Vaba eestlane , June 6, 1978

              lk 4 6. luimü ~ te 6, 1978 Nt. 42
Andres Küng, Mis toimub
Soomes? .Välls-Eesti ' E M P
310 Ifc,:
Andres 'Kaingi viljakus poliiti­liste
teoste idrji!itpo[iise|J;on täJie-iepaijajvEärne;
L a i ä l ^ ^ kch
alumaa^ aga fca <tfeisifcö m^ade pö-l
i i t i f e olukorra ja elu üle
arÄüd teose .teise järel. Neis
kirjeldab ta väga iterava analüüsi
võimega sündmusi, olukordi ja
põhjusi, miks eelmissd just sel­liselt
tei^unesid.
Soome poliitiline olukord on
praegu Isogu maäslmas huviga jäl-gitar>
r. Väikse riigi naaJbriks ole­mine
ekspansiooni tendentsiga
suurriigi kõrval, poliitiline öõnes-tustegevus
sis©niise ,/vabQtäM
ku'''mood"use abil 'Soome omia
hõlma langetaimisdks, on foonud
ohikorra, tois Soome osava köie»
tantsijana on suuifcnud oana Iser
seisvuse säilitada, ehikki viimajse^
šäiaipi^sendilisfuses on anvuikal
kahtlejaid. Kuid soomlased tbea^
vad s ü ^ väga hääti,, et antud
juhtumil on targem leppida pooie
munaga toi (tühja (koorega.
märikide poole
mes, leides, et ^rahuliku toooselu
mudeli" kohaselt ei soovi N. JLilt;
anastada ega sovjötišeerida Soo­met,
vaid lepib Soome iseseisvuse
ja ^ Ä ühiskond­liku
^ o Ä g a . .•
Selle klõrval üritab N. l i i t plb^
kaimisi „oma maaBmarevölutsioo-ni
niu^ i r v Soome rilk^
liku iseseisvuse jaideniokraia/tliku
ühiskondliku (korra hävitamist, ,
piirates/Soome eneseanääramise JOöksis^ 110^^ m ; W^^JOOKSUS uue
õigust j a sidudes; ScK>met N. X i i . noorte maaümardcordi ajaga 13,52.
Philade^hias JW/ÄÖID taimaalane
Dave H i l l i n i i l i ajaga 3.58,6. Iirlane
John Treäcy jooksis uue Iiri rekor­di
10000 m ajaga 27.55,2. Re
Nehemiah, kes on sündinud 1959
Kingstonis, Jamaikal peetud
võistlusel jooksis kuubalane S.
Leonard 100 m ajaga 10,1S, teine
oli iamaikalane D. Quarrie 10,26.
400 m tõkkejooksus OÜ parim E.
Moses 48.62, 1500 m distantsil tan-saanlaneF.
Bayi 3.38,44;
Enne Küngi raamatu kaudu
Soome olukorraga (tutvumist
olefes vajaliik lugeda Väino Linna
triloogiat ,iSM Põhjatähe all", et
Soome ühisikondllkust ifcujunemi-ssst
(kogu selle dualistlike konf­liktidega
a,ru saada. iKüng on se­da
itägapõhja ainult riivamisi
puudutanud, kuid soomlaste va-saii;
p5!olsii!geisku-ümm
kai ajaloolisel taustal, kuiM^ j u ^
Soomes olid sotsiaaldemokraia-did
kord arvuikamad protsentu­aalselt
maailmas, (kaugel einne
iseseisvumist. Teisel poolel par
remipoölsus, mille fferaagilisemad
konfliktid toimusid Soome vaiba-dussiõoa,
hiiiüd kodusõjaiks nime-taiWa
veriseis võtlusis, Soome
elanikkoimia 'poliitilise dualisimi
lõpetas "alles vümane jätkusõda
ja iseseisvuse
A. K M g ajialüüsib j,soome9ta-miše''
mõistet ja. j a ^ b Nõuikogu-de
Lüdu huvid oma Soome^polii-tikas
1^ teiab, et „so9anestumine*' on
õnnetu lööksõna, ifeuiia see levi­tab
Soome ikohta negatiivset eftte-kujutustt.
Sellele autori seisuko­hale
Oli siisiki vastuvaitlusi, küni
selle mõiste kirjeldab tõelist olu-välksed
'riigi
õma suure ja agressüvse naabr
kõrval oh õnnestunud iseseisvuse
säilitamine ja riigi rrmjaindt^liku
olukorra ikullaltiki edukas. arend:
• mine.
Ä KüngvasitlebN. Liidu ees­märke
ja vahencteid nende ees-duga
nü poliitEiselt kui ka ma-iaÄslikult.
Neüe (kahele põhitees ^^^stes tulemustest: mgeerlane
maleamndabMKüng toraama.|C^^^ Ehizuelen on hüpanud
tu j a feäsitäb kõike aspetete M i l - p u g u s t 8.08 ja kolmikut 16.32. Lar-laltki
põhjalikult, arvestades ta. ryJess^^
ühikest Soome ,^sisuga'* tutmi-p-^S. Rod Ewaaiko:^^^^v^^^^ oda
mise aega: viimasesse (peab siisiki Seattle 83.34 ja Sam Strickland
sisse elama (imna pealisi^^ jooksis West-älgimisel
vaevalt seda läbinisti woodis 400 m tõkMd 49.3, Raiidy
unnetataikse. Ta alustab SöocmeWm^^ hüppas kaugust 7.99.
välispoliitikast, mis on onia ise- Ameeriklane Fraifik Estes hüppas
oomult nöutraaine, järgnevad Mexico^^^C^^ teivast 5:34 ja Carl
välisücaubandus, parteipolikikg, ja Williams kaugust 8.02. Sotshis hüp^
nende eelmiste kujuirtdaimisel va- pas ID-aastane venelane Aleksandr
elikuks osutunud isetssnsuur. Ta Dolgov teivast 5.40.
toob airvüika rea näiteid juhtu- *
meist, kus ajäkirjHinduseyabadus^ Kett^eite maailmarekordiinees
peab fcomproriiiä^i tegessm „hea-JMac Wilkins heitis San Jose võist-naaberiike"
v a i j a d i i s t e ^ ^ W 70.49. Tulemus on ainult 38
, . Ism vähem tema nimel olevast
Kting ^ t a b oma k o » t e t maaiimärekordist, mis tehti samas
presiden^ P a a s t o i ^ ^ kohas peetud võistlustel kahe aas
tud mglise aijaloolase^^ M
ütlusega, et ,,realiteetide tunnus­tamine
on tarkade a l g u s j a n i ­metab
siis need realiteedid: naa- j
bermaad, N. Liidu straiteegilisisd
huyid 'Soomes ja et Soome on
vaid väikeriiik suure N . Lüdu kõr­val.
Ta leiab, et aaitud tingintus-tes
on Soome riigijuhid püüdnud
ta eest. Clancy Edwärds jooksis 100
m 10,18 ja 200 m 20^03. Phil Olsen
Ivisfeas oda 81.79.
Lääne-Šaiksamaal peetud rahvus
vahelistel kergejõustikuvõistluste
heitis K.-H. Riehm vasarat 79.12
Tulemus on ainult 18 sm võrr;
pälvida NU T . LT u- jd u ru••gi a^uTM. ^ i- dj e u s a1l -1L n õ„r gem W1 . Sj -e hLm idÖt ile ik uulutvra st
dust, o^'hj^v^^e-^r damatL a Tli.i. ga pa1l.j u põ maailmarekoixiist Samal voistlu-hilisest
demokraatikast ja rah­vuslikest
väärtusist. .
Paasikivi ajastust .peale on kor­duvalt
kinnitaitud, et N. Liidu
Soome suunas põhineb
sõjalis-strajteegilistel teguritel,
kuigi ükski riigimees pole avalik­kuses
lähemalt iseloomustanud,
mida N. Liidu julgeoleku vajgjdu-sed
erinevais olukordades õieti
tähendavad. Kuigi N. Liidu sõja-ftaotlused
on
sel tshehh H. Fibingerova tõukas
naisite Võistlusel kuuli 21.60
Potsdamis peetud võistlusel saa
vutas ida-safeslane B.PoUak viie­võistluses
4638 punkti, mis on
uueks Ida-Saksainaa rekordiks.
Pollaki üksiktulemused olid: 100 m
tõkkeid 13,4, 800 m 2.17,4, kuulitõu­ge
lp.85, korgmshüpe 1.68 ja fcau-
6.25.
Tasnkendis peetud N. Liidna laua­tennise
karikavõistluste teoohitur-niiril
saavutas kaheteistkümiie
meeskonna hulgas esikoha „Ka-levi"
nelik kuhu kuulusid Rein
Lindmäe, Jaan Härms, Elmo K i -
vits jä Erkki Voo. Sellele järgnes
teine turniir Leningradis, kus Rein
Lindlhäe oli meeste üksikmängus
kolmas ja tartlanna Evi Urm nais­est
esimene.
Peatselt sellele toünus Riias im.
Balti mätsih, 'kus Eesti lauatennise-dopndis
võitis esimese koha, teir
s6ks jäi; Leedu ja koktiandaks Läti
meeskond. Meestest oli esimene
Rein Lindmäe, naistest Evi Urm
«jlmas.
Tallinnas toimusid rahvusvaheli­sed
vibulaskevõistlused ,,Kevadi-sed
nooled'S kus osa võtsid M las­kurit
kümnest riigist. Eesti vibu-sportlased
esinesid kõige eduka­malt
30 meetri laskmises, kus Rein
Mikson oli 348 silmaga meeste
võistluses parim, koolinoor Kersti
Veer naiste hulgas 340-ga teine.
Mõlemad tulemused on Eesti re­kordid.
Harjutuses FITA-1 olid
eestlastest parimad Helja Tigane
1206 punkti ja Ants Tohveri 1236,
jäädes sellega, siiski vastavalt 16.
ja I L kohale.
Viimased Võistluspäevad tõid
veel kaks uut rekordi, Eve Suits
2x70 m 592 süma ja Rein Mikson
2x30 m 688 süma. FITA-2 harjutu­sel
oli E.JSiiits eestlasest parima­na
12. kohal. Esikoha saavutas en­dine
maailmameister Z. Rustamo-
"va.- ^
praegu globaalsed, peab Soome,
valitsus endiselt arvutama ; . N . j J ^ ^fm^©ma. feodusQJa, valie-
Lüdu huve.
ar
Aüito!bi suurt; lugemust sel alal
näitavad 30 lehelküilge allikmater­jali,
mis on taganud paljude sei­sukohtade^
arvestamist. 'Eüng
on Võtnud omakis . päraist sõda
Soome vabadussõja nimetusena
kodusõda^ luues sellega ömaipärar
še olulkorra j a [küsimuse, miks
pidi Soome Tartus N. Luduga ra-^
kordade lõpeitamiseiks?
iKuna meile on Soome ©aatus
väga lähedane, sest see on viima­ne
iSioome-^u^ rahvas, kes on säi­litanud
iseseisvuse, siis toob Kiin-gi
teos selle visa rahva pölütüise
elu j a laikkamatu võitluse meie
•teadvusse, nagu tegid seda roh­ked
sSjaimemuaarid viimastest
sõdadest.
HANNESOJA
Heas vormis on tänavu 20-aasta-ne
tallinlanna Helja Tigane, kes
parandas aprilli lõpul järjekord­selt
Eesti rekorditabelit. Harjutu­ses
FITÄ-1 kogus .ta 1251 silma,
ületades 15 sumaga tema nimel ol­nud
endist rekordi, mille ta tegi
Frunzes. Harjutuses FITA-2 aga
ületas ta senise Endla Lipre-Vel-lendi
nimel olnud Eesti rdfcordit
60 silmaga. Selle tippsaavutusega
— 2049 silma, oli Helja Tigane N.
Liidus peetud võistlusel neljas ja
täitis seEega ka suurmeistri normi.
Perekondlikke asju ajab ta siis­ki
kuuldavalt, muidu poleks ma te-
, da kunagi. avastanud. Räästa all
seinapaneelist välja-langenud oks'
oli jätnud vähem kui kolm-vee-rand-
tollise augu, mille ääred hool­sal
uurimisel näitasid, et auku lä-vbistab
miaagi liiMus; See pidi ole­ma
ühenduses selle imepeenikese
kigina^äginaga, mis kostis panee-
Pärast seda km Ä a - J ü r i draa­konile
ehk lendavale maole lõpu
tegi, paneme meie kõik lendavad
loomad ühte patta ja nimetame
Koid nahk-hiirtöks.Simia lähevad
1,5 meetri tiibade siru-ulatusega
lend-koerad, verd imevad vampii­rid,
tõelised nahk-hiired ja tibatil­lukesed
putufctoidulised lendlased
"ühist on neü t%)oolest nii palju,
et nad kuuluvad hiigelsuurde kä-sitiivaliste
sugukonda — nende esi­jalal
(käed) on arenenud volditava
nahaga tiibadeks.
I p m sõbrad osutusid
teks, keda sai vaadelda pimeduse
tulekul peamiselt väljalennu ajal.
Nahk-hiirte lend erineb limiu len­nust
nii märgatavalt, et* eksituse
võijnalust pole. Linnud on enamas­ti
siis juba öökorteris, kui nahk-jahile
lendavad. Erandiks
on KaKuli^ed — öökullid, kuid ne-on
omakorda nahkhiirte jahü.
öö-lendlastel on kaks suurepä­rast
omadust. Esiteks — nad on
ja teevad suure
hoolega seda tööd, mida inimesed
isegi mitte mürkidega tehtud ei
saa. Teiseks toodavad nad guaanot,
väärtuslikku sõnnikut. Mitchell La^
kes Texases kogutakse igal aastal
4500 naela seda kallist kraami $500
väärtuses. Selle viimase omaduse
pärast pidin ma oma käsi-tiivaUs-tele
all-üürnikelelües ütlema. Va­nem
mees juba, hakkan ma siis'
igal aastal metsamaja seinapanee­li
maha võtma selle guaano pärast
Varusin momendi, millal kogu pe­rekond
oli jahile lennanud ja sul­gesin
oksaaugii. Hommiku koidul
olid nad veel üsna hädas, 'lendlesid
räästa all ja püüdsid kmdlaks teha
— kes on nende augu ära vünud.
öp-lendlased ei ela minu juures,
kuid mina elan endiselt nende ja­himaal
ja nad söövad nei<J putu­kaid,
kes muidu sööksid mind. Nad
leimult ja pimesi.
öö-lendlaste siunad on naha all ja
nägemine" toimub radari-taolise
kaja-seadeldise äbü. Lendav hm
saadab välja mltte-^kuuldävaid ult-raheli-
piiksatusi ja võtab vastu
esemetelt tagasi-põrkavat kaja.
Mehhanism on nii täpne, et pimesi
lendav loom ei põrka ühegi eseme
vastu ning suudab stabäda lenda­vaid
putukaid.
. öö-lendiase „piip-piip-piip" kõlab
kuuldamatult 25 korda sekundis —
avamaastikul ja kuni 50 korda se­kundis,
kui ta opereerib metša-maastikuL
Kuidas ta teab, kui ta
ei näe — kas ta oh metsas või
lagedal? Miiie võta kinni! Käsitii-valiste,
eriti väiksemate iükidej
elus oh veel palju teadusele avas­tamata
— muuseas ka nende armu­ellu
ja sotsiaal-suhete alal. Paljudel
neist on suured magamiskolohiid,
kus käiakse päeviti puhkamas ja
kus magatakse ka talveund.
Pime radari-operaator on kogu
talve rippunud pea alas-pidi koopa
kaevanduse või küüni laes, mähi­tud
nahkse tiiva pehmesse pone
hosse. Lumi on sulanud, veed on
lahti ja päike suurendab oma kaa­re
kõrgust. Linnu-parved tulevad
lõunast, hajuvad siin kodumetsa-d^
se või sõuavad edasi
Parv järgneb teisele, tuhanded
veelinnud Võimsates rivides. Jär­ved
ja lahed helisevad öö-puhku-söle
asunud luikede ja -
trompetitest.
Pungad paisuvad ja pakatavad
kuuldavalt. Kas see on praksumi-ne,
kahin, sosin või koguni helin?
Keegi pole osanud sellele helile an­da
tabavat ja iseloomulikku nime,
kiiigi tuhanded looduse-sõbrad ja
kunsitnikud, hiuletajad ning helt-on
kuulnud Ja -kuulevad ka
ÖÖLENDLANE —
LITTLE BROWN BAT \
MYOTIS LUCIFUGÜS :
Väike putuk-^toidultne ime-
,taja käsi-tüvaliste sugukoima
nahk-^hüreliste perekonnast,
Luitunud pruuni pehme kar­vaga,
alt heledam. Kuni 8 cm
pikk, esimene tiivaliigend 4
om. Isa- ja ema-loom välis^t
sariiased. Hääl kõrge piiksu­mine,
osaliselt mitte-kuuldav.
" Elab vete ääres, metsala-gendikel,
küünides, koobastes,
kaevandustes, kust lendab toi-du-
otsingul kuni 50 km kaugu­sele.
Tugeva kodu-ieidmise
instinktiga— kuni 200 km.
Arvatakse päaritavat sügi­sel.
Sünnitab mais-juunis 2-4
poega 11/2 grammi
müügil
Dme Ivandi — Pairgi
Kuldne tammetõni Näiaendid ^
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaklsiss
Kavimtaimed, 25@ retsept
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under —
H. MichÄs - SkaotM
H.Michelson~ Noorsootöö radadd
H. BSicheison>^ E ^ t i radadelt
Eduard Krants — Liimelütlased (luislatuskf^)
Laaman » Mis need sipelgad
(luuletuskpgu)
250
5.-.
im
4.30
15
3S
Paul Laan —
Karin Saarsen — Lohengrlnl lalkomind
H e r l ^ Salu ~ Utoopia ja intn^
Triinu" üksüouimbreid
A. Subja kadunud liodud — mSlestusiB^
Ä. Kubja - Mälestusi kodnsaai«Ät
A. Kubja — Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora — SoomepoisiS
426^.-1-64%. fotosid
teho Lumiste --Alamuse Andres
liiie jutustus kirjanik Oskar
L. Lumiste - r Atlandi ä&ns^ /
k Lumiste — Sillad Miias
A. Vomm — Ristsõnad I
Ä. Vomm — Ristsõnad H
A. Vomm--^ Ristsõnad IH
A. Vomm SIistsõnad iV
Amts Vomm — Minu Wng (luuletuskcgiS)
l/Eerme-^ Surnud laevad ja davad <
5.-
K. Eerme - Päevata päevad Ja ööta ööd 0
S. Ekbaum — AJatar (luuletuskogu)
Aarand Roos^ Jumalaga, Ei^rs Ja EirzuniM
J. Piitka Rajnsõlmed
A. ^ b i n ~ Vasm Ja muld
Urve Kanikäs — Kodakondur (luuletuskogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletw^iogu)
H. (>|a — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes?
E.. Sanden —. Mitme jaäo Jä nimega
RÄÄMATUIB LASfELE:
Kalevipoeg — õppe- Ja tööraamat lasftele
V>peta mind lugema I — (^»p«> j ^ tööraamat
e^ooliealištele lastel© värvitrükis)
õpeta mind lugema II - õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eest! keele Marjtttnsti& I
m
IM ,
530
2.50
2.2S
255
20.-
1.50
v i ­is
#
20
5.-
1.5
12.50
40
20
25
25
50
m
40
255
muusikat tasub kuulaita ja kuula­ma
õppida, 'kui meie kõrv praegu
ei Võta. See on kevad-romantika.
Aga putukad — teie hoidke alt! —
väike nahk-hiir lendab f
Imetab 3 nädalat kuni pojad
lennuvõimestuvad, Suguküp^
sus isaloomal 14 kuud, emal
10 kuud. Elab kuni 10 aastat
vanaks.
Kasulik putukate hävitajana -
ja guaano produtseerijana
kohtades, kus esineb massili-
• selt.. •
üks laulusalm ütleb, et heerinr
gat peeti vanasti kassi eest. Rasva­tihast
(Black-capped Chi0kadee —
Panis atricapülus) võib pidada
koera eest. Kui maja lähedal on
lindude söodalaud, siis ei saa keel­gi
majale läheneda ilma et tihane
sellest teataks.- , ,Tii-itü, tii-tii-tii''
on tihase signaal.. Juba vanast
peale on eestlased tüiast metsa-varvuriks
pidanud. Tema laulu ja
vidina tekst eesti rahvaluules kõ­lab:
„Siit— siit — süt metsast ei
poega m • grammi kaaluga. tohi pirrutikkugi võtta.''
fii — tii —i tihane koduneb kii­resti.
Trikkide õppimise poolest on
ta vööt-oravale paras vastas-num-ber.
Ta võtab šüivkasid peo pealt
jä isegi huulte vahelt. Aga ta jääb
kõrge moraaliga ja väga delikaat-
. seks linnuks. Kui keegi kolmas fo­tokaameraga
oh valvamas, süs
Jääb sul tihase musi saamata. Ta
" teab, et neid' asju aetakse nelja
silma all.
tulevikus seda häält. Esimesed pu- j Kui ma talvel lähen Kotkajarve-tukad
ihnuvad koorepragudest, le- le' ja kõik rasvapuud ning auto-heprahist
ja; nukkudest, Neüe on j maatsalved on söödud tühjaks, siis
vaja järelvaatajat ja kor- lendab esimene ümuv tihane mul
natakse mujale seda lahti kangu­tama.
Nii nad käivad üksteise jär­gi
ja vahest on mõni poolsada
neist kannatlikult ootamas Õun­puul
oma järjekorda. Varblased —
peamised külalised mu linnäkodu
söödalaual — oh aga täied linna­mehed.
Istuvad nagu saksad resto­ranis
ja pistavad kõik üheskoos.
üksikult toidule lendamist har­rastabad
ka teised iga-päeva-küla-lised:
puukoristaja (Nuthateh —
Sitta carolinensis) ja kogu rähnade
perekond (Woodpeckers — Piei-dae).
Erandina nägin kord metsas
paljutõotavalt ussitanud tüve kal­lal
kahte suurt musta rähna kor­raga
sama puud raiumas. Näis ole­vat
taktikaline rünnak sipelgatele,
sest mõlemad linnud muutsid asu­kohta
peegelpildis ja sünkronisee­ritult.
Selle punase tuttmütsiga
suure linnu lähedalt sugulane
(metsakukk, nõgifcas) jäi mul sõ­jakeerises
maha Haapsalu Parale-pa
metsa.
rapidajat. Sealt tulebki nüüd meie
tilluke radari-mees, lehvitab oma
tiib-mantlit ja õõtsub lennul nagu
kevadet nautiv boheemlane, tõm­bab
poognaid ja kaari. „Piip-piip
:.: pnp-piiH>iip" kõlab öö-lendla-se
signaal nagu soolo puhkevate
pungade sümfoonia saatel. Seda
nina-all ja annab sõnumi: ,,Kus sa
oled olnud? Me kõik oleme nälja­sed
! Kiirusta nüüd ometi!" Ja mu
esunene õiendamine on seemne-a.
Metsalindude toidu-^harjumustes-se
kuulub sööda-lauale lendmine
üks-haavai. Võetakse seeme ja
metsamaja kuulub juba
aastaid ühe suure ku^jurähna terri­tooriumile.
Ta ei väsi seda kordu­valt
kuulutamasit kogu Kotkajärve-,
le. Deklameerimine toimub ena­masti
varahommikuti j a mu töö­ruumi
plekk^korstnal, mis noka-löökidest
paugub nagu sõjatrumm^
Alul tegi sie hinge täis, 'kui kogu
pere üles põrutati nende; trummi­soolodega.
Nüüd oleme harjunud
ja uhked koos rähnaga — nüsugu-seid
võimsaid plärinaid ei saa teha
ühegi teise teadaoleva korstna