Vaba eestlane , April 19, 1979

              Nr. 3©
mm
1,''. '
Toronto Eesti Püssi- Ja PüstöIMubi
niab korraldajate nimel tänutäheks' lilli üle;
•laulis Eesti .Kodu segalröoF.
K. Karuksäl®.
Helve Aasmäe an-
Poto: Tonrniy Tooison
Kalifõrnias, San Joses
kergejõustiku võistlustel jooksis
Marylandi üliõpilane Renaldo
, jSkeets" Nehemiah maailmare­kordi
110 m tõkkejooksus. Uueks
rekordiks on 13.16. Eelmine maail­marekord
oli Alejandro Casanase
nimel, jookstud Kiiubas 1977 taga­järjega
13.21. Samaaegselt purus­tas
Nehemiah ka USA endise rekor­di
13.22. Teisele kohale jäi Dedy
Cooper ajaga 13.43.
Prantsusmaal saavutas 2^-aasta-me
Philippe Houvion teivashüppes
tulemuseks 5.45.
Adelaides Jooicsis möödunud aas­ta
200 m edetabelis kolmandal ko­hal
olnud James Gilkes selle dis­tantsi
20,3 sekundiga^
Eesti "meistrid suundsuusatami­ses
ehk stoiskadel orienteerumises
selgusid Tääksis, Viljandi lähedal
peetud . võistlusel. Meestest tuli
kuuendat aastat järjest; esikdiaie
põlvalane N. Järveoja, teine vil-jandlane
0. Mõttus Ja koHmas U .
Reinmaa Rakverest. Nasstešt või­tis
kuldmedali Rakvere esindaja
A-v Metsar, teiseks jäi tartlanna
Jalasti ja kolmas V. Rebane Har-
|ter, tartlane Matti Paavo .üheksan­dale
.-kohale.. .•
Haapsalus peetud Eesti jääpurje-tamise
esivõistlusel tuli DN4dassis
esmakordselt meistriks Haapsalu
spoi^tlane: Raul Kõiv. Teseks jäi
Mati Kuulmann. Monotüüpidel olid
võidukad Ants Raud — Tõnu Krist-juham.-•
Eesti meistriteks talimotokrossis
tulid 125-sel ja 250;Stel A. Leok,
350-stel R.' IrestincJv, 50ö-stel M.
Mägar, väikestel külgvankritega
mootorratastel K. Eesmäe — E.
Beilman ja suurtel A.
R.
• -.Budapestis peetud. rahvusvahöli-sel
võistlusel klassikalises maadlu­ses
saavutas kuldmedali kohtlajär-velane
A. Taipas 82 kg Massis.
Meeskohdlikus arvestuses oli 14
rügi esinduse hulgas esikoht Unga­ri
koondisel.
Eesti sisemeistrivõistlustel vibu­laskmises
võitis • naistest esikoha
mplemal kavas olnud distantsil
pärnulannä Eve Suits, saavutades
2x25 m 559 ja 2x18 m 554 silma.
Meestest pii pjarim noor Pärnu vi-bulaskur
Enn Lank 2x25 m 557 sil­ma
ja Ants Tohvert 2X18 m 563 sil-
Laupäeval, 31. mljptsll, pseti
Toronto Eesti Maja suures saalis
Toronto Eesti Püssi- ja Püstoli-
Idubi poolt (korraldatud tantsuõh­tu.
Mängis Georg Iltali orkester,
sõna võtsid klubi pr8S;ident Vol­demar
Kana ja Toronito Eesti
Võitlejate ühingu esindaja kap­ten
A. Nõmmik. Teadustajaks oli
püstolilaskur Olaf Sõrra. Osavõt­jaid
oli tublisiti üle saja. Baar ja
maitsvad võileivad-koogid hoid­sid
meeleolu kõrgel. Peoraamides
Korraldati ka loterii, ikus välja
loositi 26 eset> nende hulgas 2
maali (annetatud Endel Ruiber-gi
ja A. Kodaniporki poolt). \.
Samal ajal, kui üiakorral tahtš
käis ja toõnesid peeti, oli keldri­korral
lahti A:Tinits'ipooM^^
raldatud relvarnäituš. ¥älja oli
pandud sõjarelvi Esimese maail­masõja
ja Eesti Vabadussõja kui
ka Teise maailmasõgaijatkusõja
päevilt. Külastajaid oli rohkesti,
nii daame kui 'härrasid. Eriti tun­ti-
huvi vene vintpüsside ja ..Ing­lise
püsside" vastu, mida nti niit-medki
mehed arvasid ära tund­vat.
K a Soomte sõjaväe märkide­ga
punaväe nagaan^revolver sai
üldiseks huviobjektiks. „Vüs-nurk"
püstolit otsiti ika taga, ja
kuigi näitusel üks eksemplar.väl­ja
oli pandud, arvasid feõ^, et see
olevat jiiga välke^'. Kahju küU,
kajllid kaaslasikurid, aga , .viisnur­ka"
(Tokarev T 30- T-33) tuM väl­ja
ainult kaks mudelit, väikeste
erinevustegai aga miõlemad piid
üh^uurused. Võibolla olid vanas­ti
kõik asjad suuremad ja väge­vaimad?/
'• ! r':'
Peolt saadud tulud lähevad
1980. aastal Ilootsi Bioitvate Ka­nada
eesti laskurite toetuseks.
Toronto Eesti Püssi- ja Püstoli-klubi
juhatus tänab kõiki osavõt­jaid
ja eriti esinejaid, nagu To­ronto
Eesti Kc^u Öegaikoor, |>r.
Tamara Norheim, saatja Julie
Heiima,. M e l n ^ Niinvee, kes
tegid peo nii mees- kui iiaispere-le
kirjumaks ja huvitavamaks.
Otepääl peetud karikavõistlusifi
mäesuusatamises oli kavas ainult
slaalom. Esimesel võistluspäeval
võitis esikoha Elva võistleja Pee­ter
Siim^ — koguaeg 59,87 sek. TaOle
järgiiesid Urmas Lahe Rakverest
60^9 ja Einar Urn Ot^äält 6i;93.
Kirovo-Tshepetskis peetud N.
du meistrivõistlustel laskesuusata­mises
jäi Eesti selle äjla suurmeis-
® Chicagos elades tegutses sealse
raihvätantsu juhina suure eduga
Heiikid Eeinmann. Asudes elama
ja tööle Detroiti, jätkas ta oma
kogemuste ja teadmiste jagamist
sealse tantsutrupi juhina. Tema
innustav valmusitus eest! rahva­tantsude
vastu tõmbas Detroidis
ka paljusid
Järgmisel päeval selgus ka täna­vune
Eesti meister slaalomis kel- kaasartantsijatena
leks sai Peeter Siim, tema kahe j päris noori; kes varemalt polnud
iaskumise koguaeg oli 57,11. Teise esinenud ja nüfüd palkkusid ilusa
koha sai Tartu üliõpilane Jaan Äb- vaatepildi E.V. 61. aastapäeva
ram 57,83 sek. ja kolmanda Tal- ^ tähistamise aktusel, kus tantsude
linna võistleja ^ Enno Levo 63,12 valik, õpetus j äakordioslisaade
sek. di Heikki-Reinmannilt.' :
J J .VABA EESTLASE" TALETUSES Hind • Saatekulu
0
Hanno Kompus — Kustutamaüa nälg IksamsM
L Wahtras - LMvaMass
Enn Nõu -r- Vastovett
Aima Ahmatoya - Marie üader — R©<fflir^«aj
EIJÄlchelsoh SkautUkul- t/s^l ' • .. • -
^. pchelson Noorsootöö
P.Michelson~ Eesti radiitdelt
Eduard Krants -^LiimelUtlased
Ilona Laaman —
Paul Laan — Mõttelend
Karin Saarsen — Lolieiigrini
Herbert Salu — Utoopia ja
Triinu" ülisiknumbreiä
A. Kub}a - Kadanud kodud
Ä. Kubja -
lal knmine
11.-
ai)
tm
3.-
3.-
5.-
4.50
S5
15
25
1.5
2..
im
E. Uustalu ja R. Moora — SOomep©isi(ä
426 lk. -f-64Vk. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Amdrm — biograafi
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Luniiste ^ Atlandi aknai
L. Lumiste - K i l j a d külas
A Vomin --- Ristsõnad I
A. Vomm—- Eistsõnad 0
A. Vomm - Eistsõnad
8.65
2.1C
Ä. Vomm Riftsõnad IV
Ants Vomm — Minn Mng (luul«
K. Eerme — Somnd laevad Ja elavad)
K. Eerme - Päevata päevad 1» ööta
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskoga)
Aarand Hoos — Jamalsga, E&m Ersnsn
J. Pitka Rajusõlmed
Ä. Käbin — Vaiffli ja mnld
Urve Karuks Eodakondiir (luuletuskogu)
H. Oja r- Eopntused eicses (luuletuskogu)
H Oja Timnete pur^^
A. Küng —Mis toimub Soomes?
Aarand ROÖS — Jimtide kaningas Talllnmas ,
E. S a n d e i M i t e a e näo Ja nSiaega
LASTELE:
Ilme Ivandi-"'Pargs-- ^
Kalevipoeg..-- Õppe- ja tööraamat, laštöi© -
Õpeta mind lugema I ~ (öpp$» ja tööraamat.
eelkooliealistele lastel© värvitriJkis)
õpeta mind Ingema II - õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele, värvitrükis)
Eesü M e Harjntustik 1
2.25
1.50
4.-
4.-
4—
5.
1.
2.
14
40
40
40
20
20
20
20
40
18
40
30
30
40
40
20
m.
25.
m
m
2M SO
40
4."-
miillilil3!!1inMHiI!li819Hlllillll)illlillllll|lllim
. •
i. Varsti oli linn vene vä-
, gedest tühi, saksa sõjalaevad M -
kusid lahesuust ja rahu oli majas.
Paanikas jooksis aga pool Pärnut
tülpijaks. Jaamaülem korraldas
xxmgi ja see kihutas linnast välja.
Enne ei olevat.jäänud pidama kui
Mõisakülas Hiljem naerdi, et %
liad vaMased laügenud seal üks-^
teisele kaela, rõõmsad et
.-Eluga."; V'
„Kuidas Waldhofi _ hävitamine
mõjus Braclqnanisse?"
Vaevalt ta teabki. Mõni
laiu parast sõja algust vangistati
: linnas hulk sakslasi, nende seas
Bracfemann, abilinnapea Rambach
ja lihnaselietär Boethiing. Kuulu
järele viidud uad Siberisse. Limia-hikkudeta.
Audru parun Osten. van­gistati
koos teiste sakslastega ja
viidi Siberisse. Tühja mõisa hool­dajaks
kutsuti Nikolai. Agnes oma
pojakesega kolis ka vanemate
juurde maale.
Kahju, et ša ei tulnud päev va­rem!
Oleksid kohanud Valentini,
kes käis Agnesele näitamas oma
värskeid leithandipaguneid."
Meie juttudel ei tahtnud tui
lõppu - - koos oli kolm oinellkku
inimest, neli, kui Minni kaasa; är-
Minnigä saime suurteks sõpra^
deks. Ta laskis end sageli võtta
sülle ja kiigutada. Itõige rohkem
meeldis talle, kui mängisime:
„Tii-tii tihane, vaa-vaa varblane
BaJiti filatelistide, näitusel BALTES VI" oli vs
ka ©esti filatelistide kogusid. Müügiaua juures istuvad vasakult
E; Filatelistide
seisab
J. Untvetl ja H.Blum,
Foto: Vaba Eesttae
valitsus öxi eestlaste käes", lisas . . . IHe metsÄ^^^^v^^
ta.
,,Kas Kurni Sai
„Ei, lumaipeaks valiti advokaat
Leesment. Kurm määrati kohe mo­bilisatsiooni
järel vastuvõtukomis­joni
juriidiliseks nõuandjaks."
Kui jalutasime maja poole, lau­sus
Ismael:
^Unustasin emist nimetamast,
- et meie .ülemine korter seisab - ela-võl
küpsetasime leiba: •
. . . kaista-kasta kakku, võia-võia
võiga,
kasta-kanamunaga,.siIu.;Sea!iha-
. pista ahju, tõmba välja, • ..
pista suhu — hamps!"
Laps kilkas rõõmust ja
käekesed ümber Isa kaela.
:aeg: võis
Kui istusin uuesti rongis, et sõita
tagasi oma kantseleisse Peterbu­ris,
vaatasin Waldhofi kohal ak­nast
välja. Seal nad seisid, need
kustunud hiiglakorstnad kui õudsed
varemed.
See oli kohutav hävitustöö, saks­lastele
suur löök.
Aga kahjurõõmu ma ei
9
- Mis .sai Villust ja' Martast, Papis-saare
Ismaelist ning kõigist teis­test
meie romaam t^elastest?
Möödunud nädalalõpul toimus VI
balti filatelistide näitus BALTEX 6
Leedu majas. 'Äagu eelmistel aas­tatel,
nii anti seekordki sel puhul
välja eriümbrik kolme balti rügi
vappidega ja oli nõutatud Kanada
postivaiitsuselt eritembeldus: „yi-sit
Baltic States Stamp Exhibit /
ti posti aialt. V. Mändverelt oli
ühes grupis Eesti õhuposti välja­andeid
ja teises esimesed Eesti
postmargid. Samuti oli ülevaatlik
väljapanek iSesti postmarkidest
Leida Avandilt. N, Virrolt olid esi­mesed
Eesti lülemustriga postmar­gid
koos poognaga ja näidatud ük-sikmarkide
asetus neil poognaü. H.
Blumilt oli Läti postiajalugu kirja-dell914-
i918. H. Mäestel üidfüate-listika
all nn. „Kolmas riik" post­markidel
ja ümbrikel. Eestlaste
väljapanekute rea sulges J . Unt-yeili
,,Stockholmia" väljaanded
koos näituste pääsmete," erivälja-panekute,
kaartide ja kõigega, mis
nende seeriatega koos kunagi on
avaldatud.
Iga rahvusgruppi kuuluvad välja­panekud
auhinnati eraldi. Eestlas­test
filatelistide vaijapanekuile an­ti
esimene auhind V. Mändvere
Eesti õhuposti väljapanekule. Teise
auhinna sai H. Blum Läti pöstiaja-lugu
kirjeldavate materjalide eest
ja kohnandä N.Vfeö esimeste ees­t
i väljaannete e ^ 1
Lätlaste jä leedulaste väljapane­kud
olid isegi arvukamad, lisaks fi-latelistlikele
materjalidele oli ka
numismaatikat.
Näituse väjapanekufe kõrval oli
igal filatelistide seltsü oma müügi-
Exposition de Timbres Baltex VI / lisaks olid sündmusele ümu-
April 7—8 äyril 1979". Filatelistli- • Bud ka mõned margütaupmehed.
jni, aga ka numismaatüise näituse Näituse puhuks oü väljaantud oma
ayas Ontario kaubandusminister F.lj^;aj|;Q]Q^;
Drea, kes väitis ka en^e olevat
amatöörfilatelisti.
Jaapajni ajaleht „Asalii Eveaiing
News-* intervjueeris i>rof. Els
Oksaart tema kiülästuse puihul
Jaapani pealinna, kus ta Raihvus-
-vahelise Lastekeele Uurijate Lüdu
presidendina juliatas vastavat üle­maailmset
kongressi.
Pealkirja a l l , ,Laps võib kujune­da
perfeiktselt kaksikkeelseiks" •
toodud kirjutises M s Qksaar j u ­tustab']
et iga normaalne laps on
võimeline varajasest algusest pea-le
omandama paralleelselt omitu
keelt. Kui näit. üks vanematest
kõneleb lapsega järjekindlalt jaa»
pani j a teine inglise keelt siis ei
ble kahtlust, et laps kujuneb i ^ -
feiktselt kaifcsikkeelsefes. Els Ok-saar
on jutustanud, kuidas tema
enda perekonnas tekkis mitme-,
keelsuse probleem. Ta toomtas:
,,Vanem.ad peavad lapsele and­ma
emakeele psühiholoogiljfete si- •
demete pärast. Kui laps ei saa
rääkida oma perekonnas, siis te­kib-
sellest psühholoogilisi prob­leeme,-*
Kui vabefmad räägivad
puudulikult näit. ; in^isie keelt,
lapsed aga perfektselt, moistamar
ta aga vanemate keelt, siis teikib
psühholckygiline eemaldumine va-nequaitest.
r
Jaapanis teeb prof. K Oksaar
ringreisi, pidadies 10 kohas loen­guid.
Edasi on teda kutsutud
Eesti postmargid on Scott kata- loenguid pidama Korea ülikoolis
Eesti Füatelistide S e M liikme- ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ™ ^°iJa ^^^^^ Mvani ja S f o ^
Sjelt oli välja pandud 38 raami, kus eestlased ise oma postmarkide hin- puri.
©Bämikus väljapanekuist ^ -Ees-.; n a d.TägaglÄgele tõstad-. .. . i • , VBŠ-
VIEHEROICI
ARTHUR VÕÕBUJ
SÜNNIPÄEVAKS
Nimetame klassill
teadlast, kes ladin|
leb ja kirjutab sor£
le kauni epiteediga
lik mees. Võõbusel
ga raslmsi. Ta on 1^
ti, saksa; inglise Ja
les teaduslikke Xöi\
vähemalt tosinas kc
muste ürikutega, f f
tanud kopti, süüriE
mea ja heebrea k(|
juures eneseštmöisj
ja kreeka ja ladinal
Kristliku'kiriku vi
jana on A. Võõbuj
avastusi ja dokul
mis ajaloole miti
uusi perspektiive,
tud reisid I>am£
Baghdadi kolmniii*^
kult Õnnistatud leij
kogud sisaldavad
tundmata käsikirjal
dusliku uurimise al|
damatüd. A. Võõbi
kirjainik ise, Ta onl
raamatut, monograj
hüüri ja ilm,umisel|
tööd. Aj akir j andes
on ta sulest näini
220 artildit ja rida|
misel.
See on suur töö
kuid ta ei piirdu
nmta ennast käsikij
te minevikku. Ta
inimene. On rah^
liselt mõtleja teadi
M i n e vaist hõlmj
koguduse kui ta-ta
munismiallvaevlej
gesikaalat. Võõbus
ajaloo uurijana ja
kohtu avastajana,
kannatustee on tei
tiklites, broshüüric
muses ,;Stüdies in
Estonian People",
de on ilmumas tei
3 köidet veel eesi
• mas, kantud kaaf
na silmade ette. V^
ja, halastamatu ül{
vägivalla vastu. m\
meie rahvas. Selle
ongi ta teeninud r J
Martin Lutherile, -j
Kes on see vaiks<
gelane? <
Arthur VõÕbuš sil
lil, .1909 Vara. kooli
Karl j a Linda pojad
gümnaasiumi harid
tä Treffneri timtud
Oli õpilasena jub^
ringi juiiataja l ^ i '
kooli. Astus kohe
usuteadus/konda j8|
1932. aastal. Samal
riti ta Tartu Paulus
õpetajaks. 1934 saj
duse magistri ja j
kraadi. Abiellus 19'
S0p'aga Tartus ja
sündis 2 tütart: :q
Pääses enamlaste
asumisega Saksam]
tagasi 1942. aastal
interneeritud kui •
mitteusaldatud usil