1977-05-05-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. §4
Saatekulu
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
7š
15
40
25
20
85
40
40
40
^
20
20
20
49
15
40
3®
30
40
48
40
40
35
niimeš komis-bama
kui Vaik-phmd
ja hak-liikuma.
Meie
[ilased reisijad,
la ei läinud.
•enores,;pr fa-
'X. Küvil. ei
(enraha olevat
:ina maksma.
\aks kümnepe-bussijaamas
; rahule jäävat.'
-see teeb dol-
Hea Idill, ega
poleks saanud,
leidnud . . ,
• • • head puii-soovis
bussi-
?te hammaste
iäos. Ja nende
iyime me klaasid
näpus.
lg näiski^ ,kiüa-l^^
vat, sest mõ-res
fuajees selli,
bilises valges
[tega caballero,
)raatselt välja-a-
stiilis- let.üe
külalisraamat,
fartoteek. Äga
ei näidanud
irilisr, huvi'üles,
isti juttu kahe
^dates sinistes
^'ates madruste-selliga/
kes
bido"-de mõõdu
m
.1^
1
I
•A
3
-ii)
1
m •
III
-i -V-'
• i
m
Nr. M VABA EESTLAHE fiš^pšeml. 5. xnall 1^7 — "Hiuisday May §, 19T?
ADVOkAADI
SNN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
aoom 1912, Royal Trnst f ower,
Toronto Dominion Cenire
Posüaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K IKT
Telefon; 869-1777
24>tundi telefoni valvet^nistus
AD© PARK. LLB. '
HETHERINGTON, FALUS
&
PARK
Advokaadid-Qotari^
3fS5 Bay St., Süite 401. EM. 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
tAAMATUPiOÄJAD
JOHN E. SOOSAAR,
CA.
Chsrtered Accocmtiiiil
725 Boa IVIills Rd. Snitte m
Don Mills, Oitari®
483-6308, 42SI-4944
elaaegni investeering!
SnoF valik limdu?a
Monaalandnsega.
Ka rentimine.
laadava] kõik mniBsika
Instrumendid.
nn mu lil l i III II Ui is
HOÜSE OF MUSIC LTD.
553 Queen St. West
Toronto, teL^1968
ÄHOP/HOME (Assisted Home Ownership Frogram/Home
Ownership Made Easy Plan) kujutab endast föderaalset ja x.
provintsi programmi, mille eesmärgiks on aidata kaasa keskmis©
ja madala sissetulekuga perekondadele elumajade muretsemisel
finantsilise abiga laenude, kinkide ja toetuste näol. Teile antav
abistamissmnma oleneb teie perekonnast, sissetulekust ning
igakuisetest väljamaksudest teie uue kodu tasumiseks.
Abistamisprogrammi alla kuuluvad kõik uute majade tüübid
kui nad kuuluvad Central Mortgage and Housing (Corporation!
oftsuse kohaselt AHOP'i kvalifikatsiooni alla ning kui neid müüakse
teie omavalitsuse piirkonnas AHOP'i maksimum hmdade piirides..
AHOP'i Interest Reduction Loan'i abil redutseeritakse esimese!
aastal hüpoteekide mahamaksüde intress 8 protsendile. Maja
valdamise esimesel aastal on teü võimalik saada kuni 750 dollarilist
AHOP'i toetust, mistõttu teil ei tule maksta rohkem kui 25 protseoti
oma sissetulekust hüpoteegi mahamaksudeks ja omavalitsuse
maksudeks. Teie võite kvalifitseerudä ka provintsi HOME
kinkesummale kuni 750 dollari ulatuses kui teie hüpoteegi
mahamaksud ja maksud ületavad 30 prots. teie perekonna sissetulekust.
Toeti^i ja kinkesummasid ei ole vaja tagasi mafesta.
Laenude tagasimaksmine algab hüpoteegi seitsmendal aastal
Kui teie olete huvitatud elumajade ostmisest AHOP/HOME
programmi alusel, siis vaadake ajalehtede kinnisvara vahenduse
osakondadest, millised ehitajad tegutsevad selle programmi alusel.
Detailsema informatsiooni saamiseks kirjutage:
Communications Braach
Ministry of Housing
56 Wellesley Street West, 2nd F l w
Toronto, Ontario M7A 2N5
John
Housing
Provineeof
Referocste j€i laiidkGoiiiavestlys
m
. 1
pidystus
Kaiiada mternatsionaalne amatöörfilmide
pidustus peetakse
käesoleva aasta, augustikuul Van-eouveris
j a i j ä rgneval kuul Torontos.
. Sooviavaldused osavõtuks
peavad olema sisse i antud 16^
maiks ja filmid 31. maiks. Osavõtumaks
on S5.00. Osavõtt on
võimalik: ainult amatöör-filmi-meestele.
.Filmid võivad aga olla
.8 mm, Super-8 või 16 ipm laiuses,
must-valged või värvilised,
tumm- või helifilmid.
Parimale filmile antakse auhin-.
naks ,Festival Trophy", samuti
antakse auhinnad allkategooriais
nagu stseenid maastikust, dokumentaalsed,
loodusteaduslikud ja
joonistatud filmid. Veel on ettenähtud
auhinnad parimale kanada
filmile, mis. parimini tutvustab
Kanadat, on humoorikaim,
originaalseim, parina Super-B, parim
vanusegrupis 16—19 ja alla
16 aastaste poolt tehtud filmid.
Pidustuste korraldajad näeksid
eriti, et etnilised kultuurigrupid
võtaksid sellest osa. Lähemat i n -
foimatsiooni annab Mrs. Betty
Petjerson, Festival Director, 4653
Dimdas St. West, Islington, Ont.
M9A 1A4.
Spordiselts ICalev!
peakd©s©S@k
E. S. S. „KaiIevT' aastakoosolek
toimub 29. mail Eesti Majas
Noorteruumis kell 7.00 õhtul.
Kõik kalevlased'teretulifud. .
Veteranide jai noorte yõtk- ja
korvpalitiumid toimuvad endiselt
igail esmas- ja kolmapäeval Kent
Senior Public kooli Võimias, Duf-ferin
& Eloor. Lähemat informat-sioosii
telefonil 223-6141.
Suur-reede õhtupoolikul oli Washingtojii kultuuripaevalistel võimaliHs kiilastada organiseeritud grupiga
Washingtonis asuvat Rahvuslikku Kunstigaleriid (kus nähti ka kaht sealasuvat tallinnlase MicheH
Sittowi maali) ja uut, moodsat kunsti sisaldavat Hirshhorni muuseumi, milline kannab Lätist pärineva
juudisoost ärimehe ja miljonäri nime, kes oma rikkalikud kunstikogud Ameerilžä riigile annetas.
Samal'ajal peeti Holiday- Inn'is
kirjanduslikku pealelõunat, kus
terve rida kohalviibivaid eesti kir-^
janikke esitasid palasid oma loomingust.
Esinevaid kirjanikke ja
luuletajaid tutvustas kuulajaskonnale
osavasõnaliselt ja humoorikalt
Ilmar Külvet.
Pedro Krusten, kes pühitseb
peatselt oma kaheksakümnendat
sünnipäeva, higes ette ühe kirjandusliku
veste.
Ilmar Mikiver, kellelt möödunud
aastal ümus luuletuskogu „Kirves
ja tuiksoon'*, etles kolm enda uut
luuletust. Urve Karuks luges mitmed
palad oma mõlemist seniilmunud
luuletuskogust. Arvi Kork-Ti-nits
luges katkendi oma raamatust
..Relvalood" ja Raimond Kolk
peatüki romaanist ,Hõned päevad
Septenlhris" ning. võrumurdelisi
luuletusi. Jyi'i Kork esitas mitmed
oma seniavaldamata luuletused,
i nende hulgas . poeemikatkendi
maailmaruumüennust. Kirjanike
esinemise lõpetas Ilmar Külvet
humoristliku vestega.
Kohal viibisid ka mitmed teised
kirjandusinimesed, keda oleks saanud
kirjandUsUldiu pealelõunasse
lülitada, nagu sõjaraamatute • autor
Heino Susi, Aarand Roos ja
hiljuti Eestist Washingtoni saabunud
luuletaja ja tõlkija Peeter
Ilus.
Suur osa kultuuripäovalistest kogunes
ühisõhtusöögile ja sellele
vahetult järgnenud kontserdile.
õhtusöögi vahelduseks astus kõ-
, nepulti Torontost saabunud kirja -
nik Arvi Kork ja jutustas Jahi-meheJügusid
Kanada metsadest.
Kontserdiosas esmes Esto-Ätlan-tise
koor New Yorgist, mida vaheldumisi
juhatasid Kati'in Kuuskne-
Veski, Erik Veski ja Krista Altok.
Esitati eesti laule nagu „Midri-iinnu
mäng", „Kaerajaan", Varas",
„Ma kõndisin vainul",„Viru-laste
tants" „Puhnalaul",„Pill oi'
helle" ja „Tuljak".
Ei ik ja Katrin Veski esitasid kla-veriduetis
rikkaüku valiku meis-
Kultuuripäevadel esinejaid. Paremalt: R. Kolk, Urve Karuks Ja
L Mikiver.
terlikult musitseeritud palasid autoritelt
Bach, Beethoven, Schubert,
Grieg, Faüre ja Šaint-Saens.. Torontost
kohalesaabunud rahvalaul-ja
Reet Hendrikson kandis kitarri
saatel ette eesti rahvaluulereper-tuaari.
Baar oli avatud.
Kultuuripäevade teisel päeval oli
paralledkava eesti ja inglise keeles.
Mõlemad programmid leidsid
aset Washingtoni' eeslinnap asuva
Marylandi tJlikooli ruumides. In??-
liskeelses programmis näidati E l mar
Epneri poolt koostatud film:
„The Estonian. Hefitage" (Eesti
pärimus) mille valmistamist oli
toetatud Ameerika riigi poolt etnilistele
gruppidele määratud summadest.
Marylandi Ülikooli sotsioloogia
õppejõud Tõnu Parming rääkis
eesti rahvusgrupi ajaloost Ameerika
Ühendriikides ja Arvi Kork
vestles oma klrjanikutöösft.
Reet Hendrikson tutvustas eesti
rahvamuusikat. •
Liivi Jõe ja' Jaak Rakfeldt näitasid
valguspiltide šärja tänapäeva
Eestist, mille muusikaliseks tagapõhjaks
oli valitud nõukogude eesti
heliloojate loomingut nii klassikalise
muusika, koorilaulu kiü popmuusika
vallast. Projekteeritud
slaididel võis näha Tallinna, Tartut,
Viljandit aga ka võtteid loo-du.
s8st ja kolhoosist. Peamiselt enda
võetud pilte kommenteerisid
mõlemad sarja koostajad.
Eestikeelse kava avas luuletaja
Urve Karuks, esitades üllatavalt
põhjaliku ja avameelse sissevaate
' ema luuleloomingu tekkeloosse, tagapõhja
ja kavatsustesse. SelHst
selgitavat, kohati isegi pihtimuslikku;
ülestunnistust ja ülevaadet luu-
;le mõjureist ning ajendeist kuuleb
hamharva. Mitmed üksikluuletused
autori mõlenüst senühnunud
[luulekogust ,,Savi" ja„Kodakon-
; dur" leidsid, üksikasjalikku sele-
I tust nü sõnastuse kui tähenduse as-
! pektidest vaadatuna.
j New Yorgi LinnaiHikooli professor
Mardi Valgemäe referaat oli
pealkirjastatud ,JColmkummend
aastat Nõukogude Eesti dramaturgiat"
ja selles leidis käsitelu kogu
sõjajärgne eesti näitekirjandus
alates August Jakobsonist ja J u han
Smuulist kuni uute silmapaistvate
näitekirjanikeni nagu Paui-
Eerik Rummo, Enn Vetemaa ja
Rein Saluri.
Rootsist kohale kutsutud kir-
Janik j a luuletaja Raimõnd Kolk
andis suurepärase ülevaate toller
aegste noorkirjanike elust, mõtetest
Ja kirjanduslikest pürgimustest
ning saavutustest Rootsis
kohe pärast pagulastena ku-nlngamaa
pinnale saabumisest
Teise maailmasõja keerises Ja
mõned aastat pärast seda.
Algsed juhuslikud töökohadr rändamine
ühest linnast teise, kogunemine
Stokholmi, sealne eesti poliitiline
ja kultuuriline elu, esinae-sed
Rootsis ilmunud eesti kirjanduslikud
väljaanded, esimesed raamatud,
luulekogud.
Kõik see oli lähemates üksikasjades
peagu tundmatu Ameerika
mandlil viibinud kuulajaskonnale,
kes ettekannet jälgisid suure huvi
ja tähelepanuga. Erilist tähelepanu
osutas referent kü-jandusliku
liihmituse „Tuulisui" tegevusele,
kes endis a. 1945 välja koguteose
„Homse nimel" ja ajavahemikul
1948—1950 kultuuriajakirja , ,Sõna''.
Koiga loengus leidis selgitust Kalju
Lepiku, Maret Suits-Elsoni, I l mar
Talve, Ilmar Laäbani ja Koiga
enda kõige varasem loomingujärk
ning selle õihiskondlikud ja
psühholoogilised ajendid
Kultuuripäevade teise päeva sisutiheda
eestikeelse kava lõpetas
laudkonnavestlus teemal „Eesti
kultuuri säilumise ja arenguvõimalused
Eestis ja paguluses teineteisest
eraldatuna"; Laudkonna
moodustasid: Ameerika Hääle eestikeelsete
saadete toimetuse juhataja
ümar Mikiver, kes ühtlasi
toimis laudkonnavestluse mode-raatoriiia,
kirjanik Raimond Kolk,
luuletaja Urve Karuks, sotsioloog
Tõnu Parming, kunstiajaloolane
Eda Sepp, kirjandusteadlane Mardi
Valgemäe ja hiljuti Eestist
Ameerikasse iimber asunud üliõpilane
ja kirjamees Peeter Bus.
Vestlusaluse teema ümber on
mõtteid vahetatud ja piike murtud
juba pikemat aega küll igasugustel
konverentsidel ja ajakirjanduse
veergudel. Ilmselt on see üks kõige
pakiitševamaid probleeme valis-.
eestlaste kultuurilises ja ühiskond-^
likus elus.
üldiselt võttes on see teema liiga
laialdane, laialivalguv ja
seejuures äärmiselt komplitsee-riti?
d seEeks et seda vähegi ammendavalt
ppoleteisttunmse
arutluse ja küsimuste-vastuste
perioodi jooksul käsitleda.
Laudkondiased said esile tuua
vaid mõningaid huvitavaid mõt;
teid ja seisukohti ning vastata mõnedele
kohalviibijate poolt esitatud
küsimustele ja kommentaaridele.
Kõik neist näisid pooldavat sidemete
pidamist ja arendamist kodumaaga
ning ka kuulajaskonnast
ei rääkinud keegi sellele otseselt
vastu.. Mäido Kari siiski küsitles,
kas on õigustatud ja realistlik Tõnu
Parmingu poolt esitatud seisukoht,
milles Parming jagas välismaal
viibivad eestlased kahte os- !
sa — nendeks kes tegutsevad kui- •
tuurilisel alal ja nendeks, kes tegutsevad
poliitilisel alal.-
Laupäeva õhtul peeti meeleolukas
Kultuuriball Eoliday Inn'i suures
peoruumis, millest 160 kultuu-ripäevalist
osa võttis. Balliga« oli^
ühendatud pidulik õhtusöök.
Ballikülalistele esinesid lauluan
sambel „Tuul" New Yorgist ja
Juilliardi muusikakoolis õppiv
tantsijanna Kati Lind koos oma
partneri Keit|i Martiniga.
: Pühapäeva peeti kontsert-juma-;
lateenistus Marylandi ülikooli kl- '
rikus. Teenisid kohalike Baltimore
ja Washingtoni eesti kirikute õpetajad
Max Saar ja Rudolf Troost
ning Maiylandi ülikooli luteriusu
pastor Elizabeth Platz. Orelit mängis
Silvi Valge. Oli ette .nähtud
Ešto-Atlantise koori esinemine,
kuid selle koori lülonetest oli vkid
pooltosinat kirikusse ilmunud. Tek- -
kinud probleemist saadi üle kohalikke
lauljaid täienduseks kasutades
ja kontsert toimus süski.
Hästi kordaläinud Washingtonis
aset leidnud ürituse Kultuuripäe-vad-
77 peakorraldajaks oli Tõnu
Parming. Kultuuripäevad õrinestu-sid
ka majanduslikult, kusjuures
majandusasju korraldas Virko Kc-der.
Päevade ettevalmistamiser ia ^
edukal läbiviimisel olid tegevad
Ive Leesment, Ene Ambre, Piret
Ilus, Ilo-m Lipping, - Mäi-^Eaja
Kork, Jaan Toots, Ihnar Mikiver,
Peeter Ilus, Agu Ets jt. Järgmisel
kevadel peetakse traditsiooniks ku-v
junenud Kultuuripäevad jälle New
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770505 |
Description
| Title | 1977-05-05-07 |
| OCR text | Nr. §4 Saatekulu 35 35 15 15 40 35 35 35 35 15 15 40 25 7š 15 40 25 20 85 40 40 40 ^ 20 20 20 49 15 40 3® 30 40 48 40 40 35 niimeš komis-bama kui Vaik-phmd ja hak-liikuma. Meie [ilased reisijad, la ei läinud. •enores,;pr fa- 'X. Küvil. ei (enraha olevat :ina maksma. \aks kümnepe-bussijaamas ; rahule jäävat.' -see teeb dol- Hea Idill, ega poleks saanud, leidnud . . , • • • head puii-soovis bussi- ?te hammaste iäos. Ja nende iyime me klaasid näpus. lg näiski^ ,kiüa-l^^ vat, sest mõ-res fuajees selli, bilises valges [tega caballero, )raatselt välja-a- stiilis- let.üe külalisraamat, fartoteek. Äga ei näidanud irilisr, huvi'üles, isti juttu kahe ^dates sinistes ^'ates madruste-selliga/ kes bido"-de mõõdu m .1^ 1 I •A 3 -ii) 1 m • III -i -V-' • i m Nr. M VABA EESTLAHE fiš^pšeml. 5. xnall 1^7 — "Hiuisday May §, 19T? ADVOkAADI SNN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR aoom 1912, Royal Trnst f ower, Toronto Dominion Cenire Posüaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K IKT Telefon; 869-1777 24>tundi telefoni valvet^nistus AD© PARK. LLB. ' HETHERINGTON, FALUS & PARK Advokaadid-Qotari^ 3fS5 Bay St., Süite 401. EM. 3-4451 Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 tAAMATUPiOÄJAD JOHN E. SOOSAAR, CA. Chsrtered Accocmtiiiil 725 Boa IVIills Rd. Snitte m Don Mills, Oitari® 483-6308, 42SI-4944 elaaegni investeering! SnoF valik limdu?a Monaalandnsega. Ka rentimine. laadava] kõik mniBsika Instrumendid. nn mu lil l i III II Ui is HOÜSE OF MUSIC LTD. 553 Queen St. West Toronto, teL^1968 ÄHOP/HOME (Assisted Home Ownership Frogram/Home Ownership Made Easy Plan) kujutab endast föderaalset ja x. provintsi programmi, mille eesmärgiks on aidata kaasa keskmis© ja madala sissetulekuga perekondadele elumajade muretsemisel finantsilise abiga laenude, kinkide ja toetuste näol. Teile antav abistamissmnma oleneb teie perekonnast, sissetulekust ning igakuisetest väljamaksudest teie uue kodu tasumiseks. Abistamisprogrammi alla kuuluvad kõik uute majade tüübid kui nad kuuluvad Central Mortgage and Housing (Corporation! oftsuse kohaselt AHOP'i kvalifikatsiooni alla ning kui neid müüakse teie omavalitsuse piirkonnas AHOP'i maksimum hmdade piirides.. AHOP'i Interest Reduction Loan'i abil redutseeritakse esimese! aastal hüpoteekide mahamaksüde intress 8 protsendile. Maja valdamise esimesel aastal on teü võimalik saada kuni 750 dollarilist AHOP'i toetust, mistõttu teil ei tule maksta rohkem kui 25 protseoti oma sissetulekust hüpoteegi mahamaksudeks ja omavalitsuse maksudeks. Teie võite kvalifitseerudä ka provintsi HOME kinkesummale kuni 750 dollari ulatuses kui teie hüpoteegi mahamaksud ja maksud ületavad 30 prots. teie perekonna sissetulekust. Toeti^i ja kinkesummasid ei ole vaja tagasi mafesta. Laenude tagasimaksmine algab hüpoteegi seitsmendal aastal Kui teie olete huvitatud elumajade ostmisest AHOP/HOME programmi alusel, siis vaadake ajalehtede kinnisvara vahenduse osakondadest, millised ehitajad tegutsevad selle programmi alusel. Detailsema informatsiooni saamiseks kirjutage: Communications Braach Ministry of Housing 56 Wellesley Street West, 2nd F l w Toronto, Ontario M7A 2N5 John Housing Provineeof Referocste j€i laiidkGoiiiavestlys m . 1 pidystus Kaiiada mternatsionaalne amatöörfilmide pidustus peetakse käesoleva aasta, augustikuul Van-eouveris j a i j ä rgneval kuul Torontos. . Sooviavaldused osavõtuks peavad olema sisse i antud 16^ maiks ja filmid 31. maiks. Osavõtumaks on S5.00. Osavõtt on võimalik: ainult amatöör-filmi-meestele. .Filmid võivad aga olla .8 mm, Super-8 või 16 ipm laiuses, must-valged või värvilised, tumm- või helifilmid. Parimale filmile antakse auhin-. naks ,Festival Trophy", samuti antakse auhinnad allkategooriais nagu stseenid maastikust, dokumentaalsed, loodusteaduslikud ja joonistatud filmid. Veel on ettenähtud auhinnad parimale kanada filmile, mis. parimini tutvustab Kanadat, on humoorikaim, originaalseim, parina Super-B, parim vanusegrupis 16—19 ja alla 16 aastaste poolt tehtud filmid. Pidustuste korraldajad näeksid eriti, et etnilised kultuurigrupid võtaksid sellest osa. Lähemat i n - foimatsiooni annab Mrs. Betty Petjerson, Festival Director, 4653 Dimdas St. West, Islington, Ont. M9A 1A4. Spordiselts ICalev! peakd©s©S@k E. S. S. „KaiIevT' aastakoosolek toimub 29. mail Eesti Majas Noorteruumis kell 7.00 õhtul. Kõik kalevlased'teretulifud. . Veteranide jai noorte yõtk- ja korvpalitiumid toimuvad endiselt igail esmas- ja kolmapäeval Kent Senior Public kooli Võimias, Duf-ferin & Eloor. Lähemat informat-sioosii telefonil 223-6141. Suur-reede õhtupoolikul oli Washingtojii kultuuripaevalistel võimaliHs kiilastada organiseeritud grupiga Washingtonis asuvat Rahvuslikku Kunstigaleriid (kus nähti ka kaht sealasuvat tallinnlase MicheH Sittowi maali) ja uut, moodsat kunsti sisaldavat Hirshhorni muuseumi, milline kannab Lätist pärineva juudisoost ärimehe ja miljonäri nime, kes oma rikkalikud kunstikogud Ameerilžä riigile annetas. Samal'ajal peeti Holiday- Inn'is kirjanduslikku pealelõunat, kus terve rida kohalviibivaid eesti kir-^ janikke esitasid palasid oma loomingust. Esinevaid kirjanikke ja luuletajaid tutvustas kuulajaskonnale osavasõnaliselt ja humoorikalt Ilmar Külvet. Pedro Krusten, kes pühitseb peatselt oma kaheksakümnendat sünnipäeva, higes ette ühe kirjandusliku veste. Ilmar Mikiver, kellelt möödunud aastal ümus luuletuskogu „Kirves ja tuiksoon'*, etles kolm enda uut luuletust. Urve Karuks luges mitmed palad oma mõlemist seniilmunud luuletuskogust. Arvi Kork-Ti-nits luges katkendi oma raamatust ..Relvalood" ja Raimond Kolk peatüki romaanist ,Hõned päevad Septenlhris" ning. võrumurdelisi luuletusi. Jyi'i Kork esitas mitmed oma seniavaldamata luuletused, i nende hulgas . poeemikatkendi maailmaruumüennust. Kirjanike esinemise lõpetas Ilmar Külvet humoristliku vestega. Kohal viibisid ka mitmed teised kirjandusinimesed, keda oleks saanud kirjandUsUldiu pealelõunasse lülitada, nagu sõjaraamatute • autor Heino Susi, Aarand Roos ja hiljuti Eestist Washingtoni saabunud luuletaja ja tõlkija Peeter Ilus. Suur osa kultuuripäovalistest kogunes ühisõhtusöögile ja sellele vahetult järgnenud kontserdile. õhtusöögi vahelduseks astus kõ- , nepulti Torontost saabunud kirja - nik Arvi Kork ja jutustas Jahi-meheJügusid Kanada metsadest. Kontserdiosas esmes Esto-Ätlan-tise koor New Yorgist, mida vaheldumisi juhatasid Kati'in Kuuskne- Veski, Erik Veski ja Krista Altok. Esitati eesti laule nagu „Midri-iinnu mäng", „Kaerajaan", Varas", „Ma kõndisin vainul",„Viru-laste tants" „Puhnalaul",„Pill oi' helle" ja „Tuljak". Ei ik ja Katrin Veski esitasid kla-veriduetis rikkaüku valiku meis- Kultuuripäevadel esinejaid. Paremalt: R. Kolk, Urve Karuks Ja L Mikiver. terlikult musitseeritud palasid autoritelt Bach, Beethoven, Schubert, Grieg, Faüre ja Šaint-Saens.. Torontost kohalesaabunud rahvalaul-ja Reet Hendrikson kandis kitarri saatel ette eesti rahvaluulereper-tuaari. Baar oli avatud. Kultuuripäevade teisel päeval oli paralledkava eesti ja inglise keeles. Mõlemad programmid leidsid aset Washingtoni' eeslinnap asuva Marylandi tJlikooli ruumides. In??- liskeelses programmis näidati E l mar Epneri poolt koostatud film: „The Estonian. Hefitage" (Eesti pärimus) mille valmistamist oli toetatud Ameerika riigi poolt etnilistele gruppidele määratud summadest. Marylandi Ülikooli sotsioloogia õppejõud Tõnu Parming rääkis eesti rahvusgrupi ajaloost Ameerika Ühendriikides ja Arvi Kork vestles oma klrjanikutöösft. Reet Hendrikson tutvustas eesti rahvamuusikat. • Liivi Jõe ja' Jaak Rakfeldt näitasid valguspiltide šärja tänapäeva Eestist, mille muusikaliseks tagapõhjaks oli valitud nõukogude eesti heliloojate loomingut nii klassikalise muusika, koorilaulu kiü popmuusika vallast. Projekteeritud slaididel võis näha Tallinna, Tartut, Viljandit aga ka võtteid loo-du. s8st ja kolhoosist. Peamiselt enda võetud pilte kommenteerisid mõlemad sarja koostajad. Eestikeelse kava avas luuletaja Urve Karuks, esitades üllatavalt põhjaliku ja avameelse sissevaate ' ema luuleloomingu tekkeloosse, tagapõhja ja kavatsustesse. SelHst selgitavat, kohati isegi pihtimuslikku; ülestunnistust ja ülevaadet luu- ;le mõjureist ning ajendeist kuuleb hamharva. Mitmed üksikluuletused autori mõlenüst senühnunud [luulekogust ,,Savi" ja„Kodakon- ; dur" leidsid, üksikasjalikku sele- I tust nü sõnastuse kui tähenduse as- ! pektidest vaadatuna. j New Yorgi LinnaiHikooli professor Mardi Valgemäe referaat oli pealkirjastatud ,JColmkummend aastat Nõukogude Eesti dramaturgiat" ja selles leidis käsitelu kogu sõjajärgne eesti näitekirjandus alates August Jakobsonist ja J u han Smuulist kuni uute silmapaistvate näitekirjanikeni nagu Paui- Eerik Rummo, Enn Vetemaa ja Rein Saluri. Rootsist kohale kutsutud kir- Janik j a luuletaja Raimõnd Kolk andis suurepärase ülevaate toller aegste noorkirjanike elust, mõtetest Ja kirjanduslikest pürgimustest ning saavutustest Rootsis kohe pärast pagulastena ku-nlngamaa pinnale saabumisest Teise maailmasõja keerises Ja mõned aastat pärast seda. Algsed juhuslikud töökohadr rändamine ühest linnast teise, kogunemine Stokholmi, sealne eesti poliitiline ja kultuuriline elu, esinae-sed Rootsis ilmunud eesti kirjanduslikud väljaanded, esimesed raamatud, luulekogud. Kõik see oli lähemates üksikasjades peagu tundmatu Ameerika mandlil viibinud kuulajaskonnale, kes ettekannet jälgisid suure huvi ja tähelepanuga. Erilist tähelepanu osutas referent kü-jandusliku liihmituse „Tuulisui" tegevusele, kes endis a. 1945 välja koguteose „Homse nimel" ja ajavahemikul 1948—1950 kultuuriajakirja , ,Sõna''. Koiga loengus leidis selgitust Kalju Lepiku, Maret Suits-Elsoni, I l mar Talve, Ilmar Laäbani ja Koiga enda kõige varasem loomingujärk ning selle õihiskondlikud ja psühholoogilised ajendid Kultuuripäevade teise päeva sisutiheda eestikeelse kava lõpetas laudkonnavestlus teemal „Eesti kultuuri säilumise ja arenguvõimalused Eestis ja paguluses teineteisest eraldatuna"; Laudkonna moodustasid: Ameerika Hääle eestikeelsete saadete toimetuse juhataja ümar Mikiver, kes ühtlasi toimis laudkonnavestluse mode-raatoriiia, kirjanik Raimond Kolk, luuletaja Urve Karuks, sotsioloog Tõnu Parming, kunstiajaloolane Eda Sepp, kirjandusteadlane Mardi Valgemäe ja hiljuti Eestist Ameerikasse iimber asunud üliõpilane ja kirjamees Peeter Bus. Vestlusaluse teema ümber on mõtteid vahetatud ja piike murtud juba pikemat aega küll igasugustel konverentsidel ja ajakirjanduse veergudel. Ilmselt on see üks kõige pakiitševamaid probleeme valis-. eestlaste kultuurilises ja ühiskond-^ likus elus. üldiselt võttes on see teema liiga laialdane, laialivalguv ja seejuures äärmiselt komplitsee-riti? d seEeks et seda vähegi ammendavalt ppoleteisttunmse arutluse ja küsimuste-vastuste perioodi jooksul käsitleda. Laudkondiased said esile tuua vaid mõningaid huvitavaid mõt; teid ja seisukohti ning vastata mõnedele kohalviibijate poolt esitatud küsimustele ja kommentaaridele. Kõik neist näisid pooldavat sidemete pidamist ja arendamist kodumaaga ning ka kuulajaskonnast ei rääkinud keegi sellele otseselt vastu.. Mäido Kari siiski küsitles, kas on õigustatud ja realistlik Tõnu Parmingu poolt esitatud seisukoht, milles Parming jagas välismaal viibivad eestlased kahte os- ! sa — nendeks kes tegutsevad kui- • tuurilisel alal ja nendeks, kes tegutsevad poliitilisel alal.- Laupäeva õhtul peeti meeleolukas Kultuuriball Eoliday Inn'i suures peoruumis, millest 160 kultuu-ripäevalist osa võttis. Balliga« oli^ ühendatud pidulik õhtusöök. Ballikülalistele esinesid lauluan sambel „Tuul" New Yorgist ja Juilliardi muusikakoolis õppiv tantsijanna Kati Lind koos oma partneri Keit|i Martiniga. : Pühapäeva peeti kontsert-juma-; lateenistus Marylandi ülikooli kl- ' rikus. Teenisid kohalike Baltimore ja Washingtoni eesti kirikute õpetajad Max Saar ja Rudolf Troost ning Maiylandi ülikooli luteriusu pastor Elizabeth Platz. Orelit mängis Silvi Valge. Oli ette .nähtud Ešto-Atlantise koori esinemine, kuid selle koori lülonetest oli vkid pooltosinat kirikusse ilmunud. Tek- - kinud probleemist saadi üle kohalikke lauljaid täienduseks kasutades ja kontsert toimus süski. Hästi kordaläinud Washingtonis aset leidnud ürituse Kultuuripäe-vad- 77 peakorraldajaks oli Tõnu Parming. Kultuuripäevad õrinestu-sid ka majanduslikult, kusjuures majandusasju korraldas Virko Kc-der. Päevade ettevalmistamiser ia ^ edukal läbiviimisel olid tegevad Ive Leesment, Ene Ambre, Piret Ilus, Ilo-m Lipping, - Mäi-^Eaja Kork, Jaan Toots, Ihnar Mikiver, Peeter Ilus, Agu Ets jt. Järgmisel kevadel peetakse traditsiooniks ku-v junenud Kultuuripäevad jälle New |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-05-07
