Vaba eestlane , July 19, 1977

              Lk. 2, •ABA . M y 19, mi Nr. 53
jsoeBBnaBBoa
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torostos.
I PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ost M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas 014.50 ja
veerandaastas $8.—. kiripostiga asstas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaas­tas
^15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—,poolaa,stas $26—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
: Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
Fiüblished by Pree Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St,
Toronto 3, Ont. M6J2H2
Aru^rika Ühendräkides om te-kitanufii
siiuri lahkarvamisi pre­sident
Carteri kavatsus dlplomaar
tüiste sidemete sõlmimiseks
kommunistliku Vietnamiga, kes
hülgas omal ajal vaberahu kok­kulepped'
Washingtoniga ning
vallutas Lõuna-Vietnami partisa­nisõjaga
elanikonda terrori^-
rides ja hävitades. Paljudele
Dhendriikide poliitikutele on sei-ge,
et kommunistlik Vietnam ei
ole huvitatud Ühendriikidega sõJb-
Falike suhete sõlmimisest ja lähe­mast
koostööst vaid ainult amee­riklaste
rahast, mis nad peaks
üle aitama praegustest tohututest
majanduslikest raskusist.
Arvestades neid meeleolusid
ei ole Kongress seni Vietnamile
laene- ja toetussummasid määra­nud,
kuid rahvusvaheliste finants-ja
abistamisasutuste kaudu on
šilki ühendriikide rahasid taga^
ukse kaudu Vietnamisse imbunud,
mis ön tekitanud Kongressi ring­kondades
meelepaha ning praegu
tehakse katseid ka nende uste
hermeetiliseks sulgemiseks.
Nii võttis senat senaator Ro­bert
Dolel ettepanekul vastu ot­suse,
miile kohaselt Ühendriikide
vastavad ameti- ja valitsusasutu-secl
ei nõustu sellega kiü Maail­mapank
ja teised paljude rahvus­te
osavõtul tegutsevaid finantsili-sed
institutsioonid hakkavad
Vietnamile raha laenama. Ning
Esindajatekoda võttis valitsuse
välisabi programmi arutamisel
vastu ettepaneku j mille kohaselt
Ühendriigid ei anna otseselt ega
kaudselt abi sellistele riikidele
iiagu Vietnam, Laos, Kambodz-ha,
Kuuba, Mosambiik^ Angoola
ja Uganda^ Kui näiteks rahvus­vahelised
rahaasutused vaatama­ta
Ühendriikide vastuseisule ot­sustavad
abistada neid riike, süs
loobuvad ameeriklased Dole ette­paneku
kohaselt sellisele raha­asutusele
oma järgmise osamak­su
tasumisest.
Kongress on seega sattunud
teravasse vastuollu president
Garteriga ja välisministeeriumi-
^ ga, kes pooldavad kommunistliku­le
Vietnamile rahvusvaheliste ra­haasutuste
odavaprotsendiliste
laenude andmist. Kuna ameerik­lased
mängivad nendes rahaasu­tustes
domineerivat osa, siis on
tõenäoluie, et vietnamlastele kee­ratakse
tulevikus nende rahaasu­tuste
kraanid täielikult kinni.
Vietnamile ön aga väga oluline
teiste riikide, eriti Ühendriikide,
abi saamine, kuna kommunistid
jpanid Lõuna-Vietnami vallutami­sel
kõik ühele kaardile ning sõda
ja sõjalised pingutused ruineeri-sid
maa täielikult majanduslikult.
Tegelikult on Viötnami seni voo­lanud
tohutuid summasid, kuna
raudeesriidetagused riigid on
andnud Vietnamile sadu miljoneid
dollareid ja ainuüksi N. Liit on
pumbanud Vietnami viiniase 20
aasta jooksul iile 2 miljardi dol­lari,
mis on läinud suuremalt
osalt sõjaliste kulude katteks.
Lääneriikidest on Vietnami suur­te
summadega abistanud Prant­susmaa
ja Rootsi, kuna teiste pa­nused
on väiksemad.
ühendriikide masside hulgas
soodsama kõlapinna leidmiseks
on Vietnami propagandamasin la­kanud
ameeriklaste ründamisest,
kuid Hanoi valitsus ei ole loobu­nud
oma nõudmisest 3,25 miljar­di
doUarile, millise summa talle
olevat lubanud Nixon sõjakahju-de
taastamiseks. Selle summa
lubamist eitab endine välisminis­ter
Kissinger ja sellise toetuse
andmine Vietnamile oleks küsi­tav
isegi sel puhul kui see sum­ma
oleks Hanoile lubatud, kmia
Põhja-Vietnam rikkus vaherahu
kokkuleppeid ja vallutas Lõuna-
Vietnami.
Eelnevaid sündmusi ja Põh­ja-
Vietnami agressüvset polMtikat
ja lepingute murdmist ar
vestades ei oleks ameeriklastel
neile mingit põhjust oma abi pak­kuda.
Kuid Hanoil on käsi aimu
se saamiseks väljas ning Garter
on juba pistnud käe tasku, et pa
luja, nuruja ja nõudja soove ra
huldada.
•Onu Sam: „Meil ei ole põhjust muretseda — meie oleme -tugevamad relvastuse alal"
^õberf Kreemi kõne ¥aii€®u^^ Lääiier^EBffieta iesfi
Vancouveris tohnunud XIII Lääneramiilra Eesti Päevade puhul oH peakõnelejaks E ^ t i ^^^^
Kanadas esimees mag. R. Kreem Torontost. Ta ön tuntud aktüvse tegelasena eestluse viljd^
sel, otsides selleks mitniesuguseidteicl ülemaailmses ulatuses. Tema uus kõne käsitleb, mitmeid
uusi vaateid ja otsib neile probleemidele lahendust, mis eestlusel praegu on aktuaalsed. Aval­dame
tema kõne mõningase kärpimisega.
Kiinagi pole eesti rahva elu ja
kultuuriloos olnud olukorda, kus
eestlasi võib leida nii suurel hul-gail
igas maailmanurgas. Meie
saatuseteed on ölnud>- erinevad.
Me oleme nendel /teedel ületanud
raskusi ning meie südamed on
olnud täis leina. Need elukoge­mused
on meid teinud sisemiselt
suuremateks ja tugevamateks
inimesteks. Me ei ole eksinvd
võõrasse anetsa.
Pöördelistest aastatest meie
rahva saatusteedel II maailmasõ­ja
ajal ja pärast seda on maailm
palju muutunud. Ma ei mõtle se­da
mitte üksnes polütiliselt.
Teadus Ja tehnoloogia on sel­lest
ajast peale arenenud roh­kem
kui. eelmistel aastatulian-deil
kokku
„iesti Kodu" mmü
Pea valmivasse Toronto „Eesti
Kodu" korteritesse on juba paljud
sisse kolinud ja lähema kuu—paari
jooksul on kõigis elanikud, välja
arvatud müümata kortmtes. Vaa­tamata
mõningatele puudustele on
korterite omanikud üldiselt rahul
valikuga. Seda rohkem edaspidi,
kui majad on üle antud E. Abista­mise
Komitee poolt korteriomanike
osaühing „Eesti .Kodule", mis an­nab
osanikele kaasarääkimise õi­guse
ettevõtte majandamisel ja
juhtimisel
Momendi suurimaks probleemiks
on müümata korterid. Juuli alul
oeid oli ligi paarkümmend, pea­miselt.
2-magamistx)aga korterid
terass-majades (ka 2 n.n. poiss-mehe-
korterit suures korterima-jas).
E. Abistamise Komitee ön lu­banud
ülejäänud korterid peale 20.
juulit müüa muulastele.
Selles seisab suur hädaoht. E.
Abistamise 'Koniitee juhatus ei to­hiks
küsimust ilma seniste korte-
K. A.
ri-6sijate nõusolekuta otsustada.
Korterid osteti heas usus, et üritus
jääb puht eesti ettevõtteks, nagu
seda oli reklameeritud. Veel müü­mata
korterid ei saaks takistuseks
olla ettevõtte üleandmisel o/ü
Eesti Kodule", kohe peale pro­jekti
lõpetamist. Loomulikult küsi­mus
vajab detailselt väljatöötatud
lepingut eriti müümata korterite
osas.
Liigne mttanüne ja varajane
korterite pakkumine muulastele oh
tarbetu ja kahjulik meie rahvusli­kule
üritusele. Teatavasti Torontos
on uute korterite ülepakkumine,
nii aasta tagasi vahninud mõnedes
suurtes kondomiinium-majades on
veelgi kuni 75^0 korteritest müü­mata.
„Eesti Kodu" on palju pare­mas
olukorras üle 10% müümata
korteritega, ja projekt on veelgi lõ­petamata.
Tõenäoliselt need' saa­dakse
kõik müüdud lähema poole
aasta jooksul, kui mitte varem.
Antagu vaid aega ,,atra saada"!
Muulastele kortereid müües
äärmisel juhul saaksid kõne alla
tulla soomlased. Seda enam, et
vastavas elamu-ettevõttes Sault
Ste. Maries soomlased müüsid kor­tereid
ka eestlastele. Keelelised
- arengu tulemused avaldu­vad
meie elus paljudel viisidel.
Sellepärast näeb nüüd ka Kana­da
sidestuse või kommimikatsioo-ni
ekspert Marshall McLiüian
maailma kui globaalset küla, vii­dates
sellega peamiselt kiirusele
kuidas inimesed ja nende ideed
ülemaaümselt liiguvad. Ka sõda
ei peeta enam niivõrd tulirelva­dega
kindlal rindejoonel, vaid
igal pool, kus üks olulisemaid
võitlusrelvi on ideoloogia.
üldine areng on enesega kaasa
toonud ka uue Globaalse Eesti ja
globaalse eestluse mõiste. Tänar
päeval võime kogu maailma sa­ma
ajaga läbi käia kui omal ajal
probleemid on väikesed, sisekee-leks
, ,Eesti Kodus'' jääks eesti
keel (selle soomlased õpivad eest­laste
seas ruttu ära). Muisse rah-vusisse
kuuluvatele kortereid
müües aga paraitamatult asjaaja­mine
suuremas osa peaks olema
inglise keeles.
Kuuldavasti on korterite ostmi­sest
olnud huvitatud hollandlased
(30 korterit), õnneks E. Abistami­se
Komitee ei läinud sellele liinile
(või liimile!), mis võinuks kujuda
„Troöja hobuseks". Kuhu nemad
sisse pääsevad on varsti võim
nende käes (ostai s kokku enamiku
vabanevatest korteritest kuni ena­mus
on nendel).
Meü tuleb ikkagi, lähtuda põhi­mõttest,
et ,j:es 1 Kodu" kuuluks
ainult eestlastele. Loodetavasti rida
kõhklejaid teevad otsuse osta
„Eesti'Kodusse" korter ja mõned
teised tulevad lisaks. Kaotada pole
midagi, võita palju. Kui mitte ma=
janduslikult, siis elada vanemas
eas ainulaadses eesti ühiskonnas
on rohkem väärt kui kõik muud
kaalutlused kokku.
ENDEL TOIGER
Eesti. Aja ja ruumi mõisted oii
muutunud. Moodsad sidestuse va­hendid
on'ka meie l^t^.
Nõukogude Lüt. on küll Eesti
füüsiliselt okupeerinud, kuid
mitte eestlaste vaimu.
Eesti vaihi on jäänud murcknata,
ehkki rahvas on pandud riigimoo-naka
olukorda nende kodumaal.
Venemaa süga-tAistes sunnitöölis-tena
või vabaduses elamisel.
Globaalne Eesti — see oleme
meieV eestlased kõik. Globaalne
Eesti on meie vaimne Eesti. Glo­baalne
Eesti on tunnetus, on j^ud,
on arusaamine ja tegutseniine.
Globaalsel Eestil ei ole püre.
Globaalsed eestlased võitlevad
gmppidena ja üksikult Kremli
ümber ja Toompea ümber. Nad
võitlevad Tartus, Torontos, New
Yorgis, Stokholmis, Sydneys,
Londonis, Münsteris ja paljudes
teistes kohtades ja eriti täna siin
Vancouveris.
Meie ei tohi kaduda kui rah­vas
ja Eesti peab vabaks saa­ma.
Me peame olema tugevad,
sest nõrku ootab kadu.
Mida peakshne siis tegema?
Kas aitavad meid' pikemad ja
paatoslikumad isamaaSkõned? Kas
aitavad meid mitmesugused Jiuk-kamõistmised?
Kas aitavad meid
kritiseerimised, kus šõnavõtjail
omal pole lahendust pakkuda?
Kas aitab meid põmitsemine pat­riotismist
pakatavale rinnale kui
teod jäävad taga tulemata? Kas
aitab meid ebarealistlikkude sih;
tide seadmine või 'kangelaslikkus
ballisaalis? — Ei.
Vajame teadlikku, realistlikku,
kuid optimistlikku eestlust, mis
on rajatud plaanikohasele Ja
koordineeritud tegevusele.
Jõud on see realiteet mida ar­vestatakse.
Ka meil ei ole teist
valikult kui kasvatada oma jõudu.
Milles seisab siis meie jõud?
Esimeseks jõuks meie rahva
elus on kindlasti tahe meie kul­tuurilist,
poliitüist, usulist ja
sotsiaalseit tegevust arsondada.
Peame oma tegevuseks jõudu ja
elufilosoofiat otsima tõest, õiglu­sest
ja vaimusügavustest, teadus­te
ja kultuuri algallikatest. Pea­me
edendama loomingulist ja uu­si
otsinguid, kirjandust ja kunste.
Peame valvel oleana ja samme as­tuma
Eesti küsimuse tõepäraseks
selgitamiseks väljaspoole. Küsi-se
Eesti tööks suure tähtsus»^,
sest meie tegevuse nivoo peab
olema kõrge. Peame olema meid
ün-ibritsevate gruppidega alalises
võistlusvaliekorr as.
Kuid suurema hariduse ja kõr­gemate
positsioonidega käib
kaasas ka hoiatussõna — harit­lased
assimileeruvad küremini
kui teised eestlased.
Uurimused näitavad, et haritla­si
tuleb siduda meie rahvusgrupi
opereerivate ideede ja tegevuse­ga.
Selles osas on akadeemüistel
organisatsioonidel, .teaduslikel
instituutidel jne. suur tähtsus. On
ka ilmne, et peaksirhe suuremal
määral oma teadlasi ja erialalisi
spetsialiste oma vabahariduslike
programmide läbiviimisel kasuta­ma.
Kui me seda kõike suudame,
siis on meie mõju ja jõud suur.
Kolmandaks jõuks loen ma
raha jä vara. Teie olete kindlasti
tähele pannud kuidas rahva jõuka­maks
muutumisega paljud asjiad
meie elus ^ n leidnud teostamist,
millede kallale me varem pole
julgenud asuda. I tJiemaailmsed
Eesti Päevad ei oleks ajaliselt
palju enne 1972-ndat aastat saa­nud
toimuda selles skaalas nagu
need teoks said. Austraalia eest­laste
tulek Torontosse nü suure­arvuliselt
oli tõeline üllatus.
Nüüd vast aga mitte enam. Raba
paneb käima mitte iiksnes isiidi-ku
vaid ka ühiskondliku elu. Aga
me teame ka seda kuulsat üte­lust:
,,Jaak. kurat, jalad põhjas!"
Nü on paljud meie jõukaks saa­nud
kaasmaailased kadunud meie
hulgast Ado Grenzsteini . põhi­mõtte
kohaselt — ,3ahvas- võib
•kaduda 'kui aga rahval on hea
elada." Uurimused näitavad ka
teiste rahvusgruppide juures sa­ma
pilti.
Majanduslik jõukus teeb ise­seisvaks.
Nii siis tuleb ka ri­kaste
ja jõukamate inimeste
rahvuslikule tdöle kaasakutsu­miseks
mitmeid teid kasutada.
Saladus kodumaal konaldatud
emakeele seminari ümber on mM
selgÜBud. Nädalapikkusel õppea«i-sil
anti välismailt saabunud wpor-tele
mitmekülgne ülevaade eesti
kultuurielust ja selle kõr\'al ka
kollektiivsest majandusest, noppi­des
vaadatavaiks näidissovbeose
ja ,4niljonkplhoose". Esimesel fcut-vumisel
ringkäiguga jääb igati as­jalik
tunne, kus kõike aspekte on
käsitletud, mis kodumaa mõistet
avardaksid ja välismail sündinud
noortele annaksid pildi nende va­nemate
maast.
Veel pole teada kuidas meie aoo-reö
ise'seda pilti nägid. Kas aad
tõesti võisid seda emotsionaalset,
isamaalikku ja e ^ kultuurielu
väärtusi esiletoovat lahtiste süda­metega
vastu võtta, kui ümberrisi-gi
oli venelaste lämmatav SÖTVC-maisus.
Korraldajad on vältiniid
oma programmis iga venepärase
nime, rääkimata sellekohasest tee-mastki,
kui just dr. J. Kahk'i loeng
ei puudutanud; selle rahvuslikuna
tuntud kuldraha teist külge sirp-|a-vasara
embleemiga. Vaevalt ta tä­napäevast
Eestit sai kirjeldada
ülistamata nõukogude vabaduse
õnnistust eestläsile nagu ta oma
ajalugu väänavais kirjutusis oa se­ni
teinud. Miks yaliti just see toeng
esimeseks? Või andis ta noortele
ülevaate sellest taustast, venelaste
rohkusest ja nende poolt avaldatud
survest, mille najal tehakse keele-ja
kirjanduse alalist tööd, vähe­malt
katsutakse seda eestilisena
teha.
Majandusinim^tel on väga prak­tiline
ja realistlik mõtlemisvüs.
Nendel oh ka julgust rohkem kui
paljudel (teistel. Sellepärast saak­sid
sellised mimesed palju meie
ühiskonnale anda. Vancouveris,
Lakewoodis ja mitmel pool mu­jal
on mul maj andusinimeste pa­nus
.ühiskonnale eriliselt silma
paistnud. Kaš oleme seda aMI
küllait hinnanud? ;
, . , , ^ Neljandaks oluliseks jõuks on
museks on: kas meie eestlaseks g ^ ^ ^ ^ j ^ .^
olemise tahte lamp põleb igal
pool?- ,
On päris selge, et haridus on
mõeldav näitelts ilma eesti aja­lehtedeta.
Paljud m.eist ei ole aga
• „ ., , eesti lehe lugejad ja väga sageli
jõud. Haridus avab uksed posit-,j^^^^ ka kirjasaatjaid,
sioonidele, niis mõjutavad meie
elusuundi. Teadmised on Glpbaal- (Järg lk. 7)
Noortele pakuti väga valitud ka­va.
See oU koil»statud nü, et see
haaras kõiki alasid. Sinna olijuh­tumisi"
sisse põimitud Tartu ü l i ­kooli
juures nähtud püt õnnelikest
koolilõpetajaist, sovhoosi pilli­meeste
rõõmsaid viise ja kohtami­ne
Tallinna Polütehnilise Institondi
õpilastega. Oli rohkeid kokkupuu­teid
eesti näitlejate ja kirjanik^a.
Ja kõige lõpuks ei maksnud see
seminar osavõjtaüe midagi, nad,
olid okupeeritud kodumaa külali­sed.
• -'rr--
SeUe korraldamise vüs on pan­nud
imestama, miks seda seäise
salapärasjisega organiseeriti kuna
eesmärk oli nn positilMie: õpetada
väliseesU noortele seda keelt, mis
neil kipub võõrasiihiskonuäs unu­nema
ja risustuma. Kuldas üldse
said needki noored teada sellise
seminari korraldamisest ja millal
neid kutsuti? Kes tegi valiku soovi­jate
hulgas?
Mida teevad nüüd noored? See
ouigi selle semin ari huvitavam kü­simus.
Kas on võitjad korraldajad
või osavõtjad? Kui nad nägid kõigi
kuuldu ja pakutu kõrval ka eest­laste
vabaduseta tänapäeva, mida
ilr. J. Kahk vaevalt julges puudu­tada,
siis võtsid nad vaistu eesti
kuitüuririkkusi ega hakka tasuma
oma vastuvõtu kulusid seda korda
kütvate juttudega. See hoiab huvi
selle sündmuse vastu.
'•::.-HÄJA •
Nr. 53
33. ja 24. juulil
dr. Sauks, tel. 46]
Tänavu toimus
ja 3. juulil koolmj
ja .tantsupidustusl
26.000, ^kusjuures
Leedust, Lätist, 1
gevenest, Ungarisfl
Parteilühi sunnil
suuisüildnms se^
revolutsiooni 60.
organisatsiooni 5^
Esimesel päeval
päeval rahvatant
sert, teisel II kq
samas III konti
kuna rahvaste. Sd
toimus saimaäegsi
kui; Kxtoandäl
ja tantsupeost cl
käik Võidu välj
Vabadusväljakult
le. Kell neli tol
kontsert Lauluvä)
vaste sõpnise kj
selt rahvLisvahelJ
laiilupjdu kavas
jajte toid. Konts J
paljude kooride,
gi-Uip/pide esinemil
ti ja vene kaasi
kõrval kolasid ia
rahvaviisid,. Pidul
lis oli Dunajovsj
kqdimiaast" ja
,.Mu isamaa on
Ilm t-antsu-ja
oli hea, ainult li
osas hakkas vihJ
eesti noored lad
sslt edasi nagu
nudki.
Sise MägUti
Asiba Kaljuste
Maja kunstikoll^
giste-Bergman'i
nid'' (1977). LäH
b?dusi uuteks a|
ku Oli aastate ji
j ale annetatud
omaindatud 32 1
elislijbrist:.
• : T. .E. Ml
ESTO '80 teati
nud kontaktis Rc
levisiooniga, et s|
se kuuldemängu
vastamise võim J
mad asutused oi
gatusse positiivs
likku otsust tel
On räägitud
võiks olla 30-^5l
.saaks esitada ei
les. T\^-näidend[
^selt 50-minutilinj
vas eesti reperi
dendit, mjs võikj
va rootsi publilJ
ka muudele nõul
näitlejate arv j|
välja kuulutadal
dendite võistlusi
.se tingimused
23 WESTMO]
Rezdale,
Tel.|