse", mida tuntak- Vallutajad ja valitsejad peavad end ©leks sellise väite esitaja üleolevalt
lootust Eesti riigi ja tema rahva Nõukogude Liidu nime all. härrasrahvaks! Vägivald, ebaõig- naerdud, kuid nüüd on see
igavesse püsimisse! Kuid ajalooraamat jutustab, ka lus, ja eesti rahva elusoonte lõika- ringküsitlustega kindlaks tehtud ja
Täna me kavandame uut' töö- sellest, et võõrad on tulnud ja mine: eesti rahva keeleline ja kui- uurinri^^ korraldajad on veendu-aastat
selleks, et meie üsk ja loo- võõrad on läinud — Eesti rahvas tuuriline mõrvamine on kestnud nud, jet nende järeldused on õige_d
tus kord täituksid. Töövõimalused on aga jäänud püsima! liiga kaua! ja. ei lähe märgist mööda. Nii kin-vabadele
eestlastele on selleks väga Eesti rahva Juured on tugevalt Eesti rahvas ei suuda enarn nitavad ankeedi korraldajad, et.
— ' sügavalt meie põlise isamaa hambad risti taluda KGB^^^^
pmnas. NKVD julma terrorit. _ _ ^ elulahutüste algatajätefe^
matusse kirjutati Vabadussõja või­du
säravad leheküljed.
. Seda , päeva oleme pühitsenud
64 aastat nii kodumaal kui ka
võõrsil.
avarad.
Välis-Eestil on
rahvale Inimõiguste saavutami-
Lugege kaks korda mdahs Ilmuvat
^ JABA EE%lLA%r — shukam ]a odavam
eesfl a\a\eM vabas maailmas!
iiiPcanrfpH n^pa,n«P« hpifinfiP* 1^^^ ja jälle on tuhast ja põrmust Endised poliitvangid ja paljud protsendi ulatuses naised, kuna v.T^Lu^^h^^L T p p V t i tõusnud uued põlvkonnad ja Eesti teised isamaa pojad ja tütred abielumeestest ainult 33 protsenti
iLesn rugiie vaoaause ja eehu ^^eks loonud! astuvad rahva inimõiguste ja soovivadi oma abielupartnerist lah-
Tänapäeva ajalooliselt tähtsaid Eesti iseseisvuse nimel võiflusse. tl; saada. Ülejäänud W küsitate
sündmusi jälgides kogeme, et' Eriti'on see haaranud Eestis nopri. ^ ei osanud küsimusele kindlat
Just Toronto eestlaskonnal kui ar- „suurde vanglasse" heidetud rah- Nad ütlevad, et vabadus kaob küll ^gg^^^^ anda ja arvasid, et lahku-vurikkamal
vabas maailmas on vad oma ahelaid raputavad. Va- päevast-päeva kaugemale, ^ vabane- mmek oli tingitud mõlema poole
täita suur ja oluline osa vabadus- bädusvõitluse tuled on süttinud mine aga tuleb tund-tunnile lähe- go^vist.
võitluses, kultuuri ja vaimuvarade Balti merest Musta mereni ja male! ' ' ..... Ankeedimeistrid tulid oma kü-säilitamisel
ja arendamisel. Berliini müürist Hiina müürini. • Kui rahvalt tahetakse, röövida ta gimusi esitades veel testelegi huvi-
Siin alustati 1972. aastal Üle--Eesti Vabariigi aastapäeval süm- identsus, siis kerkivad' rahva hui-. j^vatele järeldustele. Nimelt selgus,
Inaairmsete Eesti Päevade tradifeboliseerivad vabadusvõitlust, eesti gast selge pilgu, kindla^sihi ja jul- et noored abielupaarid panevad
sioon. 1984. a. on Toronto .'eest- noorte poolt süüdatud küünlalee-'ge meelega rahvajuhid. Selline j^ooselu katsumustele kindlamalt
laskond taas avamas oma külalis- gid Julius. Kuperjanovi haual Tar- mees. oli Eesti Vabariigi president laastu kui need paarid, kes juba
lahked uksed maailmas läialipilla- tus ja sini-must-valged lipud,- mis Konstantin Päts, niisugused k^rt-j^nj^jgi^-ond aastat või üle selle;
tud - .eesti tütardele, ja poegadele, sel päeval meie,^isamaa karges tuu- matud isamaalased on ka tänapäer abielus on olnud. Samuti ilmnes
Selle suurürituse ettevalmistami- les lehvivad. vai Eesti vabadusvõitluse rindele jmvitava. kõrvalfragmendina, et
seks soovivad Ameerika ühendrii- „01eine kaua vaikides talunud astunud. Meie rahval on jälle ni- p^jj^^ mehed olid väga häiritud,
Tcide eestlased palju Jõudu ja edu! talumatut" kirjutatakse Eestis il- mega ja nimeta kangelasi.^ Mätik, j ^ j - naised avaldasid soovi lahku
: Meie maa geograafiline asend munud Nõukogude Liidu Demo-Kiirend, Niklus, Kalep, Niitsoo ja minemiseks ja suurem osa neist
Soome lahe ja Läänemere kaldal kraatliku Rahvarinde • üleskutses, paljud "teised. Vabadusvõitlejate olid isegi haavunud, kuna nad olid
vangistamine Eestis ei ole kustu- kindlal arvamisel, et nad polnud
tanud vabadüstõrviküt, vaid selle oma abielu kestel midägPvil- ^
leek muutus veelgi valgemaks, j ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ ^- V . •
Eesti vabadusvõitlejad on
riiaailniiale demonstreerinud,
rahva inimõigused ja iseseisvus
tähtsamad kui nende;: oma
heaolu; J juseks. Sotsioloogid arvavad, et
Raudsesse eesriidesse on nad ^^üd ei ole lahutuste peamiseks
ÜLEMAAILMSE EESTI KESKNÕUKOGU TÄISKOGU, raiunud avad ja augud ja meile ei põhjuseks enam „noorem rivaal"
teadmises, et perekond on rahva ja ühiskonna kindlaim alus; |a ole teadmata vabadusvõitlejate ^gjj iseloomude sobimatus.
V e e n d u m u s e s, et eestlastel eriti võõrsü ota tähtis ja tarvihk hoi- ^^"^^ «| T''^
da ja edasi kanda kodumaalt kaasa toodud eesti eluviisi p Raudse eesriide avadest valgu-eestiperekonnaningkodutraditsioone,
^LS^rm^^^^ v^^^nL^S^^^^^^^
<5)tsii!stas nende eesti elmi väärtuste tähtsuse esie tõstmiseks mää- eluähelaid teatud mehega enam
rata aasta 1982 eestlastele kogu maailma uSatiases PERE- Tänapäeva moodsad sidevahendid j^nda^^^e^
KONNA JA KODU AASTAKS. kirjade paljundamistehnika on henduseks lahkuminek.
Ülemaalhnne Eesti Kesknõukogu kutsub eesti organisatsioone, S^ogu» j^^/^^^^^^^^ ' » d f jfS 25. jaanuaril Moskvas 79-äasta.
dusi ja Iga eestlast aitama mõtte, sõna ja teoga kaasa KODU M ^^^^ selt surnud poliitbüroo liige Mihaill
PEREKONNA AASTA eesmärgi saavutamiseks, ^ •, Eestist õn saabunud vabadus- Suslov ei kandideerinud Kremlis
m e e l e s p i d a d e s, et ka meie, igaüks üksikult Ja kõik üheskoos, võitlejate üleskutseid, memorandu- kunagi võunuredeli kõige -kõrge-oleme
ajaloo-käigu poolt määratud eesti elu hoidjateks ja meid, proklamatsioone, apelle ja mai pulgal asuvale kohale, kuid
l?oc•;<^,.^; - i ' • a v a l i k k e kirju. Permi sunnitöö- tteda peeü selleks meheks, kellel oK
teti tuleviku ehitajateks. . - ^^^^^.^^ .-^^.^ ^^Ija Tiit väga palju kaasa rääkida õige kan-öeMeparast
sus, Ülemaaümse Eesti KeslcnoukogE mmel ja volitusel Madissoni avalik kiri, kus ta ühi- didaadi leidmiseks sellele pulgale
nmg Eestlaste Kesknõukogu Kanadas toetusel kuulutan käesole- neb ajaloolise 1979. aastal kirjuta- tõusmiseks. Selle mõjuvõimsa po-ya
aasta . tud Balti apelliga. sitsiooni oli askeetliku välimusegai
PEREKONNA lA KODU AASTAKŠo ' -. f jär? Tk. 7) ^ , . • ^j^^
I
Nr. 18
N
6. ja 7.|
dr.
13. jal^
. dr.
taür,
Kom
ja tag£
lov en(|
mi idel
nõudJE
pooldaj
jäte ja|
jarool
Mihj
pealiskj
gav,
suurte
Staiinij
sellest
büroos
kõrgei
võimul
Susi
kommi
aastail
hanovil
institui
karjääj
1939.
ka kuil
mitce
inasõji|
rinde
liige j^
tisani(
parteil
Rüe
Leedi
li pe;
vabai
decriil
„teeiij
lovi
das
sekrei
aastal
poliitj
Sui
telgil
niit il
oleksi
nevi
lovi
olel
limis^
de
Brezl
süm!
lähei
Brezl
vägaj
Olul
liitbi
Uil
aastt
ne
Brc
Brc
Tsh^
vad
>m
kul£
vetti
võil
S|
vadi
pei
lõvil
lütil
tooi
pollj
ke
väli
sed
sool
tena
V (Järg lk, V
AnI
ja
vai
no(
kai
sa£
üll