1977-05-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ITational Llbrary 5625
(jenJxquisitionsi Secti
Ottawa^Onto
IIIHIIIII II
Seeend dass malli regi»
tratioo nnmbor —
taaa tBBSX
Nr. 34 imi) XXVI aast^äik Nell^äevai; 5. mail 1977 - ' ^ « r s d a y May 5,1977 Üksiknumbri 8S tem
müsfilisft p@meiii'S'Cifiiisf@
STONEY .^ustralian New ©igest-Intenmtionan" toimeto-ja
J. P. Kedys^ saadab Pariisist pikema ülevaate seal toimunud
pommitamist© kohta Liidule kuuluvate hoonete ees, milledes
süüdistatakse baltlasi. Ajakirjanik annab pommitamiste kohta
üksikasjalise ülevaate, kuid ei oska nendele ootamatutele a k t
saoonidele anda loogast seletust. BaJti juhtivad t e g e l a s i Sydneys
peavad neid pommitamM provokatsiooniks, millede ee&-
mär|^ on baltlas|i diskrimineerida eme
gTsdi konverentsi.
Austraalia ajakirjsmsk kkJutalD:
Jõudes 14. apriMil Pariisi, ikuiü-sm;
öt bailjlased on paramitaiiud
seal mõningaid Nõukogude asutisi.
6. aprilli varahcMmikul löhikes
üks pomm Nõuikogude^Baatoni^
hooine ees Pariisis, mis aga ei (tekitanud
nimetamisvääreet kaiiju.
12. apriliBlj umbes ifcell 4 hommikul
iõhbes tžeine ipoanm Prantsuse
j a Nõukogude Viene Sõprusühingu,
asptuse ees, mis purustas
hoone esise. Mõni tund hiljem samal
'hommikul 'lõhkes j ä r j ^ r d -
selt uus pomm „Glob&" nimelises
raamaituläoš, mis on Nõuk(^de
kKlianduse ievitamiskeskuseks
Pi^tsusmaal. Pomm) hävitas lao
ja seöile sisustuse ftäielikuik.
Kohe peaile plahvkusi teatati
taLefonM itundmajtute isikute poolt
pranitsuse ajaleh-tede ja teadete
^oatuurjdele: ,,Sün on Baltimaade
vabastamise rinne. Me teostasime
need rünnakud j a me jätkame
neid/' Teine kõne avaldas:
; Msih isooviks on vabastada Eesti,
läti j a Leedu vabariigid, mis
okupeeritud Nõuikogude Vene
pcx>^ 1940. aastal."
11. aprillil Nõukoude Vene
välisministeerium Moskvas
e^tas Prantsuse saadikule
%eda protesti, nõudes Nõukogude
ametiisikute j a varanduste
kaitse garanteerimist.
• V€ine saadik Prantsusmaal samuti
esitas protesti sündmuste kohta
Pariisis. ^
Praatsuse ajakirjandus, 'televi-siocHi
ning raadio käsitalid Nõukogude
asutuste . pommitamist
Pariisis laiaulatuslikult. Selile
juures mainiti kiuidas Eesti, Läti
j a Leedu sõjalise jõttga liMe võeti
Nõukogude Venepocdfc Pommita-misest
Pariisis kirjutasid: Prance
Soir, Le Matin de Paris, Ii'Auro-re,
L8 Monde, Le Parisien ja\mit-med
teised.
Mitmete lehtedie poolt aminiti,
et baütlased Pramtsusmaal on o l nud
kõige rahulikum osa välismaalastest
Ootamatu pommitamine on
üllatuseks politseile ja Prantsuse
julgeoleku asutustele.
Nende raiamafcud on puhtad baltlaste
osas vägivaldsete aktide
poolest. Senini ei ole teostatud
ühtegi airreteerimist, mis näitab,
et politseid e i ole kindlaid tõendeid
'tefkkinud olulkorras. Ootamatu
aktsioon baltlaste poolt,Parü-sis
võiks esBe kutsuda sama teistes
bapaste asukoha maades nagu
USA-s, Kanadas, Inglismaal,
Saksamaa], Austraalias j a Lõuna-
Ameerikas.
Miks baltlased Pariisis peale
SO aastast rahulikku eksistentsi
alustasid pommitamisaktsioo-ne,
on väga raske vastata ühe
lausega. .
K u i d põhjusi võib otsida olukorrast
Baltimaadel, kus üksiku
1918—1040 aastates trükitud raamatu
või põrandaaluse iendlehe
leidmine mõnest korterist võib
tuua kuni 10 a, vangistust või or-j
aäaagrisse saatonisit. See on vaid
üks väheseid põhjusi baltlaste
aiktsioonlks Pariisis, mainib Austraalia
ajakirjanžk.
Pühapäeval, 1. mail toimus Torontos Peetri koguduses leerilaste onnisiaiiriiine. Pildi! vasakralft
paremale. . /^'•^
. 1 rida: ILinda Tum, Linda Irene Kukk, Linda Kängsepp, Ene-Fia Reitav,;Änii!Sil5isa-Luik, organist
Inga-Fia Korjus, õp. Oskar Puhm, õp. Udo Petersoo, koorijuht Margit Viia, Anne Nurms®,
Katrin Aime Kütti. liuda^^^^^
2 rida: Maris-ÄÄn Heinmaa, Heidi Lee Sbnonlatser, Eva Tigane, Eaarin Maimets, Linda K a ruks,
Mary-Änn Tomingas, Malle Marie VäUik. Ellen Lindau, f i i u Margit Jalakas, Elyn Saar,
Tiüia Igav, Tiina Vämk, KaS EUen Kallikorn,Riäi^
3 rida: Allan Seim, Mark Kass, Martin Ärike, Robert Vessmann, Ando Kass, Linda Ann Kikka-joon,
Karin Epp Ots, Piret Tomingas, Heidi Klamas, Vello Ehvert, Uku Vastopä, Valdo-Älan Kar
relsön. Toomas Kasekamp, Harald Allan Rajaste.
4 rida: Mart Käärmann, Faul Varik, Andu TõUasepp, Thomas Vanaselja, Peet Vähi, Michael Air
lan õunpuu, Raivo Kasenurm, Michael Robert Negus, Andres Richard Negus, Matti Jalaks, Erik
Vällik, Erik Paul Vall. '
5 rida: Andrus Köigissepp,. Peter Adelson, E^vsrd Faan, Robert Paan, Faul Kristjan Lteidau, ;T®.
Mis Tõllasepp/Alan Walter VäU, Aame Tork, ,
WASmilGTON — ühendriikide välisminister Cyrus Vance pidas Georgia ülikooli õij
konnas kõne, kus ta tunduvalt pehmendas president Carteri poolt deklareeritud inimõiguste rar
kendamise polütikat, makiides, et kui ameeriklased propageerivad inimõigusi teistes riikides, šMs
peavad nad olema realistlikud ja vältima oma väärtuste pealesurumist teistele riikidele. Poliitilised
vaatlejad mahiivad, et välisminfeter Vance ajab kontroversiaalsete inimõiguste küsimuste
alal kesktee poliitikat, pooldades inimõiguste rakendamist kuid hoidudes saamal ajal selle teistele .
Tema kõne oli osalt mõeldud
selleiks, et selgitada lähemalt
ühendriikide inimõiguste poliitikat,
mis on sattunud N. Liidus te-
Sõja lÕpetamisesf' m©@ds§eiyd keeks cscis4$itkyld©1iikord ©sidiselt vilets
WASHINGTON — Ameerika Ühendriikides äratab imestust, et Washington taotleb diplomaa*
MIiste sidemete sõlmimist Vietnamiga, kus inimõigusi pidevsdt rikutakse ja vallutatud Lõuna-Viet^
Eiami elanikke terroriseeritakse. Nüüd on möödunud sellest kaks aastat kui Ühendriigid Lõuna-
^etnamist lahkusid ja selle maa kommunistidele loovutasid ning sele kahe aasta JoiDksul on a]i&*
^ t u d rahvas piidanud iile elama tohutuid kannatusi.
Mu LõunarVietnamis ön kom-.
munistide võimutsemise ajal oimud'elanikkonnaile
paiju raskem
kui sõja päevil. Ligemale 1(M).000
sõdurit, riigiametnikku ja polit-sejnikku,
kes olid seotud Thieu
reahümiga, viibivad ikka veel
,4hnberkasvatuse" treeninglaag-i
t e mfe on tegelikult Bimni-töölaagrid.
Toit nendes laagrites on vüets
j a töö raske ning seni ei ole
ametivõimud teatanud, millal
m&ä inimesed vabastatakse.
Põhja-Vietnami võimud on
LõunarVietnami kohelnud mitte
kui ,jvabastatud" vaid kui vallutatud
maad. Põhja-Vietnami sõdurid
ja partežtegeila&ed konfiskeerisid
j a röövisid kõik ettejuhtuva
ning saatsid sele Põhja-
Vietnami.
See röövretk meenutab kommunistide
sissetulekut Balti
rükidesse 1940. aastal kus ärid
rööviti kaupadest tühjaks Ja
toimetati Venemaale.
E l Ä i Lõuna-Vietnam on nüüd
Põhja-Vietnamiga ametlikuit
ühendatud, on maa valitsejateks
Põhja-Vietnami ikommunistid.
Lõuna-Vietnami ikommunistideie
on panteis ja administratsioonis
antud ainult väiksemaid j a vähemtähtsaid
kohti. Suurematest
linnadest on saadetud tuhanded
.inimesed dzhunglitesse põldu harima,
kus elamistingimused on
erakordselt rasked.
Mainitakse, et Lõuna-Vietnami
pealinnast Saigonist on välja
saadetud 700.000 inimest.
rava triitika alla.
Sarral ajal on aga Carteri inimõiguse
poliitikat kritiseeritud
ka liberaalsete gruppide poolt
lääneriikides, kuna paljude liberaalide
arvates ei lähe ühendriigid
inimõiguste polütika rakendamisel
nii kaugele kui vajalik,
anides oma abi seillisteile dsktatuu-;
ririikidele nagu Lõuna-Korea, kus
inionõiguised on- piiratud.
Välisminister mainis, et Ühendriikide
poiiitika eesmärgiks on
kaitsta iga üksikisiku väärikust,
kuid ta ilisas, et inimõiguste poliitika
viljelemisel peame alati
silmas pidama, et meie võim ja
tarkus on piiratud.
Pä*opageerides sellele küsimusele
realistlikku lähenemist, mai-
. nts Vance, et inimõiguste rakendamine
saab suurte tagasilöökide
osaliseks kui ameeriklased
paindumatult oma väärtusi
teistele peale suruvad.
Ta leidis, et ühendriigid saavutar
vad- oma eesanänke ainuE siis kui
nad käsitavad inimõiguste teüsi-mlusi
üksikjuhuste ifcaupa.
Vanee ütles, et ameariklaste
eesmärgiks ei ole teiste irükide
sisemistesse asjadesse sekkumine,
kuid samal ajal e i ole see inimõiguste
kokkuleppdle adlalkirjuta-:
nud riigi sisemine asi k u i ta inim-õigusi
vägistab.
Lõpuks mainis kõneleja, et
inimõiguste päevakorrale tõstmine
ei too kindlasti ..nüpea
kaasa muudatusi autor|taarse-tes
ühiskondades, kiiid need
lootused tuleb üles ehitada tulevikule.
. SYDNEY (MK) — Seoses eeä-s^
jsva konverentsiga Belgradis,
kus tuleb analüüsimisele Helsingi
konverentsi otsuste täitmine, toimus
Sydney Eesti Majas ifcester ^
tud rahvaste esindajate nõupida-mtme
inimõiguste nõudluste tc©-
tamisöks Nõuifeogude Liidu po<rft
alluitaitud Idar-Euroopa aJadM.
koosolekuil peeti vajalžkuiks avaü-
•kult protestida ja Austraalia
hing maailma tähelepami juhtida
inimõiguste rasütoatele r&lkumiste-le
N. Vene ja •sateOjÜitide pooiE.
Nduda Hdsingi JkonvmoitiSBl t d i -
tud. otsuste revideerimist ^rahvaiste
enesemääramiise õi^ste t^as.
Eeltoodu hoogtöö läbiviimist
Otsustati luua vaiatav aifetsiooni-komitee,
mille juüiiks valiti Tiiu
ICrõIl-^immua, kes sihnafpaistvsat
juhtis Baati aktsioonigmppi Balti
riiikide annelkteerimiseU
tamjise tühistamise käigus. ^
/Koosolekust võtsid osa peaie
baltlaste, poola, ukraina, ungari
ja tshehhi rahvuste keskorganisatsioonide
esindaljad ning Ikes-j
tatud Rahvaste Queenslaiidi nõukogu
president ja sökretär Bris-bane'ist.
puitiii Abessiinlcis ;
ADDIS ABEBA — Äbessünia
marksistlik; sõjaväevalitsus hoiab
võimu enda käes kõige tooremate
terroristlike võtetega. Addis Abe-bast
saabunud andmeil on valitsusväed
ning nende toetuseks loodud
n.ii.,^talupoegade armee" mõrvanud
ligemale 500 üliõpilast j a noort
abessiinläst Addis Abebas, keda
süüdistati „kontiTevolutsiõoniIises
tegevuses". Massimõrvu on toimunud
ka teistes Abessiinia linnades.
Abessiinia sõjaväeline diktaator
Mengistu Haile Mariam sõitis
Moskvasse, kust taile on lubatud
relvi uute massmõrvade sooritamiseks,.
Kunstiakadeeniiä
¥calilckomite@
i r i t i Cdlumbias lO.-^IS. puliiii 1977o Päevade asMlk©hriks @w
kaunis üniversWy ®f B«C. peols^aro
£nformatsioo»mks palume B.Tesnov, Esimees, 10S>1 W59-tlh Ave, Vanco^
Canada V6P m.
Majutajsflise reservatsiflonad; hr. H. Muld, 7362 Su ssex Ave, Biimaby, B.C. Caoada V5J 3V5.
ZBJX
„syrmsi:kiired"l :
WASHINGTON —. Ühendriika-des
ilmuv ajakiri „Äviation Week
and Space Technology" mainib,
et venelased on Juba .kaugele
jõudnud selliste j.surmakib-te"
konstrueerimisel, mis b i t võimelised
Ühendriikide ratketid hävitama,
ühendriikide ekspert William
Beane mainis käesoleva aasta
algul, et venelased loilutavad l i gemale
üks nüljard dollarit aastas
selli$te kurte väljaarendamiseks,
mUline summa ületab seitsmekordselt
ühendriikides samaks
otstarbeks kulutatud summa.
Ühendriikide kaiisemihisteeriumi
esindajad kinnitavad siiski, et
nende arvamise kohaselt ei ole
venelased veel nü kaugele oma
uurimistööga Jõudnud, et nad
oleksid praktiliselt lahendanud
„surmakiirte" probleemi ning
oleksid võimelised produtseerima
kiiri, mis. on võimeliseni raketid
Vene
BOSTON — Ühendriikide kohus
karistas N. Liidu kalalaeva „Taras
Shevštshenko" kaptenit 41-aastast
Aeksander Gupalov'it 10.000 dollarilise
rahatrahviga ja uheksä kuise
tingimusi vangistusega ühendriikide
merepiiride rikkumise ja
ühendriikide territoriaalvetes kalastamise
pärast. Laeva võtsid 10.
aprillil ühendriikide idarannikul
üle ühendriikide rannakaitselae-vad
ja toimetasid selle Bostoni sadamasse
kus. see on seisnud seni
ajani.
fiitlid Eestis V
Kahele eesti naisele, töölisele
Virve MumniäeleTaillinnas^j^ Ua
Rüütlile^ ;Saaremaal (Lenini n i melises
ikolhoosis) anti N. Liidu
ülemnõukogu presiidiumi (poolt
kangeflaisemade aunimetus, kuna
nad odid sünnitanud j a k^v&i^
VELLO HUBEL
Kuningliku Eakada Kunstide
Akadeemia (RCA) valik-komitee
esimeheks on sel aastal Vello Hu-bei.
Selle komitee ülesandeks OHI
läbivaadata uute soovitatud Mili-mekandidaatide
tööd ning siis esitada
järeldused Akadeemia nõuk©-
gule. Valik-komitee töö on väga
huvitav kuna see tegeleb kõigi
kunstiharudega niEg esitatud tööd
on harilikult kõrge tasemega^ Komitee
koosneb Kanada nimeka-maist
kunstnikest, kujundajaist
ning arhitektidest. Vello Hnbel valiti
Akadeemiasse 1973. aastal töös-tus-
rakenduskunsti (Mdustriäl De°
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770505 |
Description
| Title | 1977-05-05-01 |
| OCR text |
ITational Llbrary 5625
(jenJxquisitionsi Secti
Ottawa^Onto
IIIHIIIII II
Seeend dass malli regi»
tratioo nnmbor —
taaa tBBSX
Nr. 34 imi) XXVI aast^äik Nell^äevai; 5. mail 1977 - ' ^ « r s d a y May 5,1977 Üksiknumbri 8S tem
müsfilisft p@meiii'S'Cifiiisf@
STONEY .^ustralian New ©igest-Intenmtionan" toimeto-ja
J. P. Kedys^ saadab Pariisist pikema ülevaate seal toimunud
pommitamist© kohta Liidule kuuluvate hoonete ees, milledes
süüdistatakse baltlasi. Ajakirjanik annab pommitamiste kohta
üksikasjalise ülevaate, kuid ei oska nendele ootamatutele a k t
saoonidele anda loogast seletust. BaJti juhtivad t e g e l a s i Sydneys
peavad neid pommitamM provokatsiooniks, millede ee&-
mär|^ on baltlas|i diskrimineerida eme
gTsdi konverentsi.
Austraalia ajakirjsmsk kkJutalD:
Jõudes 14. apriMil Pariisi, ikuiü-sm;
öt bailjlased on paramitaiiud
seal mõningaid Nõukogude asutisi.
6. aprilli varahcMmikul löhikes
üks pomm Nõuikogude^Baatoni^
hooine ees Pariisis, mis aga ei (tekitanud
nimetamisvääreet kaiiju.
12. apriliBlj umbes ifcell 4 hommikul
iõhbes tžeine ipoanm Prantsuse
j a Nõukogude Viene Sõprusühingu,
asptuse ees, mis purustas
hoone esise. Mõni tund hiljem samal
'hommikul 'lõhkes j ä r j ^ r d -
selt uus pomm „Glob&" nimelises
raamaituläoš, mis on Nõuk(^de
kKlianduse ievitamiskeskuseks
Pi^tsusmaal. Pomm) hävitas lao
ja seöile sisustuse ftäielikuik.
Kohe peaile plahvkusi teatati
taLefonM itundmajtute isikute poolt
pranitsuse ajaleh-tede ja teadete
^oatuurjdele: ,,Sün on Baltimaade
vabastamise rinne. Me teostasime
need rünnakud j a me jätkame
neid/' Teine kõne avaldas:
; Msih isooviks on vabastada Eesti,
läti j a Leedu vabariigid, mis
okupeeritud Nõuikogude Vene
pcx>^ 1940. aastal."
11. aprillil Nõukoude Vene
välisministeerium Moskvas
e^tas Prantsuse saadikule
%eda protesti, nõudes Nõukogude
ametiisikute j a varanduste
kaitse garanteerimist.
• V€ine saadik Prantsusmaal samuti
esitas protesti sündmuste kohta
Pariisis. ^
Praatsuse ajakirjandus, 'televi-siocHi
ning raadio käsitalid Nõukogude
asutuste . pommitamist
Pariisis laiaulatuslikult. Selile
juures mainiti kiuidas Eesti, Läti
j a Leedu sõjalise jõttga liMe võeti
Nõukogude Venepocdfc Pommita-misest
Pariisis kirjutasid: Prance
Soir, Le Matin de Paris, Ii'Auro-re,
L8 Monde, Le Parisien ja\mit-med
teised.
Mitmete lehtedie poolt aminiti,
et baütlased Pramtsusmaal on o l nud
kõige rahulikum osa välismaalastest
Ootamatu pommitamine on
üllatuseks politseile ja Prantsuse
julgeoleku asutustele.
Nende raiamafcud on puhtad baltlaste
osas vägivaldsete aktide
poolest. Senini ei ole teostatud
ühtegi airreteerimist, mis näitab,
et politseid e i ole kindlaid tõendeid
'tefkkinud olulkorras. Ootamatu
aktsioon baltlaste poolt,Parü-sis
võiks esBe kutsuda sama teistes
bapaste asukoha maades nagu
USA-s, Kanadas, Inglismaal,
Saksamaa], Austraalias j a Lõuna-
Ameerikas.
Miks baltlased Pariisis peale
SO aastast rahulikku eksistentsi
alustasid pommitamisaktsioo-ne,
on väga raske vastata ühe
lausega. .
K u i d põhjusi võib otsida olukorrast
Baltimaadel, kus üksiku
1918—1040 aastates trükitud raamatu
või põrandaaluse iendlehe
leidmine mõnest korterist võib
tuua kuni 10 a, vangistust või or-j
aäaagrisse saatonisit. See on vaid
üks väheseid põhjusi baltlaste
aiktsioonlks Pariisis, mainib Austraalia
ajakirjanžk.
Pühapäeval, 1. mail toimus Torontos Peetri koguduses leerilaste onnisiaiiriiine. Pildi! vasakralft
paremale. . /^'•^
. 1 rida: ILinda Tum, Linda Irene Kukk, Linda Kängsepp, Ene-Fia Reitav,;Änii!Sil5isa-Luik, organist
Inga-Fia Korjus, õp. Oskar Puhm, õp. Udo Petersoo, koorijuht Margit Viia, Anne Nurms®,
Katrin Aime Kütti. liuda^^^^^
2 rida: Maris-ÄÄn Heinmaa, Heidi Lee Sbnonlatser, Eva Tigane, Eaarin Maimets, Linda K a ruks,
Mary-Änn Tomingas, Malle Marie VäUik. Ellen Lindau, f i i u Margit Jalakas, Elyn Saar,
Tiüia Igav, Tiina Vämk, KaS EUen Kallikorn,Riäi^
3 rida: Allan Seim, Mark Kass, Martin Ärike, Robert Vessmann, Ando Kass, Linda Ann Kikka-joon,
Karin Epp Ots, Piret Tomingas, Heidi Klamas, Vello Ehvert, Uku Vastopä, Valdo-Älan Kar
relsön. Toomas Kasekamp, Harald Allan Rajaste.
4 rida: Mart Käärmann, Faul Varik, Andu TõUasepp, Thomas Vanaselja, Peet Vähi, Michael Air
lan õunpuu, Raivo Kasenurm, Michael Robert Negus, Andres Richard Negus, Matti Jalaks, Erik
Vällik, Erik Paul Vall. '
5 rida: Andrus Köigissepp,. Peter Adelson, E^vsrd Faan, Robert Paan, Faul Kristjan Lteidau, ;T®.
Mis Tõllasepp/Alan Walter VäU, Aame Tork, ,
WASmilGTON — ühendriikide välisminister Cyrus Vance pidas Georgia ülikooli õij
konnas kõne, kus ta tunduvalt pehmendas president Carteri poolt deklareeritud inimõiguste rar
kendamise polütikat, makiides, et kui ameeriklased propageerivad inimõigusi teistes riikides, šMs
peavad nad olema realistlikud ja vältima oma väärtuste pealesurumist teistele riikidele. Poliitilised
vaatlejad mahiivad, et välisminfeter Vance ajab kontroversiaalsete inimõiguste küsimuste
alal kesktee poliitikat, pooldades inimõiguste rakendamist kuid hoidudes saamal ajal selle teistele .
Tema kõne oli osalt mõeldud
selleiks, et selgitada lähemalt
ühendriikide inimõiguste poliitikat,
mis on sattunud N. Liidus te-
Sõja lÕpetamisesf' m©@ds§eiyd keeks cscis4$itkyld©1iikord ©sidiselt vilets
WASHINGTON — Ameerika Ühendriikides äratab imestust, et Washington taotleb diplomaa*
MIiste sidemete sõlmimist Vietnamiga, kus inimõigusi pidevsdt rikutakse ja vallutatud Lõuna-Viet^
Eiami elanikke terroriseeritakse. Nüüd on möödunud sellest kaks aastat kui Ühendriigid Lõuna-
^etnamist lahkusid ja selle maa kommunistidele loovutasid ning sele kahe aasta JoiDksul on a]i&*
^ t u d rahvas piidanud iile elama tohutuid kannatusi.
Mu LõunarVietnamis ön kom-.
munistide võimutsemise ajal oimud'elanikkonnaile
paiju raskem
kui sõja päevil. Ligemale 1(M).000
sõdurit, riigiametnikku ja polit-sejnikku,
kes olid seotud Thieu
reahümiga, viibivad ikka veel
,4hnberkasvatuse" treeninglaag-i
t e mfe on tegelikult Bimni-töölaagrid.
Toit nendes laagrites on vüets
j a töö raske ning seni ei ole
ametivõimud teatanud, millal
m&ä inimesed vabastatakse.
Põhja-Vietnami võimud on
LõunarVietnami kohelnud mitte
kui ,jvabastatud" vaid kui vallutatud
maad. Põhja-Vietnami sõdurid
ja partežtegeila&ed konfiskeerisid
j a röövisid kõik ettejuhtuva
ning saatsid sele Põhja-
Vietnami.
See röövretk meenutab kommunistide
sissetulekut Balti
rükidesse 1940. aastal kus ärid
rööviti kaupadest tühjaks Ja
toimetati Venemaale.
E l Ä i Lõuna-Vietnam on nüüd
Põhja-Vietnamiga ametlikuit
ühendatud, on maa valitsejateks
Põhja-Vietnami ikommunistid.
Lõuna-Vietnami ikommunistideie
on panteis ja administratsioonis
antud ainult väiksemaid j a vähemtähtsaid
kohti. Suurematest
linnadest on saadetud tuhanded
.inimesed dzhunglitesse põldu harima,
kus elamistingimused on
erakordselt rasked.
Mainitakse, et Lõuna-Vietnami
pealinnast Saigonist on välja
saadetud 700.000 inimest.
rava triitika alla.
Sarral ajal on aga Carteri inimõiguse
poliitikat kritiseeritud
ka liberaalsete gruppide poolt
lääneriikides, kuna paljude liberaalide
arvates ei lähe ühendriigid
inimõiguste polütika rakendamisel
nii kaugele kui vajalik,
anides oma abi seillisteile dsktatuu-;
ririikidele nagu Lõuna-Korea, kus
inionõiguised on- piiratud.
Välisminister mainis, et Ühendriikide
poiiitika eesmärgiks on
kaitsta iga üksikisiku väärikust,
kuid ta ilisas, et inimõiguste poliitika
viljelemisel peame alati
silmas pidama, et meie võim ja
tarkus on piiratud.
Pä*opageerides sellele küsimusele
realistlikku lähenemist, mai-
. nts Vance, et inimõiguste rakendamine
saab suurte tagasilöökide
osaliseks kui ameeriklased
paindumatult oma väärtusi
teistele peale suruvad.
Ta leidis, et ühendriigid saavutar
vad- oma eesanänke ainuE siis kui
nad käsitavad inimõiguste teüsi-mlusi
üksikjuhuste ifcaupa.
Vanee ütles, et ameariklaste
eesmärgiks ei ole teiste irükide
sisemistesse asjadesse sekkumine,
kuid samal ajal e i ole see inimõiguste
kokkuleppdle adlalkirjuta-:
nud riigi sisemine asi k u i ta inim-õigusi
vägistab.
Lõpuks mainis kõneleja, et
inimõiguste päevakorrale tõstmine
ei too kindlasti ..nüpea
kaasa muudatusi autor|taarse-tes
ühiskondades, kiiid need
lootused tuleb üles ehitada tulevikule.
. SYDNEY (MK) — Seoses eeä-s^
jsva konverentsiga Belgradis,
kus tuleb analüüsimisele Helsingi
konverentsi otsuste täitmine, toimus
Sydney Eesti Majas ifcester ^
tud rahvaste esindajate nõupida-mtme
inimõiguste nõudluste tc©-
tamisöks Nõuifeogude Liidu po |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-05-01
