1977-07-19-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Wr. 53 ¥ABÄ EESHiÄNE teisiptoäl, 1^. juisilil Tuesday. July 19, 1977
itimilillÜ
• EELK TORONTO
VANA ANDRESE KOGUDUS
Carltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Taul
17 Frank Crelsc.
Toronto 176
Tel. 656-5248, kirik 923-5172
JUMALATEENISTUS pühap
24. juulil kell 6 õ.
EESTI EV.-LUTERI USU
fEETRI KOGUDUS TORCfNTOS
8i? Mt. P l e a ^ t Rd., Toronto
M4P 2L1. Kiriku tel 483-5847
öp. Oskar Puhm
84 Dinnick Cres., Toronto
I P N 1L8 tel. 483-4103 I
JUMALATEENISTUS püliap.,
24. juulil kell 11 honmiilLul.
ÕPETAJA KÕNETUNNID nelja-päeviti
kl. 6—S õhtul.
JÜUUS asendab koguduse õpe.
t^jat Tõnis Nõmmik, tel.
483-2478. '
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Church, 45 Davenport Rd,
Juflustaja H. Ilüdmik
P. O. Box 234, Toronto 18. Oat.
• Tel. 233-5390
USUSÕNUMI RAÄDIOJUMALA-TEENISTÜSED
igal pühapäevaa,
homm. kell 9.30—10.00 lainel
CHIC-790 kc.
Eaadiojutluse teema 24. juulil:
,3ÕNA JA PALVUS'*..
Hihap., 24. juiüil keOi 3 p. 1.
JUMALATEENISTUS. Jutlustab
dr. Mant Leesm^, tunnistusi.
MAARJAMAA kirjastusel ilmy
Hind
TORONTO KOLMÄINU EESTI
EV.-LUT. USU KOGUDUS
Kirik: 619 Shjerboume St.,
Toronto (Sherboumel allmaa-jaam
on kiriku kõrval),
õpetaja Ö. Gnadenteich,
112 PaJüngbröoik Rd.,
Šcarborough, Ont.
Telefon 698-7977 või 7^6-7853. i
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
24. juulil keia 5 p. 1.
õpetaja on puhkuse j ajal vajaduse
korral kättesaadav koguduse
esimehe hr. E. Lepiku kaudu,
tel. 284-4191 või otseselt 1-519-
371-0068.
õpetaja kõnetunnid oh iga kuu
teisel esmaspäeval kella 6 - ^ kiriku
kantseleis, telefonil 921-9417.
Augustkuul on jumalateenistused
pühapäeval 18. ja 28. augustil.
: •
Septembrist peaie jätkuvad jumalateenistused
igaJ 1., 3. ja 5.
pühapäeval kell 1.30:
Laupäeval avati Muskpkas suurlaager Kotkajärve '77 rohkearvulise osavõtjaskomnaga. Pildil:
Äbipraost T. Nõmmik paraadil avapalvust pidamas. Tema seljataga laagri juhtkonna rivi. Vasakult
teine Liis Juske,E. Soomet, S. Kask, M. Sihn, G. Mitt, mikrofoni kohal I. Nippak, Tiia
Kütti ja E. Äleve. Foto:- Tommy Pebtersson
^.VÄNCOUVER (V. E.) — Kohalik õhtuleht. „The Sun" märgib 5.. juuli numbris, et Vancou-veris
elunev Sandra Eomanov, 37 a., kes paar päeva varem oli lasknud oma abikaasa surma-kuulutuse
avaldada, ütleb, et tema abikaasa oli vene keisri Nikolai 11 poeg. Sandra Eomanov oli
ütelnud ajakirjanikele, et ta kasutas oma abikaasa täielikke tütleid sunuakuulutuses, „kuna ta oli
nende kandjana sündinud — ehkki ta seda saladuses hoides elas — siis vähemalt ta võis surra nende
kandjana". Pr. Eomanov oli.öehmd, et ta kirjutab raamatut oma abikaasa elust, milles ta ka
VenemaMt põgenemiskäiku kirjeldab, samuti tema kodust elü, tema polütilisi mõtteid j a tuleviku
perspektiive. Meie kaastööline, endine kauaaegne Vancouveri Eesti Seltsi esimees Toivo Laanemäe
on meile avaldamiseks aniaud oma muljeid kokkupuuteist Eomanovlde abielupaariga.
TORONTO EESTI BÄIPTISTB
KOGUBÜS
883 Broadvlew Ave^
Tel. 465-0Š39
Pastor K, Raid
10 Lamport Ave. Apt. 307
.Toronto 5, Ont. M4W 1S6
Tel. 961-8391
„VÄBADUSE KUÜBUTÜSE"
raadiosaated igal pühapäeval kell
S-3.30 p. I. WHLD 1^0 t c .
Neljap., 21. juulü k^U 7.30 _ õ.
kõneleb E. Toompuu.
Pühap., 24. juulil k e l Xl homm.
JUMALATEENISTUS. Külalised.
Solist N. Hoppe. Kell 6.00 õ.
köosodeik.
Kohhap., 27. juulil keü 7.30 õ.
kodumaa usklik-^oored laulavad
ja tunnistavad (höÜÜnt).
Kivioja telklaager 30. juulist
kuni 1. augustini.' E. Mänd/ L.
Heinmets jt.
2. juuli ajalehte lehitsedes peatusid
sihimd vene imperialistiliku
kullil surmail^ullutuste reas:
.,HIS IMPERIÄL^ HIGHNESS,
ALEXEI NICX)LAVICH, Sove-rein
Heir, Tsarevich, Grand
Duke of Eussia, Born August
12, 1904, - died, June 2S,
• 1977....." ^
Mu silme ette kerkis Aleksei,
blondide, pisut punakate juustega,
frakis, ordeinilindil aumärgid,
suured ja kuldsed, nagu ühel
pildE kindral Šuvorovil. Valge
krrmasitaitud käsi haaras tollal
mu abikaasa käe, et seda suudelda.
Aileiksei kõrval teona noor,
haprait ilus abikaasa, .pärlitest
diadeemiga, kõrvades iambi-kristaillisuurused
. briüiant-ripat-sid.
Keep — oli see sooblinahast?
Olime ooperietendusel, Vancouveri
Queen Blizabeth'i .teati-is.
Keiserlik paar, (liikudes fuajees,
tõmbas kõikide tähelepanu endale.
Nende olemuses on niivõrd
palju sujuvust — või peaks ütlema
— filmidest nähtud aadei^
üMoi sujuvust — ©t nad oleksid
torganud ka siis silma kui Aleksei
ei oleks olnud ainulce frakid
kandj a sellel õhtul. . Sellest on
nüüd vast'kuus-seitse aastat möö-dimud.
Aleksei tuli esmakordselt
Vancouveri eestlaste sekka kevadpeol
1964. VES'i kevadpidu
toimus kohalikus vene põgenikele
kuuluvas saalis.
Kuna 'õigeusulistel oli sellel õhtul
üiestõusmise pühade teenistus,
siis oli saali järelevaatajaks
end. taüiinilane parun von B.
Tund peale peo algust tuli mu
juurde seltsi 'laekur pr. A. öeldes,
et .üks abielupaar tahab
peole tulla. Vastava määruse kohaselt
oli pidu 'kinnine, s. t .ainult
VES liikmetele, kuid me
lasksime sisse kõiki eesti keelt
kõnelevaid inimesi. Kas too paar
on eestlane? Laekur vastas, et
mees rääkis puhast eesti keelt,
prouat ei tea. Võimaldades neile
sissepääsu ja koha lauas näisid
uustiünukad hästi sobivat oma
laua&aaslastega — dr. M. abikaasaga
ning hr. ja pr. A.-ga ülimalt
ta abikaasa OE venelane, meie
vene seltsi läige Aleksei- Roma-
. nov."
Pisut hiljem tutvustasin' end
kui eesti seltsi esimeest hr. Ro-manovlle
ning teüsisih kas ta on
e^tlane. Jutt käis siis ladusas
eesti keeles. Hr. Romanov jutustas
mulle oma eluloo mille
annan edasi oma vahelcüsimuste-ta:
„Maei ole eestlane. Ma usun,
et Te iteaite kes minu perekond —
Romanov oli Venemaal.
Kui meie perekond 17. juuli
Ööl 1918 Ekaterinburgis hukati,
pääsesin mina põgenema
väikese kriimustusega. Punased
arvasid, et nad meid kõiki olid
maha lasknud.
Ekaiterinburgi läheduses olid
eesti kolonistid —- jõudsin öösel
ühe juurde. See varjas mind ja
andis mind oma pojana üles. Kui
optandid Eestisse iulid, tulin ma
selle perekonnaga kaasa. Elasin
oma kasuisa nime aiM. Mu kasuisa
nimi oli T. ja mu eesnimeks
sai Heino, õppisin timdma ja armastama
eesti rahvast. Minu haiglas?
See iei olnud mida kirjutagi
ning mu kasuisa ravis mind terveks.
Ma õppiski Berliinis meditsiini,
kuid kõik jäi sõja* tõttu lõpetamata.
Ärge vaadake, ©t ma
nii noor välja näen — ma olen
sündinud 12. aug. 1904. Ma räägin,
loen ja kirjutan seitset keelt vabalt.
Olen -mõtelnud vahetevahel
avalikult oma nõudeid esitada,
kuid öien arvanud, et see kisub
mind välja sellest rahulikust miljööst
milles ma nüüd elan. Kuid
kord tuleb aeg, mil ma tõendid
esitan ja oma pärisosa nõudma
hakkan."
Siis tuli meie juurde tema^noo-i-
uke abikaasa: ,,Ah, Aleiksei, let
us go and dance," ja paar kadus-iki
totsupõrandale. Jutuajamine
jäi ülaltooduna mu mällu.
Sellest peale tulid nad tihtigi
eesti pidudele. Nad olid sõbraliku
olemisega, karsklased ja
viitsid suure?na osa ajast tantsupõrandal.
Prouajl oli alaiti mingi ehe, mis
pidi meenutama keiserlikke ehte-asju.;--
Somerset Maughami matkides
peaksin tunnistama: kes olen
•mina, et otsustada, kas Aleksei
oli ehtne Vene impeeriumi troonipärija
või oli troonipärimine ta
ettekujutuse vili? Ainäštasia ümber
on vaieldud aastakümneid.
Paljudel Vancouveri eesti seltskonnas
oli kokkupuuteid Alekse
Romanoviga eesti pidudel. Et ta
oli keisripoeg Meksei oma abikaasale,
see oli 'ütlematagi selge
Eestlastele ei olnud Aleksei kei-serlikkus
mitte vaidlusaineks
küll aga kõneaineks. Respökteeri-des
tema soovi anonüümsusele, e:
tulnud mõttessegi isegi mitte
eesti ajakirjandust informeerida,
et troonipärija Aleksei räägib
eesti keelt!
Kes ta ka ei olnud, ta oli inimene
ja jääb vaid soovida:
Puhka rahus!"
Anfuhnmg .211 i e r .Etiuschen Spracli (Esmaeae katse
eesti keele grammatika ja sõnaraamatu koostamiseks
H. Stahli sulest aastal 1637) - - . J ..
Reedik ViUem Willmanni «Valmid"
H. Salu Eesti vaaem Mrjacdms -....__._„_-___.
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio Possevino —^ Kiri Mantova liertsogimfflale
Äriio Vihalemma «Kunstnik eesti^u-Janduses**—--
, 'Jüri Uluotsa • «Eestlaste leprngud' võõrastega XIII
sajandil" '
Uku Maasüig„Uäu Toonela jõelt"
,,PiindelePyydes"
,poety estoni" — i&esti luule antoloogia itaaMa keeles 6.30
Vello Salo «Kristlik Rooma*^ Koos väikese Rooma
plaaniga ja tähtsamate vaatamisväärsust©
registriga .-----------.-_--.----_-__._.„._.-^^ m$
Kalju Lepik — Deatfehas a Child's Eyes^^-^-^i _ _ »
Salasoo ja Salo — Välis-EeSti perioodika 2.70
V, Salo — Riik ja kuikud .-.--.-^-.-......^..-j.:.::2:j(i
2.70
2.70
2170
2.10
21Õ
2.10
21®
5.25
'ÜKS VANEMAID SOOME SAUNAAHJUDE
VALMISTAJAID KANADAS
Parim Ja suurim valik ELEKTRI SAUNAAHJUSIID.
Palju erinevaid tüüpe.
Ka puudega köetavad saunaahjud.
Lähemaks infonn&lsiooiiiks:
124 Manville Rd. ünit M - I , Scarboro, Ont MIL 4J5
Telefon 759-3035, Muskokas õhtuti ja nädalalõppudel:
telefon 1-705-762-5393
Truuks Jäädes traditsioonile, avas Seedrioru noorte suvekodu oma
väravad eesti noorusele pühapäeval, 10. juulil, nädal pärast õnnbstu-nud
Snvil|ari 1977 pidustusi, mida kaasa elas üle 2000 kaasmaalase.
Neljaks nädalaks on Seedriom maad ja veed ja ehitused antud noorte
käsutusse, ja üldise korra määrajaks ja rakendajaks on suvekodu
juhataja, pedagoog Endla Kannel, keda kasvatustöös abistavad
Seedriom enda noorusest väljakasvanud gruppide juhatajad ja erialade
instruktorid.„Valitsejana" köögis ja toitlustamise korraldajaks
on / jälle veteran Mahti Mälberg,. kes. seHesse ametis^ asus
juba;aastaM964. _
kandideerivad
SCARBORO Kooliõpetajail
on jtänavu *suuri raskusi töökohtade
leidmisel, eriti neil ikes kevadel
lõpetasid Ontaalo Teacher
Education CoMege Torontos. Lõ-
Kui uustuJnul^abe paar astus
tantsupõrandale pöördusid kdiki-de
silmad sinna, selliseid samme,
poognaid ja kaaresid, ei olnud
veel eesti pidudel nälitud! Iga lii-gujtus
näis olevat lihvitud, aastakümnete
pikkuse koostöö vili.
TiHidus, ©t vaatlesime iayal esinemist.
OProua oli üsna nooruke
— kindlasti alla 25 — härra vast
viiekümnendate aastate alguses.
Vaheajal märkasin, et uustulnukad
rääkisid parun von B-ga.
Nad näisid vanad tuttavad olevat.
Minu vastutusel (toimus pidu, seepärast
pidasin oma kohustuseks
von BJlt küsida; kes'need härra-
SuiiHinn oli ZÖiwiidi Ilme
NEW YORK — Äikesetorm, mis lõi sisse möödunud kolmapäeval
Indian Point elektrijõujaamasse purustas selle seadmed
nü, et 9 miljonit New Yorgi elanikku jäid pimedusse. Elektrivool
oli ära 20 tundi, enne kui tuled jälie põlema läksid. Seda
pimeduse aega aga kasutasid New Yorglkuritegelikud elemendid,
kes tekitasid lininas sellise terrori ja röövimise hullustiiise,
mida ka politsei polnud võimeline kontrollima.
Pühapäeva, 10. juuli lõunaks oli
lapsi kohale toonud vanemate au-tovoor
juba üsna aukartiistäratav.
Esimeseks nädalaks jõudis kohale
50 noort igast maailmakaarest,
sest Seedrioru noortekodu on kättesaadav
ka eesti lastele väljastpoolt
oma linnade piirkonda, ka USA-st.
Vanuse ja soo järgi gruppidesse
jagatud noored leidsid üsna nobedasti
uue elupaiga vastavas tares
ja ka kaasatoodud „varustusele"
ieiiti kiiresti õige koht.
Kui „ümberasumise" askeldused
lõpetatud ja uued, Seedrioru nime
rinnal kandvad „vormisärgid" selga
aetud, võidi asuda suvekodu
ametlikule avamisele.
Trummipõrina saatel sammus
noorterivi lauluväljakule lipumasti
alla. „Hoia Jumal Eestit"
lauldes heisati šinf-must-valge
peamasti.
Lühikese tervituse lausus Seedrioru
juhatusliige Ibnar Jõgi, kel
eriülesandeks suvekodu korraldus.
Järgnes avamisele palutud piiskop
Karl Raudsepa palvus ja kõne
noortele, milles rõhutati sini-must-valge
kui eestlasi ühendava sümboli
tähendust, meie õigusi jääda
eestlaseks ka Kanadas kui uuel
asukohamaal, ja seda jõudu, mida
igaüks meist, juba varasest lapsepõlvest
peale, võib ammutada
omaette palves Jumala poole pöördumisest.
Edasi sammus nooruse
rivi mälestussamba ette, kuhu
asetati Seedriorült nopitud liUede
kimp, ja kus piiskop Raudsepp
palves meenutas kõiki neid, kes
oma elu annud võitlusis Eesti ja
eestluse eest...
Suvekodu avamisele järgnes
peatselt esimene ühislõuna peahoones.
Hiljem värskendati vanu
tutvusi, tehti algust sõpruse rajamiseks
nendega, kes esmakordselt
Seedrioru!, ja nõnda saablis märkamatult
kiirelt õhtu ja uus rivi-mafss
lauluväljakule, lipu ööseks
langetamisele.
Nõnda algas 22. hooaeg Seedrioru
noorte suvekodus, motol„Ter-ves
kehas — eesti vaim".
0 0
petajate arv oli 1000. Scarboros sed on.
on praegu vakantsed 90 alg- ja
keskkooli õpetaja kohta, kuhu on
seni kandideerinud 3.000 töötut
õpetajat. ^.
Küsisin, kas proua on venelanna.
Olin tohutult üllatunud
vastusest: ,.0h ei, ta on saksa
päritoluga kasiadalamia, kmd
•Mianded inimesed jäid maaalusesse
rongi ja .liftidesse kui
elekter õhtul kella' 9.30 ajal kadus.
ICemiedy ja La Guardia lennuväljad
suleti. Kohe pimenemise
järel haika4:i lõhkuma äride aknaid,
ja rööviti kaupu..
Neljapäeva õhtuks oli arreteeritud
juha 2.718 inimest keda
taibati röövimiselt yöi varastatud
varanduse omamiselt
Aga see arv tõusis pidevalt. Politseile
kes oli pidevailt tegevuses
kutsuti appi sõjaväge. Võitluses
röövijatega said vigastada 80 po-litselnikiku.
Mõnes kohas paadi
„välguse saamiseks" maju põlema.
Peamiselt oli aga kuritegevus
võidutsemas, täielikult mustadele
kuuluvas Harlemi linnaosas ja
Bedford-Styvesant rajoonis.
Olukorda halvendas eriti kõrge
kuumus kuni 34° C ja nüskus,
mis tegi õhujahutusega harjunud
inimestel öö väljaikannataimatuks.
Kahjud ^tõusvat miljarditesse
dollareisse, -kuna lisaks hävitusele
on riknenud ka toidud, mis
olid külmutuskappides ja hoid-lais.
Inimesed on lubanud nõuda
kahjutasu ©lektrikompaniüt Con
Edisonilt, kes aga ütleb, et'see oli
Jumala tegu, (Act of God) millega
pääseb kindlustuslepingu kohaselt
vastutusest. Linnanõukogu
president 0'Dwyer ütles siiski, et
JiHnalal polnud sellega tegemist
ja elektrÄJaam : oleks lubaduse
kohaselt-pidanud oma jõujaotuse
ümber korraldama pärast mõni
aasta tagasi juhtunud samalaadilist
pimedust, mis haaras see-rektoriks
GÖTEBORG (EPL) - Seoses
ülütoolide reformiga, mis jõustus
1. juulist, kinnitas valitsus kõrg- ja
ülikoolidele Göteborgi
Chahnersi tehnikaülikooli rektoriks
kinnitati elektroonikaprofessor
Sven 01 ving, omaaegne Sigtuna
eesti gümnaasiumi vilistlane, kes
on teinud erakorralise teadusliku
Kanada Ooperikompanü avas et-tetelliraised
oma eeloleva hooaja
etendustele. Uues kavas õn Verdi
„Don Carlos", Mozarti „Võlü-flööt",
Bergi „Wozzeck" ja Doni-zetti
„Rügemendi tütar". Vümases
laulab Sulpice'i osas bariton Avo
Kittask. Donizetti koomiline ooper
põhineb jutustusel, et. lahinguväljal
leitud laps adopteeritakse rügemendi
poolt ja muutub rügemendi
maskotiks, kellesse üks Tirooli sõdur
armub ja teine, kes end sugulaseks
peab, h(^litseb ta hariduse
eest. See on rõõmsameelne lugu
noorte armastusest.
Ettetellimme kestab kuni 31.
kord fcaasa ka Ontario ja osaliselt
Quebeci provintsid.
New Yorgi linnapea Beame on
eriti vihane selletõttu, et niipea
kui pimedus algas tekkis selline
hüsteeria hävitamiseks, röövimiseks
ja. põletamiseks, mida pole
kaua olnud.. Ta soovitas kõhtudel
oEä eriti tornid ja ; karistada,
täie normidega.
MANILA — Kesk-Füipiinides
asuv Cebu limi on ühinenud mitme
. teise keskusega, keelates
koerte tapmise ja lüia müümise
inimeste toiduks. Igaüks, kes seda
korraldust rikub, karistatoikse
S50 dollari rahatrahviga ja^ktmi
kahekuulise vangistusega. Azu-cena
nimeline mooritud lihatoit
on väga pppulaamd Filö>ünidel.
Värskemad uudised loete
„yABA EESTLASEST"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 19, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770719 |
Description
| Title | 1977-07-19-05 |
| OCR text | Wr. 53 ¥ABÄ EESHiÄNE teisiptoäl, 1^. juisilil Tuesday. July 19, 1977 itimilillÜ • EELK TORONTO VANA ANDRESE KOGUDUS Carltoni ja Järvise nurgal õpetaja Andres Taul 17 Frank Crelsc. Toronto 176 Tel. 656-5248, kirik 923-5172 JUMALATEENISTUS pühap 24. juulil kell 6 õ. EESTI EV.-LUTERI USU fEETRI KOGUDUS TORCfNTOS 8i? Mt. P l e a ^ t Rd., Toronto M4P 2L1. Kiriku tel 483-5847 öp. Oskar Puhm 84 Dinnick Cres., Toronto I P N 1L8 tel. 483-4103 I JUMALATEENISTUS püliap., 24. juulil kell 11 honmiilLul. ÕPETAJA KÕNETUNNID nelja-päeviti kl. 6—S õhtul. JÜUUS asendab koguduse õpe. t^jat Tõnis Nõmmik, tel. 483-2478. ' TORONTO EESTI EVANGEELNE KOGUDUS Stone Church, 45 Davenport Rd, Juflustaja H. Ilüdmik P. O. Box 234, Toronto 18. Oat. • Tel. 233-5390 USUSÕNUMI RAÄDIOJUMALA-TEENISTÜSED igal pühapäevaa, homm. kell 9.30—10.00 lainel CHIC-790 kc. Eaadiojutluse teema 24. juulil: ,3ÕNA JA PALVUS'*.. Hihap., 24. juiüil keOi 3 p. 1. JUMALATEENISTUS. Jutlustab dr. Mant Leesm^, tunnistusi. MAARJAMAA kirjastusel ilmy Hind TORONTO KOLMÄINU EESTI EV.-LUT. USU KOGUDUS Kirik: 619 Shjerboume St., Toronto (Sherboumel allmaa-jaam on kiriku kõrval), õpetaja Ö. Gnadenteich, 112 PaJüngbröoik Rd., Šcarborough, Ont. Telefon 698-7977 või 7^6-7853. i JUMALATEENISTUS pühapäeval, 24. juulil keia 5 p. 1. õpetaja on puhkuse j ajal vajaduse korral kättesaadav koguduse esimehe hr. E. Lepiku kaudu, tel. 284-4191 või otseselt 1-519- 371-0068. õpetaja kõnetunnid oh iga kuu teisel esmaspäeval kella 6 - ^ kiriku kantseleis, telefonil 921-9417. Augustkuul on jumalateenistused pühapäeval 18. ja 28. augustil. : • Septembrist peaie jätkuvad jumalateenistused igaJ 1., 3. ja 5. pühapäeval kell 1.30: Laupäeval avati Muskpkas suurlaager Kotkajärve '77 rohkearvulise osavõtjaskomnaga. Pildil: Äbipraost T. Nõmmik paraadil avapalvust pidamas. Tema seljataga laagri juhtkonna rivi. Vasakult teine Liis Juske,E. Soomet, S. Kask, M. Sihn, G. Mitt, mikrofoni kohal I. Nippak, Tiia Kütti ja E. Äleve. Foto:- Tommy Pebtersson ^.VÄNCOUVER (V. E.) — Kohalik õhtuleht. „The Sun" märgib 5.. juuli numbris, et Vancou-veris elunev Sandra Eomanov, 37 a., kes paar päeva varem oli lasknud oma abikaasa surma-kuulutuse avaldada, ütleb, et tema abikaasa oli vene keisri Nikolai 11 poeg. Sandra Eomanov oli ütelnud ajakirjanikele, et ta kasutas oma abikaasa täielikke tütleid sunuakuulutuses, „kuna ta oli nende kandjana sündinud — ehkki ta seda saladuses hoides elas — siis vähemalt ta võis surra nende kandjana". Pr. Eomanov oli.öehmd, et ta kirjutab raamatut oma abikaasa elust, milles ta ka VenemaMt põgenemiskäiku kirjeldab, samuti tema kodust elü, tema polütilisi mõtteid j a tuleviku perspektiive. Meie kaastööline, endine kauaaegne Vancouveri Eesti Seltsi esimees Toivo Laanemäe on meile avaldamiseks aniaud oma muljeid kokkupuuteist Eomanovlde abielupaariga. TORONTO EESTI BÄIPTISTB KOGUBÜS 883 Broadvlew Ave^ Tel. 465-0Š39 Pastor K, Raid 10 Lamport Ave. Apt. 307 .Toronto 5, Ont. M4W 1S6 Tel. 961-8391 „VÄBADUSE KUÜBUTÜSE" raadiosaated igal pühapäeval kell S-3.30 p. I. WHLD 1^0 t c . Neljap., 21. juulü k^U 7.30 _ õ. kõneleb E. Toompuu. Pühap., 24. juulil k e l Xl homm. JUMALATEENISTUS. Külalised. Solist N. Hoppe. Kell 6.00 õ. köosodeik. Kohhap., 27. juulil keü 7.30 õ. kodumaa usklik-^oored laulavad ja tunnistavad (höÜÜnt). Kivioja telklaager 30. juulist kuni 1. augustini.' E. Mänd/ L. Heinmets jt. 2. juuli ajalehte lehitsedes peatusid sihimd vene imperialistiliku kullil surmail^ullutuste reas: .,HIS IMPERIÄL^ HIGHNESS, ALEXEI NICX)LAVICH, Sove-rein Heir, Tsarevich, Grand Duke of Eussia, Born August 12, 1904, - died, June 2S, • 1977....." ^ Mu silme ette kerkis Aleksei, blondide, pisut punakate juustega, frakis, ordeinilindil aumärgid, suured ja kuldsed, nagu ühel pildE kindral Šuvorovil. Valge krrmasitaitud käsi haaras tollal mu abikaasa käe, et seda suudelda. Aileiksei kõrval teona noor, haprait ilus abikaasa, .pärlitest diadeemiga, kõrvades iambi-kristaillisuurused . briüiant-ripat-sid. Keep — oli see sooblinahast? Olime ooperietendusel, Vancouveri Queen Blizabeth'i .teati-is. Keiserlik paar, (liikudes fuajees, tõmbas kõikide tähelepanu endale. Nende olemuses on niivõrd palju sujuvust — või peaks ütlema — filmidest nähtud aadei^ üMoi sujuvust — ©t nad oleksid torganud ka siis silma kui Aleksei ei oleks olnud ainulce frakid kandj a sellel õhtul. . Sellest on nüüd vast'kuus-seitse aastat möö-dimud. Aleksei tuli esmakordselt Vancouveri eestlaste sekka kevadpeol 1964. VES'i kevadpidu toimus kohalikus vene põgenikele kuuluvas saalis. Kuna 'õigeusulistel oli sellel õhtul üiestõusmise pühade teenistus, siis oli saali järelevaatajaks end. taüiinilane parun von B. Tund peale peo algust tuli mu juurde seltsi 'laekur pr. A. öeldes, et .üks abielupaar tahab peole tulla. Vastava määruse kohaselt oli pidu 'kinnine, s. t .ainult VES liikmetele, kuid me lasksime sisse kõiki eesti keelt kõnelevaid inimesi. Kas too paar on eestlane? Laekur vastas, et mees rääkis puhast eesti keelt, prouat ei tea. Võimaldades neile sissepääsu ja koha lauas näisid uustiünukad hästi sobivat oma laua&aaslastega — dr. M. abikaasaga ning hr. ja pr. A.-ga ülimalt ta abikaasa OE venelane, meie vene seltsi läige Aleksei- Roma- . nov." Pisut hiljem tutvustasin' end kui eesti seltsi esimeest hr. Ro-manovlle ning teüsisih kas ta on e^tlane. Jutt käis siis ladusas eesti keeles. Hr. Romanov jutustas mulle oma eluloo mille annan edasi oma vahelcüsimuste-ta: „Maei ole eestlane. Ma usun, et Te iteaite kes minu perekond — Romanov oli Venemaal. Kui meie perekond 17. juuli Ööl 1918 Ekaterinburgis hukati, pääsesin mina põgenema väikese kriimustusega. Punased arvasid, et nad meid kõiki olid maha lasknud. Ekaiterinburgi läheduses olid eesti kolonistid —- jõudsin öösel ühe juurde. See varjas mind ja andis mind oma pojana üles. Kui optandid Eestisse iulid, tulin ma selle perekonnaga kaasa. Elasin oma kasuisa nime aiM. Mu kasuisa nimi oli T. ja mu eesnimeks sai Heino, õppisin timdma ja armastama eesti rahvast. Minu haiglas? See iei olnud mida kirjutagi ning mu kasuisa ravis mind terveks. Ma õppiski Berliinis meditsiini, kuid kõik jäi sõja* tõttu lõpetamata. Ärge vaadake, ©t ma nii noor välja näen — ma olen sündinud 12. aug. 1904. Ma räägin, loen ja kirjutan seitset keelt vabalt. Olen -mõtelnud vahetevahel avalikult oma nõudeid esitada, kuid öien arvanud, et see kisub mind välja sellest rahulikust miljööst milles ma nüüd elan. Kuid kord tuleb aeg, mil ma tõendid esitan ja oma pärisosa nõudma hakkan." Siis tuli meie juurde tema^noo-i- uke abikaasa: ,,Ah, Aleiksei, let us go and dance," ja paar kadus-iki totsupõrandale. Jutuajamine jäi ülaltooduna mu mällu. Sellest peale tulid nad tihtigi eesti pidudele. Nad olid sõbraliku olemisega, karsklased ja viitsid suure?na osa ajast tantsupõrandal. Prouajl oli alaiti mingi ehe, mis pidi meenutama keiserlikke ehte-asju.;-- Somerset Maughami matkides peaksin tunnistama: kes olen •mina, et otsustada, kas Aleksei oli ehtne Vene impeeriumi troonipärija või oli troonipärimine ta ettekujutuse vili? Ainäštasia ümber on vaieldud aastakümneid. Paljudel Vancouveri eesti seltskonnas oli kokkupuuteid Alekse Romanoviga eesti pidudel. Et ta oli keisripoeg Meksei oma abikaasale, see oli 'ütlematagi selge Eestlastele ei olnud Aleksei kei-serlikkus mitte vaidlusaineks küll aga kõneaineks. Respökteeri-des tema soovi anonüümsusele, e: tulnud mõttessegi isegi mitte eesti ajakirjandust informeerida, et troonipärija Aleksei räägib eesti keelt! Kes ta ka ei olnud, ta oli inimene ja jääb vaid soovida: Puhka rahus!" Anfuhnmg .211 i e r .Etiuschen Spracli (Esmaeae katse eesti keele grammatika ja sõnaraamatu koostamiseks H. Stahli sulest aastal 1637) - - . J .. Reedik ViUem Willmanni «Valmid" H. Salu Eesti vaaem Mrjacdms -....__._„_-___. Blaise Pascal — Mõtted Antonio Possevino —^ Kiri Mantova liertsogimfflale Äriio Vihalemma «Kunstnik eesti^u-Janduses**—-- , 'Jüri Uluotsa • «Eestlaste leprngud' võõrastega XIII sajandil" ' Uku Maasüig„Uäu Toonela jõelt" ,,PiindelePyydes" ,poety estoni" — i&esti luule antoloogia itaaMa keeles 6.30 Vello Salo «Kristlik Rooma*^ Koos väikese Rooma plaaniga ja tähtsamate vaatamisväärsust© registriga .-----------.-_--.----_-__._.„._.-^^ m$ Kalju Lepik — Deatfehas a Child's Eyes^^-^-^i _ _ » Salasoo ja Salo — Välis-EeSti perioodika 2.70 V, Salo — Riik ja kuikud .-.--.-^-.-......^..-j.:.::2:j(i 2.70 2.70 2170 2.10 21Õ 2.10 21® 5.25 'ÜKS VANEMAID SOOME SAUNAAHJUDE VALMISTAJAID KANADAS Parim Ja suurim valik ELEKTRI SAUNAAHJUSIID. Palju erinevaid tüüpe. Ka puudega köetavad saunaahjud. Lähemaks infonn&lsiooiiiks: 124 Manville Rd. ünit M - I , Scarboro, Ont MIL 4J5 Telefon 759-3035, Muskokas õhtuti ja nädalalõppudel: telefon 1-705-762-5393 Truuks Jäädes traditsioonile, avas Seedrioru noorte suvekodu oma väravad eesti noorusele pühapäeval, 10. juulil, nädal pärast õnnbstu-nud Snvil|ari 1977 pidustusi, mida kaasa elas üle 2000 kaasmaalase. Neljaks nädalaks on Seedriom maad ja veed ja ehitused antud noorte käsutusse, ja üldise korra määrajaks ja rakendajaks on suvekodu juhataja, pedagoog Endla Kannel, keda kasvatustöös abistavad Seedriom enda noorusest väljakasvanud gruppide juhatajad ja erialade instruktorid.„Valitsejana" köögis ja toitlustamise korraldajaks on / jälle veteran Mahti Mälberg,. kes. seHesse ametis^ asus juba;aastaM964. _ kandideerivad SCARBORO Kooliõpetajail on jtänavu *suuri raskusi töökohtade leidmisel, eriti neil ikes kevadel lõpetasid Ontaalo Teacher Education CoMege Torontos. Lõ- Kui uustuJnul^abe paar astus tantsupõrandale pöördusid kdiki-de silmad sinna, selliseid samme, poognaid ja kaaresid, ei olnud veel eesti pidudel nälitud! Iga lii-gujtus näis olevat lihvitud, aastakümnete pikkuse koostöö vili. TiHidus, ©t vaatlesime iayal esinemist. OProua oli üsna nooruke — kindlasti alla 25 — härra vast viiekümnendate aastate alguses. Vaheajal märkasin, et uustulnukad rääkisid parun von B-ga. Nad näisid vanad tuttavad olevat. Minu vastutusel (toimus pidu, seepärast pidasin oma kohustuseks von BJlt küsida; kes'need härra- SuiiHinn oli ZÖiwiidi Ilme NEW YORK — Äikesetorm, mis lõi sisse möödunud kolmapäeval Indian Point elektrijõujaamasse purustas selle seadmed nü, et 9 miljonit New Yorgi elanikku jäid pimedusse. Elektrivool oli ära 20 tundi, enne kui tuled jälie põlema läksid. Seda pimeduse aega aga kasutasid New Yorglkuritegelikud elemendid, kes tekitasid lininas sellise terrori ja röövimise hullustiiise, mida ka politsei polnud võimeline kontrollima. Pühapäeva, 10. juuli lõunaks oli lapsi kohale toonud vanemate au-tovoor juba üsna aukartiistäratav. Esimeseks nädalaks jõudis kohale 50 noort igast maailmakaarest, sest Seedrioru noortekodu on kättesaadav ka eesti lastele väljastpoolt oma linnade piirkonda, ka USA-st. Vanuse ja soo järgi gruppidesse jagatud noored leidsid üsna nobedasti uue elupaiga vastavas tares ja ka kaasatoodud „varustusele" ieiiti kiiresti õige koht. Kui „ümberasumise" askeldused lõpetatud ja uued, Seedrioru nime rinnal kandvad „vormisärgid" selga aetud, võidi asuda suvekodu ametlikule avamisele. Trummipõrina saatel sammus noorterivi lauluväljakule lipumasti alla. „Hoia Jumal Eestit" lauldes heisati šinf-must-valge peamasti. Lühikese tervituse lausus Seedrioru juhatusliige Ibnar Jõgi, kel eriülesandeks suvekodu korraldus. Järgnes avamisele palutud piiskop Karl Raudsepa palvus ja kõne noortele, milles rõhutati sini-must-valge kui eestlasi ühendava sümboli tähendust, meie õigusi jääda eestlaseks ka Kanadas kui uuel asukohamaal, ja seda jõudu, mida igaüks meist, juba varasest lapsepõlvest peale, võib ammutada omaette palves Jumala poole pöördumisest. Edasi sammus nooruse rivi mälestussamba ette, kuhu asetati Seedriorült nopitud liUede kimp, ja kus piiskop Raudsepp palves meenutas kõiki neid, kes oma elu annud võitlusis Eesti ja eestluse eest... Suvekodu avamisele järgnes peatselt esimene ühislõuna peahoones. Hiljem värskendati vanu tutvusi, tehti algust sõpruse rajamiseks nendega, kes esmakordselt Seedrioru!, ja nõnda saablis märkamatult kiirelt õhtu ja uus rivi-mafss lauluväljakule, lipu ööseks langetamisele. Nõnda algas 22. hooaeg Seedrioru noorte suvekodus, motol„Ter-ves kehas — eesti vaim". 0 0 petajate arv oli 1000. Scarboros sed on. on praegu vakantsed 90 alg- ja keskkooli õpetaja kohta, kuhu on seni kandideerinud 3.000 töötut õpetajat. ^. Küsisin, kas proua on venelanna. Olin tohutult üllatunud vastusest: ,.0h ei, ta on saksa päritoluga kasiadalamia, kmd •Mianded inimesed jäid maaalusesse rongi ja .liftidesse kui elekter õhtul kella' 9.30 ajal kadus. ICemiedy ja La Guardia lennuväljad suleti. Kohe pimenemise järel haika4:i lõhkuma äride aknaid, ja rööviti kaupu.. Neljapäeva õhtuks oli arreteeritud juha 2.718 inimest keda taibati röövimiselt yöi varastatud varanduse omamiselt Aga see arv tõusis pidevalt. Politseile kes oli pidevailt tegevuses kutsuti appi sõjaväge. Võitluses röövijatega said vigastada 80 po-litselnikiku. Mõnes kohas paadi „välguse saamiseks" maju põlema. Peamiselt oli aga kuritegevus võidutsemas, täielikult mustadele kuuluvas Harlemi linnaosas ja Bedford-Styvesant rajoonis. Olukorda halvendas eriti kõrge kuumus kuni 34° C ja nüskus, mis tegi õhujahutusega harjunud inimestel öö väljaikannataimatuks. Kahjud ^tõusvat miljarditesse dollareisse, -kuna lisaks hävitusele on riknenud ka toidud, mis olid külmutuskappides ja hoid-lais. Inimesed on lubanud nõuda kahjutasu ©lektrikompaniüt Con Edisonilt, kes aga ütleb, et'see oli Jumala tegu, (Act of God) millega pääseb kindlustuslepingu kohaselt vastutusest. Linnanõukogu president 0'Dwyer ütles siiski, et JiHnalal polnud sellega tegemist ja elektrÄJaam : oleks lubaduse kohaselt-pidanud oma jõujaotuse ümber korraldama pärast mõni aasta tagasi juhtunud samalaadilist pimedust, mis haaras see-rektoriks GÖTEBORG (EPL) - Seoses ülütoolide reformiga, mis jõustus 1. juulist, kinnitas valitsus kõrg- ja ülikoolidele Göteborgi Chahnersi tehnikaülikooli rektoriks kinnitati elektroonikaprofessor Sven 01 ving, omaaegne Sigtuna eesti gümnaasiumi vilistlane, kes on teinud erakorralise teadusliku Kanada Ooperikompanü avas et-tetelliraised oma eeloleva hooaja etendustele. Uues kavas õn Verdi „Don Carlos", Mozarti „Võlü-flööt", Bergi „Wozzeck" ja Doni-zetti „Rügemendi tütar". Vümases laulab Sulpice'i osas bariton Avo Kittask. Donizetti koomiline ooper põhineb jutustusel, et. lahinguväljal leitud laps adopteeritakse rügemendi poolt ja muutub rügemendi maskotiks, kellesse üks Tirooli sõdur armub ja teine, kes end sugulaseks peab, h(^litseb ta hariduse eest. See on rõõmsameelne lugu noorte armastusest. Ettetellimme kestab kuni 31. kord fcaasa ka Ontario ja osaliselt Quebeci provintsid. New Yorgi linnapea Beame on eriti vihane selletõttu, et niipea kui pimedus algas tekkis selline hüsteeria hävitamiseks, röövimiseks ja. põletamiseks, mida pole kaua olnud.. Ta soovitas kõhtudel oEä eriti tornid ja ; karistada, täie normidega. MANILA — Kesk-Füipiinides asuv Cebu limi on ühinenud mitme . teise keskusega, keelates koerte tapmise ja lüia müümise inimeste toiduks. Igaüks, kes seda korraldust rikub, karistatoikse S50 dollari rahatrahviga ja^ktmi kahekuulise vangistusega. Azu-cena nimeline mooritud lihatoit on väga pppulaamd Filö>ünidel. Värskemad uudised loete „yABA EESTLASEST" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-19-05
