Vaba eestlane , April 10, 1980

              Nr. 28
VABA EESTLANE neljapäevai, lo. apriUil 1980 — Thursday, Aprü 10, 1980 Nr. 28
IKANBJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos.
1 PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hamies Oja '
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. M6J 3M7
ITELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiooE) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19-50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $5S.--5 poolaastas $30.50
ja veWaadaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, ptmlaas-tas
$21.— ja veerandaastas $11.-. Kiripostiga USA«s: aastas
$61—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.- V
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastas
$36.—ja veerandaastas $19.—. i
Aadressi muudatus 50 c, — üksiknumbri Mid 45 e.
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecumsÄ
Toronto OM.M6J2H2
Moskva olümpiamängude boiko- dest Ilma jäämiae ja majanduslik
teerimise küsimus on viimaste nä-| pankrot, siis tõmbus ka Olümpia-d^
late Jooksul takerduma
vagal kõikuvale pinnale. Praegu ei
®Ie veel kaugeltki selge ku! palju
riike Ja olümpiakomiteesid toeta
vad ÜhendrüMde president Carteri
l algatust eeloleval suvel toimuvate
mängude boikoteerimiseks Ja pre­sidendil
on ilmselt piikide murd­mist
Isegi ÜhendriiMde oma olüm­piakomiteega,
kes suhtub Jahedalt
Carteri boikoti aktsiooni ning kõi­gub
1 otsustamisvõimetidt boikoti
toetamise ja selle hülgamise va-
Saika olukord valitseb praegu ka
paljudes teistes riikides, kes ei ole
veel selgelt oma seisukohta Was­hingtoni
algatuse toetamiseks
lehdannd. Viimaste andmete
selt läheb Carteri aktsiooniga
i kindlalt kaasa nmbes 30 rüki, kuid
teised- vangüvad veel kahe võima­luse
vahel ning ei söanda oina sei­sukohta
sõnaselgelt Ja töökindlalt
väljendada. Nende kahtlevate Ja
kõhklevate hulgas on ka terve rida
aümekaid lääneriike eesotsas Lää-ae-
Sak§amaaga Ja lõpetades Kaha-vdaga.''.
Olümpia boikoti küstmisse päeva-jkörrä^
e kerimisel võime konsta­teerida,
ei boikoteerimise küsimus
leiab eriti tugevat vastuseisu osa
sportlaste Ja spordijuhtide hulgas,
mis on tingitud paljudest teguritest
—egoismist, naMvsusest, poliitilise
aabitsatarkuse puMumlsest ja kogu
küsimuse käsitamist valeeeMustel.
Paljud sportlased küsivad isekalt,
miks peavad -nemad kogu elanik­konna
hulga üksi kannatama kuna
teisi see küsimus ei puuduta ega
neid ei huvita. Piltlikult öeldes on
see umbes sama olukord kuld tule-õnnetuste
Jaüleujütnste all kanna-ilavad
inimesed hakkaksid nõudma,
©t ka kõik teised peaksid samal
määral saama saatuse nuhtluse
osalisteks. Olümpia boikoti puhul
inustatakse, et riigis pole elanikud
l kunagi võrdses olukorras, alati pi­gistab
iifiel king rohkem kui teisel
la praegu tuleb riiklikes huvides
ohver kanda tippsportlastel.
Olümpia boikott ägedas vaielus-tuhinas
kiputakse sageli ka võrdle-
• ma venelaste invasiooni Afganista­ni
ameeriklaste sõjalise aktsiooni­ga
iVietnamiš. Sellise võrdluse too­mine
näitab Inimeste
polütilistes küsimustes või
Inimeste sihilikku rakendamist N.
Liidu propaganda vankri ette. On
kurb konstateerida, et läänemaail­ma
paljude kommentaatorite hul­gas
leidub isegi neid, kes peavad
venelaste okupatsioonijõuäude sis­setungimist
Afganistani „väikesek§
tähtsuseta vahemänguks" ja arya-vad,
et Moskva vastu tuleks vastu­abinõusid
rakendada alles süs kui
on tegemist ,jtõelise ohuga" maaiS-
;marahule.
• Säma.kõikuv Ja.otsiv hoiak, mida
i^eie näeme mitmes lääneriigis,
•valitseb ka Kanadas, kus valitsus
IBI ole seni oma seisukohta olümpia
boikoti küsimuses avaldanud. Ka­nada
Olümpiaühing Ja tema majan­dusliku
killje eest hoolitsev Olym-pic
Trust of Canada on sattunud
omavafiel teravasse vastuollu, kuna
ühing pooldab mängudest osavõt­mist
Ja trust on sellele vastu. Kuna
ühingut ähvardab toetussumma-iihing
teataval määral tagasi Ja jät­tis
otsuse tegemise Kanada valitsu­se
hooleks. Valitsus omakorda asub
ikka veel seisukohal, et ta Järgneb
teiste lääneriikide eeskujule, mis
Jätab kahjuks mulje, et Kanadal
i-agiuaseiia Ameeiiüa ühendrii- ta iaenukinda lääneriikidele. Kuid
kiües elav vene küaauik Alexauder isegi üma selle lepitusaktsioorüta
bülzüeuitsüu on ule pikema aja- kujuneb hästirelvastatud Hiina
vaiiemiku jälle häält tõstnud. See- Ühendilikidele ja teistele läänerU-koid
on ta võtnud oma vaatlus- kidele tugevaks vastaseks,
orbüti Ühendiükide lähenemise Kujanikul on väga teravaid kri-kommunistiikule
Hünale, mis te- tiseerivaid sõnu ütelda ühendrii-ma
arvates on andestamatu viga, Idde endisele välisministrile Henry
kuna kommunism on kõikjal ühe- Kissingerile, Ühendiükide endis-sugune
ning maaümas ei leidu tele saadikutele Moskvas AvereU
" ' . . _. -i—Harriman'Ue ja George Kennan'ile
Ja Harvardi ülikooli vene ajaloo
professorile Richard Pipes'ile, kel­le
arvamistel ja teooriatel on suur
mõju Ühendi-iildde avalikkusele.
Solzhenitsõn on eriti kuri ajaloo­lasele
Pipes'ilej kelle tõlgenduste
kohaselt kõik N. Liidus esinev
kurjus ja õelus baseerub vene or-ja-
mentaliteedile ja vene vanadele
traditsioonidele ning mitte nii­võrd
kommunismile. Kirjaniku ar­vates
võimaldab selline mõtlemis­viis
rajada teooriaid, et kommu-nism
ei oie ohuks läänemaailmale
ning et meie võime vabalt vilje­leda
senist detente polütücat, luues
kommunistlike rilMdega südamlik­ke
sõprussidemeid ja arendades
nendega kaubavahetust. Selline
hiÖtlemisYÜs on kirjaniku arvates
suureks kergenduseks ka liberaali­dele
ja radikaalidele, kes on and­nu^
tõhusat toetust verisele kom­munistlikule
rezhiiinile.
„parema" kommunismi varianti.
Kommunism Imi ideoloogia basee­rub
terrorile ja sellest tulenevalt
ei ole võimalik ühel Ja samal pla­needil
elada koos kommunistlike
rezhilmidega, ütleb kirjanik.
Soltzhenitsõn võtab Ühendriikiäe
välispoliitika vaatluse alla kaalu­kas
välispoliitUisi probleeme käsi­tavas
ajakkjas „Journal of Fo-reign
Affairs", kus ta mainib, et
ameeriklased on teinud oma välis­poliitika
kujundamisel 35 aasta
kestel suuri vigu ning nüüd jätka­vad
nad sama hullumeelset poliiti­kat
kui nad kasutavad Hiinat kait­sekilbina
N. Lüdu vastu. Ta ütleb,
et kommunistlikud rezhiimid Kü­nas
ja N. Liidus võivad lõpetada
üleöö omavahelised tülid ja visa^
peab ^vajalikuks
oma mnüiat sei-sukolta.
• '
•Ja meie vabadusvõitlus seoses
ati korraldamisega N .
okupeeritud Eesti pea­linnas
Tallinnas? Kahjuks ei ole
meie suutnud praegust rahvusvahe­list
pinevust seoses olümpiamängu­de
hoikoteerlmise ettepanekuga
soodsalt Ja Jõuliselt ära kasutada.
Meie oleme kuulnud mitmel puhul
deMaratüyöeid seisukohti, et pea­me
ernie olümpiamängusid tegema
kõik, et Juhtida tähelepanu olüija-piamängude
ühe osa korFaldamlse-ga
okupeeritud riigis. Meüe peaks
Juba ammu selge olema, et märgu­kirjade
kirjutamine valitsuse liik­metele
ja parlamendilükmetele ei
anna vajalikke tulemusi, kuna pal­jud
neist kirjadest lähevad enne
prügikasti kui nad soovitud isiku
silmade ette jõuavad. Peame kat­setama
dramaatUisemaid, silmator-kavamäid
ja laiemaid hulki haara­vamaid
meetodeid, miltedest üheks
oleks lehekülje suuruste hästi läbi­mõeldud
ja silmapaistavalt kujun­datud
vastavate läkituste avaldami'
ne lehekülje suuruses formaadis
paaris Kanada Ja Ühendriikide ^nu-r^
mas ajalehes. Oleme seda moo­dust
Juba mitmel korral varem
„Vaba • Eestlase" veergudel soovi­tanud
Ja propageerinud ja kordame
seda olukorrast tingituna järjekord
selt, kuna aeg Jookseb kiiremini
edasi — varsti on suvi käes Ja meie
oleme peale sõnade ja deklaratsi
oonide väga vähe teinud, et kasuta
da erakordselt soodsat rahvušva
helist momenti: oma yabadusvõltlu
seks.. ^
Kahtlemata maksab selliste kuu­lutuste
avaldamine palju raha ,kuld
meie oleme küllalt jõukad, et neid
kuulutusi välja maksta, eriti veel
kui meil on selle aktsiooni teosta­misel
abi loota läti Ja leedu rahvus-gruppidelt.
Meie vabadusvõitluse
organisatsioonid peaksid eriaktsioo-ni*
korras hakkama hankima ja ko­guma
nende kuulutuste avaldami­seks
sumMäsid ja tegema seda kii­relt
enne kui suvi Ja olümpiamän­gud
meid passüvsete pealtvaataja­tena
tabavad. Kõigi eelduste koha­selt
peaks selle aktsiooni toetami­seks
iga eestlane oma panuse and-endal
ei ole selles rahvusvaheliselt rahvuslikus iseolemiseks ja eesti
kultuuri viljelemiseks eestiainelise
õppe- ja uurimistöö ergutamist ja
senisest suuremat toetamist, eriti
esile tõstes vajadusi eesti keele,
ajaloo ja 'ühiskonnateaduste vald­konnas.
2. Konverents soovitab tungivalt
kõikidele isikutele ja organisatsioo-nidele
toetada teaduslikke instituu­te,
arhiive jä raamatukogusid nen­de
töös olulise eestiainelise mater­jali
kogumisel, säilitamisel, uurija­tele
kättesaadavaks tegemisel, pub­litseerimisel
ja informatsiooni va­hendamisel.
Suuremaks, kuid siiski
kiireloomuliseks eesmärgiks t Ä
seada kapitali kogumist, mis vaja­lik
eestiainelise professuuri loomi­seks
miõne ülikooli juurde.
ENDEL ARÜJA,
(Tartu Instituut)
1. Eesti Kultuurüooming kõikides
faasides peah säiluma ja arenema.
Eesti keel, kirjandus, kujutavkunst,
muusika, etnoloogiline looming on
olulised vahendid meie säilumises
rahvana ja meie vabadusvõitlustesi
Seepärast on ka eesti pagulasperi-ood
tähtsaks osaks eesti rahva kul­tuuriajaloos,
2. Eesti rahva kultuurivarade ko^
gumine, korraldaniine ja säilitami­ne
ühise koguna on hädavajalik tu­levatele
põlvedele. Oleviku vahen­dina
on eesti kultuurivarade ole­masolu
tähtsaks teguriks meie rah­vusgrupi
tutvustamisel ja esitanii-
SeL, ;• . . ;
3. ühise kultuurikodu-muuseumi
asutamine on tungivalt Kvajalik
meie pagulasloomingu ja ajaloo va­rade
talletamiseks. Need oleks:
kirjandus, kunst, muusika ja etno­graafia,
raamatu- ja noodikogud,
heliplaadid, margi- ja rahakogudj
fotod, filmid ja dia-programmid,
maakaardid, ajaloolise väärtusega
dokumendid, arhüvimaterjal jne.
4. Meie noored talendid on eesti
tuleviku; kultuurisaädikud. Seepä­rast
peabki toimuma eesti noorte
rakendamine loomingulisse tege­vusse
ja nende aineline ja moraal­ne
toetamine selles, Näide: stipen­diumifondid,
noorte talentide kont­serdid,
tellimistööd noortelt kom­ponistidelt
jä taidureilt, filmilavas-tajailt
ja kirjanikelt.
V 5. Meie kultuurüoomingu tutvus­tamine
väljaspool eesti ühiskonda
on tähtis välisvõitluse relv meie
vabadusvõitluses.
6. Eesti kunstide keskus raken-dunult
sellesse töösse vajab meie
ühiskonna täit moraalset ja ainelist
toetust, et see"toö seisma ei jää.
STELLAKERSON
(Eesti Kunstide
2. Pidada soovitavaks, et asutu­sed,
organisatsioonid j a isikud tõm­matakse
koostöösse, et nende ser
niste paljude väikeste stipendiumi­te
asemele loödakse ühine üks või
mitu suurstipendiumi eesti keele ja
rahvuslike teaduste alal. Paluda
EKN rahvuskultuuri komisjoni kü­simuse
koordineerimist pmä peale
võtta.; ; •
3. Eesti Organisatsioonide konve­rents
peab tarvilikuks ja aiinab
oma tunnustuse Eestlaste Kesknõu­kogu
juures asuva, 1961. aastast
töötavale Eesti Keskarhüvile Kana­das,
kui keskusele, kuhu koondada
ülekanadaiiselt arhivaale ja trüki­seid
igakülgse eesti aktüvsuse koh­ta.-
•
Eesü Organisatsioonide Konve­rents
peab soovitavaks, et kõik or-ganisatsiponid
saadaksid oma ma­terjalid
Eesti Keskarhüvi talletami­seks,
läbitöötamiseks ja korralda-miseks.
v'--
- E . , ANTIK-- •
Eesti Keskarhiiv Kanadas
1. Konverents leiab, et Järgmise
kuue kuu jooksul on vaja korralda­da
eesti rahvuskultuurilise tegevu­se
tööpiäevi, mis looks võimalusi
konkreetsete sammude ettevõtmi­seks.-'
'•
Selliste tööpäevade põhimõte
oleks teenida eesti globaalset iihis-konda
maaüma mitmekultuuriHses
pudis..
2. Selliste tööpäevade siht oleks:
1) lahendada konkreetseid ettenäh­tud
probleeme ja 2) avastada uusi
konkreetseid vajadusi moodsas
maaümas.
3. Selliste tööpäevade korraldav
toimkond oleks nioödustatud EKN
Kahtlemata on Solzhenitsõnil
õigus ,et kommunism jääb ikka
kommunismiks — ükskõik süs,
millise võõbaga ta end katab.
Mäng Hiinaga ja kommunistliku
Hiina varustamine moodsate rel­vadega
on kahtlemata ohtlik nmg
sellel võivad olla väga kaugeleula­tuvad
tagajärjed. Võimalusi on
sün mitmeid. Näiteks tulevase
võimaliku sõja korral võivad Hii­na
ja N. Liit kokku leppida ja
alustada läänemaaüma vastu hä­vitavat
rünnakut. Teise variandina
võivad läänerügid koostöös Hiinaga
N. Ludu lammutada, kuid siis võib
tekkida olukord, kus Hiina on kas-rahvuskultuuri
komisjoni poolt, är- J vahud võimsaks suurjõüks nmg
yestades eesti kultuurilistes organi-1 hakkab omakorda ähvardama
satsioonides leiduvate võimeliste'läänemaailma. See kõik meenutab
Teist maailmasõda, kus lääne­maailm
ja N. Liit iÜüses koostöös
purustasid Hitleri Saksamaa kuid
selle varenietele kerkis lääne­maaüma
abiga võimas N. Lüt, kes
niMid ähvardab kogu niaaUma.
Kuid Solzhenitsõn peab siiski ar­vestama
fakti, et praegu ähvardab
suur oht N. Ludust ja mitte Kü­nast.-^
>•
isikutega.
ANDRES EAÜDSEPP
(Estonia Segakoor)
Eesti Organisatsioonide Konve^
retits juhib töhelepanu alkohoU, ni­kotiini
ja uimastusvahendite tarvi^
tamisehädaohtlikkusele.
:y.. E.-ALEVE .
„National Geogxaphfc"(apriU 1980) avaldatud P-VešIM
tusest ,,Ileturn to Estonia'^ andis ,»y£^ba Eestlane" lühikese kokku­võtte
ja hindasime selle objektüvset ainele lähenemist. Nagu nüüd
on selgunud ön probleemid aitildiga seoses ol^^^ siiski suured.
Juba ajakirja juhtkirjanik GUbert M. Grosveuor räägib artikliga
seotud seisukohtadest, mis valgustavad kahte maailma, aga ka nõu­kogude
maailmapolütOist suhtumist ja katset igal samMiil oma
sijaloovõltsimise toimingui ka teistele
Meie süüdistame alati lääneriike
passiivsuses, saamatusiBs Ja minna­laskmises.
Kas nüüd enne olümpia­mängusid
tekib olukord, kus meie
peaksime Iseendi vastu samasugu*
sed süüdistused esitama? Ärme
unustame, et praeguseid soodsaid
rahvusvahelisi olukordi meie prob­leemide
esitamiseks tekib väga
harva. Kui meie need kasutamatult
mööda laseme, süs ei anta seda
meile võibolla kunagi andeks. Nüüd
on ae'g tegutseda teeme seda. Ja
kui kellegil On paremad ideed kui
kuulutuste avaldamine suurajaleh
sits on ka me^ teretulnud...
G. M.Grosvenor küsib, kasi on
õige nagu teadlased väidavadv • et
ajalugu on kirjutatud võitjate
poolt? Juba rocana riigijuhid sidu­sid
oma sugupuu ühe või kahe
jumalaga, et selle kaudu surema-tust
saavutada. Läänekultuurüe on
jäänud proovitempliks, et usutak­se
mineviku olevat tuleviku pro-
: •••ni;.;;;.^;:.;'
1. Tunnistada tarvilikuks kavat­setava
muuseumi ja arhiivide alal
juba tegutsevate organisatsioonide
tegevuse koordineerimine ja palu­da
EKN rahvuskultuuri komisjoni
olla selle algatajaks.
„ S e e meenutab kcimmexita^re,
mis me saime Priit Vesüind'i esi-lekutsuva
artikliga tema tagasi­pöördumisest
oma sünnunaale,
Eestisse", kirjutab G. M. GroSve-nor,
y,Me feüsisune teadlasÜt, et
nad kontroUiksid fakte Eesti
N.S.V.kohta/^:
Enamus lääne teadlasist (nime­tamata
neid tuhandeid veel elus
olevaid, kellele see ajalugu on
perekonna mälestused) nõustu,
vadj et eesti rahvas kannatas
rängalt 1940. aastal Štalini rez-v;.
Mimi,alI,..:v ••. ^.^^
mitmed tuhanded vangistati või
küüditati Siberisse või põgenesid
läände. Aga äijaloolased Eesti
NSV-s nimetasid Mr. Vesilind'! kir­jeldust
sellest perioodist nii eba­korrektseks,
et see on „välja9pool
igasugust krütikat", väites et Nõu­kogude
Liidu võim on maksma
pandud „kohalike tööliste poolt
sotsiaalse revolutsiooniga*' ja et
punaarmee ei mängmud mingit («ä
selles. Lõptiks üks neist väkiab, et
ineie autori aj aloolme vaade on
«avalikult antikommunistlik".
„OIeme teinud oma parima kindr
laks tehes fakte ilma, et määri­nuks
end ideoloogiaga ja nagu ala­ti
seisame selle taga mis me trü­kime.
Mis on. imponeerivaim selles ju­tus
on siiski Eesti rahva vastupi-daMis.
Nad õh olnud teutoon-laste
ja slaavlaste surve all 700
aastat, kui mitte nimetada
Rootsi ja Taani sissetunge.
Saksa rüütlid, Vene printsid, Hit^
leri Wehrmacht, Nõukogude väe­osad
on kõik marssinud sel täsan-dikulisel
ja vüjakal maapinnal ja
siiski eestlased on jäänud eestlas­teks.
Nende ajaloos on midagi
mõtlema panevat", lõpetab G . M .
Grosvenor.
Venelaste samastamine kommu­nistidega
on kahtlemata vahis kü­simus
ning see tekitab kindlasti
vene rahva kaitsjale Solzhenitsõ-nüe
palju peavalu. Ühest küljest
tuleb sumas pidada, et 1917. aasta
oktoobrirevolutsiooni juhtide ja
selle läbivüjate eesotsas oli vähe
venelasi, kuid teisest küljest ei saa
mööda minna faktist, et praegune
pilütbüro koosneb peaaegu täies
koosseisus venelastest, kes suru­vad
alla vähemusrahvad ning ra­kendavad
kõikjal venestamispolii­tikat.
Solzhenitsõnil on õigus kui
ta ütleb, et läänerügid on palju
maha müünud ja järele andnud N .
Lüdu kommunistlikule rezhümUe
ning et nende ainus pääsemine sei­sab
lüdu loomises vene rahvaga
ja teiste allaheidetud rahvastega
kommunistliku rezhiimi vastu,
kuna kommunistlik rezhüm on
suutnud oma agressiivsusega ja
imperialistliku polijtütagä laien­dada
Venemaa võhnupiire kurnan
tes sealjuures Venemaa ja vene­laste
huvides allaheidetud rahvaid.
Ühendriikide polütüised eksper­did
jä Valge Maja sammude ana­lüüsijad
mainivad, et president
Carter on viimasel ajal elanud sel­liste
välispoiiitüiste pmevate sünd­muste
armust nagu seda on vene
punaarmee sissetung Afganistani
ja Ühendriikide saatkonna perso­nali
vangistamine Teheranis.
Need sündmused on hoidnud rah­va
meeled pinevil ja ärevÜ ning
on aidanud presidendü hääli ko­guda
praegu käimasolevatel pre­sidendikandidaatide
eelvalimistel,
kuid need ei ole aidanud paran­dada
Ühendriikides valitsevat
majanduslikku kaost ja pidurdada
Nagu Tallmnast on kuuldud, pä­inflatsiooni,
mis on kasvanud kü-rast
seda kui Priit Vesümd'i artik-, n * j - i
kel saadeti Eesti kotrollüniseks,
kutsuti sellega seoses 18 inünest
KGB-sse ülekuulamisele. (Järg lk. 3)
f.
V
12. jc
751-6141
19. jj
tel. 921|
Stok
STOl
gusid
esindajj
62% hä
kest, TJ
tuli ta^
ressidei
sel sai
ti Laeni
asjaajal
VentselJ
ma vž
Hanssoji
Vh-ge
Mägi,
sepp ja I
Hüjutl
klubi (]
on suuii
saavuta!
järjekoi
Rideri
auhinnal
ma aut
aastal
vaheaei
õhuposti
ESTOI
A. Lell
kast mi
aset Ro(
• se kõrri
seumis
rini.
567ROE
Komi
Gartei
tasakaal
lemata
kiud sel
mused
Samuti
kärpünj
tekib h
kuna d(
jäd ei
ühel n(1
tööpuuc
määrad!
tuste pi
Kuid
ka V
hästi.
Liidu kj
piamärjj
ole sai
kuna ai
lutika
oma ki'|
sed Jii
võisthif-l
... vaese
mul riiJ
Teherail
de sai
se akiri
edasi II
takerdij
asjade
likult
kannat|
litsus }\
ja yalj
seks.
K i i i d l
maiusel
vatsel)
sanktsl
da sai
perdidl
Mainiti
sanktsil
pikemJ
nad ülj