1982-10-07-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nfABA EESTLANE
vflii)a«te eestlaste häälekandia
Neljapäeval, 7. oktoobril 1982 ^ thursday, October 7, 1982
2 kordo nädalas
Ipöeval /o neZ/apäevcr/ |
KIREV
, NEW YORE — Mikrolaine ahjud
^ on köögitehnika viimaseid moekar-jatusi
ja võib olla liha küpsetamisel
tõepoolest asendamatu küttekeha.
Kuid see võib üliohtlik olla tervisele.
Bülletään „The Harvard
Medical School Health Letter-^
(aug. 1982) kirjutab/ et mikrolaine
ahi võib „küpseta(ia" oma kürga--
misega inimkeha samuti nagu
praetükki ahjus. Pikaajalisel mikrolaine
ahju kasutamisel võivad
tekkida mitm,ed terviserikked,
muuhulgas ka silmakae. Katsed
• koduloomadega näitavad, et loomad
püüavad pääseda mikrolainete
mõju alt. Nad muutuvad rahutuks
ja hirmunuks. Köögiperenaine saab
mikrolaine: ahjust kiUl suhteliselt
vähe kiiri, kuid pika. aja kestel.võib
tekkida peavahi/ väsimus^ depressioon
ja isegi suguvõime langus.
Teatavasti „katšetäsid-' venelased
Moskvas mikrolainetega, saates
neid USA saatkonna hoonele aasta-
• tel 195S—1976. Kuigi uurimustel ei
selgunud, et, saatkonna inimesed
oleksid öliüiselt kannatanud, oli
siiski teatavaid kõrvaihäireid.
GOLUMBIÄ— Kõige moraalsem
õppeasutus Ameerikas on Bob
Jones Lõuna-Garblinas, kirjutab
ajakiri „FQrum-'. Mõned sealsed
käsud-korraldused: NaisüliÕpÜastel
peab kleit ulatuma üle põlvede ja
kõik naisüliõpilased peavad 14.
aastast alates kandma aluspükse;
dzhässi,, rock-and-rolli ja muu taolise
muusika heliplaadid oni_keelatud;
rock-and-roUi laule ei tohi laulda
ka dusslii võtteš-poisiä ja tüdrukud
ei tohi koos jalutada, väljaarvatud
ametlikel juhtudel; poiste ja
tüdrukute kohtumise kestvuse määrab
kindlaks iilikooli näisdekaan;
poisid ja tüdrukud ei tohi istuda
koos pargitud autodes. Muide keelatud
on ka rassivaheline armu-"
suhtlemine.
tJHARLOTTEVlLLE, Virginia -
Joseph Gross Newport News kaotas
oma 400-dpllarilise Virginia ülikooli
klassisõrmuse, kui ta purjetas
Hamptonis 18 kuud tagasi. Gross
ütles, et sõrmus kukkus kuni 10
meetri sügavusse vette ja ta ärvasV
et • x)n selle igaveseks kaotanud.
Aga paar nädalat tagasi nägi ta
oma sõrmust Goleman Madd6x'is
turu lähedases restoranis. Kasutades
sõrmusel olevat teksti leidis
Maddox, et omanik on ohiüd arhi-tektuurikoolis.
Mõlemad mehed arvavad,
et kala neelas sõrmuse, mis
püüti ja müüdi CharlotteviQes'is.
Sõrmus oli visatud välja koos käla-rapetega,
mis olid jäetud majade
vahelisele käigule kuhu prügi kogu-
NEW YORK — 19 šupelbasseini,
.17 aurusauna ja 45 sauna suleti
niustuse ja muude tervishöiueeskirr
jade rüdmmiste-pärast. 89 samasu--
gust ettevõtet sai hoiatuse nõudega,
puudused kohe^^lt kõrvaldada. Protokolli
sai ka ^üldtuntud Jack La-
Lanne terviseklubi, kuna basseini
vesi ei olnud eeskirjade kohaselt
korras ja saunaks puudusid alarmi-süsteeinid.
ühes terviseklubis Ful-ton
tänaval avastati vesipnissa-kaid
ja rotte.
ISLAMBAD — Pakistani populaarses
mäestikukuurordis Murrees
keelati möödunud kevadel lume-paUide
tegemine ja nende publikule
loopimine, eriti just leedidele.
Keeld pandi maksma kuna lumesõjad
põhjustasid väga ägedaid
kokkupõrkeid võistlevate üliõpilas-poolte
vahel. Seaduse kehtima hakkamise^
ajaks oli tänavu lumi juba
sulanud:
VSTOKHOLM J Põhja-Rootsis pole
kunagi varem esinenud nii palju
põtru^ kui praegu. Teatud piirkondades
põhjustavad autode kökloipõr-ked
põtradega poole autoõnnestuste
kogiisuminast. Norrböttenis anti
möödunud aastal luba 13.000 põdra
õndsamatele söödamaadele saatmiseks,
mis oli omaette rekordiline
arv; Tänavu aga tuleb uus rekord
— 15.000 põtra. Kuid Norrbötteni
ettevõtjad kurdavad, et põdrajahil
ajal paneb liiga suur hulk töötajaid
töölt jdagama — metsadesse -põtru
küttima. SeUega on kaunis raske
hoida käigus korrapäralt produktsiooni.
allveelaev Rootsi rannikul
Rootsi merevägi heitis siivdveepoinm®
allveelaeva pinnale sundimiseks
SIOKHOLM — Käesoleva nädala alul on jälle nähtud Stokholnü
lähedases Rootsi eriti salajase mereväebaasi ees tundmatut aMveelae-va.
Roolisi lennukid heitsid saarte vahelise veetee sulgemiseks süva-veepomme
allveelaeva veepinnale sundimiseks.
Kfrianlk
Sfiilme Ekbauma
Juba suvel makis Rootsi kaitsevägede
ülemjuhataja allveelaevade
vahejuhtumite kohta, et nende
arv oli markantselt tõusnud. Kui
1979. a. oli nähtud vaid ühte allveelaeva,
siis 1980. a. juba viit,
i981.a. nelja ja käesoleval suvel
kolme kuu kestel on neid üksi olnud
juba kaheksa.
Kindral Lennart; Ljung rõhustas
et kuuldused võimalikust võõraste
allveesukeldujate ja tuukrite
käimisest kaitseseadmetega varustatud
saartel pole kunagi
tõestamist leidnud.
Kraäpmärke leidub kõikjal, kuid
siiski ei tähenda see, et need pärineksid
võõrastelt külastajatelt.
ülemjuhataja käsitles ka võimalikke
põhjusi, miks nn. ..tundmatud'
' allveelaevad Rootsi vetes liiguvad,
pidades võimalümkSj et
võõras võim tutvub põhjalikumalt
Rootsi laevateedega, et neid tulevikus
võimaliku sõja puhul kasutada'
Samuti on võimalik, et n^d
jälgivad rootsi kaitse ettevalmistust,
eriti just allveelaevade vastases
osas, nad võivad ka testida
rootsi allveelaeva-jahti ja harjutada
navigeerimist skäärides. Huvi
võib olla ka sõjaliste niianöövrite
ja uute relvade proovimise vastu,
samuti võidakse teostada katseid
oma personali ja materjali maale
toimetamiseks ja jälle äratoomiseks.
Viimast aga ei ole suudetud
kinnitada.
Kmdral Ljung on rõõmus, et pä-
.rast Nõukogude allveelaeva karile-jooksmist
on avalikkus muutunud
eriti valvsaks ja teatab otsekohe
kaitsevõimudele, kui märgatakse
vetel kahtlasi liikumisi: /
'Ülemjuhataja ütles veel, et rakendamisel
on neli uut relva allveelaevade
vastu rahuajal kasutamiseks,
millistest üks^ „vahejuhtu-mitorpeedo"
lastakse allveelaeva
vastu selliselt, et see tekitab just
nüpalju kahjustusi, et see on sunnitud
pinnale tulema. Helikopterite
kuuldehüdrofonide ulatust suurendatakse
kümnele küomeetrüe, muretsetakse
rohkem laevu ja helikoptereid
allveelaevade sissetungi
vastu võitlemiseks.
E F L /K
Avastasid raskeima
elemendi
EAST LANSING, Mich. --;Nä-'
dalapikkusel rahvusvaheUsel kön-vereiitsü
Michigani ülikoolis tehti
teatavaks 300-le füüsikule, et raskeim
element, mis siiani on teada
avastati 29. augustil Lääne-Saksa-maal
11 füüsiku poolt Darmstad-tis.
Sellele anti lihtsalt nimeks element
109, Elemendid on põhilised
keemiliselt jagunemata ained, mida
eraldatakse prootonide arvu järgi.
Neist hüdrogeeh on kergeim, ühe
prootoniga, uraanium raskeim looduslikult
saadav element 92 prootoniga.
Element 109 eksisteeris ainult
millisekundeid laboratooriumis
ja vaevalt saab tulla praktiliselt
kasutusele, kuid teadlased usuvad,
et see võib vüa uute elementide
avastamisele. Läänesakslasest
füüsik Eberhard Roeck ütles,, et
teadlased olid väga õnnelikud,
kuigi katse oli olnud raske: kümme
päeva oli pommitatud bismutit erilise
raua-aatomi kiirega.
yusikaalsed juudid
saatkonna
rii •
.BEIRUT — lisraelli- sõdurid,.kes
Lääne-Belnitisse M okupeerisid
ka N . Liidu saatkonna, mis
rahvusvahelSste tavade alusel on
N. Liidu lerritdorhimi osaks ja
miile oknpeerimiseüle pidanuks
N. Liit protesteerima, kuid pole
seda teinud, olid oma 36-tunniIist
okupatsiooniaega kasutanud saatkonnahoones
musitseerimisele,
mille kõrval olid venelastelt röövinud
ainult sokke ja aluspesi.
Üks venelasest diplomaat ütles,
et sõdurid olid lõbustanud end kla-,
rahnänguga ja üks neist; oli mänginud
Rahmaninovi nii hästi, et venelane
võiks talle anda: kõrge hinnangu.
Ta ise kuulas kontserti
pealt saatkonna all olevast pommi-varjendist.
Ta arvab, et sõdurid
vajasid sokke ja aluspesu määrdunud
aluspesu vahetamiseks. Millise
maa päritoluga need olid, see pole
teada. .
.a.
pagulasaastate eesti kirjanduse-sõber
võib küll eriliselt tänulüc
öila "Salme Ekhaumile, kes meie
raskete aegade kirjavara nn väärikalt
ja võimekalt on rikastanud.
]^uigi Salme Ekhaum on peamiselt
proosakirjanik, kelle sulest on i l munud
rohkesti romaane ja mälestusteoseid,
on ta kirjutanud ka
mitu luulekogu meeliköitvate luuletustega
ja näidendeid, mida meie
teatreis mitmel mandrÜ on mängitud.
^V'"'; \ ^ V ' . : V ^^
21. oktoobril - p just Salme Ekbaumi
õigel sünnikuupäeval — tähistatakse
tänavu tema 70-aasta
jüubelipäevä aktusega Tartu Colle-ge
ruumides. Korraldajaks on Tartu
Instituut koostöös Mulkide Seltsiga
ja kava on õige mitmekesine
ja kindlasti huvipakkuv.
õhtu avasõna on Tartu Instituudi
esindajalt ja aktuse peakõnelejaks
on filoloog Mari Aser, kes
köhale sõidab Montreaiist ja kõiie-leb
lähemalt Salme Ekbaumi elust
ning loomingust. Kuna kõneleja
on vai j aspoolt Torontot, on oodata
uudset ja hüvitavat ettekannet;
Kõnele täienduseks esitab Salme
Ekbaumi proosanäiteid ja luulet
näitlejatar^ Lydia Yohü ja Ingrid
Heinmaa deklameerib luuletusi.
Muusikalises osas on Salme Ekbaumi.
laule, mülele vnsid on loonud
ta kooHõde Viljandi Haridusseltsi
Tütariaste Gümnaasiumist,
helilooja Meta Veinmann-Prüul.
Neist rõõmsarütmilise laulu „Kut-sikas"
kannab ette sopran Õnne
Laikve, keda lisaks klaverisaatele
on lubanud saata flöödü ta tütar.
Sopran Ehia Libe esitab samuti
Meta Pruuli viisistatüdSahne Ekbaumi
luulet.
Teadustajaks aktusel on Andres
Raudsepp, kes omaltpoolt on lubanud
laulda Salme Ekbaumi poolt ^
soome keelest tõlgitud laulu „Me-ri".
Nimetatud luuletuse tõlge on
väga hästi õnnestuhud Ja seda on
korduvalt kasutatud ettekandena
paljude laulukooride poolt.
Aktusele järgneb kohvijoomine,
mis võimaluse annab igaüher juubilarile
isiklikuks õnnesoovimiseks.
Salme Ekbaumi juubeliaktus.
peetakse neljapäeval, 21. oktoobril
kell 7.30 õhtul Tartu College ruumides.
• . • ••'
I>«BD><HH»O4m>0«B>04IB>O<a».6OK»O«S»Offi»^
,.VABÄ EESTLANE"
on valvel ee^Iaskonna -
üldhuvide eest!
Laupäeval, 16. oktoobril kell 7.30 õhtul avab Ämber Lights teater ja
EKS Toronto eesti teatrielu sügishooaja läti kirjaniku Mslavs^E
komöödiaga „Maris ja Baiba.". Lavastajaks ja üheks kahest tegelasest
on Harri Mürk (vasakul), teiseks tegelaseks Eatriii Kannel.
• ng
n . .
B
B. '
D • • a D B I I B B B a B B B O flU O B • B B 0 • • B i l • o a o D o q n o o a B D a • o n B D B B B o • o D • o o o o • o o a n a B a a B o o a
c > < > 4 B > o « i » < K i a » o a a H > < i » o < e d > o < B M > a » o 4 B > o « s M M n > o 4 i
22. AASTAPÄEVA
9 «
HINNAALANDUS 20'
Olge talvel soojalt riides! Ostke oma lemmik-kasukas
meie yalmiskasukate suure väl|amüügi
Tulete esimesena —- parim valik.
Näidised säästmiseks •.
Pastel Mink Coat
Eemale Pastel. M i n k Coat
Dark Ranch Mink Coat
Demi fiuff Mink Coat
Natural Raceoon Coat
Sheared Beaver Coat
Natural Coyote, Coat
Blue Föx Jacket
Bleached Raceoon Jacket
Natural Wolf Jacket
Natural Raceoon Jacket
Sada või rohkem äffis müügil^
Krediitkaardid ja kõrvale]
Tav.
hind
$3750
5225
4225
4195
2795
4200
1350
1375
1995
1375
: Master Furrieffs since 1960
191 Eglinton Äve. E , , just idapool Mt. Pleasant
Avatud iga päev kuni kell 6, neljap. 7, laUp. 3.
Te muidugi teate, mis raal on,
aga kui te ei teagi, siis sellest
pole midagi, sest mina ka ei tea.
Äga sellelegi vaatamata ma seletan
selle teile ära.
Raal on uus sõnavaste komap-juüterile,
millist sõiiä meie siin
senmi tarvitanud oleme. Nü on
see asi siis selles osas ja siia;^
maani täiesti selge. Kompjuuteri
selgitamine on keerulisem, aga
igatahes on see üks selline aparaat,
kuhu enne ,isöödetakse"
vastused sisse ja süs tulevad
sealt õiged vastused ükskõik
missuguse küsimuse peale välja.
Kõige tähtsamad aga on nupud,
sest nende peale tuleb vajutada
ja ilma nupu peale vajutamata
ei tööta tänapäeval ükski asi.
see sõna raal ise olevat tulnUd
sõnast Uraal, sest et seal mä-gestikus
olevat see meetod ja
aparaat kõige esmalt leiutatud
ja tarvitusele võetud. Seda te
muidugi ;;^skuda ei tarvitse, sest
need jutud tulevad sealt maalt,
kus ennegi kÕik tähtsamad leiu-tised
olevat valmisnuputatud ja
mis lähemal selgitamisel selgeks
valeks on osutunud.
• Nü siis — raal. .
Me elame raali ajastul ja lähemate
aastate jooksul on oodata,
et raal oii olemas igas korralikus
kodus ja elukorraldus
kulgeb peamiselt raali abiL
Nii võib siis, ütleme nü aastal
1988, küsimusedi-vastused raali
abU Tulevaste Taaveti kodus
toimuda järgnevalt;
Taavet jõuab töölt koju, väsinud
ja näljane ja esimene asi •-
vajutab raali nupule, kus toimub
abikaasaga kahekõne:
,,IOis lõunasöök on?" ~
olnud aega teha, läksin naiste
liberatiön-koosolekide. Võta külmutuskapist
TV-lõuna ja soenda
üles!"
Teise nupu pealt saab kätte sõ-numikese
pöj alt: , ,Mul on õhtul
autot vaja." Taavet laseb käiku
oma vastuse: „No kurat, kui sa
ilma loata autot võtad, saad sa
niisuguse keretäie, et mäletad!"
—^ „Äga mul on vaja autot! Ma
ei võta ilma loata, mä ju küsin:
palun, kas ma võiksin õhtuks
autot saada?" ^
Vaat, niisuguse küsimuse peale
Taavet ise vastust ei tea, küsimus
on nagu veidi südamlik,
isoe ja paitav. Ähh, Taavet vajutab
nupu peale, las raal ise vastab,
õiendab ja otsustab!
Tütar teatab, et tal on nõnda-ja-
n5nda-palju raha vaja uue
sörkimisülikonna jaoks ja selle
peale vajutab Taavet kohe paljust
tarvitamisest kulunud nupu
peale: „Selle jaoks raha praegu
ei ole!"
Ämmalt on omad küsimused,
aga neid tühiseid asju ei hakka
Taavet iileiUdse raali pealt lugema,
et las olgu selle ajani, kui
tuju üsna kehvaks läheb — eks
süs ühe korraga põruta vägevas-
Süs hakkab raal äkitselt virisema
—. ja Taavet tunneb tõepoolest,
et see just korduvalt ja
korduvalt viriseb: , ,Mitte unustada,
majamaksud tuleb homme
makstär mitte unustada..." ja
kurjakuulutavalt lööb kõneplaa-di
kõrval vilkuma punane tulu-^
ke. S; ^--v^ -'^^v^^
,,Kurjavaimu kiusaja,** pomiseb
Taavet ja lülitab raali kõigi
oma kii^adCj nuppude, tuieäe ja
hoiatustega sootuks ja täielikult
välja. Vaata, et oleks äärepealt
veel rusikägagivvirutanud.
Kui süs ühel vaiksel maga-mistoa-
õhtul, kui raalid igal-pool
juba mahakeeratud on ja
mahe kuuvalgus kardmate vahelt
ilma igasugude raali abita
tuppa sisse piilub, saab Taavet
oma naisega tõesti täitsa vanamoodi
ja inimese kombel jutule.
Kas nad õrnu sõnu teineteisele
kõrva sosistavad? Seda muidugi
mitte, kõnelemiseks on need sõnad
ununenud ja neid saab raaÜ
pealtki lugemiseks kätte, kui vaja
juhtub olema,
Kui süs Taavet oma naisele
viimaks vaikuse katkestamiseks
ühmab: „Lapsedki on riagp tummaks
jäänud, ei mingit mõistlikku
kõnelemist, söögilaua juttu
ega perekondlikku diskussiooni,"
ja selle järele sai üks tähtis asi
otsustatud.
Järgmisel päeval müüdi Tule-
Vaste perekonna terve raalisüs-teem
ja vaesed lapsed pidid jällegi
vanamoodsal vüsil oma
suud pruukima ja kõnelemist õp-
'pima.^,
„Kui hirmus!" ohkasid naabrid.
„Kui hirmus, et inimesed
nii vaeseks võivad jääda!", sest
et see raali müük oli sama suur
viletsuse ja vaesuse tunnus, kui
on tänapäeval nõudepesumasina
või TV puudumme. i •
Ja nüüd ma äkki ja tõepoolest
märkan — meil ei ole kumbagi,
ei nõudepesumasinat ega TV-d!
Praegusel ajal!!!
Sa Halastus küll, sõbrad, ärge
te meid meie viletsuses siiski
hüljake! Võib-ölla süs, kui täielik
räaUajästu kätte jõuab me
selle raali-riistapuu süški muretsema
peame juba vähemalt
sellepärast, et mitte teistest halvemad
olla. Võibolla...
-nn ,
n
D .
' D--
O
e
D
0
•• 0 . ,
o
D
• D
0
0
D
•m-o
b
D
n
o .
D
m
O.'
n
o
a
D
O:
D
' 0 .
. 0
B
a '
B
D
. 0 •
a
s
01
n
D.
n'
' B
D
B .
D
D
O
D
n
D
D
B
D
D
B .
B
a
B
D
n
0
0 .
a
• n ; .
o
a .
n
n
.D
'. B
D
B
n
B
B'
D
D
•,D-:
D
- B
B
B
.D-J)
•
B
B
B '
. B
• n-'
n.
D
n
B
B -
0
a
B '
0
B ;
B
B .
M
• f
O • B D t l B S B B B B B S Ü D a s B B D B B B B B 0 0 B D O B B B B B B B B B B B B D S D B B D B n B B B D B B O B O D B B D B B B B • B S S
Stokholmis oleva läti kirjastuse
„Daugava* V kirjastusel ilmus luuletaja
Ivar Ivaski'lätlannast abikaasa
Astridi järjekordne luuletusko-
'. gu ,,Valgus haavab m i n d ' T a l on
tulevikuplaanis oma abikaasa Ivari
poeemi „Verendaraamatu" läti
keelde tõlkimine.
surmci
••NEW DELHI ~ Nõukogude
Liidu toetusel sõdivad Afganistani
valitsuse üksused äsjasel helikopterite
rünnakul heitsid pommide ja
rakettide saju Kabuli lähedal olevale
basaarile, surmates ja haava^
tes 200 tsiviilisikut v
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 7, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-10-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821007 |
Description
| Title | 1982-10-07-08 |
| OCR text |
nfABA EESTLANE
vflii)a«te eestlaste häälekandia
Neljapäeval, 7. oktoobril 1982 ^ thursday, October 7, 1982
2 kordo nädalas
Ipöeval /o neZ/apäevcr/ |
KIREV
, NEW YORE — Mikrolaine ahjud
^ on köögitehnika viimaseid moekar-jatusi
ja võib olla liha küpsetamisel
tõepoolest asendamatu küttekeha.
Kuid see võib üliohtlik olla tervisele.
Bülletään „The Harvard
Medical School Health Letter-^
(aug. 1982) kirjutab/ et mikrolaine
ahi võib „küpseta(ia" oma kürga--
misega inimkeha samuti nagu
praetükki ahjus. Pikaajalisel mikrolaine
ahju kasutamisel võivad
tekkida mitm,ed terviserikked,
muuhulgas ka silmakae. Katsed
• koduloomadega näitavad, et loomad
püüavad pääseda mikrolainete
mõju alt. Nad muutuvad rahutuks
ja hirmunuks. Köögiperenaine saab
mikrolaine: ahjust kiUl suhteliselt
vähe kiiri, kuid pika. aja kestel.võib
tekkida peavahi/ väsimus^ depressioon
ja isegi suguvõime langus.
Teatavasti „katšetäsid-' venelased
Moskvas mikrolainetega, saates
neid USA saatkonna hoonele aasta-
• tel 195S—1976. Kuigi uurimustel ei
selgunud, et, saatkonna inimesed
oleksid öliüiselt kannatanud, oli
siiski teatavaid kõrvaihäireid.
GOLUMBIÄ— Kõige moraalsem
õppeasutus Ameerikas on Bob
Jones Lõuna-Garblinas, kirjutab
ajakiri „FQrum-'. Mõned sealsed
käsud-korraldused: NaisüliÕpÜastel
peab kleit ulatuma üle põlvede ja
kõik naisüliõpilased peavad 14.
aastast alates kandma aluspükse;
dzhässi,, rock-and-rolli ja muu taolise
muusika heliplaadid oni_keelatud;
rock-and-roUi laule ei tohi laulda
ka dusslii võtteš-poisiä ja tüdrukud
ei tohi koos jalutada, väljaarvatud
ametlikel juhtudel; poiste ja
tüdrukute kohtumise kestvuse määrab
kindlaks iilikooli näisdekaan;
poisid ja tüdrukud ei tohi istuda
koos pargitud autodes. Muide keelatud
on ka rassivaheline armu-"
suhtlemine.
tJHARLOTTEVlLLE, Virginia -
Joseph Gross Newport News kaotas
oma 400-dpllarilise Virginia ülikooli
klassisõrmuse, kui ta purjetas
Hamptonis 18 kuud tagasi. Gross
ütles, et sõrmus kukkus kuni 10
meetri sügavusse vette ja ta ärvasV
et • x)n selle igaveseks kaotanud.
Aga paar nädalat tagasi nägi ta
oma sõrmust Goleman Madd6x'is
turu lähedases restoranis. Kasutades
sõrmusel olevat teksti leidis
Maddox, et omanik on ohiüd arhi-tektuurikoolis.
Mõlemad mehed arvavad,
et kala neelas sõrmuse, mis
püüti ja müüdi CharlotteviQes'is.
Sõrmus oli visatud välja koos käla-rapetega,
mis olid jäetud majade
vahelisele käigule kuhu prügi kogu-
NEW YORK — 19 šupelbasseini,
.17 aurusauna ja 45 sauna suleti
niustuse ja muude tervishöiueeskirr
jade rüdmmiste-pärast. 89 samasu--
gust ettevõtet sai hoiatuse nõudega,
puudused kohe^^lt kõrvaldada. Protokolli
sai ka ^üldtuntud Jack La-
Lanne terviseklubi, kuna basseini
vesi ei olnud eeskirjade kohaselt
korras ja saunaks puudusid alarmi-süsteeinid.
ühes terviseklubis Ful-ton
tänaval avastati vesipnissa-kaid
ja rotte.
ISLAMBAD — Pakistani populaarses
mäestikukuurordis Murrees
keelati möödunud kevadel lume-paUide
tegemine ja nende publikule
loopimine, eriti just leedidele.
Keeld pandi maksma kuna lumesõjad
põhjustasid väga ägedaid
kokkupõrkeid võistlevate üliõpilas-poolte
vahel. Seaduse kehtima hakkamise^
ajaks oli tänavu lumi juba
sulanud:
VSTOKHOLM J Põhja-Rootsis pole
kunagi varem esinenud nii palju
põtru^ kui praegu. Teatud piirkondades
põhjustavad autode kökloipõr-ked
põtradega poole autoõnnestuste
kogiisuminast. Norrböttenis anti
möödunud aastal luba 13.000 põdra
õndsamatele söödamaadele saatmiseks,
mis oli omaette rekordiline
arv; Tänavu aga tuleb uus rekord
— 15.000 põtra. Kuid Norrbötteni
ettevõtjad kurdavad, et põdrajahil
ajal paneb liiga suur hulk töötajaid
töölt jdagama — metsadesse -põtru
küttima. SeUega on kaunis raske
hoida käigus korrapäralt produktsiooni.
allveelaev Rootsi rannikul
Rootsi merevägi heitis siivdveepoinm®
allveelaeva pinnale sundimiseks
SIOKHOLM — Käesoleva nädala alul on jälle nähtud Stokholnü
lähedases Rootsi eriti salajase mereväebaasi ees tundmatut aMveelae-va.
Roolisi lennukid heitsid saarte vahelise veetee sulgemiseks süva-veepomme
allveelaeva veepinnale sundimiseks.
Kfrianlk
Sfiilme Ekbauma
Juba suvel makis Rootsi kaitsevägede
ülemjuhataja allveelaevade
vahejuhtumite kohta, et nende
arv oli markantselt tõusnud. Kui
1979. a. oli nähtud vaid ühte allveelaeva,
siis 1980. a. juba viit,
i981.a. nelja ja käesoleval suvel
kolme kuu kestel on neid üksi olnud
juba kaheksa.
Kindral Lennart; Ljung rõhustas
et kuuldused võimalikust võõraste
allveesukeldujate ja tuukrite
käimisest kaitseseadmetega varustatud
saartel pole kunagi
tõestamist leidnud.
Kraäpmärke leidub kõikjal, kuid
siiski ei tähenda see, et need pärineksid
võõrastelt külastajatelt.
ülemjuhataja käsitles ka võimalikke
põhjusi, miks nn. ..tundmatud'
' allveelaevad Rootsi vetes liiguvad,
pidades võimalümkSj et
võõras võim tutvub põhjalikumalt
Rootsi laevateedega, et neid tulevikus
võimaliku sõja puhul kasutada'
Samuti on võimalik, et n^d
jälgivad rootsi kaitse ettevalmistust,
eriti just allveelaevade vastases
osas, nad võivad ka testida
rootsi allveelaeva-jahti ja harjutada
navigeerimist skäärides. Huvi
võib olla ka sõjaliste niianöövrite
ja uute relvade proovimise vastu,
samuti võidakse teostada katseid
oma personali ja materjali maale
toimetamiseks ja jälle äratoomiseks.
Viimast aga ei ole suudetud
kinnitada.
Kmdral Ljung on rõõmus, et pä-
.rast Nõukogude allveelaeva karile-jooksmist
on avalikkus muutunud
eriti valvsaks ja teatab otsekohe
kaitsevõimudele, kui märgatakse
vetel kahtlasi liikumisi: /
'Ülemjuhataja ütles veel, et rakendamisel
on neli uut relva allveelaevade
vastu rahuajal kasutamiseks,
millistest üks^ „vahejuhtu-mitorpeedo"
lastakse allveelaeva
vastu selliselt, et see tekitab just
nüpalju kahjustusi, et see on sunnitud
pinnale tulema. Helikopterite
kuuldehüdrofonide ulatust suurendatakse
kümnele küomeetrüe, muretsetakse
rohkem laevu ja helikoptereid
allveelaevade sissetungi
vastu võitlemiseks.
E F L /K
Avastasid raskeima
elemendi
EAST LANSING, Mich. --;Nä-'
dalapikkusel rahvusvaheUsel kön-vereiitsü
Michigani ülikoolis tehti
teatavaks 300-le füüsikule, et raskeim
element, mis siiani on teada
avastati 29. augustil Lääne-Saksa-maal
11 füüsiku poolt Darmstad-tis.
Sellele anti lihtsalt nimeks element
109, Elemendid on põhilised
keemiliselt jagunemata ained, mida
eraldatakse prootonide arvu järgi.
Neist hüdrogeeh on kergeim, ühe
prootoniga, uraanium raskeim looduslikult
saadav element 92 prootoniga.
Element 109 eksisteeris ainult
millisekundeid laboratooriumis
ja vaevalt saab tulla praktiliselt
kasutusele, kuid teadlased usuvad,
et see võib vüa uute elementide
avastamisele. Läänesakslasest
füüsik Eberhard Roeck ütles,, et
teadlased olid väga õnnelikud,
kuigi katse oli olnud raske: kümme
päeva oli pommitatud bismutit erilise
raua-aatomi kiirega.
yusikaalsed juudid
saatkonna
rii •
.BEIRUT — lisraelli- sõdurid,.kes
Lääne-Belnitisse M okupeerisid
ka N . Liidu saatkonna, mis
rahvusvahelSste tavade alusel on
N. Liidu lerritdorhimi osaks ja
miile oknpeerimiseüle pidanuks
N. Liit protesteerima, kuid pole
seda teinud, olid oma 36-tunniIist
okupatsiooniaega kasutanud saatkonnahoones
musitseerimisele,
mille kõrval olid venelastelt röövinud
ainult sokke ja aluspesi.
Üks venelasest diplomaat ütles,
et sõdurid olid lõbustanud end kla-,
rahnänguga ja üks neist; oli mänginud
Rahmaninovi nii hästi, et venelane
võiks talle anda: kõrge hinnangu.
Ta ise kuulas kontserti
pealt saatkonna all olevast pommi-varjendist.
Ta arvab, et sõdurid
vajasid sokke ja aluspesu määrdunud
aluspesu vahetamiseks. Millise
maa päritoluga need olid, see pole
teada. .
.a.
pagulasaastate eesti kirjanduse-sõber
võib küll eriliselt tänulüc
öila "Salme Ekhaumile, kes meie
raskete aegade kirjavara nn väärikalt
ja võimekalt on rikastanud.
]^uigi Salme Ekhaum on peamiselt
proosakirjanik, kelle sulest on i l munud
rohkesti romaane ja mälestusteoseid,
on ta kirjutanud ka
mitu luulekogu meeliköitvate luuletustega
ja näidendeid, mida meie
teatreis mitmel mandrÜ on mängitud.
^V'"'; \ ^ V ' . : V ^^
21. oktoobril - p just Salme Ekbaumi
õigel sünnikuupäeval — tähistatakse
tänavu tema 70-aasta
jüubelipäevä aktusega Tartu Colle-ge
ruumides. Korraldajaks on Tartu
Instituut koostöös Mulkide Seltsiga
ja kava on õige mitmekesine
ja kindlasti huvipakkuv.
õhtu avasõna on Tartu Instituudi
esindajalt ja aktuse peakõnelejaks
on filoloog Mari Aser, kes
köhale sõidab Montreaiist ja kõiie-leb
lähemalt Salme Ekbaumi elust
ning loomingust. Kuna kõneleja
on vai j aspoolt Torontot, on oodata
uudset ja hüvitavat ettekannet;
Kõnele täienduseks esitab Salme
Ekbaumi proosanäiteid ja luulet
näitlejatar^ Lydia Yohü ja Ingrid
Heinmaa deklameerib luuletusi.
Muusikalises osas on Salme Ekbaumi.
laule, mülele vnsid on loonud
ta kooHõde Viljandi Haridusseltsi
Tütariaste Gümnaasiumist,
helilooja Meta Veinmann-Prüul.
Neist rõõmsarütmilise laulu „Kut-sikas"
kannab ette sopran Õnne
Laikve, keda lisaks klaverisaatele
on lubanud saata flöödü ta tütar.
Sopran Ehia Libe esitab samuti
Meta Pruuli viisistatüdSahne Ekbaumi
luulet.
Teadustajaks aktusel on Andres
Raudsepp, kes omaltpoolt on lubanud
laulda Salme Ekbaumi poolt ^
soome keelest tõlgitud laulu „Me-ri".
Nimetatud luuletuse tõlge on
väga hästi õnnestuhud Ja seda on
korduvalt kasutatud ettekandena
paljude laulukooride poolt.
Aktusele järgneb kohvijoomine,
mis võimaluse annab igaüher juubilarile
isiklikuks õnnesoovimiseks.
Salme Ekbaumi juubeliaktus.
peetakse neljapäeval, 21. oktoobril
kell 7.30 õhtul Tartu College ruumides.
• . • ••'
I>«BD> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-07-08
