Vaba eestlane , November 27, 1979

              felsipäevöl Ja nefjöpäeval
Teisipäeval, 2?, novembrü 19^9 ^ Tuesday, November 27,1979
BROOKLYN — Purjus Brodk-lyni
elaÄ, S^aastane Riohard
Tate oli Nassau maäikDimasLong
Islaiidil ^ puimneldaimas. Kui ta
tahtis ikoju sõita, ei o t e d liilkivel
onkn bussid ega r o a i g i dV
Tate, püdel ikäss, tuikus Cairdeai
Citys ringi, nägi siis änakent voo­diga,
lõi pudeliga ujkšddaasi sisse,
avas ukse ja • lälks vaateaknale,
kus keeras end voodisse siruli.
Tahtes eirne uiinuanist veel suitsie-tada,
taleidis, et suitsud on otsas.
Läks siis uu-esti linna, haanikis^l^^
kiilt klaasi purustamise teel siga­rette,
aieitis t a g ^ i voqdisse ja u i ­nus^
Sigaretivargus oli ^agä vaUan-danud
'alarmi j a nii leidis pöliitgei
varsti tagaotsitava vaateaknalt,
kus ta 'rahulikult piihikas.
WASHINGTON „Älasli sol­dat"
iseifcsiaäaikirjas ,jPlay
tekitanud omaette probleemi
Pentagonile. Masti soddatiks on
nimelt 23-^astaine naine Cplesn
Donõvain, Ikes ori annee teenisüu-ses
j a fcajmiab sõj^aväe vormi. Ta
näitas ,,Pllayboys^' oma armees
kaptenist mehe ioaj enda võlusid
„igast asendist",, või nagu ajaikir-janduses
nwgitaikse >,retus-heerimatiilt
j a tsebsesrlmatult''.
Tema üksuses on nüüd ssuur ele­vus
j a kogu nieesikond vaatalj^^
oma ,jkaas-so!datiIe" imeliku pu­guga;
Pentagön ipole jõudnud veel
seisuMita võtta. KusagM pole n i ­melt
essikirjiu, et ÜSA airmee sõ­dur
ei"'tO!hifcs lasita end alasti pil­distada...
Hajddiisppmtika on 1960- ja 19T0-ndail aastail olnud iUss tähtsanmisi komp effküMd©
lieaoluprograinmidesv t)Idiselt arvatakse, et just haridus on see keskne vahend, mille abi! võidak­se
tõsta nii iiksildsiku lm! ka heaolu staatust võis mis nimega seda ta­hetakse
nimetada. Teadiiistehnilise^^ a^^^^
elu kõigis-; ed. sektoreis, on põ^^^ " '
ja-.seEe uTOndamisel. .
nagi erinev Soome, Norra ja T a ^ milised eiksamid ja tiitlid koguni'
ni eeskuijüst. Esiteks teostati heidetud prügikasti. U68-kamlte©
Rootsi eksamiuuendused kõigis' käsitluse kohaselt ülikoolieksa-i
ülikoolides samaaegselt. Rootsisjmid said otstarbebulks ja tüli-:
ei olnud erilist toatseülikooli või kaiks. Tunnistuse ehk diplomi •
4eadiusikonda, vaid liuiendus viidi ülesanne on komitee käsitluse ta> ^
Samane surve on pannud käi­ma
ka kõrgema astmje hariduse
uuenduste laviini, mis praegu on
teoksil Soomes, Rootsis, Taanis
•ja-J^orras;- • ' r.^ ^
Vähemalt • I970^date iaaštat©
ailguseni tegutsesid ikõik PÕhja-maiade
ülikoolid ja teised (kõrge­ma
astme koolid peamiseiljt tratiit-sioonllfeel
euroopa .ülikoolide
süsteemi kohaselt teaduakonda-döks
jagunedes ja üksikute Õppe­ainetega.
Selle vana traditsiooni­lise
siisteemi uuendamiste nõude
olid põhjustanud mitmed ühis­kondade
elu mõjutavad tegurid.
Kõigis Pohijamaade koolides
toimus laiaulatuslikke uaiendiusi.
üildisöljt need uuendused algasid
alg- ja keskastele koolide uuienda-mistega.
. Nende uuenduste tegemisel kin­nitus
: ANKARA
Hasan Fehmunes lahkus
siseminister
Oima
ametikohalt pärast seda kui aja­lehed
avaldasid kompromiteeri­vaid
Jdrjutusiftoma vaihekorrast
ühe vähetüiitud tiirgi riäitlejataii-
EDMONTON — Viimase kahe
'kuu jooksul on ^lapärasel otstar­bel
(tapetud Albartas 15 lehim,
kusjuures tapetud loomadel on
ainult südamed ära võetud. On
leitud Calgarys ika üks noor härg-mullikäs,
keUe suguorgan on ära
läbi totaalselt: (ühekorraga.
Rootel eeÄaju Või mudeli ka­vandas
nn. U68-komitee. Selle ko­mitee
poolt esitatud eeskujus õp-;
.neaineühehdid, vahetustingimiised
määritleti öppöliinidena, mis
sisaldasid teursustel vähemalt
kaiks kohustuslikku ainet. Sellise
õppelüm sooritamiseks arvestati
kaks aastat ja ikolmandal aastal
õpilane võis ise valida õppeaine
antud vahetustingimussl. Eksa­mid
j a kurstised mõõdeti Rootsis
sooritu&punktidena, kus 40 punkti
vastavad õppeaasta õpingule.
, . mi, • ; _ : .,
Kõigis Põhjaimaades hakati uuesti
arvestama kõrgema astme hari­duse
teostamise tähendust. Selle
pingutuse tulemusena sündis
Põhjamaade ülikoolide juhtide
vahel tõeliselt vijiakaid tülisid ja
vaidlusi selle üle, mida tuleiks
uuendada, miks tuleks' uuendada
ja kuidas tuleiks uuendada.
Nü Soomes, Rootsis, Norras kui
,ka Taaniski mitmökordistüs 1960-
ndail aastal kooliõpilaste arv. Sar
muti johtus kooliaja pikendami­ne.
Seliselt feocili õppepinge suu­renes
ülemas keakastmes j a kõr­gema
astme poolel, üldised läihte-ailusediülikoolide
eesmärkide uu­endamiseks
Ollid kõigis Põhjainaa-de
(koolides sellelt aluselt vaiada-tes
suhteliselt samasugused, aga
uote eeskujude tegelikuks tegemi­sel
eraldusid iieed -üksteisest üs­nagi
palju.
on niiviis
mis
' LAS VEGAS - Lõplik näide USA
dollari lahjumises on ameerika
näitlejatari Dolly Parton tasu ühe
esinemise eest Las, Vegases, ifcus
Riviera Hotell maksab talle :300;000
dollarit. See on suurim tasu, mis
Idinagi ühele esiHe|ale 01 makstud.
iXDS^ A PudÄs
müüdav niirieraalvesi on alaväär­tuslik,
kinnitavad tarbijate kaitse-asutused
Kalifomias, Michiganis
jm. Uurimistel on selgunud, et
reklaamides ülesküdetud minie»
raalvesi sisaldab tbgelikult vähem
rnineiraaäe, k u i tavaline kraanivesi.
NiEW YORK — :Brookiyni juiUr.
tide keskuse hoones ifcäis laiüpäevä
öösel tavakohane, kaiardimäng u.
200 inimese osavõtul, kui sisse
tormas 7 bandiiti jä relvade äh­vardusel
.röövisid/ niängijatelt
SIOO.OOO ulatuses väärtasju ja ra-
• MEXICO:GITY —.(KJolmtel^^
õnnenumber SimeonAudelo Car-baijale,
13-^astas^e pimedale poi­sile.
Ta võitis $13.772 ja külaskäi­gu
presidendi Jose Lopez Portülo
juurde, vastates 13 küsimust He-len
Kellegi elusit televisiooni
13-ndal kanalil.
NEW , YORK Vähemalt, 50
noort tüdrukut vanusega 13—17
,a. meelitati Nassaus mingisse
„grupi-seksi" k l u b i s t , kus nad
uimastusmürkidega uimastati Jä
kasutati siis ikülialiste lõbustami-;
seks. Kaks iklubitegelast OTreteeri-
•Paljude ägedate ja vaimukate
vaidluste ning keerukate komi-teekoosolekute
tulemusena alus­tati
kõigis Põhjamaades 197§-
ndate aastate keskpatgu katse-
.tama.. uuettiüpilSšte •katsekooIi-
Selle artikli ulatuses on mõeldud
vaadelda ainult nn. filošoofilistel
ja sotsiaalteaduslikel haridualadel
kogetud uuenduseesmärke ja
neist saadud'kogemusi
Rootsi eksamite uuenduste
mudel on üldiselt lähtekohalt üs-ulatuses
soorituspmikti,
õpin-
Rootsi iilikoolide dssamiuuen-dused
on mõjutanud k a muud kui
ainult õpingute iseloomu aren­damist.
U68-Jkomitee seadis ees­märgiks,
et erirühmad võiksid se­nisest
.suuremal arvul pääseda
üiiikoolidesse. Nii tuli kõrgema
astme koolitust uuendada mi, et
see teenib oxute rahvaklasside ha­riduse
vajadusi, millega hariduse,
ühiskonna ja tööelu vahelist vas­tastikust
mõju märgatavalt tugev­datakse.
,
tJlikoolide ja -ühiskonna vaheli­se
vastastikuse mõijutuise tugevda-imiseks
valisid rootslased üsna
radikaalse mooduse, ülikooli va­litsus
uuendati liiii et selle kõrge­maid
otsusi tegevasse organisse
tuli valida 11 liiget, kellest sotsi­aalelu
ja polütüiste rühmade
esindajaid oli 6 ja (ülikooli esin-daijaid
5, viimastest o l i üks veel
õpilane: -^^.
• Rootsi ülikoolide valitsuste
koosseisu on hukkamõistetud
selle liiga lähedaste suhete pä­rast,
sotsiaalaladega ja polüti-
ISste otsusjte tegijatega.
Arvatakse, et need sidemed vä­hendavad
ülikoolide autonoomiat
ja rippumatust teadusi viljeleva
institutsioonina.
Rootslaste mudeli radikaalne
mõte näib siiski olevat selle itäie-likus
eksamite muudatustes, kuna
rootsi üuendusmudelis on akadee-haselt
vaid anda tööandjale in­formatsiooni
kooliõpingute sisu-lisiesit
.küljest.
Komitee eksamite tojätmise
mõtte aluseks on see, et õpilastele
asitakse ainult ühekordselt tun­nistus
tehtud õppeliinist j a selle
kestvusest. Nii antakse näiteks
informaitsioon sellest, et isik on
läbi käirrud sotsiaalhalduse iü-nist,
mis olevat selgem kui üldine
i i l . kand. efesanütuonistus.
Seäa menetlust võidaks kindlas­ti
pidada rootsi mudeli suuri­maks
uuenduseks. Sellesamaseid,
uuendusi ei olevat ühefcsi teises
rügis ikatsetamisel, nü on väga
huvitav oodata, milliseid kogemu­si
sellest „ühetasem€(lisest" mu­delilt
võidakse-saada..
Eeloleval nädalalõpul toimub Eesti Kunstide Keskus© WüraM
festival, tiheks osaks sellest On E . Würalti tööde näitus, kus on
esitatud nütuldinunend eesti kodudest laenutatud tööd. Piid]!
näide Wiuralt suurepärasest ^aafikast, töö „Ema lapsega**.
MOSKVA — N. Liidu Kommu](iistliku Partei haälfekandja
„Pravda" kirjutas möödunud liädalal, et 1979. aasta on olnud
väga hea aasta kommunistlike ideede levltamise^^^ kogu ^maail---
Pikemas esikülje juhtkirjas' „Pravda'' ütles, et hijutine kol-
*ehti .maailma aastalõpu kokku- mandate riikide konverents Ha-võtteid.
„Pravda" ütles: „Selle vannas demonstreeris kasvavat
aasta 'Sündmused ön ükskord jäi- siüUnda ühistööle ja vastastikusie-le
näidanud, et kolme peamise le: abile arengumaade vahel ja
revolutsioonilise j õu' võimas liit ühiskondades üldse anti-imperia-
— maailma sotsialism, intemat- listlikus võitluses. Ajaleht "osutas
šiönaalne tööliste Mass jä rahvus-! ka sündmustele Kagu-Aasias, ^af-lik
vaibadusliil^toine — on saar ^ rikas ja Kesk-Idas, kui leppirna^
nud tugevamaks, saavutades uusi tuile kokkupõrgetele arenevate
võite imiperialismi ja reaikts^^ maade j a imperialistlike jõoidude
Toronto Eesti Skaudisõprade
Seltsi sügis-pidu, mis toimus To­ronto
E.esti Majas 10. novembril,
õnnestus üle ootuste hästi. Umbes
250 peolist täitsid Eesti Maja suure
saali ning einelaud ja baar söödi
ja joodi peaaegu tühjaks. / Müüdi
läbi kuus ameerika loteriid väär­tuslike
auhindadega ja peofcülali-sed
nautisid head muijs&at Ka­j
a " tantsuorkestri esitusel.
Esinesid kaks noorte laulugnip-pi:
, Positiivsed mehed" koossei--
sus Mark" Teose, Erik Teose, Alar
Kivilo ja Martin Ahermäe ning
„Laanelinnud", 'kus meeldivate
ning moodsate akordidega laule
esitasid E v i Valge, Helle Sildva-
Laikve, Heidi Laikve ja Linda
Laikve. Mõleml laulugrupi ette­kandeid
kviteeriti kauakestvate ap­lausidega,
Peo ^ heaks kordaminekuks and­sid
tõhusa kaastöö paljud abilised,
kes kõik andsid oma panuse ilma
tasuta ning paljud isegi lunastasid
lisaks tehtud tööle ühtlasi ka peo
pääsme. Peo korraldaja, Toronto
Eesti Skaudisõprade Seltsi juhatus
palub kõiki peo 'külalisi, loterü-võitude
annetajaid ning eriti esi­nejaid
vastu võtta seltsi siiras ta­nu
meeldiva sügispeo õnnestumi­sele
kaasaaitamise, eest. Kaastöö­lisi
oli nii palju, et sünkohal nime­liselt
kõiki, nimetada oleks võuna-tu.
•
Tore ja sõbralik koostöö paljude
kaasaitajate vahel on kindlasti
seltsi juhatusele tiivustavaks tegu­riks
ja jubatus on juba otsustanud,
et seltsi õnnestunud sügis-pidu ku­juneb
uueks alguseks meeldivale
traditsioonile tulevikus. ;.
KÜNSTIKONVERENTS EDU­ARD
WIIRALTI 25. SURMÄ-ÄÄS-S
E A - i ^ L E — Omal ajal oli
Seattle elanik George, Phillips tun­tud
kirgliku napsasõbrana. Nüüd
õn, möödunud juba 20 aastat
ajast, mil ta loobus sellest nõrku­sest.
Nende aastate jooksul on
80-aastase ameeriklase käest käi­nud
läbi 45.000 tühja veinipudelit.
Igasse pudelisse paneb endine al­kohoolik
sedeli tekstiga j oomise
kahjulikkusest, pitseerib •pudeli
'hoolikalt.Ja heidab siis mOTre.-' .,
niliste j õudude; üle".
• •Neljapäeval, 22. nov. kirjutas
N. Liidu punaarinee ajaleht
„Krasjana Zvezda", et diktaator
Änastasio Somoza kukutamine
• • oli teetähiÄs LadinarÄmeerika
vahastamlsel. : ^: '
vahel.
Juhtkirjas süüdistati Ä-d
ja Hiinat, kes kasutavad miljo­nite
inimeste abistamist Kam-bodzhas
kui moodust jälle va­hele
segada yietnami, Laose Ja
•Kambodzha. siseasjusse. • •
I. j a '2. detsembril 1979. Hairt
House, Debates Room, Universi-ty
o f Toronto.
9.00 Registra|5sioon.
10.00 „Kanrad Mägi maastiku^
maalijana" —; Olga Berendšan,
Rutgesrs College, Statte University
of New Jersey, USA. DiäposituiV'
programm.
II. 15 „E€sti tansitiikögud ja
koguo ad paguluses" Itoa An-yas,
kuraator. Eesti Kurijstide
Keskus.
12.00 Lõuna, Arbor Room.
13.30 „The Michigaai Aria-ain —
a müseum on wheels" — John
J. Hohmann, Director, .Detroit,
USA, Diapositüvide programm.
,ySee for youirseLf!" Towards
your Cultural Autonomy. Peeter
Sepp. „Arts in Ontario" — Nancy
Hushion, Ontario Arts Cmmcil-
15a5 bpemng of iiae^^^^W^
Graphics Exhibit, by James
Purdie, Globe and Maü art critic
16.15 „Eduard Würallt, Estonain
etcher-engraver: Technique and
Vision of some of his works" —
prof. dr. Alefesis Rainnit, Yiale
University.
17.30 Muusikamum. Vein ja
juust.
„Cantus Pirmus" — Muusikaline
luulepõimik Ailefcsis Rannifi luu­letustest
pühendatud Eduard
Würatile Lydia Vohu, Tiina
Kilk, Sarah Krz. õhtusöcik Kree­ka
restoranis.
Pühapäeval. 2. detsembril! •
9.30 Hart HJouse.Ghapel. Medi­tatsioon
— Udo Petersoo.
10.00 Laudkonnä-vestlus.
„Eesti kunst tuleviku perspek-
— Oss Timmas.
ter Sepp. Olga Beradsm, Eda
Sepp, Oss Timraias.
,,Eesti muuseuni tulevikii persp
pekitüvis" .— Johannes Pahipil,
E K K Usalduskogu esimees.
„Laitvian Cultural; Centre"
Valdis Liepins, president.
11.15 „Pundraising sieminiar" —
John J . Hohmann, Detroit.
)12.30 Brunoh at Hotel Toronto.
14.30 WIIRALT-^SÜMPOOSION.
. „Kunst ja kunstnikud Würalti
loomingus" — Olga Berendsen,
USA. Diapositiivid.
,,Graphic Techniques of Edu­ard
Würalt" — Rutt Tulving.
, JMüaord Wiiralti lck)ming
tis ja väljaspool kodumaad" ~
' Ram Rebas hielilindilt. Diapositii­vid:
„Virve" joonistused, „Põrgu"
saamislugu.
„Mälestuskilde IBduard Würal-itist"
— Ilse Leötaru,! USA.
Eduard Wikalti seminar.
Sissejuhatus. Probleenude in­venteerimine.
Diskussioce.
Esmajärgulised tükpiiu-MÖöbll. kavandajad Ja valmlstajaci
OTSE VABRIKUST' ' :25 L E ' P A G E COURT;,
Telefon 636-9811
Kanada postiteenijate ametiühin­gu
juht Jean-Claude. Parrot saade­ti
möödunud neljapäeval vanglas­se
kui Ontario apellatsioonikohus
ta edasikaebuse üksmeelselt tagasi
lükkas jä alama astme otsuse kin­nitas,
mille kohaselt Parrot mõis­teti
föderaalparlamendi otsuse ig­noreerimise
pärast kolmeks 'kuuks
vangi. Föderaalparlament tegi tea­tavaks
otsuse streikivate postitöö-liste
tööle saatmiseks kuid Parroti
nõuande ja korralduste kohaselt
loobusid töölised tööle minekust.
Parroti advokaat kaebab edasi Ka­nada
tJlemkohtule ja loodab, et
Parrot kuni protsessini kautsjoni
vastu vanglast" vabastatakse.
,,Hävinemisprotsess kunstipä­randi
vaenlane'. "
„Küidas • defineerida \ folkloori-list
matei^jalli". Moderaator' Pee-
Eduard Würalti graafika ülevaa­te
näitus toimub laupfäeval, 1.'
dets. Hart House Debate ruumis.
Näituse avajaks on Toronto päeva­lehe
„Globe and M a i l " kunstikrii­tik
James Purdie. Näitusel on esi-!
tatud ligi 40 graafilist tööd mit­mest
tema loomingu perioodist,'
mis annavad küllalki täieliku ja
huvitava ülevaate. Teise osa näi­tusest
moodustab kirjandus, nais
käsitleb Würaltit ja tema loomin­gut
mitmes keeles. Eriosa on graa­fika
reprodukftsioomdest ja trükis-.
e> Laupäeval, 1. .dets.| Eesti Majas
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
koosviibimine Eesti Vabadussõja
alguse 61. aastapäeva tähistaml°
seks.
® Laupäeval, ^ 1. ja pühapäeval, %
dets. Hart Hoüse'is Würalti festl^
vai Eesti Kunstide Keskuse kor»
raliiusel.
® Pühapäeval, 2. dets. kell lg
päeval Eesti Majas Eesti Abista^
miskomitee loterii-jõulumüük.
(©Pühapäeval, 2. dets. kell 5 p-L
Lawrence Park Collegiate ruumis
Eesti Teater Kanadas teatrieten­dusel
Lembit Laane ,,Sündinudl
vabaks".
® Pühapäevale 2, dets. kell 12—6
õ. Eesti Maja väikeses saalis Ella
Jostmani kudumistööde, Dagmaif
Pinti ja Armilde Pihla käsitööde
näitus-müük.
^Pühapäeval, 2. dets. kell 12—S
õ. Eesti Maja fuajees Vello Hube-li
S. M. V. visioonid —nägemus­likud
maalid.
® Pühapäeval, 2. dets. kelS 3 p.L
Tartu CoUege'is Tartu Ülikooli 60.
a. juubel.
©Pühapäeval, 2. dets. kell 4 p.1,
Peetri kirikus Musica Divina ja
Musiea Viva kWs^rt Leniblt
Avessoni juhatusel, .
® Pühapäeval, 2. dets. kell 6 0.
Toronto Eesti Baptisti kirikus
juubeliaasta muusikaõhtud S.