1982-10-07-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. "72
Mana" nr. 4f
1957. aastal Rootsis ilmuma hakanud
Eesti kultuuri ja kirjanduse
ajakirjal MANA, mida alates 1965
antakse välja USA's, täitub tänavu
25. ilmumisaasta. Hiljuti tellijatele
välja saadetud nr. 49 sisaldab katkendi
R. Kolgi uuest romaanist,
värskeid luuletusi A. Vihalemmalt
ja ElüiToonalt, järje I. Grünthali
värssromaanile ning P. Reetsi aforisme.
Dr. V. Tauli kirjutab „Ees-ti
keele korraldamisest ja normimisest",
prof. K. Inno viib lõpule
oma pikema uurimuse „Aestii,
eestlased ja nimetuse „Eesti" päritolu."
Hooveri Instituudis töötav
Hilja Kukk annab ülevaate selles
asutuses paiknevatest Eesti- ja Bal-tiainelistest
raamatutest ja ürikutest.
Stokholmis-'asuvat Eesti Keele
ja Kirjanduse Instituuti tutvustab
selle teaduslik sekretär Paul
Laan. 1
Prof. Valter Rand jätkab oma
artiklitesarja globaalse eestluse
teemal, kirjutades „Loovast eestlusest".
Dr. Ilmar Arens kirjeldab
Poola ^ kuninga asehalduri, hertsog
ja kardinal Jerzy Radziwilli visitat-siooniretke
Lõuna-Eestisse aastal
1584.: Prof. Roman Toi lisab artikli
„tJhest Kuusalu kiigeviisist
eesti runolaulu taustal". Leonid
Trett-Tretjakevitsh, kes esimesena
tõlkis „Tõe ja õiguse" vene keelde,,
jätkab oma isiklike mälestuste
edasiandmist A. H. Tammsaarest.
Intervjuu tänapäeva eesti kirjaii-mmsm&
9
ADVOKAAT-NOTAR
Moom lOoi, Royal Trost Toweir
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & Eing) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND
ddvokcscit
133 Richmond St W., St« 705
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7Ä72 .
ADO PARK, Q.C.
HETHERINGTON, FALLIS
& .
PARK
Advokaadid-notadd
m Bay st., Snite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
duse teemal on kodumaalt Aust°
raalias külasviibinu.d nimeka kirjaniku
Arvo Valtoniga teinud Lembit
Suur.
Kunsti osas tutvustatakse New
Yorgis^ elava Ilse Leetaru loomingut
mitmete reproduktsioonidega.
Endel Koksilt on jooniseid Tallinna
ajaloo teemal ja rida suure-niõõtmelisi
fotosi liäitab Eestis
töötavaid avangardistlikke graafikuid
T. Vinti, J. Okast, L. Lapini,
R. Meelt ja nende loomingut. M.
Valgemäe arvustab E. Vilde näidendit
„Side" New Yorgi Eesti
Teatri lavastuses ja räägib teatrikroonika
veergudel Miliza Korjusest,
Marika Blossfeldist ja Neeme
Järvist. Huumorika karikatuuri
N. Järvist on joonistanud Harry
Must.
Teadlasi tutvustavas sarjas on
seekord fookuses Torontos c elunev
füüsikadoktor Endel Anija. Lennart
Mere soomeugri ral^piastest
tehtud filmidest kirjutab prof. F.
Oinas. Arvustamist on fednud
järgmised raamatud (sulgudeSs retsensendi
nimi): Arno Raagi i köidet
mälestusi (H. Susi), A'ndres
Küngi „A Dream of Freedom"
(T. Peter Park), A. Valtoni,,Võõras
linnas" (H. Grabbi) ja „Arvidi
maailmareis^' (I. Grünthal), Rai-mond
Kolgi „Kiri" (P. Laan) ja
„Tuulisui ja teised" (H. Grabbi),
Olga Berendseni „Välis-Eesti
kunstnikke: väike biograafiline
leksikon" (V. Vilder), Ilmar Jaksi
„Talu" (E. Krants), Aimee Beek-mani
Valikuvõimalus" (I. Grünthal),
E. Sandeni «Loojangul lah-kuirie
Tallinnast" (H. Grabbi) ja
V. Beekmani ,,Eesti aasta" (I-Grünthal).
Mitmekesise sisuga
numbri lõpetavad toimetaja Hellar
Grabbi kommentaarid ja ingliskeelne
sisukokkuvõte. Nägus kaanekujundus
on Jürg Mikiverilt.
MANA nr. 49 saab tellida hinnaga
$13.50 aadressil: H. Grabbi,
3602 Albee Lane, Alexandria, VA
22309, USA. Uus „Mana" on
müügil ka „Vaba Eestlase" talituses.
• . •
USArikastele tieuaks®
illegaalselt ocl€9V€iic9
teenijaid
LOS ÄNGELES 10 immest
süüdistatakse Indoneesia inimeste
illegaalses USA-sse. toomises, keda
suunatakse rikaste ameeriklaste kodudesse
odavaiks tööjõududeks. 52-
punktilises süüdistuses on nimetatud
ka muid eksimusi, kaasaarva-tud
indoneeslaste orjusse rakendamine,
hoides neid sundkorras tööl.
SeUe operatsiooniga on seotud veel
vüsade võltsimised ja muud ebale-gaalsused.
SelMseüe teenijaile
makstavat $100 kuus.
ÜHESKOOS
EDA ÕIETI
Õppida uut meloodiat
või tulla uuele maale.,
ei ole kerge.
See võtab aega Ja
pingutust.
Ebaõnnestumisi
enne
Elada harmooniliselt
pole midagi erinevat,
üksteise mõistmine nagu
muusikagi, tuleb õppides»
Üheskoos
oleme võimelised
tegema seda õieti.
anada
(O-aastani
TÕNU TOOME
B«A*S6.| LLeBe
ADVOKAAT ^ NOTAR
Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road,
, Smte 207
Toronto; Omt M6A 3A1
Telef0^789-5779,
kodus 762-2367
JOHN E. SOOSAAR,
Chariered Accoumttaiit
55 University Ave., Ste.
TeH 862-7115
Torontoi Ont. M5J 2H7
mamm sm
axoB
LD.C.
DOCTOR OF CHIROPRACTie
212 Dinnick Gr» '
Tel. 489-0562
Üliõpilasselts Raimla registreeriti
Tartu ülikooli juures 22. sept.
1922. a. Asutajateks olid 15 üliõpilast,
kes peale paari erandi olid
seni. kuulunud EÜS ühenduse liikmeskonda.
Juba märtsis 1923'. a, registreeriti
ka ÜS Raimla vilistlaskogu,
mille algatajateks olid samuti
kolm endist-EÜS ühenduse vilistlast.
Omariikluse saabumisel) eriti
peale Vabadussõja lõppu, algas
Tartu ülikooli ümberorganiseerimi-ne
Vene ülikoolist Eestiiilikooliks.
Pikemat aega ajaloo kestel oli Tartu
ülikool saksa keelega õppeasu-seks,
kuid alates 1890. a. muudeti
see venekeelseks. Sellest ajast peale
valgus hulgaliselt üliõpilasi Venemaalt,
samuti ' avanes rohkem
võimalusi kohalikkudel eestlastel
ülikooli astumiseks. Pikki aastaid
kestnud I maailmasõda, sellele
järgnev revolutsioon ja Vabadussõda
olid laastanud maa ja rahva nü
majanduslikult kui ka moraalselt.
Selles raskes olukorras arenes Tartu
ülikool eesti kõrgemaks õppeasutuseks.
Ka üliõpilaskonna organisatsioonides
sündisid vastavalt
olukorrale muudatused. Kuigi mitmed
endised organisatsiconid jäid
edasi tegutsema, tekkis aastate
jooksul üliõpilaste arvu kasvamisega
uusi juurde, nende seas ka ÜS
Raimla..
Nagu eelpool öeldud,. olid ÜS
Raimla asutajateks EÜS Ühendusest
lahkunud lükmed. ühendus oli
küllalt vana organisatsioon, asuta^
ti aastal 1906, mõlemast soost üliõpilastele.
Miks osa lükmeid sealt
lahkus uue organisatsiooni loomiseks,
seUeks oli mitmeid põhjusi,
neist olulisemad olid seltsi struktuur
ja sisekord. Lahkujad soovisid
nooriükmete instituudi rakendamist,
valiku teostamist, uute liikmete
seltskondlikku kasvatamist ja
mitmeid muudatusi distsipliini alal.
Lahkumine toimus igati sõbralikult,
kus ühendus andis isegi Raimlale
kaasavaraks poole omast vallasvarast.
Raimla algaastail liitusid temaga
veel mitmed endised. Peterburi
Eesti üliõpilaste Seltsi liilj-med,
kuna viimane Eesti omariilc-luse
saabumisel oma tegevuse lõpetas.
Kui 1935. a. valitsus otsustas
Tallmnä Tehnikumi sulgeda ja kõi;
gema tehnilise hariduse andmise
korraldada Tartu ülikooli tehnika
osakonna kaudu, siis sealne üliõpilasühing
Valgma, nähes lagunemise
ohtu, otsustas samal.aastal ühineda
in corpore ÜS Rainilaga. Hiljem,
Tallinna Tehnika Instituudi (Tehni
ka ülikooli) uuestiavamisel registreeriti
ÜS Raimla ka Tallinnas.
1940. a. oli Raimla kasvanud ligi
400 liikmeliseks, mülise liikmete arvuga,
leidus vähe üliõpilasorganisatsioone
Tartus. Seltsü oli oma maja
Veski tänaval No. 42.
ÜS Raimla püüdeks oli lükmeid
mõjutada, ^t neist kasvaksid oirici
käitumiselt korrektsed ja oma erialal
hästi ettevalmistatud töötahtelised
kodanikud, kes annaksid väärika
panuse meie omariikluse sisustamisel.
Austati isiku omapära
ja vaateid, sellejuures aga rõhutati
kohuse- ja korratunnet, nii enda
km ka kaaskodanike suhtes. Selts
õhutas iiiicmeid oma oskuste ja
teadmiste täiendamisele, oUes teadlik,
et ülikooli diplom ei tarvitse
olla hariduse lõpp-eesmärgiks. Selleks
oli seltsü omapärane funktsionäär
„vaimuvanamees", kelle ülesandeks
oli sisendada noortele akadeemilist
töötahet, andes sellejuures
vajalikke juhiseid ja indu
tööks. Vilistlaskogu omaltpoolt premeeris
üliõpilasi akadeemiliste
saavutuste puhul.
Teine maailmasõda koos okupatsioonidega
tõi hävingu ka Raimla
perre. Nimeliselt on teada järgmised
kaotused: sõjakeerises suri 4
isikut, Vene tagalas 2, otseselt hukati
Vene võimude poolt 13, küüditati
25, uppus põgenemisel merel
(Moero ja Nordstem) 6. Andmed
puuduvad teise rVene okupatsiooni
küüditatute kohta. Vaba maaüma
pääses 1940. a. nimekirjas olnud
liikmetest umbes üks neljandik.
Neist põgenes Rootsi 42 isikut, Saksamaale
45 ja mujale 5. Saksamaale
pääsenud rändasid edasi üleme-remaadesse;
üks pöördus vabatahtlikult
tagasi kodumaale.
Nagu mitmed teised üliõpilasorganisatsioonid
uuel asukohamaal
jätkavad tegevust, nii teeb seda ka
ÜS Raimla. Selts asutas ÜS Raimla
Rootsi Koondise juba 1946. a.,
järgmisena USA-s 1952 ja Kanadas
1956. a. 1970. aastal oli raimalasi
Austraalias 5, Kanadas 22, USA-s
49, Rootsis 09, — nii et kõige elujõulisem
koondis, asub meil Rootsis.
Olukordadest tingituna on seltsi
tegevus väljaspool kodumaad mitmeti
muutunud, kuid põhimõtted
on jäänud endiseks*, püüda noori
arendada ja kasvatada, kui neid
. juurde tuleb. Kanada Koondis on
võtnud juurde noorliikmeteks oma
vilistlaste noori, kes on nende aastate
jooksul juba siinsed ülUcoolid
lõpetanud ja vilistlaskokku üle läinud.
Peale mõne erandi on samuti
teinud ka USA Koondis. Mis puutub
Kanada Koondise tegevusse, süs
tuleme kokku koosolekuks üks kord
kuus (väljaarvatud suvekuud), kus
muuhulgas esitatakse ka lühüce referaat.
Vümasel ajal on lükmete
arvu vähesuse ja liikmeskonna vananemise
tõttu süski tüiti referaat
ära jäänud. Koos külaliste ja pere-konnalükmetega
on korraldatud pidulikumaid
kokkutulekuid aastapäeval
ja vüistlaspäeval ning harüikult
augustikuul väljaspool linna — suvepäeval.
Omavaheliseks sidepidamiseks
üksikute koondiste vahel andis iga
koondis kuni 1979. aastani välja
40—50 leheküljelise ,,Raimla Side",
mida paljundati 175 eksemplari ja
saadeti välja igale teadaolevale
raimlasele. ;,Raimla Sides* * leidub
kirjutisi väga mitmelt alalt, olenedes
autori erialast, tavaliselt 4—5
artiklit, peale, selle ülevaade koondise
tegevusest, kroonikat, mälestusi
ja muud. Alates 1979. a; ilmub
ainult üks „Raimla Side'V niis antakse
välja igal aastal vaheldumisi
kolme koondise poolt. Viimane
,,Raimla Side" ilmus hiljuti Rootsi
Koondise toimetusel 67 leheküljelisena
meie seltsi 60-nda aasta juubeliks.
üS Raimla 60-ndal aastapäeval
on veel elus üks asutajalüge
dr. Rudolf Peets, endine Vabarügi
konsul Marokosy elab praegu Prantsusmaal
89-aastasena. Samuti on
elavate kü-jas ÜS Raimla esimene
noorlüge -r- vii. Nikolai Westmah,
84 aastat vana^ ja elab Austraalias.
Nagu eelpool öeldud, Raimla Kanada
ja ÜSA Koondised ei ole vär-
OPTICÄL STUDIO Ui.
R. SCHMID, s4sa optik
Suur valik entroopa priUiraanie;
Zeiss, Rodenstock, Metzier.
Spetsialiseerunud contad lenside
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lää«
ne pool Dui^das'e subwayM
Tel. 535-6252
sa
ILEKTRIK
Sisseseaded, iraendiEsed Ja parsn^
^Qsed elumajades yõi etteyötetes.
Hdling 762-9190
Litsents nr. £1044
vanud noorliikmeid, väljaarvatud
erijuhud, sellega on üks tähtsamaid
seltsi üleisandeid likvideenmud,
kuid oma siseringis seltsi tegevus
on hoidnud oma liikmeid nördimu^
sest, pakkudes neüe mitmesugust
vaimset tegevust. Samuti, organiseerituna
on tõhus töö tehtud eestluse
säilitamisel väljaspool kodumaad
ja jõukohaselt kaasa aidatud
eesti ühiskonna tegevusele mitmel
alal.
Toronto ÜS Raimla 60-nda aastapäeva
koosviibimine kavatsetakse
/-pidada oma pere keskel oktoobrikuul
esimehe vii. Andres Olveti kodus.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 7, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-10-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821007 |
Description
| Title | 1982-10-07-07 |
| OCR text | Nr. "72 Mana" nr. 4f 1957. aastal Rootsis ilmuma hakanud Eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirjal MANA, mida alates 1965 antakse välja USA's, täitub tänavu 25. ilmumisaasta. Hiljuti tellijatele välja saadetud nr. 49 sisaldab katkendi R. Kolgi uuest romaanist, värskeid luuletusi A. Vihalemmalt ja ElüiToonalt, järje I. Grünthali värssromaanile ning P. Reetsi aforisme. Dr. V. Tauli kirjutab „Ees-ti keele korraldamisest ja normimisest", prof. K. Inno viib lõpule oma pikema uurimuse „Aestii, eestlased ja nimetuse „Eesti" päritolu." Hooveri Instituudis töötav Hilja Kukk annab ülevaate selles asutuses paiknevatest Eesti- ja Bal-tiainelistest raamatutest ja ürikutest. Stokholmis-'asuvat Eesti Keele ja Kirjanduse Instituuti tutvustab selle teaduslik sekretär Paul Laan. 1 Prof. Valter Rand jätkab oma artiklitesarja globaalse eestluse teemal, kirjutades „Loovast eestlusest". Dr. Ilmar Arens kirjeldab Poola ^ kuninga asehalduri, hertsog ja kardinal Jerzy Radziwilli visitat-siooniretke Lõuna-Eestisse aastal 1584.: Prof. Roman Toi lisab artikli „tJhest Kuusalu kiigeviisist eesti runolaulu taustal". Leonid Trett-Tretjakevitsh, kes esimesena tõlkis „Tõe ja õiguse" vene keelde,, jätkab oma isiklike mälestuste edasiandmist A. H. Tammsaarest. Intervjuu tänapäeva eesti kirjaii-mmsm& 9 ADVOKAAT-NOTAR Moom lOoi, Royal Trost Toweir Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & Eing) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus TED ROLAND ddvokcscit 133 Richmond St W., St« 705 Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7Ä72 . ADO PARK, Q.C. HETHERINGTON, FALLIS & . PARK Advokaadid-notadd m Bay st., Snite 401. 363-4451 Õhtuti 447-2017 või 929-3425 duse teemal on kodumaalt Aust° raalias külasviibinu.d nimeka kirjaniku Arvo Valtoniga teinud Lembit Suur. Kunsti osas tutvustatakse New Yorgis^ elava Ilse Leetaru loomingut mitmete reproduktsioonidega. Endel Koksilt on jooniseid Tallinna ajaloo teemal ja rida suure-niõõtmelisi fotosi liäitab Eestis töötavaid avangardistlikke graafikuid T. Vinti, J. Okast, L. Lapini, R. Meelt ja nende loomingut. M. Valgemäe arvustab E. Vilde näidendit „Side" New Yorgi Eesti Teatri lavastuses ja räägib teatrikroonika veergudel Miliza Korjusest, Marika Blossfeldist ja Neeme Järvist. Huumorika karikatuuri N. Järvist on joonistanud Harry Must. Teadlasi tutvustavas sarjas on seekord fookuses Torontos c elunev füüsikadoktor Endel Anija. Lennart Mere soomeugri ral^piastest tehtud filmidest kirjutab prof. F. Oinas. Arvustamist on fednud järgmised raamatud (sulgudeSs retsensendi nimi): Arno Raagi i köidet mälestusi (H. Susi), A'ndres Küngi „A Dream of Freedom" (T. Peter Park), A. Valtoni,,Võõras linnas" (H. Grabbi) ja „Arvidi maailmareis^' (I. Grünthal), Rai-mond Kolgi „Kiri" (P. Laan) ja „Tuulisui ja teised" (H. Grabbi), Olga Berendseni „Välis-Eesti kunstnikke: väike biograafiline leksikon" (V. Vilder), Ilmar Jaksi „Talu" (E. Krants), Aimee Beek-mani Valikuvõimalus" (I. Grünthal), E. Sandeni «Loojangul lah-kuirie Tallinnast" (H. Grabbi) ja V. Beekmani ,,Eesti aasta" (I-Grünthal). Mitmekesise sisuga numbri lõpetavad toimetaja Hellar Grabbi kommentaarid ja ingliskeelne sisukokkuvõte. Nägus kaanekujundus on Jürg Mikiverilt. MANA nr. 49 saab tellida hinnaga $13.50 aadressil: H. Grabbi, 3602 Albee Lane, Alexandria, VA 22309, USA. Uus „Mana" on müügil ka „Vaba Eestlase" talituses. • . • USArikastele tieuaks® illegaalselt ocl€9V€iic9 teenijaid LOS ÄNGELES 10 immest süüdistatakse Indoneesia inimeste illegaalses USA-sse. toomises, keda suunatakse rikaste ameeriklaste kodudesse odavaiks tööjõududeks. 52- punktilises süüdistuses on nimetatud ka muid eksimusi, kaasaarva-tud indoneeslaste orjusse rakendamine, hoides neid sundkorras tööl. SeUe operatsiooniga on seotud veel vüsade võltsimised ja muud ebale-gaalsused. SelMseüe teenijaile makstavat $100 kuus. ÜHESKOOS EDA ÕIETI Õppida uut meloodiat või tulla uuele maale., ei ole kerge. See võtab aega Ja pingutust. Ebaõnnestumisi enne Elada harmooniliselt pole midagi erinevat, üksteise mõistmine nagu muusikagi, tuleb õppides» Üheskoos oleme võimelised tegema seda õieti. anada (O-aastani TÕNU TOOME B«A*S6.| LLeBe ADVOKAAT ^ NOTAR Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, , Smte 207 Toronto; Omt M6A 3A1 Telef0^789-5779, kodus 762-2367 JOHN E. SOOSAAR, Chariered Accoumttaiit 55 University Ave., Ste. TeH 862-7115 Torontoi Ont. M5J 2H7 mamm sm axoB LD.C. DOCTOR OF CHIROPRACTie 212 Dinnick Gr» ' Tel. 489-0562 Üliõpilasselts Raimla registreeriti Tartu ülikooli juures 22. sept. 1922. a. Asutajateks olid 15 üliõpilast, kes peale paari erandi olid seni. kuulunud EÜS ühenduse liikmeskonda. Juba märtsis 1923'. a, registreeriti ka ÜS Raimla vilistlaskogu, mille algatajateks olid samuti kolm endist-EÜS ühenduse vilistlast. Omariikluse saabumisel) eriti peale Vabadussõja lõppu, algas Tartu ülikooli ümberorganiseerimi-ne Vene ülikoolist Eestiiilikooliks. Pikemat aega ajaloo kestel oli Tartu ülikool saksa keelega õppeasu-seks, kuid alates 1890. a. muudeti see venekeelseks. Sellest ajast peale valgus hulgaliselt üliõpilasi Venemaalt, samuti ' avanes rohkem võimalusi kohalikkudel eestlastel ülikooli astumiseks. Pikki aastaid kestnud I maailmasõda, sellele järgnev revolutsioon ja Vabadussõda olid laastanud maa ja rahva nü majanduslikult kui ka moraalselt. Selles raskes olukorras arenes Tartu ülikool eesti kõrgemaks õppeasutuseks. Ka üliõpilaskonna organisatsioonides sündisid vastavalt olukorrale muudatused. Kuigi mitmed endised organisatsiconid jäid edasi tegutsema, tekkis aastate jooksul üliõpilaste arvu kasvamisega uusi juurde, nende seas ka ÜS Raimla.. Nagu eelpool öeldud,. olid ÜS Raimla asutajateks EÜS Ühendusest lahkunud lükmed. ühendus oli küllalt vana organisatsioon, asuta^ ti aastal 1906, mõlemast soost üliõpilastele. Miks osa lükmeid sealt lahkus uue organisatsiooni loomiseks, seUeks oli mitmeid põhjusi, neist olulisemad olid seltsi struktuur ja sisekord. Lahkujad soovisid nooriükmete instituudi rakendamist, valiku teostamist, uute liikmete seltskondlikku kasvatamist ja mitmeid muudatusi distsipliini alal. Lahkumine toimus igati sõbralikult, kus ühendus andis isegi Raimlale kaasavaraks poole omast vallasvarast. Raimla algaastail liitusid temaga veel mitmed endised. Peterburi Eesti üliõpilaste Seltsi liilj-med, kuna viimane Eesti omariilc-luse saabumisel oma tegevuse lõpetas. Kui 1935. a. valitsus otsustas Tallmnä Tehnikumi sulgeda ja kõi; gema tehnilise hariduse andmise korraldada Tartu ülikooli tehnika osakonna kaudu, siis sealne üliõpilasühing Valgma, nähes lagunemise ohtu, otsustas samal.aastal ühineda in corpore ÜS Rainilaga. Hiljem, Tallinna Tehnika Instituudi (Tehni ka ülikooli) uuestiavamisel registreeriti ÜS Raimla ka Tallinnas. 1940. a. oli Raimla kasvanud ligi 400 liikmeliseks, mülise liikmete arvuga, leidus vähe üliõpilasorganisatsioone Tartus. Seltsü oli oma maja Veski tänaval No. 42. ÜS Raimla püüdeks oli lükmeid mõjutada, ^t neist kasvaksid oirici käitumiselt korrektsed ja oma erialal hästi ettevalmistatud töötahtelised kodanikud, kes annaksid väärika panuse meie omariikluse sisustamisel. Austati isiku omapära ja vaateid, sellejuures aga rõhutati kohuse- ja korratunnet, nii enda km ka kaaskodanike suhtes. Selts õhutas iiiicmeid oma oskuste ja teadmiste täiendamisele, oUes teadlik, et ülikooli diplom ei tarvitse olla hariduse lõpp-eesmärgiks. Selleks oli seltsü omapärane funktsionäär „vaimuvanamees", kelle ülesandeks oli sisendada noortele akadeemilist töötahet, andes sellejuures vajalikke juhiseid ja indu tööks. Vilistlaskogu omaltpoolt premeeris üliõpilasi akadeemiliste saavutuste puhul. Teine maailmasõda koos okupatsioonidega tõi hävingu ka Raimla perre. Nimeliselt on teada järgmised kaotused: sõjakeerises suri 4 isikut, Vene tagalas 2, otseselt hukati Vene võimude poolt 13, küüditati 25, uppus põgenemisel merel (Moero ja Nordstem) 6. Andmed puuduvad teise rVene okupatsiooni küüditatute kohta. Vaba maaüma pääses 1940. a. nimekirjas olnud liikmetest umbes üks neljandik. Neist põgenes Rootsi 42 isikut, Saksamaale 45 ja mujale 5. Saksamaale pääsenud rändasid edasi üleme-remaadesse; üks pöördus vabatahtlikult tagasi kodumaale. Nagu mitmed teised üliõpilasorganisatsioonid uuel asukohamaal jätkavad tegevust, nii teeb seda ka ÜS Raimla. Selts asutas ÜS Raimla Rootsi Koondise juba 1946. a., järgmisena USA-s 1952 ja Kanadas 1956. a. 1970. aastal oli raimalasi Austraalias 5, Kanadas 22, USA-s 49, Rootsis 09, — nii et kõige elujõulisem koondis, asub meil Rootsis. Olukordadest tingituna on seltsi tegevus väljaspool kodumaad mitmeti muutunud, kuid põhimõtted on jäänud endiseks*, püüda noori arendada ja kasvatada, kui neid . juurde tuleb. Kanada Koondis on võtnud juurde noorliikmeteks oma vilistlaste noori, kes on nende aastate jooksul juba siinsed ülUcoolid lõpetanud ja vilistlaskokku üle läinud. Peale mõne erandi on samuti teinud ka USA Koondis. Mis puutub Kanada Koondise tegevusse, süs tuleme kokku koosolekuks üks kord kuus (väljaarvatud suvekuud), kus muuhulgas esitatakse ka lühüce referaat. Vümasel ajal on lükmete arvu vähesuse ja liikmeskonna vananemise tõttu süski tüiti referaat ära jäänud. Koos külaliste ja pere-konnalükmetega on korraldatud pidulikumaid kokkutulekuid aastapäeval ja vüistlaspäeval ning harüikult augustikuul väljaspool linna — suvepäeval. Omavaheliseks sidepidamiseks üksikute koondiste vahel andis iga koondis kuni 1979. aastani välja 40—50 leheküljelise ,,Raimla Side", mida paljundati 175 eksemplari ja saadeti välja igale teadaolevale raimlasele. ;,Raimla Sides* * leidub kirjutisi väga mitmelt alalt, olenedes autori erialast, tavaliselt 4—5 artiklit, peale, selle ülevaade koondise tegevusest, kroonikat, mälestusi ja muud. Alates 1979. a; ilmub ainult üks „Raimla Side'V niis antakse välja igal aastal vaheldumisi kolme koondise poolt. Viimane ,,Raimla Side" ilmus hiljuti Rootsi Koondise toimetusel 67 leheküljelisena meie seltsi 60-nda aasta juubeliks. üS Raimla 60-ndal aastapäeval on veel elus üks asutajalüge dr. Rudolf Peets, endine Vabarügi konsul Marokosy elab praegu Prantsusmaal 89-aastasena. Samuti on elavate kü-jas ÜS Raimla esimene noorlüge -r- vii. Nikolai Westmah, 84 aastat vana^ ja elab Austraalias. Nagu eelpool öeldud, Raimla Kanada ja ÜSA Koondised ei ole vär- OPTICÄL STUDIO Ui. R. SCHMID, s4sa optik Suur valik entroopa priUiraanie; Zeiss, Rodenstock, Metzier. Spetsialiseerunud contad lenside 1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lää« ne pool Dui^das'e subwayM Tel. 535-6252 sa ILEKTRIK Sisseseaded, iraendiEsed Ja parsn^ ^Qsed elumajades yõi etteyötetes. Hdling 762-9190 Litsents nr. £1044 vanud noorliikmeid, väljaarvatud erijuhud, sellega on üks tähtsamaid seltsi üleisandeid likvideenmud, kuid oma siseringis seltsi tegevus on hoidnud oma liikmeid nördimu^ sest, pakkudes neüe mitmesugust vaimset tegevust. Samuti, organiseerituna on tõhus töö tehtud eestluse säilitamisel väljaspool kodumaad ja jõukohaselt kaasa aidatud eesti ühiskonna tegevusele mitmel alal. Toronto ÜS Raimla 60-nda aastapäeva koosviibimine kavatsetakse /-pidada oma pere keskel oktoobrikuul esimehe vii. Andres Olveti kodus. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-07-07
