1979-04-19-08 |
Previous | 8 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 30
id Saatekulu
.0
[.50
1— ' • 4(5- •
150
j .— 35
[30 35
• • 35
13
1 — 15
r•6ft1/^/
25
[so IB
20
[50
2S
l—- 20
[50 20
»R' •
m 40
40
40
30 i 20
1 ' 20
25 20
20
L— 40
50 15
r 1 • 40
30
30
•80 40
.— . 40
20
.50 25
.75 25
SO
40
50 sa
1.50
.50
is
"t
it „Asahi Evening
leeris prof. Els
'külastuse puhul
kus ta Rahvusele
Uurijate Liidu
latas vastavat ül^
fessi;
Laps võib kujune-kaksikkeelseks"
•Els Oksaar ju-
•rniaalne laps on
sest algusest pea-
•aralleelselt mitu
üks vanematest
järjekindlalt jaa- •
.giise keelt, siis ei
Jiaps kujuneb per-
:ieelseks. Elš Ok-
Inud, kuidas tema
Is tekkis mitme-
Ta toonitas:
a-vad lapsele and-sühholoogiliste
sl.
Kui laps ei saa
fcrekonnas, siis te-fiholoogilisi
prob-lemad
räägivad
inglise keelt,
pktselt, mõistamar
keelt, siis teikib'.
eemaldumine va-prof.
E. Oksaar
10 kohas loen-teda
kutsutud
Korea ülikoolis
|Taiväni ja Smga=
VES
Vancouverisse on aastate jooksul
asunud ,,ldast" ihulgali^el^
eestlasi. Osa rieisit on tulnud
;jmaapakflqu*^--- nMei esine mitt^
ühegi eesti organisatsiooni nimekirjas,
Nad ei võta- osa Mi.eisM
eesti üritusest. Juhuslikult feoklku
sattudes avaldavad nad Imestust-kas
siis. Vancouvteris; teis! ©estla-,
;si ka elab!
Neile vastukaaluks on. aga sellised
eesifelased iiagu Armi ja Paul
Sander, kes asununa sMa Mont-realist
1905. a. liitusid eestlaskonna
aktiivse osaga. Neist ^aid usinad
osaivõt j a d e e s t i ö
eesti kirikust.
Paul Sander, simdiniid 20. apr.
1904, Mustvees,: asus noos^ mehena
Tallinna. Juba 24 a. oli ta õlide
importfirma ogmnik. Ta nägi
ette hobuse asendamist motoriseeritud
veokite ja masinatega ^
need vajasid aga õli kütteks kui
ka määixldks. Kui kommunistlik
valitsiis: asus ©ešti ettevõtteid nat-sionailiseerima,
siis oli Paul Sän-deril
juba mitmeid firmasid, milles
ta oli kaasosanlk ja juhtivalt
tegev: Mineraal, Evekä, Kvarts,
Tallinna Liimivabrik jne..
Muidugi kaotas ta üööik materiaalse,
kuld keegi ei suutnud talt
ARTHUR VÖÕBUS'E 70. AASTA Ta^tu ülikooli Mrilmad^^^ võtta t ^ ^ e M
SÜNNIPÄEVAKS fessor ja põgenes kotehaalt ^ema sõbralikku ^olemist tema
Ni^ta^e klassilise haridusega . - 4 .
teadlast, kes ladina keelt kõne-, ^^^^^1^^^^^.^^ vahepeätust^^^; R^^^^^^^
leb ja kirjutab soravalit, selle keele
PROF. DR. ARTHUR VÕÕBüS
Skautide ja gaidide Jiirlpäeya
paraad Torontos peetakse j^\i&\Sir
Mx;.S. *,York'i« hoones, S59
S^ake Shore Boülevard West.
IPalume HM.C.S.. „York'i« mit-ära'segada
Foirt York'Armo-
ry*ga, mis asub. H.I [.C.S. :,York'f
ligidal.
HJI.C.S. •: „YoFk^' : asub
Tip-TopTa!lor'i: vabriku kõrval.
Kui sõita põhjapoolt mööda
siis Jõudes Lake Shore Boule-.
vard le, tuleb pöörata j^renuõl©
poole ja sõita Lääne poole umbes
200 meetrit. H.M.C.S. ,,Yörk asub
vasakul pool Lake ^hore Boule-vard
W., just Tip-Top Tailor'i
Bathurst Št.Oiiijtario järve poole; hoone läänepoolsel küljel.
Vabadus-^
Möödunud sajandi föpul leia-; ehitamise tööst
WRiias suure hulga eesti: üliõjpd^^ iteria ja juhtidena,
iasi, kes sinna oiid tulnud tehiür Kantakse vereohvreid
IJse ja agronoomilise hariduse sõjas,
^amiseks, mis ei olnud võimalik Eesti avallkusse kei^
kodumaal. .jhed,kdle nimed jäävad püsima
Osa nendest olid organiseerur; ajalukku: Jaan Naaris ja H. Nor-nud
korporatsiooni. Need aga, "^^^^os admiral G. Pitkaga raalias, kes^ elujõulistena on pü
orgaiüisaatori- mine 1941. a. ei surmanud Liivika
vaimu. See püsib läbi raskete
okupatsiooni- ja sõjaaaštate, et
esimesel võimalusel uuesti elustuda.
LiiviMaste vabasse maailma
saabumisel tekivad koondised
i laks tee 1948. a. otse Chicago . . . , Rootsis, USA's, Kanadas j'ä Aust-
, . , , Ülikoolf Uue To«itampndi ia vflTP- ^^^^^^
kauni epiteediga — kangelas- , ° ^ i^a Montreali Võõral^^i^^ võõras — ^g-^, . . .^
lik mees Võõhu^l OIP I C P P U P - sekirikuajaloo professori;koha-i f^f^^^^^^^ .m mees. voobuoel ei ole keelte- i^, feus töötas 29 aastat mil sai ^"^^ ' ^ ^ ^ Ä a , arvas juu- i. _!^Ar^ : >.ov. 1^^ v^ . v c . i . i . r.^.^..
ga raskusi. Ta on kujutanud ees- j
les teaduslikke toid, ta tõotab on ta õpetlasena ja õp^^^^
vähemalt tosinas keeles oma uurimuste
ürikutega. Ta on neid avastanud
kopti, süüria, araabia, ara-mea
ja heebrea keeltes, millede
juures enesestmõistetavalt on vaja
'kreeka ja ladina keeli.
ICristliku' kiriku varase aja uurijana
on A. Võõbus toonud uusi
meetodid ja esinamisvormid ei. han Kukk koostab Eesti. Iseseis- Jätkates Riias aJustatüd tradit-olnud
vastuvõetavad, rakendavad "vii^^^^^ Jürgens langeb sioone rakenduvad liiviklased
oma vaba aja Riia eesti seltskorir
nale. Võetakse aktiivselt osa' Riia
Eesti Selts! ;,Xmanita" ja Riia Eesti
karskuse Seltsi tegevusest.
Kontaiktidest, ,Imantas" areneb
välja 1904. a. üliõpilaste dihim,
kes leiab vajadust seltsitüübilise
damatud, A. Võõbus on viljakas
ninud oma raJwast vaiksel viisi ^^öle asuda: Peagi oli Sasideril
mitmeladal;Ön loonud Eesti Usu-:!^ pagarltööstus. ,
teaduse Seltsi paguluses^ kirjas- Tütred Kai ja Tiiu lõpetasid
tuse seeriad -peaaegu üksinda. Osi: ülikooli ja abiellusid. Prantsuse
pidanud : lugematuid loenguid vaim. Montrealis hakkas pead
eestlastele, on väikese Indianap^^ tõstma- juubilar Mdis siis pa- organisateio^^
lise eesti kog. õpetaja.. Praegu raja aja olevat abikaasaga Lääne- aastal suureneb grupp tundujalt
Eesti Ev. Luth. üsuKirlkuvalitsu- r«^..ifc.,ip f i m h . r . ^ . ^ , r i . . ja nüüd asutakse seltsi põhikirja
väljatöötamisele. 1905. a. sündmused
pikendavad organiseerimistööd
ja alles 1907 a. kismita-
„ taks© - ,Äiä Eesti üliõpilaste
Selts „Laene" põhikiri ning inteii-siivne
tegevus, nüüd juba kindla-
Eesti Päevad^ kujuliseniaš raamis, y^õib jatkü-:
Van(K)uv©ris. Eesti Kirikufond
jne. ••• : : - } - ;
rannikule ümber asuda.
avastusi ja dokutnentide leide,! se lügeassorina ja 1978; ä. asuta-mis
ajaloole mitmeti on annud, tud 'Õpetajate abiliste ettevalniis-uusi
perspektiive. Tema väsima-1 tamise Usuteadusliku Instituudi ruttu,
tud reisid Damaskus, Ankara, ' juhataja. Viimane koos ajalool!^
Neist said „l.äänlased"' väga
_ , . , , , , ^ . , , • kögeimust^ äri-
Baghdadi kolmnurgas on nkkali-1 se suurteosega meie rahva elust ^QJ^^^^^^J^
kult õnnistatud leidudega, nende ; mglise-keeles on prof. dr. Võöbu- nud paljud siinsed ettevõtted: ka-kogud
sisaldavad üle 2000 sem se panuse .kulmina*si(^^
tundmata käsikirja foto, mis tea- raWaie. Ak^^
dusliku uurimise allikaina on hin- EÜS'i perre.
Selle vaikselt töötava suuraie-kirjanik
ise. Ta on kirjutanud 61 .'he auks andis Chicago Theoloogia
raamatut, monograafiat voi bros- tJiikool välja pülieridusteöse.te-hüüri
ja ilmumisel on tosin uut emereerimise puhul 1977. Sel-tööd.
Ajakirjandes ja koguteostes les 441 tteküljelises teoses hulga
on ta sulest näinud kirjamusta
220 artiklit ja rida on veel ilmu
misel.
Mitmel puhul varem oli seltsi
mõtte kandajatega ühinenud üksikuid
lilfeieid korp! Vironiast,
kuid 1909. a. toimub Viroiiias
yad maailiha tuntuimad ©uroloogid
juubilarist väga tunnustavalt.
See on suur töö teaduse põllul, j Ta on valitud, rea akadeemiliste
kuid ta ei piirdu sellega. Ta ei organisatsioonide liikmeks "niitmata
ennast käsikirjade> ja üriku- • maal. Nimetame mõnda, na-te
minevikku. Ta on elav kaasaja', ^ - Äie^rka õpetatud Selts,
inimene. On ralivuslane ja polüti- i Cuggenheimi Foundation, Pariisi
liselt mõtleja teadlane, kelle aja- Intemaitsionaalne Teaduslik
looline vafet hõlmab nü algristi- ühing, Belgia Kuninglik Akafe-koguduse
kui ta tänapäeva kom- mia,Baghdadi Süüria Akadeemia,
munismi all vaevleva inimese hin- Süroloogia Uurimise Selts, Amee-geskaalat.
Võõbus on surn- vana^^^^ ^i^^^^oofia Selts jne. T
ajaloo luurijana ja uue ajaloo üle- teinud 34 uurünisreisiMesopotaa-kohtu
avastajana. Eesti rahva äiasse ja selleks saanud toetust
kamiatusfcse on tema teostes, ar-^^^^^ akadeemüist^t ja sihtkapi-tiklites,
b r o ^ r i d e s ja suuruuri-1 tali organisatsioonidelt. Kuid mü-muses
,^tudies in üie History of ^^^^ ^«^a vaev ja
Estonian Peqple'\m01est V köi- j töö idamaa vaevalistes oludes,
de O S I ilmumas t ^ j u i i b d ^ ^ ja • mida ustavalt üksi kodus olles on
3 köidet veed eespool järge oota- Jaganud tema truu; abikaasa? Ter-m^,
kantud -kaasaegse inimkon- v i ^ ^ neid kahte
na sitode ette. Võõbus on julge ^^^ti Kiriku nünel ja A m ^ a
ja halastamatu ü!ek(^,v«aöja^^^^^ kogudused soovivad koos
vägivalla vastu, mille k Ä ;meie rahva vabaduses.asmraosa-mme
rahvas. Selle väljatoomisega neüe õnnistust ja ilusaid jat-ongi
ta teeninud nime, mida anti aastaid.
piltide jä lisade kestas k i r j u t ^ l ^ ^ ^ ^ f^^. i d ^ ja San.^
' derite vahendusel on Vancouveri
Sanderite kodu neile kuuluvas
korterimajas on saanud talaiks
sillale eestlaste vahel „idas" ja;
.läänes". SeUes külalislahkes ko- ^^^^^^ P^r^heitmine. See toob
„Laen^\V ellu pöördelise muudatuse;
kui see otsustab Vironiast
eestlased loonud sõprussidemeid,
mis hargnevad üle mandri.
Juubilar, Sinu sünnipäeval õnnitlevad
Sind Sinu sõbrad aähe-dalt
ja kaugelt ja teretavad Sind
ja Su peret!
• VANCOü^
^: SÕBRAD-DyokMDi
koos J. Vilmsiga sakslaste tapa-ohvrina
Helsingis. Normak koos
Soansiga j.t. organiseerivad Kalevi
Malevat. Zeren, Truu ja Sauikas
korraldavad soomusrongide ehitamist,
sõjalaevade parandamist
ja merekrndiluse ito
Paul Qpik organiseerib rügikas-sat,
Mart Raud asub juhtima põlevkivi
kaevandusi ja Th. Pool
teostab maareformi.
AUes pärast Vabaidussõda elustub
REÜ.S'i tegevus, algul Tallinnas
ja hiljem Tartus. Uues asukohas
tekib vajadus ajakohase
nime järele. Viitega algkodule
saab uUeks nimeks Üliõpilasselts
Liivika, kus raudvarana kestavad
edasi REÜSI pärändustmditsioo-nid
ja
võõrsile sattumisel, pagulaspõl-yeSj
eestlaste üldhuviliste organisatsioonide
tegevusse ja juhtimisele.
•
ÜS Liivika ideoloogilised alused
on kokkuvõtliku väljenduse leidnud
deviisis: Ex solo ad solem
soli patriae (ihaamullast päikeseni
ainult isamaale) , mis valatuna
lüviklase äinukesse välismärki,
sõrmusesse, on temale põhiliseks
ja kestvaüss mõtteks! : ,.
: ^L. KOOBAS •.
Teisalt toovad aga uued: olud
uusi nõudmisi, ülesandeid ja
eesmärke.
Kodumaistes rahutingimustes
lisandub osavõtmine Üliõpilaskonna
Esinduse tegevusest. Akadeemilise
töö kõrval ollakse sEmaf
paistvad muusikas ja spordis.
„Patria et scientia" püsib juhtiva
lahkunud liikrnetega asutada hoopis
uue üliõpilasseltsi. '
21. aprillü 1909. a. kinnitab
Kila Polütehnikumi õppekomi-
%e selle uue oi^anisatsiooni, aj^seha. Akadeemilise töö tase
,Jliia Eesti üliõpilaste Seltsi i^^^ ülikooli auhinnatoöde
(KEÜS) põhikirja. Vabariigi võistlustel sammuvad liiviklased
esirinnas. Liivika ridadest võrsuvad
rahvusvahelise kaaluga t ^ -
dtmm- \mz, Rotöl -Tröst t@w«*t
Martin Lutherile, — vir heroicus.
Kes ön see vaikselt töötav kangelane?
Ghicago ülikool tervitas Arthur
Võõbust pühendusteoses kui ,^jul-get
kannatava inimkooma eestvõitlejat".
Meie eestlased nlmeta-
'^^tiaadress: P.O. m, ff^rmU
KARL RAUDSEPP
• Arthur, Võõbus sündis 28. aprü-; me teda — vir heroicus
lil, .1909 Varn kooliõpetaja paari
Karl ja Linda pojana. Klassikalise
gümnaasiumi hariduse omandas
ta Treffneri tuntud koolis Tartus.
Oli õpilasena juba, usulis-eetlise
ringi juhataja kui im a. lõpetas
kooli. Astus kohe Tartu ülikooli
usuteaduskonda' j a lõpetas selle
1932. aastal.,Samal aastal ordinee-riti
ta Tartu Pauluse II pihtkonna
õpetajaks. 1934 saavutas usutea- i
duse magistri ja 1®43 doktori
kraadi. Abiellus 1936. a. Ilse Luk-sep'aga
Tartus 'ja sellest abielust
sündis 2.tütkrt: Ruth ja Eti.
Pääses enaacnlaste käest ^ümberasumisega
Saksamaale, kust tuli
tagasi 1942. aastal olles vahepeal
interneeritud kui Hitleri poolt ]
mitteusaldaitud usuteadlane. Oli;
D A J A D
Tel. m-im
• Tnmoto. Otsi M5J s m
eETHERINGTON, FÄLLIS
•:5«5 Bay SU Süite 401. 3634451
Õ-htuti 447-2017 või 929-3425
133 Ersklne Ave., Süite 1002
Toronto,,Ont. M4P 1Y&
Tel, 486-6383
Alates 1. maist uus aadress
133 Richmond St. W.,. 7th Floor
algaastail Tartus muudetakse
nimi „ül!5piasseMs Liivikaks"
Seltsi siseelu väl^akujundami- jlased ja ülikoolide õppejõud, na-se
kõrval jätkub, „Laene" vaimus, j gu Reinart, ümarik. Mets, Kop-villenl
j-.t.. ühiskondliku
alal äratavad ülemaalist tähelepanu
Normak,: Liidak, Põlevkivi
Raud, Pikalaenupanga õpik, Tallinna
Uessoh j.t. I
Tehnika ülikooli asutamisel
Tallinna avatakse seal Liivika
osakond, mis.kiirel sammul kasvab
jõuliseks organisatsiooniks.
Lüvika. •'üha avarduva tegi^^
I katfeestab Seltsi ja selle Tallinna
hoogus osavõtt kohalikes eesti
organisatsioonides. Toetatakse
mitmel vüsil ,.Riia Eesti Hariduse
ja Abiandmise Seltsi" tegevust.
Juhtivalt võtavad REüS'i liikmed
osa Rua Eesti t>liõpilaste Karskuse
Seltsi tegevusest. Sama innukalt
aidatakse kodumaisi ettevõtteid,
nagu Tallinna \,Estonia" ja
Pärnu ,^hdla" teatrinmjajsid ning
©esti Raihva Muuseumi. Kavatse^
s
i S~T l
UJ
T
at
N
RlCHMOWDST.W
VA6
takse FSltsamaa mõisa ostmist ja,
hoonesse rahvaülikooli avamist.
See plaan jääb alanud sõja tõttu
teostamata.
Esimese maailmasõja ajal kaotab
selts kodu .ja varandused,
toiid vaatamata pagulasolukorra-osakonna
sulgemine vene okupatsioonivõimude
poolt 1940. a., samaaegselt
teiste üliõpilasorganisatsioonidega.
Vene okupatsiooni ajal kannatab
ÜS Liivika rängasti. Enam
kui kolmandik liikmeskonnast
le, korraldataifcse veel 1917. a. langeb bolshevike ohvriks miõrva.
koo® korp! Vironlaga Moskvas, tutena, arreteeritutena või küüdi-pidu
Eesti. Rahva Muuseumi toe- tatutena. Võideldakse ja kantakse
tamiseks. kaotusi kodumaa vabastamisla-
Saksa okupatsiooni ajal saa- hinguis ja idarindel,
buvad kõik ERUS* lükmed ta-! Vaevalt veerand ÜS Liivika^
gas! kodumaale, kus voetakse' liitoineist ipääses vabasse maailma,
agaralt osa Eestž Vabariigi üles- Organisatsiooni tüüsiline sulge-
S T Ä L L E R S
IsisfuJleerinie \a pmmim^
KÜTTESiÄDELDISi
• liät! ettevõte ©
?. IVÄNS
763-3374 638-5478
..Vaba iSestJase" toimetuse |a
lülitase asukoha plaab
y itMME'ri'S,JA r A i . r r r v ;
avatud esmaspaevn^i
reedeni kejla 9|:4.Di;
telefonid: coimeius 304-7521
talitus ib4 /Ö75
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Ärrö 766 2057
Hannes Oja 481-53M
kuulutusi võetakse va.stn:
nädala esimesse ajalehte kunr
psmasp. homm. keüa M-m i«
nädala teise ajalehte kuni
map. homm. kella 11 ni
KUULUTAMINE .
VABA EESTLASEJ^
OD tasuv ajalehe laialdast-leviku
tõvfcu.
Kinlntuste himnacJ.
üks toll ühel veerul $3 25
esiküljel $3 75
tagaküljel
KUULUTUSI VÕTAV\?)
VASTU:
' V'ahf< Eestlase talitus
Teoumseth Strtev4
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box'70,
Stn. e, Toroiito 3. Ont.
Talitus väljaspool tööaega
nelmi Liivandi 251 A4y5
:.. J^trs. Leida Marley
149 IVishop Ave.
Wfllowdale, Ont
Tflpfon- 223-0080
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 19, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-04-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790419 |
Description
| Title | 1979-04-19-08 |
| OCR text | Nr. 30 id Saatekulu .0 [.50 1— ' • 4(5- • 150 j .— 35 [30 35 • • 35 13 1 — 15 r•6ft1/^/ 25 [so IB 20 [50 2S l—- 20 [50 20 »R' • m 40 40 40 30 i 20 1 ' 20 25 20 20 L— 40 50 15 r 1 • 40 30 30 •80 40 .— . 40 20 .50 25 .75 25 SO 40 50 sa 1.50 .50 is "t it „Asahi Evening leeris prof. Els 'külastuse puhul kus ta Rahvusele Uurijate Liidu latas vastavat ül^ fessi; Laps võib kujune-kaksikkeelseks" •Els Oksaar ju- •rniaalne laps on sest algusest pea- •aralleelselt mitu üks vanematest järjekindlalt jaa- • .giise keelt, siis ei Jiaps kujuneb per- :ieelseks. Elš Ok- Inud, kuidas tema Is tekkis mitme- Ta toonitas: a-vad lapsele and-sühholoogiliste sl. Kui laps ei saa fcrekonnas, siis te-fiholoogilisi prob-lemad räägivad inglise keelt, pktselt, mõistamar keelt, siis teikib'. eemaldumine va-prof. E. Oksaar 10 kohas loen-teda kutsutud Korea ülikoolis |Taiväni ja Smga= VES Vancouverisse on aastate jooksul asunud ,,ldast" ihulgali^el^ eestlasi. Osa rieisit on tulnud ;jmaapakflqu*^--- nMei esine mitt^ ühegi eesti organisatsiooni nimekirjas, Nad ei võta- osa Mi.eisM eesti üritusest. Juhuslikult feoklku sattudes avaldavad nad Imestust-kas siis. Vancouvteris; teis! ©estla-, ;si ka elab! Neile vastukaaluks on. aga sellised eesifelased iiagu Armi ja Paul Sander, kes asununa sMa Mont-realist 1905. a. liitusid eestlaskonna aktiivse osaga. Neist ^aid usinad osaivõt j a d e e s t i ö eesti kirikust. Paul Sander, simdiniid 20. apr. 1904, Mustvees,: asus noos^ mehena Tallinna. Juba 24 a. oli ta õlide importfirma ogmnik. Ta nägi ette hobuse asendamist motoriseeritud veokite ja masinatega ^ need vajasid aga õli kütteks kui ka määixldks. Kui kommunistlik valitsiis: asus ©ešti ettevõtteid nat-sionailiseerima, siis oli Paul Sän-deril juba mitmeid firmasid, milles ta oli kaasosanlk ja juhtivalt tegev: Mineraal, Evekä, Kvarts, Tallinna Liimivabrik jne.. Muidugi kaotas ta üööik materiaalse, kuld keegi ei suutnud talt ARTHUR VÖÕBUS'E 70. AASTA Ta^tu ülikooli Mrilmad^^^ võtta t ^ ^ e M SÜNNIPÄEVAKS fessor ja põgenes kotehaalt ^ema sõbralikku ^olemist tema Ni^ta^e klassilise haridusega . - 4 . teadlast, kes ladina keelt kõne-, ^^^^^1^^^^^.^^ vahepeätust^^^; R^^^^^^^ leb ja kirjutab soravalit, selle keele PROF. DR. ARTHUR VÕÕBüS Skautide ja gaidide Jiirlpäeya paraad Torontos peetakse j^\i&\Sir Mx;.S. *,York'i« hoones, S59 S^ake Shore Boülevard West. IPalume HM.C.S.. „York'i« mit-ära'segada Foirt York'Armo- ry*ga, mis asub. H.I [.C.S. :,York'f ligidal. HJI.C.S. •: „YoFk^' : asub Tip-TopTa!lor'i: vabriku kõrval. Kui sõita põhjapoolt mööda siis Jõudes Lake Shore Boule-. vard le, tuleb pöörata j^renuõl© poole ja sõita Lääne poole umbes 200 meetrit. H.M.C.S. ,,Yörk asub vasakul pool Lake ^hore Boule-vard W., just Tip-Top Tailor'i Bathurst Št.Oiiijtario järve poole; hoone läänepoolsel küljel. Vabadus-^ Möödunud sajandi föpul leia-; ehitamise tööst WRiias suure hulga eesti: üliõjpd^^ iteria ja juhtidena, iasi, kes sinna oiid tulnud tehiür Kantakse vereohvreid IJse ja agronoomilise hariduse sõjas, ^amiseks, mis ei olnud võimalik Eesti avallkusse kei^ kodumaal. .jhed,kdle nimed jäävad püsima Osa nendest olid organiseerur; ajalukku: Jaan Naaris ja H. Nor-nud korporatsiooni. Need aga, "^^^^os admiral G. Pitkaga raalias, kes^ elujõulistena on pü orgaiüisaatori- mine 1941. a. ei surmanud Liivika vaimu. See püsib läbi raskete okupatsiooni- ja sõjaaaštate, et esimesel võimalusel uuesti elustuda. LiiviMaste vabasse maailma saabumisel tekivad koondised i laks tee 1948. a. otse Chicago . . . , Rootsis, USA's, Kanadas j'ä Aust- , . , , Ülikoolf Uue To«itampndi ia vflTP- ^^^^^^ kauni epiteediga — kangelas- , ° ^ i^a Montreali Võõral^^i^^ võõras — ^g-^, . . .^ lik mees Võõhu^l OIP I C P P U P - sekirikuajaloo professori;koha-i f^f^^^^^^^ .m mees. voobuoel ei ole keelte- i^, feus töötas 29 aastat mil sai ^"^^ ' ^ ^ ^ Ä a , arvas juu- i. _!^Ar^ : >.ov. 1^^ v^ . v c . i . i . r.^.^.. ga raskusi. Ta on kujutanud ees- j les teaduslikke toid, ta tõotab on ta õpetlasena ja õp^^^^ vähemalt tosinas keeles oma uurimuste ürikutega. Ta on neid avastanud kopti, süüria, araabia, ara-mea ja heebrea keeltes, millede juures enesestmõistetavalt on vaja 'kreeka ja ladina keeli. ICristliku' kiriku varase aja uurijana on A. Võõbus toonud uusi meetodid ja esinamisvormid ei. han Kukk koostab Eesti. Iseseis- Jätkates Riias aJustatüd tradit-olnud vastuvõetavad, rakendavad "vii^^^^^ Jürgens langeb sioone rakenduvad liiviklased oma vaba aja Riia eesti seltskorir nale. Võetakse aktiivselt osa' Riia Eesti Selts! ;,Xmanita" ja Riia Eesti karskuse Seltsi tegevusest. Kontaiktidest, ,Imantas" areneb välja 1904. a. üliõpilaste dihim, kes leiab vajadust seltsitüübilise damatud, A. Võõbus on viljakas ninud oma raJwast vaiksel viisi ^^öle asuda: Peagi oli Sasideril mitmeladal;Ön loonud Eesti Usu-:!^ pagarltööstus. , teaduse Seltsi paguluses^ kirjas- Tütred Kai ja Tiiu lõpetasid tuse seeriad -peaaegu üksinda. Osi: ülikooli ja abiellusid. Prantsuse pidanud : lugematuid loenguid vaim. Montrealis hakkas pead eestlastele, on väikese Indianap^^ tõstma- juubilar Mdis siis pa- organisateio^^ lise eesti kog. õpetaja.. Praegu raja aja olevat abikaasaga Lääne- aastal suureneb grupp tundujalt Eesti Ev. Luth. üsuKirlkuvalitsu- r«^..ifc.,ip f i m h . r . ^ . ^ , r i . . ja nüüd asutakse seltsi põhikirja väljatöötamisele. 1905. a. sündmused pikendavad organiseerimistööd ja alles 1907 a. kismita- „ taks© - ,Äiä Eesti üliõpilaste Selts „Laene" põhikiri ning inteii-siivne tegevus, nüüd juba kindla- Eesti Päevad^ kujuliseniaš raamis, y^õib jatkü-: Van(K)uv©ris. Eesti Kirikufond jne. ••• : : - } - ; rannikule ümber asuda. avastusi ja dokutnentide leide,! se lügeassorina ja 1978; ä. asuta-mis ajaloole mitmeti on annud, tud 'Õpetajate abiliste ettevalniis-uusi perspektiive. Tema väsima-1 tamise Usuteadusliku Instituudi ruttu, tud reisid Damaskus, Ankara, ' juhataja. Viimane koos ajalool!^ Neist said „l.äänlased"' väga _ , . , , , , ^ . , , • kögeimust^ äri- Baghdadi kolmnurgas on nkkali-1 se suurteosega meie rahva elust ^QJ^^^^^^J^ kult õnnistatud leidudega, nende ; mglise-keeles on prof. dr. Võöbu- nud paljud siinsed ettevõtted: ka-kogud sisaldavad üle 2000 sem se panuse .kulmina*si(^^ tundmata käsikirja foto, mis tea- raWaie. Ak^^ dusliku uurimise allikaina on hin- EÜS'i perre. Selle vaikselt töötava suuraie-kirjanik ise. Ta on kirjutanud 61 .'he auks andis Chicago Theoloogia raamatut, monograafiat voi bros- tJiikool välja pülieridusteöse.te-hüüri ja ilmumisel on tosin uut emereerimise puhul 1977. Sel-tööd. Ajakirjandes ja koguteostes les 441 tteküljelises teoses hulga on ta sulest näinud kirjamusta 220 artiklit ja rida on veel ilmu misel. Mitmel puhul varem oli seltsi mõtte kandajatega ühinenud üksikuid lilfeieid korp! Vironiast, kuid 1909. a. toimub Viroiiias yad maailiha tuntuimad ©uroloogid juubilarist väga tunnustavalt. See on suur töö teaduse põllul, j Ta on valitud, rea akadeemiliste kuid ta ei piirdu sellega. Ta ei organisatsioonide liikmeks "niitmata ennast käsikirjade> ja üriku- • maal. Nimetame mõnda, na-te minevikku. Ta on elav kaasaja', ^ - Äie^rka õpetatud Selts, inimene. On ralivuslane ja polüti- i Cuggenheimi Foundation, Pariisi liselt mõtleja teadlane, kelle aja- Intemaitsionaalne Teaduslik looline vafet hõlmab nü algristi- ühing, Belgia Kuninglik Akafe-koguduse kui ta tänapäeva kom- mia,Baghdadi Süüria Akadeemia, munismi all vaevleva inimese hin- Süroloogia Uurimise Selts, Amee-geskaalat. Võõbus on surn- vana^^^^ ^i^^^^oofia Selts jne. T ajaloo luurijana ja uue ajaloo üle- teinud 34 uurünisreisiMesopotaa-kohtu avastajana. Eesti rahva äiasse ja selleks saanud toetust kamiatusfcse on tema teostes, ar-^^^^^ akadeemüist^t ja sihtkapi-tiklites, b r o ^ r i d e s ja suuruuri-1 tali organisatsioonidelt. Kuid mü-muses ,^tudies in üie History of ^^^^ ^«^a vaev ja Estonian Peqple'\m01est V köi- j töö idamaa vaevalistes oludes, de O S I ilmumas t ^ j u i i b d ^ ^ ja • mida ustavalt üksi kodus olles on 3 köidet veed eespool järge oota- Jaganud tema truu; abikaasa? Ter-m^, kantud -kaasaegse inimkon- v i ^ ^ neid kahte na sitode ette. Võõbus on julge ^^^ti Kiriku nünel ja A m ^ a ja halastamatu ü!ek(^,v«aöja^^^^^ kogudused soovivad koos vägivalla vastu, mille k Ä ;meie rahva vabaduses.asmraosa-mme rahvas. Selle väljatoomisega neüe õnnistust ja ilusaid jat-ongi ta teeninud nime, mida anti aastaid. piltide jä lisade kestas k i r j u t ^ l ^ ^ ^ ^ f^^. i d ^ ja San.^ ' derite vahendusel on Vancouveri Sanderite kodu neile kuuluvas korterimajas on saanud talaiks sillale eestlaste vahel „idas" ja; .läänes". SeUes külalislahkes ko- ^^^^^^ P^r^heitmine. See toob „Laen^\V ellu pöördelise muudatuse; kui see otsustab Vironiast eestlased loonud sõprussidemeid, mis hargnevad üle mandri. Juubilar, Sinu sünnipäeval õnnitlevad Sind Sinu sõbrad aähe-dalt ja kaugelt ja teretavad Sind ja Su peret! • VANCOü^ ^: SÕBRAD-DyokMDi koos J. Vilmsiga sakslaste tapa-ohvrina Helsingis. Normak koos Soansiga j.t. organiseerivad Kalevi Malevat. Zeren, Truu ja Sauikas korraldavad soomusrongide ehitamist, sõjalaevade parandamist ja merekrndiluse ito Paul Qpik organiseerib rügikas-sat, Mart Raud asub juhtima põlevkivi kaevandusi ja Th. Pool teostab maareformi. AUes pärast Vabaidussõda elustub REÜ.S'i tegevus, algul Tallinnas ja hiljem Tartus. Uues asukohas tekib vajadus ajakohase nime järele. Viitega algkodule saab uUeks nimeks Üliõpilasselts Liivika, kus raudvarana kestavad edasi REÜSI pärändustmditsioo-nid ja võõrsile sattumisel, pagulaspõl-yeSj eestlaste üldhuviliste organisatsioonide tegevusse ja juhtimisele. • ÜS Liivika ideoloogilised alused on kokkuvõtliku väljenduse leidnud deviisis: Ex solo ad solem soli patriae (ihaamullast päikeseni ainult isamaale) , mis valatuna lüviklase äinukesse välismärki, sõrmusesse, on temale põhiliseks ja kestvaüss mõtteks! : ,. : ^L. KOOBAS •. Teisalt toovad aga uued: olud uusi nõudmisi, ülesandeid ja eesmärke. Kodumaistes rahutingimustes lisandub osavõtmine Üliõpilaskonna Esinduse tegevusest. Akadeemilise töö kõrval ollakse sEmaf paistvad muusikas ja spordis. „Patria et scientia" püsib juhtiva lahkunud liikrnetega asutada hoopis uue üliõpilasseltsi. ' 21. aprillü 1909. a. kinnitab Kila Polütehnikumi õppekomi- %e selle uue oi^anisatsiooni, aj^seha. Akadeemilise töö tase ,Jliia Eesti üliõpilaste Seltsi i^^^ ülikooli auhinnatoöde (KEÜS) põhikirja. Vabariigi võistlustel sammuvad liiviklased esirinnas. Liivika ridadest võrsuvad rahvusvahelise kaaluga t ^ - dtmm- \mz, Rotöl -Tröst t@w«*t Martin Lutherile, — vir heroicus. Kes ön see vaikselt töötav kangelane? Ghicago ülikool tervitas Arthur Võõbust pühendusteoses kui ,^jul-get kannatava inimkooma eestvõitlejat". Meie eestlased nlmeta- '^^tiaadress: P.O. m, ff^rmU KARL RAUDSEPP • Arthur, Võõbus sündis 28. aprü-; me teda — vir heroicus lil, .1909 Varn kooliõpetaja paari Karl ja Linda pojana. Klassikalise gümnaasiumi hariduse omandas ta Treffneri tuntud koolis Tartus. Oli õpilasena juba, usulis-eetlise ringi juhataja kui im a. lõpetas kooli. Astus kohe Tartu ülikooli usuteaduskonda' j a lõpetas selle 1932. aastal.,Samal aastal ordinee-riti ta Tartu Pauluse II pihtkonna õpetajaks. 1934 saavutas usutea- i duse magistri ja 1®43 doktori kraadi. Abiellus 1936. a. Ilse Luk-sep'aga Tartus 'ja sellest abielust sündis 2.tütkrt: Ruth ja Eti. Pääses enaacnlaste käest ^ümberasumisega Saksamaale, kust tuli tagasi 1942. aastal olles vahepeal interneeritud kui Hitleri poolt ] mitteusaldaitud usuteadlane. Oli; D A J A D Tel. m-im • Tnmoto. Otsi M5J s m eETHERINGTON, FÄLLIS •:5«5 Bay SU Süite 401. 3634451 Õ-htuti 447-2017 või 929-3425 133 Ersklne Ave., Süite 1002 Toronto,,Ont. M4P 1Y& Tel, 486-6383 Alates 1. maist uus aadress 133 Richmond St. W.,. 7th Floor algaastail Tartus muudetakse nimi „ül!5piasseMs Liivikaks" Seltsi siseelu väl^akujundami- jlased ja ülikoolide õppejõud, na-se kõrval jätkub, „Laene" vaimus, j gu Reinart, ümarik. Mets, Kop-villenl j-.t.. ühiskondliku alal äratavad ülemaalist tähelepanu Normak,: Liidak, Põlevkivi Raud, Pikalaenupanga õpik, Tallinna Uessoh j.t. I Tehnika ülikooli asutamisel Tallinna avatakse seal Liivika osakond, mis.kiirel sammul kasvab jõuliseks organisatsiooniks. Lüvika. •'üha avarduva tegi^^ I katfeestab Seltsi ja selle Tallinna hoogus osavõtt kohalikes eesti organisatsioonides. Toetatakse mitmel vüsil ,.Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi" tegevust. Juhtivalt võtavad REüS'i liikmed osa Rua Eesti t>liõpilaste Karskuse Seltsi tegevusest. Sama innukalt aidatakse kodumaisi ettevõtteid, nagu Tallinna \,Estonia" ja Pärnu ,^hdla" teatrinmjajsid ning ©esti Raihva Muuseumi. Kavatse^ s i S~T l UJ T at N RlCHMOWDST.W VA6 takse FSltsamaa mõisa ostmist ja, hoonesse rahvaülikooli avamist. See plaan jääb alanud sõja tõttu teostamata. Esimese maailmasõja ajal kaotab selts kodu .ja varandused, toiid vaatamata pagulasolukorra-osakonna sulgemine vene okupatsioonivõimude poolt 1940. a., samaaegselt teiste üliõpilasorganisatsioonidega. Vene okupatsiooni ajal kannatab ÜS Liivika rängasti. Enam kui kolmandik liikmeskonnast le, korraldataifcse veel 1917. a. langeb bolshevike ohvriks miõrva. koo® korp! Vironlaga Moskvas, tutena, arreteeritutena või küüdi-pidu Eesti. Rahva Muuseumi toe- tatutena. Võideldakse ja kantakse tamiseks. kaotusi kodumaa vabastamisla- Saksa okupatsiooni ajal saa- hinguis ja idarindel, buvad kõik ERUS* lükmed ta-! Vaevalt veerand ÜS Liivika^ gas! kodumaale, kus voetakse' liitoineist ipääses vabasse maailma, agaralt osa Eestž Vabariigi üles- Organisatsiooni tüüsiline sulge- S T Ä L L E R S IsisfuJleerinie \a pmmim^ KÜTTESiÄDELDISi • liät! ettevõte © ?. IVÄNS 763-3374 638-5478 ..Vaba iSestJase" toimetuse |a lülitase asukoha plaab y itMME'ri'S,JA r A i . r r r v ; avatud esmaspaevn^i reedeni kejla 9|:4.Di; telefonid: coimeius 304-7521 talitus ib4 /Ö75 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Ärrö 766 2057 Hannes Oja 481-53M kuulutusi võetakse va.stn: nädala esimesse ajalehte kunr psmasp. homm. keüa M-m i« nädala teise ajalehte kuni map. homm. kella 11 ni KUULUTAMINE . VABA EESTLASEJ^ OD tasuv ajalehe laialdast-leviku tõvfcu. Kinlntuste himnacJ. üks toll ühel veerul $3 25 esiküljel $3 75 tagaküljel KUULUTUSI VÕTAV\?) VASTU: ' V'ahf< Eestlase talitus Teoumseth Strtev4 Telefon 364-7675 Postiaadress: Box'70, Stn. e, Toroiito 3. Ont. Talitus väljaspool tööaega nelmi Liivandi 251 A4y5 :.. J^trs. Leida Marley 149 IVishop Ave. Wfllowdale, Ont Tflpfon- 223-0080 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-19-08
