1977-07-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Mtim^l Li"brary Gen, Ao quis i t ions Ottawa ,önt=^
Seeond cl&ss mail regiS'
Nr. 53 (2400) XXVI aastakäik Teisipäeval, 19. jmilü 1977 -"J^esday, July 19, 1977 ÜksilmimibrihSBiSS eeaül
Laupäeval kell 3.45 p. 1. tõusid Eesti j a Kanada lipud Kotkajärvel
Anton õunapuu väljakul pealipumasti j a suurlaagi juht
nskm Ivar Nippak kuulutas suurlaagri avatuks. Pidulikus rivis
viibis 327 skautlikku noort, neist 37 Ühendriikidest. Suurlaag-ri
esimene päev oli päikesepaisteline ja palav. Kotkajärve röövikutest
rüüstatud piiud on taastanud suvise lehestiku.
nad rivistas nöünurilca. Marsimuusika
ituii heliplaatidelt yalju-hääldaj
ate süstoBmi kaudu.
jNoored, tervitasid väJLjafeuie
S9>abuvat üksuste lippude nüii-ma
ja kohe heisati lipud Üipulau-lu
saatel. Laager avaiti nelja gon-gilöögiga.
Laagrijuht nslcm Ivar
Nippak, gaidlaager juht gdr Tiia
Kütt, sikautlaager juht skm E r -
vm Meve ja Skautide Maleva
juht skm Silver Kask ütlesid igaüks
ühe tervitusiause noortele.
Palvuse pidas pastor skm Tõinis
Nõmmik, iühikese kõnega tervitas
noori ja juhte suurläagri
juht. Tervitusi ütlesid laagrile
laagrivanemad gdr. Liis Juske ja
skm Ermi Soomet, peagaidi n i mel
gdr Ene Lüdig, ip^kaut
skm Jaan Lepp ja TESS-i esimees
nskm Egbert Runge..:
ühendrükide noorte juhid
ngdr TÜna Kirss ja skm Harry
Tarmo andsid üle mälestuseseme.
Kirjalikke tervitusi oli saabunud
terve rida, V
; .'Muuseas tervitasid eesti skaut-likud
noored Austraaliast ja
kutsusid noori oma ,3arju'*
sEurlaagrisse, mis toimub
1977/78 aastavahetusel, Aust-raalia
-suvel.
Pidulik avatalitus lõppes informatsiooni
ja korralduste anditni-sega,
mida teostasid suurläagri
juht j a skautlaagri juht.
Laupäeva õhtul peeti Kotkajärve
lõkketeatris esimene n. n.
tutvumislöke. Lõkkevanana toimis
skm E n n Kiilaspea, teda
abistasid ansambel „Säde":
Kristina MeipQom,Merjke Toomes
ja Andres Tamm ning pillimehed.
Säde esitas onialpomingu
suurläagri laulu ja tehti a i -
Masti tõusnud lipud räägivad
suürlaaui Kotkajärve '77 avamisest.
Foto: Tommy Pattersson
- . -...•i: .:-V.i;- - '
Noorte kogunemine šuurlaag-
Tisse algas juba varahommikul
ja kell 10 algas vilgas tegevus
laagriväljakutel. ühendriikide
noored skm Harry Tarmo juhti-miseil
saabusid bussiga. Kell 1
päövial said noored Kotkajärve
köögist esimese kõhutäie j a va^
hetasid iparast seda tööriided yor-mirüetuse
vastu. K e l l 2.30 marssisid
noored üksuste kaupa lipu-väljakuflje,
kus s km Arnold Kukk
gust selle õppimisega, õhtu oli
mõnus ja sume.
Bühapäeva hommikul kell 10.00
toimus jumalateenistus Kotkajärve
metsakirikus. Teenis praost
Oskar Puhm, keda altariteenistu-ses
assisteeris õpetaja Andres
Taul. Pühapäeval lõpetati, laagrite
väljaehitamist, samal ajaü algas
laagrite õppeprograimm.
3 meesk©nnciiiiget suriiii&i€9, üks ¥(saffBgest€i{'y€9
WASHINGTON ~ t)kš ÜŠA sõjaväe helikopter, mis qü mmgil
põhjusel lennanud neli miili Põhja-Korea territooriunu kohale, tu-
Ilsžati aUa, kusjuures kolm meeskonnaliiget said surma Ja
vaBgistati.
Põhja-Korea esindajad keeldusid
alustama läbirääkimist USA esindajate
nõudmisele I United Nations
sõjaväe nõuandjate juhtimisel
Paiununjoni vaherahu külas.
President Jimmy Carter ütles
S e n a t i s , t a tahab hea seista, et
see vahejuljitum ei kutsu esile
vastasaktsiooni.
Carter ütles, et lõuna-korealased
tulistasid Chinook heükcpterile
iioiatuslaske kui see eksis üle de-müitariseeritud
tsooni põhja suunas.
Helikopter lendas Põhja-Korea
maa-alale, kiis| meeskond hakkas
belikopberit mingil põ|ijusel kontrollima.
gee tõusis uuesti õhku kui põhja-korealased
lähenSesid, misjärgi
helikx^ter tullstatil alla.
Kaks meeskonnaliiget said surma
heMapteri purunemisel, kolmas
tulevaiietusel ja neljas vaigistati.
See OÜ tavaline rutünipärane
lend Korea läänerannilailt idaran-
Rikatis päise päeva ajal. Tõesäoli-
MontreaU Eesti Jaani koguduse saalis korraldati aruandeõhtu Trenti ülikoolis toimunud juhtkonna semiriari kohta. Pildil näfi-me
seminarist osavõtjaid (vasakult paremale) Ahi Vaus, Hille Sutt, õp. Heino Laaneots, HeMe Vaus ja l a m Raudsepp, kes esitasJd
ülevaateid seminari töö kohta, näitasid pateinlng jagasid- oma-muljeEd Montreali eestlastega. Foto: Meeme S u i t se
Abessiinici kujuiieb
Moskva tugevcsmdks
fMgipunkfiks
WASHINGTON - N. Liidu agressiivne
poliitika Aafrikas sunnib
Ühendrnke lähemas tulevikus oma
aktivstist selles piirkonnas suurendama,
et pidurdada venelaste edasitungi..
Kremli uueks käsilaseks
Aafrikas on Abessiinia diktaator
koi. Mengistu, kes on saanud N.
Liidult pidevalt moodsaid relvi
ning on ülesehitanud tugeva sõjaväe.
Abessiinia naabrid Sudaan,
Somaalia, ja äsja iseseisvuse saanud
Dzhibuuti on Abessiinia tugevuse
kasvamise pärast väga häiritud
ning kardavad, W Moskva annab
Abessiiniale sama osa täita,
mida teostasid kuubalased Angoo-las.
Moskva võib hakata lavastama
ka selles piirkonnas „vabasta-mlse
sõdasid", mis muudavad Punase
mere vene järveks.
Euroopa
kommunistide
peokorter Pariisi
PARIIS — Lääne-Euroopa kom-munistüke
parteide juhtkonnast
saabunud teadete kohaselt plaanitseb
Hispaania kommunistliku partei
juht Carrillo Euroopa kommunistide
parteide peakorteri raja
mist Pariisi, mis oleks vastükaa
luks Moskva mõjule Euroopas. N
Liidu kommunistlik partei lavastas
hiljuti teatavasti oma ajakirjas te
rava rünnaku Carrillo vastu.
selt kaotas helikopter navigeerimi-se
võime.
Põhja-nKorea andis välja kolm
surnud sõdurit ja ühe kes eliU
jäi. Kõhn surmasaanud sõdurit
anti välja lihtsais männüaudadest
kirstudes valgeid maske kandvate
põhja^orealasfte poolt.
Lütunud Rahvaste auvalvurid
kandsid nad iile püri oma õlgadel
j a kaunistasid puusärgid
Ühendiükide lippudega.
Elujäänud Glemi M. Sdhwanke
oli tugevasti ipõnitatud kuid ta
jalutas üle p i i r i -talle k u u l u va
asjad paberpakendis.
Korea vaatlejad ütlesid, et enneolemata
kiire meeskonnla väljaandmine
olenevat president Car-teri
pöhsnest 'lähenemisest vahejuhtumile
ja, vabandamisest, et
helilixjipter P.-^orea õhuruumi
sattus. Põhja^korealased ei olnud
sellist vaibandamist seekord
nõudnud.
Nad ütlesid, et see on õmietui sieks
TMgevtörm T@roK)t®s
Möödunud reede õhtul oli toron
tos ja ümbruskonnas tugev äjkse-torm,
mis kiskus katused pealt
murdis puid kuna vihm ja tuul ning
rahe tegid kahjustusi ja purustusi
Tormi tõttu oli ajutiselt mõnes linnaosas
elektrivool katkenud. Vihma
valgus ^lühikese aja jooksul üle
poole tolli, tekitades ujutusi mada-lamaü
tänavau ja uhtus ära teid.
õhtuse jtöQlt koju tuleku liikluse
muutis kaootüiseks Veel asjaolu, et
mitmed liiklustuled olid elektrivoolu
puudumise tõttu kustunud.
Kohnnurga kujuline hurrikaanitao-liiie
torm kattis umbes 250 ruut;
mull. Mõnes kohas kestis t o m kuni
kuus tundi
MOSKVA Läänerükide diplomaadid ja vaatlejad Moskvas nendivad, et.N. Lüdu juhtkonna ridades
võib märgata vümasel ajal teatud ebakindlust. Mahutakse, et tJhendriiMde president Carteri inimõiguste
rakendamise nõudmise poliitika on löönud Moskva pealetungiplaanid segi ja JCremli juhtkoad
on praegu defensiivis., : • ;
Venelasi ei häiri mitte ainult
president Carteri visad nõudmised
inimõiguste rakendamiseks vaid
nad kardavad,
et Carter on ka energUine tegude
inimene ning eiiitab kiiresti
üles Ühendriikde ja oma liitlaste
riigikaitse, mis annab tema sõnadele
tunduvalt rokhem kaalu
ja sunnib Moskvat presidendi
nõudmistega arvestama.
Kremli juhtkonna olukord on
võrdlemisi raske, kuna ühest küljest
ei taha ega saa nad järele aii-da
Carteri liõudmistele kuid teisest
küljest vajavad nad laäne-maaihna
tehnoloogiat ja krediite,
mida nad on võimelised saama ainult
, ühendriikidega k(K>stööd
arendades ja detente poliitikat Vil-les.
N. Lüdu^käsi ei käi eriti hästi ka
Euroopas, kus sealsed suuremp
kommunistlikud parteid ei taha
enam vastu võtta Moskva käske
ja korraldusi ning samuti on venelastel
tekkinud raskusi Aafrikas,
kus mõned riigid on N. L i i duga
sõpruse üles öelni^d.
Lääneriikide diploniaatüistes ringkondades
loodetaiksey et need Moskva
raskused loovad tulevikus paremaid
eeldusi N. Liiduga reaalsete
kokkulepete sõlmimiseks.
rityd lestist
Säiteri;opetaj€it: •
STOKHOLM — Õhkkond Luteiri Kirikute Maailmallldu kuuenda täiskogu koosolekul. Äalrikas
Dar-es-Salaanüs osutus kõi^timõõdidi[^ Teisiti oli see seitse aastat tagasi Evianis, kus rev^^
lutsiooniline rahutus end tugevasti avaldas. Mõõdukusele aitas kaasa viis, kuidas prohleemidele
läheneti. Piiüti esijoones kindlaks teha, milline on piibH, usu ja ^^^^^^ arusaamhie hing hfe-hang
teatud nähtuste kohta. Sellelt aluselt lähtudes võis vältida pä^vaprohleemide ülehindamlsi
^ Need on Ju tavalisteks nähtusteks iniiiÄima ajaloos. Suureks; kasuks: oH sealjuures imiidugi ühi-.
• ne usutunnistus Ja õpetus." ^ .
Hhidastmõistetavalt seisid Aafrika
probleemid esirinnas. Sellel
taustal oli pind soodne uus-kölo-niailismi
mõistmiseks, mis Balti
rahvaid on tabanud.
Eesti ja Läti rahval on suuremad
kogemused elust kolonialismi
tingimustes kui ühelgi
rahval.
Juhtum, Mida saanuks vältida
kui mehed oleksid jälginud nende
signaale maandumiseks ja^
ise
Lahikuva presidendi asemele,
kelleks " oli Helsingi ülikodi
kantsler Mikko Juva Soomest,
valiti Bukoba püskop Josiah M .
Kibira Tamsaaniast. Tema ametiaeg,
kestab järgmise täiskogu
koosolekuni seitsme aast^ pärast.
Luteri Kirikute MaailmaOüdu
ühinemine Kirikute Maailma
Nõukoguga selle aMorganisatsi-oonina
e i ohiud lildSe arutuse aill,
kuna see küsimus oli ebaafctu-aalne.
Konverents paückus hea võimaluse
isifclikekis kokkupuudeteks
juhtivate isikutega üle maailma.'
laskirikute
muidugi võimalus kohtuda kodumaalt
sa^himud
Neid oli rohkem kui kunagi varem:
okupeeritud Lätist kolm,
okupeeritud Eestist ;feaiks ja okupeeritud
Leedust ^üks. Maade järele
tähestikulises järjekorras istusid
nad üksteise kõrvai, kusjuures
näiteks meie kiriku esindaja
nime taha oli pandud „Estö-nia.
ja kodumaait tulnute nime
taha „USSR".
Okupeeritud Eestist cdid saabunud
Tallinna Kaarli kiriku
õpetaja, assessor Edgar Harik, ja
Paiiamuse õjpetaja, mag;^^ 1^
Kalie Kasemaa, 35. a. Hark pidi
olema ühe aruitlusgrupi juhataja,
kuid loobus austava-st ülesamdeslt.
Võis kogeda, ^ ferjistlik usfe ja
vaimulik amet ei iasö väliste dlu-
'de poolt lahutada neid, kes kokku
kuuluvad.
Kuna erialäteomade arutluste
koMauVõtteid sõäuti' kohnei ta-semei,
ailui grupis, sifeseaninaris
ja viimaiks ilÄistkogu kioosolökul,
kujunes viimaaie i^edaktsioon
võrdüfiimisi üldsõnaliseks ega pee^
geldanüd arutlusi. AiiiuÜit teadüiik
lugeja oslkab neist väJiJavöbtä,
mida sMski on öeüdud. See vmh
ajTutluster kogudustes ra,skusi tekitada.'.
üue Juhtnööste Järgnevateks
konverentsideks otsustati pa-gulaskirikute
algatusel kutsuda
ka noorte esindajad Ida-Euroo-
• pasi,.^-
Nü noortele ifcui k a naiste osale
kirikus kavatsetakse ' edaspidi
suuremat tähelepanu osutada.
E E L K konsistooriumi uue
kooseisu kiimitemise tähtaega
on kirikukogu liikmete palvel pi-^
•kendatud 1. septembririi 1977.
; f^ptkajänve,
' metsaülikoo
'20.-28. august
ITIJJ
••• • ~,Ti,.uc::.'j:;.
j
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 19, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770719 |
Description
| Title | 1977-07-19-01 |
| OCR text | Mtim^l Li"brary Gen, Ao quis i t ions Ottawa ,önt=^ Seeond cl&ss mail regiS' Nr. 53 (2400) XXVI aastakäik Teisipäeval, 19. jmilü 1977 -"J^esday, July 19, 1977 ÜksilmimibrihSBiSS eeaül Laupäeval kell 3.45 p. 1. tõusid Eesti j a Kanada lipud Kotkajärvel Anton õunapuu väljakul pealipumasti j a suurlaagi juht nskm Ivar Nippak kuulutas suurlaagri avatuks. Pidulikus rivis viibis 327 skautlikku noort, neist 37 Ühendriikidest. Suurlaag-ri esimene päev oli päikesepaisteline ja palav. Kotkajärve röövikutest rüüstatud piiud on taastanud suvise lehestiku. nad rivistas nöünurilca. Marsimuusika ituii heliplaatidelt yalju-hääldaj ate süstoBmi kaudu. jNoored, tervitasid väJLjafeuie S9>abuvat üksuste lippude nüii-ma ja kohe heisati lipud Üipulau-lu saatel. Laager avaiti nelja gon-gilöögiga. Laagrijuht nslcm Ivar Nippak, gaidlaager juht gdr Tiia Kütt, sikautlaager juht skm E r - vm Meve ja Skautide Maleva juht skm Silver Kask ütlesid igaüks ühe tervitusiause noortele. Palvuse pidas pastor skm Tõinis Nõmmik, iühikese kõnega tervitas noori ja juhte suurläagri juht. Tervitusi ütlesid laagrile laagrivanemad gdr. Liis Juske ja skm Ermi Soomet, peagaidi n i mel gdr Ene Lüdig, ip^kaut skm Jaan Lepp ja TESS-i esimees nskm Egbert Runge..: ühendrükide noorte juhid ngdr TÜna Kirss ja skm Harry Tarmo andsid üle mälestuseseme. Kirjalikke tervitusi oli saabunud terve rida, V ; .'Muuseas tervitasid eesti skaut-likud noored Austraaliast ja kutsusid noori oma ,3arju'* sEurlaagrisse, mis toimub 1977/78 aastavahetusel, Aust-raalia -suvel. Pidulik avatalitus lõppes informatsiooni ja korralduste anditni-sega, mida teostasid suurläagri juht j a skautlaagri juht. Laupäeva õhtul peeti Kotkajärve lõkketeatris esimene n. n. tutvumislöke. Lõkkevanana toimis skm E n n Kiilaspea, teda abistasid ansambel „Säde": Kristina MeipQom,Merjke Toomes ja Andres Tamm ning pillimehed. Säde esitas onialpomingu suurläagri laulu ja tehti a i - Masti tõusnud lipud räägivad suürlaaui Kotkajärve '77 avamisest. Foto: Tommy Pattersson - . -...•i: .:-V.i;- - ' Noorte kogunemine šuurlaag- Tisse algas juba varahommikul ja kell 10 algas vilgas tegevus laagriväljakutel. ühendriikide noored skm Harry Tarmo juhti-miseil saabusid bussiga. Kell 1 päövial said noored Kotkajärve köögist esimese kõhutäie j a va^ hetasid iparast seda tööriided yor-mirüetuse vastu. K e l l 2.30 marssisid noored üksuste kaupa lipu-väljakuflje, kus s km Arnold Kukk gust selle õppimisega, õhtu oli mõnus ja sume. Bühapäeva hommikul kell 10.00 toimus jumalateenistus Kotkajärve metsakirikus. Teenis praost Oskar Puhm, keda altariteenistu-ses assisteeris õpetaja Andres Taul. Pühapäeval lõpetati, laagrite väljaehitamist, samal ajaü algas laagrite õppeprograimm. 3 meesk©nnciiiiget suriiii&i€9, üks ¥(saffBgest€i{'y€9 WASHINGTON ~ t)kš ÜŠA sõjaväe helikopter, mis qü mmgil põhjusel lennanud neli miili Põhja-Korea territooriunu kohale, tu- Ilsžati aUa, kusjuures kolm meeskonnaliiget said surma Ja vaBgistati. Põhja-Korea esindajad keeldusid alustama läbirääkimist USA esindajate nõudmisele I United Nations sõjaväe nõuandjate juhtimisel Paiununjoni vaherahu külas. President Jimmy Carter ütles S e n a t i s , t a tahab hea seista, et see vahejuljitum ei kutsu esile vastasaktsiooni. Carter ütles, et lõuna-korealased tulistasid Chinook heükcpterile iioiatuslaske kui see eksis üle de-müitariseeritud tsooni põhja suunas. Helikopter lendas Põhja-Korea maa-alale, kiis| meeskond hakkas belikopberit mingil põ|ijusel kontrollima. gee tõusis uuesti õhku kui põhja-korealased lähenSesid, misjärgi helikx^ter tullstatil alla. Kaks meeskonnaliiget said surma heMapteri purunemisel, kolmas tulevaiietusel ja neljas vaigistati. See OÜ tavaline rutünipärane lend Korea läänerannilailt idaran- Rikatis päise päeva ajal. Tõesäoli- MontreaU Eesti Jaani koguduse saalis korraldati aruandeõhtu Trenti ülikoolis toimunud juhtkonna semiriari kohta. Pildil näfi-me seminarist osavõtjaid (vasakult paremale) Ahi Vaus, Hille Sutt, õp. Heino Laaneots, HeMe Vaus ja l a m Raudsepp, kes esitasJd ülevaateid seminari töö kohta, näitasid pateinlng jagasid- oma-muljeEd Montreali eestlastega. Foto: Meeme S u i t se Abessiinici kujuiieb Moskva tugevcsmdks fMgipunkfiks WASHINGTON - N. Liidu agressiivne poliitika Aafrikas sunnib Ühendrnke lähemas tulevikus oma aktivstist selles piirkonnas suurendama, et pidurdada venelaste edasitungi.. Kremli uueks käsilaseks Aafrikas on Abessiinia diktaator koi. Mengistu, kes on saanud N. Liidult pidevalt moodsaid relvi ning on ülesehitanud tugeva sõjaväe. Abessiinia naabrid Sudaan, Somaalia, ja äsja iseseisvuse saanud Dzhibuuti on Abessiinia tugevuse kasvamise pärast väga häiritud ning kardavad, W Moskva annab Abessiiniale sama osa täita, mida teostasid kuubalased Angoo-las. Moskva võib hakata lavastama ka selles piirkonnas „vabasta-mlse sõdasid", mis muudavad Punase mere vene järveks. Euroopa kommunistide peokorter Pariisi PARIIS — Lääne-Euroopa kom-munistüke parteide juhtkonnast saabunud teadete kohaselt plaanitseb Hispaania kommunistliku partei juht Carrillo Euroopa kommunistide parteide peakorteri raja mist Pariisi, mis oleks vastükaa luks Moskva mõjule Euroopas. N Liidu kommunistlik partei lavastas hiljuti teatavasti oma ajakirjas te rava rünnaku Carrillo vastu. selt kaotas helikopter navigeerimi-se võime. Põhja-nKorea andis välja kolm surnud sõdurit ja ühe kes eliU jäi. Kõhn surmasaanud sõdurit anti välja lihtsais männüaudadest kirstudes valgeid maske kandvate põhja^orealasfte poolt. Lütunud Rahvaste auvalvurid kandsid nad iile püri oma õlgadel j a kaunistasid puusärgid Ühendiükide lippudega. Elujäänud Glemi M. Sdhwanke oli tugevasti ipõnitatud kuid ta jalutas üle p i i r i -talle k u u l u va asjad paberpakendis. Korea vaatlejad ütlesid, et enneolemata kiire meeskonnla väljaandmine olenevat president Car-teri pöhsnest 'lähenemisest vahejuhtumile ja, vabandamisest, et helilixjipter P.-^orea õhuruumi sattus. Põhja^korealased ei olnud sellist vaibandamist seekord nõudnud. Nad ütlesid, et see on õmietui sieks TMgevtörm T@roK)t®s Möödunud reede õhtul oli toron tos ja ümbruskonnas tugev äjkse-torm, mis kiskus katused pealt murdis puid kuna vihm ja tuul ning rahe tegid kahjustusi ja purustusi Tormi tõttu oli ajutiselt mõnes linnaosas elektrivool katkenud. Vihma valgus ^lühikese aja jooksul üle poole tolli, tekitades ujutusi mada-lamaü tänavau ja uhtus ära teid. õhtuse jtöQlt koju tuleku liikluse muutis kaootüiseks Veel asjaolu, et mitmed liiklustuled olid elektrivoolu puudumise tõttu kustunud. Kohnnurga kujuline hurrikaanitao-liiie torm kattis umbes 250 ruut; mull. Mõnes kohas kestis t o m kuni kuus tundi MOSKVA Läänerükide diplomaadid ja vaatlejad Moskvas nendivad, et.N. Lüdu juhtkonna ridades võib märgata vümasel ajal teatud ebakindlust. Mahutakse, et tJhendriiMde president Carteri inimõiguste rakendamise nõudmise poliitika on löönud Moskva pealetungiplaanid segi ja JCremli juhtkoad on praegu defensiivis., : • ; Venelasi ei häiri mitte ainult president Carteri visad nõudmised inimõiguste rakendamiseks vaid nad kardavad, et Carter on ka energUine tegude inimene ning eiiitab kiiresti üles Ühendriikde ja oma liitlaste riigikaitse, mis annab tema sõnadele tunduvalt rokhem kaalu ja sunnib Moskvat presidendi nõudmistega arvestama. Kremli juhtkonna olukord on võrdlemisi raske, kuna ühest küljest ei taha ega saa nad järele aii-da Carteri liõudmistele kuid teisest küljest vajavad nad laäne-maaihna tehnoloogiat ja krediite, mida nad on võimelised saama ainult , ühendriikidega k(K>stööd arendades ja detente poliitikat Vil-les. N. Lüdu^käsi ei käi eriti hästi ka Euroopas, kus sealsed suuremp kommunistlikud parteid ei taha enam vastu võtta Moskva käske ja korraldusi ning samuti on venelastel tekkinud raskusi Aafrikas, kus mõned riigid on N. L i i duga sõpruse üles öelni^d. Lääneriikide diploniaatüistes ringkondades loodetaiksey et need Moskva raskused loovad tulevikus paremaid eeldusi N. Liiduga reaalsete kokkulepete sõlmimiseks. rityd lestist Säiteri;opetaj€it: • STOKHOLM — Õhkkond Luteiri Kirikute Maailmallldu kuuenda täiskogu koosolekul. Äalrikas Dar-es-Salaanüs osutus kõi^timõõdidi[^ Teisiti oli see seitse aastat tagasi Evianis, kus rev^^ lutsiooniline rahutus end tugevasti avaldas. Mõõdukusele aitas kaasa viis, kuidas prohleemidele läheneti. Piiüti esijoones kindlaks teha, milline on piibH, usu ja ^^^^^^ arusaamhie hing hfe-hang teatud nähtuste kohta. Sellelt aluselt lähtudes võis vältida pä^vaprohleemide ülehindamlsi ^ Need on Ju tavalisteks nähtusteks iniiiÄima ajaloos. Suureks; kasuks: oH sealjuures imiidugi ühi-. • ne usutunnistus Ja õpetus." ^ . Hhidastmõistetavalt seisid Aafrika probleemid esirinnas. Sellel taustal oli pind soodne uus-kölo-niailismi mõistmiseks, mis Balti rahvaid on tabanud. Eesti ja Läti rahval on suuremad kogemused elust kolonialismi tingimustes kui ühelgi rahval. Juhtum, Mida saanuks vältida kui mehed oleksid jälginud nende signaale maandumiseks ja^ ise Lahikuva presidendi asemele, kelleks " oli Helsingi ülikodi kantsler Mikko Juva Soomest, valiti Bukoba püskop Josiah M . Kibira Tamsaaniast. Tema ametiaeg, kestab järgmise täiskogu koosolekuni seitsme aast^ pärast. Luteri Kirikute MaailmaOüdu ühinemine Kirikute Maailma Nõukoguga selle aMorganisatsi-oonina e i ohiud lildSe arutuse aill, kuna see küsimus oli ebaafctu-aalne. Konverents paückus hea võimaluse isifclikekis kokkupuudeteks juhtivate isikutega üle maailma.' laskirikute muidugi võimalus kohtuda kodumaalt sa^himud Neid oli rohkem kui kunagi varem: okupeeritud Lätist kolm, okupeeritud Eestist ;feaiks ja okupeeritud Leedust ^üks. Maade järele tähestikulises järjekorras istusid nad üksteise kõrvai, kusjuures näiteks meie kiriku esindaja nime taha oli pandud „Estö-nia. ja kodumaait tulnute nime taha „USSR". Okupeeritud Eestist cdid saabunud Tallinna Kaarli kiriku õpetaja, assessor Edgar Harik, ja Paiiamuse õjpetaja, mag;^^ 1^ Kalie Kasemaa, 35. a. Hark pidi olema ühe aruitlusgrupi juhataja, kuid loobus austava-st ülesamdeslt. Võis kogeda, ^ ferjistlik usfe ja vaimulik amet ei iasö väliste dlu- 'de poolt lahutada neid, kes kokku kuuluvad. Kuna erialäteomade arutluste koMauVõtteid sõäuti' kohnei ta-semei, ailui grupis, sifeseaninaris ja viimaiks ilÄistkogu kioosolökul, kujunes viimaaie i^edaktsioon võrdüfiimisi üldsõnaliseks ega pee^ geldanüd arutlusi. AiiiuÜit teadüiik lugeja oslkab neist väJiJavöbtä, mida sMski on öeüdud. See vmh ajTutluster kogudustes ra,skusi tekitada.'. üue Juhtnööste Järgnevateks konverentsideks otsustati pa-gulaskirikute algatusel kutsuda ka noorte esindajad Ida-Euroo- • pasi,.^- Nü noortele ifcui k a naiste osale kirikus kavatsetakse ' edaspidi suuremat tähelepanu osutada. E E L K konsistooriumi uue kooseisu kiimitemise tähtaega on kirikukogu liikmete palvel pi-^ •kendatud 1. septembririi 1977. ; f^ptkajänve, ' metsaülikoo '20.-28. august ITIJJ ••• • ~,Ti,.uc::.'j:;. j |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-19-01
