Vaba eestlane , February 6, 1979

              stSs.'; •:;:;•-:
konda l^ashii^
iöin^iistda M
ä baritläšifcoainas
sinna . vahetevaJiel
is, m i d a
lane keeldim
ist/ega
:d^ trütelqda^^M
võib järeldada, et
rahva hulgas
" tellijaskoim^bs on
asse ja keskmisse
kuuluvaid' Isikaid,
on olnud' ainsaks
eesti Mrjäsõna ja
iimuseks
õtleb ,^toa- välja­ga?.
K G i ^ b i m
ta, vähemalt SO-nda
on toimeta-
Ruvi aoa^
olemaS; tiraazh ön
}, suurem siis kui
atuslikumalt välja
reid, meie
fenimid viisi ols^
laaniatu i n ^
yäljaaajiratud $ ^
kestkmed n ^
jaStokhohn.
ebki Iqpufes,. et sel
rjaie iiusi tdlijä^
suurenev tellijas-gale
väljaandjale ja
ja väärtused.
• • • • D I I I B B B O
ndRoos'!
E KUNINGAS
LINNAS"
gas oma jüngritega
arvasid sellest mde
ing rahvaluule sao»
g T- ja mida arvame
leie ise?
EESTLASE taMses
, saatekulu 40 e
MIBBBBBBaBrSI
- Paavst Johanisas
tagasi Vaitikani oma-
Mehhikb^, ikus ta
ahiilkade poolt vai^
voeti. PasATst ifcufc-üles
võitleom vaeste
ning taotaatia lieile
id palkasid, ;han-
'kuid hoiduda seal-le
poliitika tegetmi-vstilt
tema naasmi^l
=iiti, ikas neesd taothi-vasffeuokšusi,
siis ar-et
vastuoksusi leidub
id tahetakse öitsida ja
—lemafešu alammää-doDarit
aastas ja Ä
tstuda näisringi Ipme-
• 1
Moiitre(alis ; -
UOWmEM, — Eesti Vabariigi
a^ajpäeva atos IJÖI-miib
MJpäeval^' 24. v^bruanl
1979. a., algusega keE 7.00 õhtul,
Windsor Hotellis. Aiktuseikönele-jaikis
lon Mäidci EMI, Washingto-aist^
TOA-st:^';^^;^
Mäidu Kan sündis 14. veebr.
1934. a. Pärnus, JMuirnaalt lahi-
Itus 1944. a. asudes^ äaifcsamaale
ja siealt 1949: a/ XJSÄ-sse. Lõpeta-mid
George Washiaigtpni ülikooli
atJ • Louis,' B. A. Iccaadiga po­liitiliste
teaduste alal ja M.B;Ä.
kraadiga majandusteaduse alal.
B/Iäido p J i asus ametisse Aatom-energia
Komiš^ juurde, kus
töötab praegu lepinguite eritead-la^
na energiaaninisteeriumls.
t Ä d o Kari o«)t Eesti E t o
: niiteö Ühendrii^^
; esimees, eriülesannetega poliiti-
:;ifs|a j a . i k ü s t o s t e alal;
ühmdaitud
?Balti Aip^^ taiJtos (tTBAK)
; ja šäie ^ I r n ^ üleaaniaaite
Eesti Kesfenõufeogii ( t ^ ) juhar
::tuä^lii#^jä:^A^
^>jD0!rii'Äf3Ä:;^ ••
a s ^ l ^ ü t Mohtreš^ Pen-äionärido
aast^i^akoosdekiil moo­dustati
uus juhatus järgmises koos­seisus:
esimöes Edgar Heinsoo,
abiesimees sekre­tär
Johaimä^^^^^T^ laekur Ric­hard
Ritsing,abilae!kurEditti Torn-sen,
kuubi per^aineDagmar Mu­ru,
Idubi perenaise abi Tuuli Ners-
.fca, varahoidja Nikolai Earklin,
hoolekande ja abistamise juhataja
Aime Altosaar, juriidiüine nõuand­ja
Juhus kültuiirfihnirf Hei­no
AEösaar, seltskondliku tegevu­se
^meelelahutuse korraldaja
Mm VnufM.
Laudkonnavestlus. kes arutas probleeme ,J^us me seisame,
saia,'
I ? " . Vasakutt T. Met-
Foto: Vaba Bssllan®
• • ESMAJÄRGüMSiEÖ ip»ORT-AMlKUb .SOOMEST
2031 tONGE ST., TORONTO; ONT. M4S2Ä2 v® TELEFON 4a3-«650
Avatud: telsip.,kolmap; ndjap., reedel l i M *
laup. 9 ^ 0 ^ * Esmspäevitrs^
JJESTI
THE S^ÄiiSiNMiÄN SKOPPE
(Algus Uis. 1>
...-Muu^lfe^^ ,$idi. -liüd-vig..
.Ähil ja^itfjge^
.üie(vaaje'.',öÄ^^
JÄä ta ei; SöÄud,et^^ ta­kistuste
t&btu, feariiverentsile tulla,
siis feandis tema ^referaadi otte pr.
Amanda Jiiht Ett^Scandest rulto
ikuiulajate sihnade ette ülie eesti tär
lust võrsunud suure muusikairne-he
ja helilooja elu> kes ikontrabas-sikunsfcniikuna
esines paljudel
maailma tähtsatel'kontse
kuld jäi sealjuures süsiki alati
tnmikis eestlusele ja ©Siiies igal
võimalusel eestlastele^ Pärast se^
da kui Ludvlg Juht oli mänginud
Heüsingi lirniaörüöestriš, Tallinnas
„Estohia" sümfcomaoifeestris; lõp^^
pinud feömpositsiooniBerliims,
elaaijud Londonis ja olnud Eiia
fecnservatoorimni^^^^^'^^ siir-di2S'-'
ta;'1934; • a.^
ses
0 ,>R(eÄding EaÄS ams
^Readingis, Pa> toob mitäneveeru-lise
(kirjutab op. Walter Kopper-manist,
toes jutlustas saiksa kogu­dusse
selles linnas 17. detsemb­ril.
Kirjutatakse, et õp. W. Kop-
;peäään, ikes on eestlane, fcwis
viimati AUento^ luterllkiku ko­gudust,-
Ikusit läks p^iänile. An-taikse
temai eluil5älk, §pfe
ülikoolides alates Tartuga ja lõ»
Teeiae irasi ja
M liimas^^k^^
¥aba Eestlase talitnsesi
Juhti. IieMoomingiiisse ku
terve rida silmapaistvaid' te®.
Ta omas väga kalli itaalia meist­ri
poolt valmistatud;' feontiabassi,
mille pärast tema surma 1057. a.
jaaniiariš omandas üks tenia 6^^
gut. Muusikalised mängud kohan­davad
last liikimišele j feeha
^ordinatsiooni
Muusika-ältib/i-^
üle saamisel, .miu^ikaoõpetus ju­hib
lapse loovalt; mtlema ja teda
tööd tegeana.
dajana.; Ta'; J a ^ ^ - ; l ü r i ^^
Icahte..ossa;;;'Es|m^se^ ontkui^
muusiikä, ja teisöiks^
laul, Kirik ja muusSä^on
matud ja hdid haarad
sügavamaiit kui isõnod.
kirikus arendati lltoirgiatähislik-kuseni,
aga alles lüted kirikus i Kontserdi avas H. Betlem kolme
võis iga koguduse liige ka^sa laul- lauluga, neist viimane C. Kipperilt,
da. Aastaisadade jootesul on kom- tes lauljaimat ka klaveril saatis,
poneeritud törtamuusikat; juba Järgnes noore eesti pianistiv ja
Luther ise kompoheens mitmeid komponisti Helve Sästoki oma
koraale. ' ' t^Jflaverisonaat m. 1 a978)*V mis
oli vägagi huvitav ega polnud vaa­tamata
moodsale laadile sugugi lii­ga
tänapäevane, vaid ühe noore
tiütarlapse lüürilise koega enese­avaldus.
Ä. Raudsepp laulis Asta
ferištadti. ^averisäatel' aaria R.
[toi -kantaadist. X)ma^i^
õhtu viimaseks osaks oli kompo­nistide
õhtu nimeline kontsert. Hi-ajale
I ja pärast pikka päeva-tööd
jäänmt oli osävõtjaskond
sellel kahjatsetavalt tagasihoidlik,
kuna see oli sisuliselt väga huvi­tav,
kavaliseltS koguni veidi üle^
feoörmätüdf Kontsa kavast oli
eesti helilooming, eesti luule etle-mised
iiiglise ja prantsuse keeles,
lisaks audia-visüaalsed program­mid
samaaegsete muusikaettekan- LiBkytnislavasiuse toimkonnci
vaimne kiiidfius Ja.lihtsus ning
muusika om
STOKHOLM - Seoses Ernst ima tagasiastumisega ESTO^t
Ilikiiniislavastusejulü kohalt ja lahkumisega oi^anitest tekkis
vajadus ESTO-80 llikumi$lavastuse toimkonna ümbönnoodusta.
miseks, et lükuml^avastust pidustustel läbi viia. Toimkonna
uueks esimeheks on kutsutud arhitekt Harry Eichhorn; kmm
lavastuse rootsipoolseiks planeerijaiks ja teostajaiks oh võinile-mSspedagoogid
Leida Leesment^
Ta^vaaöles smausifca^ kjsa ©esti lu-tex-
i kirfet8S^;.eritiV®ga;
tÄsust Beeiai kii^skiü • prantsuse keeles esitasid
ajal, kus < m Ä Upve Karuks ja I. Ivask, kuna
sambliit, kuna koguduse püh^päe- Meeri Devergnas esitas oma prant-vakooli
koor Oli^esimenefer To-rontos;
JPraegü on juhtimine' nöor^
te-käes: •
suse keeles loodud luuletusi; ta
ongi Quebeci poetess, kes on siin-
Ettekande i õ p^ esines Vihi Va^
rik Peeter Tamnaearu klaverisse
tel kontrabassil; mängides lõpuks
ka „Ema süda", mis oli teatavas­ti
mus ;ka^ ;|y^^^^^I^^ inglidreelne
löeingljewM it mean
to b e ^ i^Ohild oT Ä
is, an ,,®st(3man'*. ^^K^
gut, mille juiuttaõ> loõõsm^ tagasi
tulla ©dašpidipikemait jälgis
kesti kuulajaid, ipeamiseilt noore­ma
generatsiooni esindajaid.
Laupäeva pärastlõunal jätku­sid
muusikiävõistlused, mis olid
jõudnud alles lauluvõistluste esi­meste
osavõtjateni. Samaaefeeät
etteähtud M
avas Peeter Tammearu,"kõnele^
lüliik)enguks^^^^o^^
Karl Raudsepa ettekant
renessaansist, Vmida^ ta t&idas
diapositüvidega Mpnte
te oreleist. Ta , Ätl^^^ orelite
^ Roy V Maxialvee esitas flöödil
nleggiero" oma toredast helitööst
MÖrei Flötenstücke",
tema viisi kanada luuletaja Irving
ini luuletustele laulis D. Neff
Liikumislavastusiviiakse läbi va­rem
valitud kohas — Stckhohni
rahvatantsu alal Toomas Metsa­la
mng orgänisatsiooiü-administ-jäästadioml,
^nciis võib v a ^ võtta r ratsiooni alal Felix Koop.
armgus viKnase 5(J> a. j o c ä ^ esi
nenud muudatusi, mil orel |öma
sajandite vanust IcÄas kind
laks ktjjune0M;ÄnUs^
tus oli tingitud küna helikunstni-kud
kaotasid huvi orelimuusika
lÄniseks. Üuendusted algasid sa­maaegselt,
kuid 4>maette Ameeri­kas
ja E u H K ^ ^ ehitami­sel
pn l i g Ä f i jiigitud vanade
parimate <Mib ishitiist:
and§s üksikasju oreli ..tehiai:
Ilsest arengust, kus pärast II
maailmasõda on olnud põhjali-
Inmiorelitelmika viimistlema
'nüllo' eesmärgiks . on kõlalise
•selguse. Wamine.'::
Ettdcannete vaihei ja
ja klav^il saatis NorarMall Ker-sön.
L. Avesscmi „Aaria kontra-bassile
ja klaverile' * mängis Viiu
Varik, klaveril. F. Tammearu, kuid
kaks-P. T a i m ^ ^ laulu, A. Haa-ya
sõnadäie loa(hid^;,I^^ ja
J. Liivi sõnadele loodud „Kas ma
Eestit unes nägin" laulis bariton
A i Kittask. „Lacrimosa" Helen To-bias-
Duesbergi ,,Requeim'ist" lau­lis
ArnieNiitme-tairam, orelil
ja Buesberg-Roos. Teise osa „Gon-futatis"
samast helitööst l4ulis
Avo Kittask, orelil helilooja tütar.
Nii põunusid õhtu jooksul kompo-his^
id, interpreedid ja saatjad üks­teisega
eesti muusika esitamisel.
lO.OOO-pealise publiku. T<Mmkonna
eeltööd pn täie hooga käigus ja uus
iükumislaivastuse raamkavä ja
eelarve-^tt^nek on juba esitatud
ESTO-80 i^komiteeäe, kes selle
peab kinnitama.
Liikumisiavastuse toimkonnas
lasuvad administratiivsed ja or­ganisatoorsed
juhtimisülesanded
esimehel Harry Eichhomil, iild-
. rezMi ja võimlemine Leida Lees-mentü
ja ta tütrel Tiina Bergil,
kuna rahvatantsude ala Juhib
ToimkoÄM eriülesannetega liik­med;
näit. valgustusi^i muusika jna
probleemides, on kxMjpteerimisel.
Ettevälmistustööde^^^^e 1 ^^
arendab toimkonna juhatus intiim-set.;:'
köostööŠÄAm^^ifca:^-^^#
vastavate alade kiöÄi^iviät^i-
:isikutega,'' •
. kelleks võimlemise aMoiffi^ E^e--
Koop koos Reet
fillil käfitidci
äSitsus® lc@ii¥erent$elt
des noorkomponišti probleeoni-
,dest, kus ta väga Ä v i t a ^ ^ vaat-informaitšioonikesfcuse vaja-esitati
Peeter
Sepa audiovisuaalne ' programm
kooniiks-seerialme ' kunstiesitUs,
kuna samaaegselt mängis Trio Äu-vähesea
määi^ kržštokooni^ kaks flööti ja klaver. Teise, U. M a s e ' ' veergudel juba varem
|ms olulisemaks punktiks- peeti Wcmpa - diapositiivide programmi juttu on olnud. Täiendavalt selgub,
Toronto ülikoolis toünus asja
Council for Canädian Unity fcokku-kutsel
konverents, mülest „yaba
--^ eesti
Reet Hfehdrikson
ÄGELDUSi-Reffle'ü^
Leiäa Järvi, Andres Raudsepp
: . J't.... •
KAJAKAS-;:]
kohvikust Kanadas
TOLE RÄOTÄME l Ä
V A R J U . — Eesti gaifiide ja
skautide laule suurlaagritest
^ LASTE MAAILM*-
EESTI RAHVA-JA
Ellen Parve
LÄlHL SINULE:-^ Jiirl
Plaadi hind koos
LÕUNAMAA LINN' -^^^ :.
Andres Raudsepp ($7.50)
plukoyda, inilles on noor ieesti
«mponist pärast seda; kui ta on
mõne helitöö loonud. Kuna ta ise
ei saa oma tööd obse esitada, siis
tuleb tal leida hiterpre^;, & ta
töö piMifcuni vilks. See oli väga
mitmddlghe ettekanne jproblee-niidest,
mida tunneb ja kogieb
meie rahv^almigast sirgim^
ponist. (Kuna isdles on mitmeid
kuslmusi> ž avaldame
pikemalt ' .ühes - Järgmi^'.
numbris),.V.-;/''
likkust, mille kaudu saaks anda
Mormatsiöoni, ka
meie komponistide uutest töödest
või nende 'trükituna avaldamisest.
.Järgnes mitmekültuurilisi prob-leemie
käjsitlev; laudkonnavestlus,
mille avas aupeakonsul I. Hein­soo,
kus juiiatajaks oli P. Sepp'
ja laudkaana' liikmeiks mitmed
tuntud ^ " ^ ^ polii-tžk
ja 'teiste etniliste ühiskondade
iiiiknied. (išelle pika ja paljumõt-
^ t e l i s e j a uÄ
• M§eks:,:0!i Inga -'joi-loeng: kirjielduse a^^aldam^ - t ^ ^ järg-kui'....
kdntrlbutsioon • miseis mmibriš>.-; ."
eshiösid kanada „Cõuntry Pidd-
Ta leic^, et pole tähtis lastöstjÄ^
arendada üksnes muusikuid, vaid, inglise ja eesti rahvaviisidega,
kasvatada rae^ juba n o o r ^ shoti ja iiri itantsijad. õhtusöögi
muusikalist tunnetust. Musifeaal- puhul tõsMiesife^T E. Rahva-ne;
keskkond^ ^diito^^^^^^ff tantsijate Rühma ,jKunglä" 30.
arengut ja .muuska pma^
Inimese • %tm'. tati' m d ^ .Suur
esitas J. MaceroUo akordio­nil
taustamuusikat. Edasi M. Dues-berg-
Roos ja C. Kipper esitasid
koos K. Raidi „Hingainispäeva",
väga omapärase meeleoluga ja et-kandevüsiga
heHindi. ^
õhtu viimaseks palaks mängis
acerollio A. Nordheunl„Dinosaui
rus", mis oli tänapäevaseim Õhtu
jsest muusikast, kus akor­dion
ja elektrooniline võimendaja
väga uudse ja efektika
Kdnts'erts oli kõigepealt sisuliselt
huvitav oma uudse programmiga.
Aga ka esmejatega, Imš peaasjali-meie
nooiOTa sugupõlve he-vokaalseit
'ja instru­mentidel
tutvustasid end oma rah­vale
ja võõrastele külalistele. Sel­ges
oli 'palju hindamisväärset, kus
ilmnes ka side eesti muusikaloo-
^'•ngii eile pärandusega, mida noo­led
teadlikult on omaks yõtim^.
^^dio-visuaalsed programmid näi-
<^asid P. setw • " ' *
et konverentsil demonstreeriti 27
minuti pikkust filmi „Canädian
Spectrum", mis oli täielikult eest­laste
poolt vahnistatud. Filmi la­vastajaks
oli Peeter Kiviloo, kaa­merameheks
Alar Kiviloy kommen­taatoriks
Tiiu I ^ k ning tehnilis­teks
abilisteks Lembitu Ristsoo,
Endel i/oo ja Ao Loo.
Konver^tsist Võttis eesti keskor­ganisatsiooni
esindajate kõrval
osa eestlaste esindaja Mitmekul-tuurilise
Nõuandva kogu koossei­sus
Valve Andre, kes töötas mitme
kuu jooksul kaasa ka konverentsi
kavandamise komitees.
Toimkomia uus aadim on: ES-TO-
8 Lükimiislavastus© Toimkond,
c/o Harry Eichhoni,,Höglundav. 6,
S-191 47 Solkintuna, Sweden, tel.
08/965 559,
Arhitekt Ha^ry Eichhom, kes
juba algaastatel oli tegev eesti
võimlemisl&umises, mainib, et lii-kumispidu
peab kujunema suureks
rahvuslikuks galaetendüseks, kus
instrumentideks on võünlejad,
muusika ja rahvatantsijad.
— See liikumispidu tuleb kavade
järele' organiseerimisele selliselt,
et sellest osa võtavad võimalikult
aljude eestlaste asukohamaade
võimlejad ja rahvatantsijad;
Sealjuures toimuvad etteasted
mitmesugustes raskuskraadides,
y>mü et^^;kži^ ^Äföi^^äv^nslseerunuiä.
'Võimlejad saaksid kaasa tehar
^#amuti lasterühmad.
Äehutaksin siinkohal, et Leida
Leesment, kes esmemisi kavan­dab
on suurte kogemustega — ta
on senüii korraldanud iile 700 esi­nemise
nii Rootsis kui ka i)aljudes
teistes maades, m.h. korduvalt
USA-s. Meie ootame nüüd rohkear­vulist
tegelaskoiida Võimlejatena
ja rahvatantsijatena nii teistelt
maadelt kui'ka siit Rootsist. Olen
Veendunud, et liiktmiispidu kuju­neb
kõrgetasemeaiseks ja ESTO-80.
üheks kõrgpunktiks, ütleb Harry
Eichhorn.
se oskust, ü. Wompa diapositiivid
aga seügitasid 0. Timmase akva­rellide
sidet 'loodusega, mis on põ­hiliselt
üHatävalt realistlikud^
Muusikakonverentsi teise päeva
sündmuste kü-jelduse avaldame
,,Vaba Eestlase'' järgmises numb­ris."-
NEW YORK (VES) -'fUN-is
Vene kvootide alusel tõlgiiia töö­tanud
48-ai lätlane Imants' Les-hinskis,
kes oli K ^B majori hüp­pas
mäletatavasti septembri kes­kel
ära ja sai poliitilise põgeniku­na
koos aMfcaasa Rašma j a tüt-te
Ivaga USA asüüli. Tema asu-
Iraht USA-s on ka ÜSA lätlastele
teadmata.
Nüüd on N. Vene võimud asu­nud
omapoolselt põgeriiJckü Vene­maale
tagasi: ikutsuma- :S!ellefeo-i
hase Ikutsega esines tema Lätis
elav ema. Tagasi okup. LÄti kut­sus
põgenikku, eriti tiitart Ivat ka
ta esimene abskaäisa. Põgenikud
ei' ole'.kutsele. rmgesTu^ -