Vaba eestlane , April 10, 1980

              Nr. 28
ineriikidele. Kuid
[epitusaiitsioonita
Ivastatud Hiina
teistele läänerii-
[astaseks.
äga teravaid krl=
lütelda Üliendrü"
sministrile Henry
[hdriikide endis»
tlo^kvas AvereE
jeorge Kennan'ile
)Oli vene ajaloo
[rd Pipes'ile, kel-iOoriateKbn
suur
avalikkusele.
Iriti kuri ajaloo-felle
tõlgenduste
Liidus esinev
iseerub vene or-vene
vanadele
ing mitte nii-le.
Kirjaniku ar-leUine
mõtlemis-lidi
et kommu-
I läänemaailmale
le vabalt vilje-poliitikat,
luues
^dega südamlik-ja
arendades
letust.^ Selline
frjaniku arvates
eks ka Hberaali-ble,
kes pn and-tt
verisele kom-lile.
Solzhenitsõnil
^ism jääb ikka
ükskõik siis,
Ita end katab,
kommunistliku
moodsate rel°
ata ohtlik ning
äga kaugeleula»
Võimalusi on
iteks tulevase
rai võivad Hii-leppida
<ja
ilina vastu hä-eise
variandina
oostöös Hiinaga
, kuid siis võib
s Hiina on kas-uurjõuks
ning
a ähvardama
kõik meenutab
kus lääne-tihises
koostöös
lakšamaä kuid
kerkis lääne-as
N. Liit, kes
ogii maailma,
eab siiski ar­gu
ähvardab
ja mitte Hil=
ine kommu-ata
valus kü-itab
kindlasti
e Solzhenitsõ-ühest
kljest
et 1917. aasta
juhtide ja
otsas oli vähe
küljest ei saa
t, et praegune
peaaegu täies
.'St, kes suru°
hvad ning ra-
!enestamispoIii-oh
õigus kui
ügid on palju
ele andnud N.
e rezhümile
)ääsemine sei-yene
ranvaga
d rahvastega
hümi vastu.
rezhiim on
siivsusega Ja
|itikaga laien-upüre
kurna-
[maa ja vene»
Idetud rahvaid.
filised eksper-tammude
äna-et
president
ial elanud sel-
»iiievate sönd-seda
on vene
|g Afganistani
litkonha perso-
Teheranis.
hoidnud rah=
|jä ärevil ning
idil hääli ko=
l^sblevatel pre=
eelvalimistel,
pdanud paran»
les valitsevat
Ja pidurdada
kasvanud kii-e
aas-
'''ABr\ KKSi L A N P : neljapäeval, 10. aprillil 1980 ^ Thursday, April 10, 1980
i«SiiilliC»iiš
• 12. Ja 13, apr.-dr. T.
7S1-6141,
19. ja 20. apr.
921-7777,
STOKHOLM — Märtsi alul sel­gusid
Eesti Laenü-Hoiü ühisuse
esindajate valimised. Osa võttis
62% hääleõiguslikest koritobmani-kest.
Tervelt 150 valimismaterjali
tuli tagasi, kuna muudetud aad­ressidest
polmid teatatud. Valimi­sel
sai ka seekord enmnääli Ees­ti
Laenu-Hoiu ühisuse esimees ja
asjaajaja direktor mag. Alfred
Ventsel, nimelt 492 häält Peale te­ma
valiti esiMusikogusse Sven
Haasson, Ivar Paljak, Rein Asu,
Virge Hint, Heinrich Mark, Arvo
Mägi, Leo Rannaleet, Rem Fuuh
sepp ja Arvo Horm,
I
958 Broadview Ave. Toronto, Oifc. M4K 2R6
Tel. 465-4650 või 4654659
Pank avatud: päeval 10.00 — 3.00 (esmasp.
Ühenduses on jõud peedeni), õhtul 5.30 - 8.00 (esmasp. ja neljap.)
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE
Informatsiooni saab pangast lahtid^
Kõik uued laenud pn laenuvõtja suima puhul ländlustatud kuni
$30.000.-^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kiudlustatu^
$10.000.-^ ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
Hiljutisel Hollywood, Fla. margi-klubi
(milline oma üle SOOiiikmega
on suurim USA's) aastanäitusel,
saavutas margiveteran Adolph Lell
järjekordselt kõrgeima koi. J.F.
Rideri ,,Best Postal llistory" eri­auhinna.
Möödunud aastal sai sa­ma
auhinna tema Eesti kogu. Sel
aastal esitas ta pärast 6 aastast
vaheaega oma täiendatud i;,Eesti
õhuposti kogti". <
ESTO-SO puhul Stokhölmisissineb
A, Lell ühes R. Hämaraga Ameeri­kast
marginäitusel, milline leiab
aset Rootsi Kuninghku Postivalitsu-se
korraldusel, Rootsi Posti Muu­seumis
11 juunist kuni 14
rim.'"
VÄÄRTUSLIKUM KINK
MAALIKUNSTNIK
S67 ROEHARirPTON Ävfe.Toronto.Tel.488-5895
Montrealis toimus ulatuslikum etnograafiline näitus, mille korraldajaks oma materjalidega oli Toron­tost
siinne Eesti Etnograafiline Ring. FUdil Ene Eunge annab seletust väljapanekute üle madam
GMbert ILandry-Boiviia^lIei Quebectprovintsivalitsuselmmigratsiooniosakonna ametnikule Ja Montreali
Eesti Seltsi esimehele Leida EeMelc, •. : Fotoi.M. Sultson
möödynud tegevysaaštaid
Tänavu on juubeliaasta mitmele eesti skautliknle noortebrganl-satsioonile
Kanadas. Järjekordseks juubilariks on gaidiIipkond„Ra-
Jaleidjad**, kes tähistavad oma veerändšaja-aastalist tähtpäeva eel­oleval
laupäeval Peetri khiku ruumes. „Vaba Eestlane" vestles ven­di
Juubelijnttu lipkbnna vanema galdeif Ene Rangega.
Sl Ci if y s-d e m 0 n strcif s ioon
MONTREAL (VE) -.20/iaärtsil leidis^ M käsitöö- jar^enduskunstihäitus-demonštrafc-siooi,
mis toimus Quebeci valitsuse rahalisel toetusel ja oli mõeldud erirahvuste vahelisele eksperi­mendile,
mille eesmärgiks oli
.meid omavahelisele lälieiaemlsele.
Tänu Torontost ko-hal© tulnud
Eesti Etnograafüise Ringi energi­lisele
esinaisele Ene Ruugel©, ku­junes
sellest ürifošest eesti rah­vuskultuuri
vääriline esinemine
prahtsi^e kultuuri kõrval.
Prantslaste seas on rakendus-kunštnikke
— artesaane — väga
palju, aga eestlastega ühisel näitu-sel-
demonstratsiooml esinemise'ks
-oli nende osavõtt üsna kesine.
oMayaheHne tutvnmin/B Ja teineteisest arosaamine, Mis viiks
(Algus lk. 2)
Carteri pingutused riigi eelarv©
tasakaalustamiseks' aitavad kaht­lemata
pidurdada inflatsiooni,
kuid selle sammu praktilised tule­mused
on veel võrdlemisi kaugel.
Samuti võib eeldada, et eelarve
kärpimisel sotsiaalsummade arvel
tekib Kongressi ägedaid, vaielusi,
kuna demokraatliku partei esinda^
jad ei ole selles punktis kaugeltki
iihel nõul. Ameeriklasi häirib ka
tööpuuduse suurenemine, intressi­määrade
tõus ja tagasiminek töös­tuste
produktsioonis.
Kuid Carteri käsi ei ole käinud
ka välispoliitilisel rindel kuigi
hästi. Tema suur kampaania N.
Liidu karistamiseks Moskva olüm­piamängude
boikoteerimisega ei
ole saavutanud loodetud menu,
kuna aastate pikkune detente po­liitika
on teinud läänemaailmas
oma kahjustava töö ning sportla­sed
ja spordijuhid peavad oma
võistlusi tähtsamateks kui ühe
vaese Ja vägivalla ohvriks lange­nud
riigi ja rahva ahistamist. Ning
Teheranis vangistatud Ühendriiki­de
saatkonnapersonaM vabastami­se
aktsioon ei ole sammu j võrragi
edasi nibkunüd hing on täielikult
takerdiinud. Kui ameeriklased sen!
asjade arengut Teheranis kannat-liluilt
ootasid, siis nüüd on see
kannatus hakanud katkema ja va­litsus
peab leidma uiisi võimalusi
Ja vahendeid vangide vabastami­seks.
",
Kuid millised on need uued või­malused
ja vahendid? yalikuvõi-malused
on väikesed. Cairter ka­vatseb
rakendada majanduslikke
sanktsioone Iraani vastu, kuid se­da
sammu tervitavad paljud eks­perdid
skeptiise naeratusega.
Mahiitakse, et majanduslikud
sanktsioonid võivad mõjuda
pikema ajavahemiku Järele
. Ead üldse
Sellest äritusest
prantslased olid yaiitud Quebeci
valitsuse poolt, saades oma osa­võtu
eest valitsuse poolt hästi tar
sutud, kuid' neil oli oma. kulfc-
' ; r i üsna 'vähe.pakkuda.::
Näitusele saabudes, uksest sisse
minnes oli kohe esimesena vastas
üks prahtslanna» kes töötles ja
müütas lihtsaid tütarlaste kleidi­kesi,
põuesid ja kitleid — tavaline
laadakauip; süs oli üks daam, kes
savitaigna pallist pressis laia koo­gi
mülefookteu keeras üheks nuku
figuriiniks. Süs esmesid üks ema
ja poeg, kelledest ema denionst-reeris
vasele emaüieerimise teh­nikat,
kuna poeg joonistas musta
tushiga maastikumotüve, neid fö^
todelt kopeerides. Peale nende
näitas oma lamsti veel üks mees,'
kes pani paberi vahele mitnievär-vüist
riivitud vahakriidi pwu, se­da
kuuma triikrauaga soendades.
Krndi punt) sulas ning ühines
moodsa 'kunsti moodi omavahel
kokikusulavaisse värvilaikudesse.
seas oli vaiiim#:š S a l m eÄ
poolt kingitud 150-aastane vÖö-
)aifflekute peaärõhk oli ees*
suka-, Mnda- ja vöökirjade
kasutamisel tänapäeval seinaval-pade,
kardinate, linikute j«m.
valmistamisel,
esindatud Marta Sinünäe ja El-friede
Seeblumi poolt. Eriti silma­paistvad
OÜd Vända Isotamnü
poolt valmistatud lillelised pulma-,
saani- ja piilmavoöditekid. Vöid
oli kihnlastelt Elisabeth Argetilt
ja Tüu Kaselt, nägusaid rahvus­like
mütse ja tanusid Etnograafi­lise
Ringi peaikatete kursusest osa­võtnute-
poolt. Puutöid^—^
karpe, taldrikuid, kappasid, piüna-pütte,
kibusid ja õUekapipasid oli
Enn Argetilt, Mihkel Aerüt ja Otto
Ranhamäelt. Nende seas ka Oskar
Tölpti poolt meisterdatud puust
mehine kulp, mis õli võitnud esi­mese
auhinna üle^kanadalisel pen­sionäride
klubide vahelisel võistlu­sel.
Endel Rubergüt oli väljapändid
tema haruldases, ainulaadses kül-metustehnikas
loomingut. Ka de­monstreeris
ta elavat hiivi tekita­vat
ehisnaha töötlemM. Hüda
Härm demonstreeris pisitelgedel
vöökudumist, M Helde —
pikk poU ees — õllekappade val­mistamist,
ning Leida Saar roh­kem
tänapäevast naiselikku tege­vust—
tikkimist, tikandust, hee-jne.
:
olulisemaks osaks oli
Eesti Etnograafilise Ringi esi-eaise'
Ene; Rnnge ettekaimne val-guspütide
saatel,;;
andes üksikasjalikke seletusi ja
kirjeldusi valimiku eesti rahvaroi-vate
kohta.
Näituse-demonstratsiooni kõrval
käis köögis kibe tegevus Eesti
Naisselts Montreaüs . organiseeri­misel.
Kohvi ja iookide serveeri­misel
tegutsesid Tauni Kents ja
Leida Riga.
Eesti rakehduskunsti osas . olid
aga Toronto Eesti Etnograafia
Ringi väljapanekud haruldased,
müliseid Montrealis veel varemalt
näha pole oMud. Väljapanekute
E. Runge räägib, et mõte oma
gaidlipkonnä organiseerimiseks tek­kis
1955. aasta maikuul ja sügiseks
jõuti organiseerimise töödega mi
kaugele, et sama aasta septembris
õnnistati õp. 0. Puhmi poolt „Ra-jäleidjäte''
üpkond ja Eesti Skaudi-sõprade
Selts andis $25 noorele or-ganisatsioonüe
hambarahaks.
Lipkonna esimene vanem oli
Meeli-Änn Tanner, kuni ta pärast
esimest nelja aastat valiti auva-
• • ;neniaks.
Teiseks auvanemaks valiti poetess
Marie Under 1964. a. M. Underi ni­meline
rändtrofee antakse igal aas­tal
parimale hellakesele. Kolmas
auvanem on gaider Klaudia Voiko.
, Möödunud aastate jooksul on ma­leva
juhtideks olnud Lisanne Vaher,
Ene Lüdig, Anne Örunukk, Reet
Vanaselja-Marley, Anne Vüde-
Agur, Monika Haarmann ja praegu
on juhiks Rita Valter.
E. Runge ütleb, et Rajaleidja­te"
nimi on pärit Eestist, kunagi
andis õp. H. Haamer selle nime
ühele noortegrupile Eestis. Aastate
jooksul on pidevalt olnud vanemate
õhtuid lipkonna aastapäevaga ap-rüiis,
Lastevanemad kinkisid lip-konnale
Eesti ja lipkonna oma li­pud.
•
„Rajaleidjaü" on oma osa ol­nud
ka eesti ja mUude rahvaste
gaidide kontaktide pidamisel. 1957.
a. toimus Hahburtonis jainboree,
millest võttis osa ka lady Baden-
PoweU. Sellest sündmusest võttis
psa ka heii juhti „Rajaleidjate"
hulgast.
Nad JagašM Eestit tutvustavat
materjali, krahvinna Bernadotte-le
kingiti Eesti gaidimärk, peo­lauas
oli Ene Runge aga Lady
Baden-Powelli lauakaaslaseks.
Kuid ön tulnud ka muudelgi aega­del
eesti rahvast ja kultuuri tutvus­tada.
HAMILTON (VE) — Pühapäeval Järast Jumalateemstusttohnus
Hamiltonis kiriku all saalis Pensionäride Klubi koosvübimme. Kiri­kulised
tulid peaaegu kõik alla, samuti Sumalateemstusel viibinud
Ja Jutlustanud'Mrtku president W.B^^ :
Aastate jooksul on toetatud inva-lüde,
haigeüe on saadetud pakke,
oldi kaasas Eesti Maja aktsiate
aktsiooniga, toetati Eesti Abista­miskomitee
korjandusi ja on teh­tud
muud abistavat tööd. Kanada
gaidide 50. aastapäeval kutsuti
„Rajaleidjad" sinna esinema ja
hügeltorti dekoreerima. |
Lipkond on andnud juhte ka
gaidmalevale. Seal on „Rajaleid-jaist"
olnud K. Toiko, E. Runge, E.
Lüdig ja praegu Tiia Kütt. Leidub
ka neid, kes on lipkonnas töötanud
senised 25 aastat, neist on E. Rim-ge,
K. Voüco jä I. Paar siiani teger
vad, vümane on olnud põline Up-konna
kassapidaja. '
Lipkond on algusest kuni käes­oleva
ajani osa võtnud kõigist laag-reist.
Suur osa on pühendatud rah-vuslikule
tööle, on tutvustatud eesti
kunsti, kirjandust ja toitugi. Lip­konnas
on selline komme, et iga
gaid, kes abiellub saab kingiks ühe
eesti kunstniku maah. I
Hulk aastaid on olnud aastat! lau­luvõistlused,
kus omä hinnangu
teeb kolmeliikmehne zhürii. Ränd-auhinna
võitjale on M^-A. Tanner
andnud.
Varem öE suurlaagreis ka male­vate
vaheline lauluvõistlus, aga
kiina ,,Rajaleidjad-* olid alati
võitjad, siis teised kaotasid selle
vastu huvi Ja võistlus lõpetati.
Lipkonna töös on kaks korda
koostatud katsejargud, mis on teis­telgi
omaseks saanud. Lipkonna al­gatusel
asutati ka meregaidide ük­sus,
kuid see ühendati uuesti „Ra-jaleidjate"
lipkonnaga.
See on vaid väga konžpektüvne
pilk aastate pikkusele tegevusele,
kus noored on rahvusliku sisu vil­jelemisel
ja emakeeles saanud gai-dikasvatuse,
tnis väliselt on küll
rahvusvaheline, aga sisult on noori
eestlasteks kasvatav.
Insurance
Ägency
23 WESTMORE Dr., Süite 2@0
• Resdale, Ont.' M9V:3Y7' ;
Tel 745-4622
KÕIKIDEKS : ; ..
KINDLUSTUSTEKS
•INSURANCE*'
1.482 Bathurst' St., 4 kori
Hathurst-^ Claif' '
.•••*on kontÖHs 653-7815: |si
: •553-7^16^:
Pärastlõuna avas palvusega abi-praostT.
Nõmmik ning biilalistele
pakuti maitsvat kuuma. puljongit
pirukatega, kohvi juurde kringüt
ja rosinasaiü, kõik valmistatud
Pensionäride Klubi daamide poolt.
Avasõnas esinaine H. Kleiner ter­vitas
kõiki kohalviibijaid — aasta­tes
vanemaid ja nooremaid ning
andis sõna juhatusHikmele L.
Wahtrasele. Kõneleja mainis, et
klubi eesmärgiks on kokku tuua ük­sikuid
inimesi eriti vanemas eas,
et ka need tunneksid endid ühiskon­na
hikmeina. Üksindus paljudele
on teatud mõttes kui karistus.
Kõneleja soovis, et siinses ümb­ruses
kõik töövabasse ikka jõud­nud
kaasmaalased ühineksid pen-vsioHiäride
klubiga. ;
Juhatuslnge pr. Reio Hsas, et klu-bü
on kavas huviringid —, male,
puupõletamine, õmblemine, käsi­töö;
kui on küllalt soovijaid, alus­tatakse
kohe. Kehalisekasvatuse
alal on oma abi lubanud selle ala
. eriteadlane Elsa Voode. Pr. Reio
I tsiteeris ühe kaasmaalase ' sõnu
,,Me tulime süa mandrile 30. aasta
eest, olime küll vaesed kuid meil
oli palju armastust. Nüüd oleme
rikkamad, kuid oleme külmaks
jäänud! Tundke endid kodus,
sest oleme ju kõik eestlased ja sõb­rad,"
lõpetas ta. '.
Riigilt saadud hiljutise toetuse —
IS.522.00 kohta andis
juhatuselüge R. Edari. Toetust tu­leb
kasutada ettenähtud kava koha-selt.
Samuti kirjeldas ta ka pike­malt
kavas olevat Ottawasse sõitu,
mis toimub ^üs kui on küllalt soo­vijaid.
Kavas on üürida buss 40
inimese jaoks, veeta nädalalõpp
Ottawas tulpide ilu nautides ja lin­na
vaatamisväärsusi külastades.
ööhimine oleks motellis Ja kulu
ümmarguselt $50.00 inimeselt.
Reisi täpne aeg teatatakse hU-arvatavasti
mai keskel.
Pr. Reio kirjeldas ka lühidalt esi­naise
Hüda Kleineri tegevust klubi
asutamisest saadik. Koosviibijad
tänasid esinaist suure aplausiga.
Lõpuks oli sõna Torontost abikaa­saga
kohale tulnud arh. G. Laik-ve'lt,
kes selgitas võim alusi Toron­tosse
pensionäride kodu ehitami­seks.
Istuti veel kohvüaüas kops, levi­tati
liikmefcaarte ja anti selgitust
mitmesuguste teiste ringide kohta
kui on .kfiiUalt huvüisi. Klubi liik­meks
võib astuda juba 60 aasta­selt.
Järgmise kiriku ringkirjaga
saadetakse Pensionäride Klubi te­gevuse
kohtan täpsemaid andmeid.
Koosviibimine lõppes üksmeeles
ja lootuses, et selle uue organisat­siooni
juurde koonduvad kõik need,
kes on igapäevasest tööprotsessist
pealetormavate eluaastate tõttu ee­male
liljuti jagas Academy of Canadian Cmema 1979. a. loodud filmide
eest mitmesuguseU aladel auhindu, mida nimetatakse kanada „0s-car'iks".
See suur au langes osaks ka eesti näitlejale Rudolf Lipule,
kellele anti parima näitleja auhhid lühiflmi „Revolution*s Orphaus"
(Best.Mdil Rudolf lipp. >^em •.; ; •
(Järg lk. 3)