Vaba Eestlane, October 19, 1968

              V
hr
ls1
U 2
Kriis Kanada posfikorralduses
Paljud tundemirgid lasevad ole-tada
et Kanada põhikorraldus
ihvardab raske kriis ning kui va-lltsusviim- ud
postlolude ümberoi-ganlveerimlse- ks
drastilisi samme
ette ei võta siis võib lihemas tule-viku- s
tekkida olukord kiu posti-lilklu- s
langeb majandit ahetuse pos-tillikluse
tasemele See on seda
traagilisem Ja möivtmatum et kõik
tsiviliseeritud riield — kaasaarva-tu- d
Kanada — on astunud kõigis
oma eluavaldustes elektronarvu
tite ajajlrku kus kSrjjele arene-nud
tehnoloogia ja viimistletud
organiseerimisoskus peaksid aita-ma
kaasa ka postillikluse efektiiv-susele
ja kiirusele
Kanada post ja postlkorraldus
on juba pikema aja jooksul aval-danud
kalguse tundemirke Ees-kätt
ei olnud postlteenljad rakul
oma palkadega ning on streiklnud
kahel korral oma palganormlde
suurendamiseks Möödunud suvel
tolmunud kirjakandjate ja posti
teenijate streik mis lõppes posti-teenijat- e
palga suurendamisega
andis tugeva tagasilöögi kogu Ka-nada
majanduselule ning kinnitas
fihtlasi et Kanada parlament on
Uinud oma liberaalse seadasanln-re- a
liiga kaugele kui ta andis
riigiteenliatele õiguse streikimi-seks
Postlteenljate meeleolude
J J reie otsustades ei ole nad kau-geltki
rahal viimase palgakõrgen-dusega
ning ähvardavad Jillegl
treiklma hakata kui praeguse
kokkuleppe tähtaeg tnSftdub
Kui Kanada elanikkond lootis
et postlteenljate palkade kftrgen- -
TSHEHHI BILANSS
Kremli tegelased seisid hiljuti
omapärase probleemi ees — kul-das
kohelda Ohe vennasrahva"
juhti saabumisel Moskvasse kes
viimati Ja alles väga hiljuti oli
seal olnud raudus kätega? Mark-sistlikus
etiketiraamatus ei olnud
selle kohta mingisuguseid juhtnöö-re
ja nii otsustasid vastuvõtjad
jiada Jahedaks viisakuse piirides
Juttu on loomulikult Aleksander
Dubcekl hiljutisest külaskäigust
Moskvasse Niipea kui ta Tljushln
lennukil Vnukovo lennuväljal
maandus läks talle vastu grupp
võimumehi Kossõgin ja Breihnev
suudlesid teda külmalt kuld kom-bekohasel
mõlemile põsele ja sõit
läks kohe edasi kinnistes Zil"
Ja MTshalka" limusiinides Ei min-gisuguseid
kõnesid lillede üleand-mist
ega juubeldusi tänavaveerte-l- e
väljakomandeeritud venelaste
poolt Ainult lühike teadaanne va
litsuse häälekandjas Jrvestljas"
Koos sellega algas teine round
Praha ja Moskva vahelistes läbi
rääkimistes pärast Tshehhoslovak-kl- a
okupeerimist punaarmee
poolt See oli varem juba viis kor-da
edasi lükatud kuna asjaosali
sed ei suutnud kokkulepet saa-vutada
päevakorra osas Nüüd on
see tõke lõpuks ometigi eemalda-tud
ja Dubrrk saabus Moskvasse
koos peaminister Oldrich Cernikl
ja Slovakkia kommunistliku partel
juhi Gustav Ilusakiga Nende ees-märgiks
oli venelasi veenda et
olukord Tshehhoslovakkias on
nüüd jälle küllaldasel määral nor-maliseerunud"
ja N Liit võiks ra-huliku
südamega vähemalt osa oma
okupatsloonivägedest maalt välja
tõmmata Moskvas oldi aga selles
suhtes vastupidisel arvamusel ja
samal päeval kui Pubeek kohale
saabus nurisesid vene lehed et
Tshehhoslovakkia tervise taas-tamine"
edenevat liiga aeglaselt
N Liidu huvide seisukohalt oli
see välde muidugi oige Ehkki oku-patsioonist
oli tol momendil juba
seltse nädalat möödunud ei olnud
saavutatud tulemused kaugeltki
sellised nagu tavaliselt sõjalise
okupatsiooniga saavutatakse Kõ-igepealt
oli X Liidu eesmärgiks ku
kutada Praha liberaalid ja asenda-da
need meestega kes viivad rilji
tagasi ifrusktfkku" Kremli
mustri kohasesse kommunismi
Eriliselt soovisid venelased aja-kirjanduse
tsensuuri täielikku
taastamist Ja garantiid et kom
munistid ei jaga kunagi Tolmu mõ
ne teise poliitilise grupiga Tar
vis oli ka väga tugevat põhjendust
miks nad ei saanud teisiti kui va
hele segada TshehhoslovakWa sl
damlsega on pinev olukord esialgu
lahendatud Ja pott hakkab taas
! korralikult liikuma siis pidi ta
täielikult pettuma Tegelik elu kin-nitab
et Kanada postlkorraldus
lonkab endiselt ning et kirjad aja-lehed
ja teised postisaadetised
jõuavad kitte suure hilinemisega
Postlteenljate ringkondadest mär-gitakse
et aeglane post on tingi-tud
personali vähesusest ruumide
kitsikusest Ja tehniliste sissesea-dete
puudulikkusest
Kanada uus postiminister Eric
Kierans on teinud plaane Kanada
postikorralduse parandamiseks
kuid meile tundub et postlminist-r- i
katad on peamiselt mõeldud
posti tasuvuse ja mitte postilliklu-se
kiirendamise ja moderniseeri-mise
huvides Minister on mitmel
puhul märkinud et ta kavatseb
puudujääke postiministeeriumis
vähendada milleks postikulude
määrasid tunduvalt tõstetakse ja
laupäevane posti laialikandmine
kaotatakse Minister Kieransl ka-vad
on saanud õigustatult terava
kriitika osaliseks kuna selliste ka-vade
rakendamine tähendaks pos-ti
kallinemist kuid sealjuures tun-duvalt
halvemat ja aeglasemat
postlkorraldast
Meie arvates peaks Kanada pos-timinlsteeri- um
leidma kiiremas
korras võimalusi ja vahended pos-tillikluse
kiirendamiseks ja ajako-hastamiseks
Sealjuures ei tuleks
arvestada niivõrd postlmlnlstee-rium-i
tuludega kui postillikluse
efektiivsusega mis on Ohe moodsa
Ja tsiviliseeritud riigi tähtsamaks
alustalaks
teasjadesse — embkumb kas nad
kutsuti sinna Praha kommunist
like Juhtide palvel või oli olukord
tõesti ka tshehhide endi kinnitu
sel selline et kontrrevolutsiooni- -
Ilsed jõud ähvardasid võimu üle
võtta
Kui palju on nendest soovidest
tegelikult täitunud? N Uidul on
seni läinud korda vald osalist aja-kirjanduse
tsensuuri maksma pan-na
Palju tõhusam saavutus on
see et N Liit sai nüüd saata
Tshehhoslovakkia territooriumile
oma sõjaväed kuhu need kahtle-mata
jäävad mitmeks aastaks
Praeguste plaanide alusel on näi-teks
ettenähtud 75000 punaarmee-las- t
Tshehhoslovakkia-Läine-Sak-sama- a
piiril See sõjaline Jõud an-nab
Moskvale ka tulevikus tugeva
hääle Tshehhoslovakkia saatuse
otsustamisel Samuti toetab see
praegust liini Ida-Saksama-al
ning
Poolas sundides samal ajal Ru-meeniat
tagasihoidlikkusele ning
pidurdades Lääne-Saksam-aa mõ-ju
sissepääsu Ida-Euroopas-se
elle eest tull aga N Liidul
maksta ka küllaltki kõrget hinda
Kui varem paljud naiivselt arva
sid et N Uit tõotab rahu huvides
siis Tshehhoslovakkia invasioon
jättis vastupidise mulje ja esm
joones kannatas selle libi kommu-nistide
endi rinne rahvusvahelises
ulatuses Selles on nüüd suured
lüngad Ja äsja Budapestis tolmu-nud
58 riigi kommunistliku par- tel nõupidamisel otsustati venelas-te
poolt kaua igatsetud rahvusva-heline
kommunismi konverents
edasi lükata Selles otsuses kajas-tub
selgelt paljude teiste kõmmu
nistlike riikide protest Tshehhos-lovakkia
vägistamise vastu X LII-d- u poolt
Tshehhoslovakkia invasioon vä- hendas kommunistlike parteide
populaarsust ka lääneriikide vali-jaskonn- as mis eriti on märgatav
Prantsusmaal ning Itaalias See
vallastas uusi verbaalseid rünna-kuid
X Liidu vastu läänemaailma
parempoolsetes ringkondades Ja
vihastas nn sõltumatuid riike mil-lised
varem olid vastuvõtlikud X
Liidu propagandale
Lõplikku bilanssi ei ole aga prae-gu
veel võimalik koostada Ehkki
välispidisel vaatlusel tundub nagu
oleksid tshehhid saanud Moskva
läbirääkimisel Kremlilt mõnin-gaid
Järelandmisi tuleb nendesse
suhtuda skeptiliselt Tundub või-malikuna
Ja koguni tõenäolisena
(
et venelased mingivad ootamise
mängu kuni Dubcek annab võimu
J Ole Moskva meelepärasele mehele
_ _-_- _„ r n t-u-l„
Kisguar
kuulekaks täitjaks
VABA EESTLANE laupäeval 10 oktoobril 1965 — Saturday Oct 19 1968
äääääääääääääälVJäääääääääKJäBlvJääH HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHK aHHHHHHHHHHHHHHHHHHHlHUHHHIjpHHBpi
Stokholmt Eesti Algkoolis
muutunud palvus
ühispanka miljonit liiget
Baltisakslased õiendavad arveid Balti riikidega
Eest! ja Läti valitsusi enne Teist maailmasõda süüdistatakse
saksavaenulikkuses
Tuntud baltisaksa ajaloolane prof dr Hans tõstis 21 balti päevadel
diskussiooniobjektiks a 1967 läti-sakslas- te Landesführeri" (või
„Landesleiteri") dr Kroeger'! ümberasustamisest 193940: Jter
aus der alten Järgnenud ägedal s kohati kirglikes sõnavõttudes
seda raamatut lugenute (suurem kuulis olemasolust esmakordselt) eriliselt nukita
omaaegse ja on „Verlag der deutschen
Hochschullehren-Zeitung- " Tübingenis kirjastusel mida Rneo-natsistllkuks- n) Sisuliselt
niiteks autor on väites: tema olnud kes seisnud
ühenduses Berliinis Saksa olevat
otsuseist alles temalt Kroegerilt jne Tundidepikkused sõnavõtud edasiseks
alles teisel et tulla külalistele ning raamatut
Eesti võiks too balti-sakslaste
eriasja käsitlev raamat
mitmeti pakkuda huvi kuna sel-les
põgusalt leiavad käsitlemist
ka Vabariigi asutused
ametisikud kui ka väljaspool
seisvad rahva hoiak Jne
Sakslaste Ja mittesakslastc su-hete
kirjeldamine Baltikumis al-gas
nagu võib arvata 1920 aasta-te
Maareformi väärkäsitlusega:
see olnud vaenulik aktsioon
saksluse vastu baltisakslaste
maad olevat riigistatud sama-hästi
tasuta
Saksavaenulikkus olevat Eestis
ga Lätis tõusnud „au-torltaarset- e" rezhiimide võimule-tulekut
a 2934 Need vaenulikud
tendentsid tõsi küll Eestis vähe-mal
määral kui Lätis olevat au-tori
arvates olnud sak-sa
kultuurautonoomia
samuti
ausnice-ärilist- e ettevõtete vastu
Seoses baltisakslaste ümbe-rasustamise
või kojukutsumise"
teadasaamisega Eestis annab au- tor ühe parun Wrangelilt
1 kuuldud knntrnlltmoto ™vji
E V tolleaegne peaminister
Kaarel Eenpalu (Einbund)
äraviimisest kuul-des
nutma hakanud ning ahasta- des?) hüüdnud: „See on Eesti
lõpp!"
Kuidas tolle Eenpalu nutma-puhkemise- ga ka olla ning
asjaoludel see täpselt
võis toimuda seda raamatust
ci selgu
KUU aga valab dr Kroeger jätku-valt
oma pahameele välja Läti
presidendile K Ulmanisele ning
selle upsakusele" baltisakslaste
vastuvõtul viima-ne
(see on Ulmanis) olevat saks-las- i vastu võtnud mingil trooni-taolise- lt kõrgendatud toolil Istu-des
ning kõrgilt dr Kroegerlle
kui oma riigialamate" lausunud:
Teie püüdsite Lätit sakslastele
ära müüa aga see ei ole teil õn-nestunud"
Erilise rahuloluga märgib
Kroeger samas et ole-vat
langenud oma parema käe"
Ja kõrgestiusaldatud välisminist-ri
Muntersi ohvriks kes olevat
salaja seisnud Moskva teenistu-ses
ning oma kodumaa lõppu ette
valmistanud Aga täielikku sel-gust
ei olevat selles küsimuses
veel saavutatud
Huvitava seigana dr K
raamatust et ühe kriteeriumina
ümberasumiseks on kõne all ol-nud
koguni saksa- - Ja saksapäras-t- e nimedega Isikute
l( isegi vber- -
toimub igal hommikul traditsiooniks
Foto: EPL
jne) alla tal--
mõõduandvaks sakslaste hulka
sugulusse kuuluvuse (rah
vusliku tunnetuse) printsiip
Möödaminevalt mainib dr
Kroeger omas saksa
okupatsiooniaegset Oma-valitsuse
Juhti dr H Mäed ke-da
ta nimetab kui „Uks liige
saksa okupatsioonivõimude val-ve
all teotsenud eesti
olevat nimelt H Himmleri
lühikest külastust 1941 a sügisel
selleks et viimasele
ette kanda: eesti rahvas ei näge-vat
hea seda et saksa
okupatsiooniasutusis nii suurel
baltisakslasi on ametis!
Tollel Mäe demarshil olnud ka
osaliselt tagajärgi: suur balti-sakslasi
olevat Eestist Umber
Pidusöögil endise Läti kaitsemi-nistri
Ja tookordse läti Üksuste
kindrallnspektorl kindral Ban-gersklse- ga
võtab dr Kroeger Mäe
kahjurliku" seisukohavõtu kõne
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
deni kell
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7
Ilmar KUlvet 425-930- 5
Heino Jõe 766-510- 7
Talitur väljaspool töö-aega:
Helmi Llivandi 251-649- 5
VABA EESTIASES
eo taur laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Oks ton ühel veerul
kuulutused tekstis
esiküljel $330
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida
149 Bishop Ave
Ort
Tel 223-OOS- O
53 33
Igal aastal oktoobrikuu kol-mandal
neljapäeval tähistatakse
Juba aastakümneid rahvusvahe-list
ühispankade päeva mis täna-vu
on 17 oktoobril Sel puhul kor-raldatakse
ühispankade
kokkutulekuid esitatakse and-mei- d
saavutuste kohta ja tehakse
üldist selgitustööd ühlspangandu-s- e
liikumise üle
Ühispankade päeva mõtteks on
eriti et tutvustada ühlspangandu-s- e
liikumise ideid põhimõtteid ja
kõigile neile kes veel ei
ole ühispankade liikmed et ühi-selt
jagada soodustusi ja hüvesid
mida ühispangad oma liikmetele
võimaldavad Sellises selgitustöös
on Iga ühispanka kaastegev nii
üksikult omas tegevuspiirkonnas
kui ka koos teistega laiemas ula-tuses
kohalikkude ühispankade
omavaheliste koondiste Ja liitude
juhtival abistaval korraldu-sel
ühispangad ja nende kohali-kud
riiklikud Ja rahvusvahelised
keskasutused on üksteisega ela-vas
ja otseses seoses Nad
ja toetavad üksteist aineli--
von Rimscha ajaloolaste
erakorraliselt ilmunud omaaegse
jor Erhard raamatu baltisakslaste
Ausiug Helinat" mõisteti mitmete
poolt osa ta
„landesführeri" üleolev käsitlusviis toon (raamat ilmunud
leiti et tublisti liialdanud ainsaks baltisakslaseks
vahetus täidesaatvate võimudega" saadik Riias oma valitsuse
kuulnud katkestati
konverentsi päeval vastu mittelugenuile
Eesti
kui
eriti pärast
suunatud
kõrvalda-miseks
sakslaste majan- -
edasi
olevat
baltisakslaste
võis
millistel
delegatsiooni
Ulmanis
selgub
crobleem
vsonid" mannid"
gid" lõpuks siiski ning Bangerskls kinnitab
(või
raamatus
Eesti
Mäe
kasutanud
pilguga
arvul
osa
9- -4
ree--
KUULUTAMINE
ajalehe
$175
Vaba
Box
Marie?
Wlllowdale
tegelaste
tähtsuse
tegevust
ning
täien-davad
peetakse
lugejaile jäänud
Ie kõige tuuralandlikumalt: tema
olevat dr Mäe taolise aktsiooni
üle väga hämmastunud ning dis-tantseeri-vat
end sellest täielikult
Lõpuks naelutab dr Kroeger
kinni kahe teisitimõtleja „asev-likke- "
seisukohti (J Azef 1869—
1918 ohrana teenistuses seisnud
vene provokaator ja atentaatide
korraldaja m s siseminister
Blehve vastu 1904) baltisakslaste
ümberasutamises 1939—40 Kõi
gepealt maailmakuulsa filosoofi
Raiküla krahvi Hermann Key--
serllngl sissekannet päevikusse
ta Shveitsls viibides: baltisaksla-si- l
oleks tulnud oma Isade maale
jääda ning selle saatust jagada
(lk 70) millist arvamust krahv
Keyserling siiski hiljem pärast
saksa kapitulatsiooni 1945 on
muutnud (K suri 1946) Edasi
tuntud (1964 a surnud) luuletaja
Werner Bergengrüni spontaanset
hüüatust: baltisakslaste ümber-asustamist
1939 a sügisel tulevat
õieti nimetada brutaalseks de-portatsiooni-ks"
kuna pea pooled neist kojuasu-nuis- t
olevat sõja vältel surma
saanud teine osa mitmeisse üle-meremaade-sse
välja rännanud
Kuid dr Kroeger õiendab mõ-lemad
teisitimõltlejad ära päris
lihtsalt nimetades neid peast
põrunuiks" ning vaimselt pime-daiks- " kuna neil puudunud pilk
realiteetide nägemiseks
Huvitavad on dr Koegerl eest-lastevastas- ed seisukohavõtud ja
välted käesolevas raamatus veel
selle poolest et see on Järjekord-ne
negatiivse suhtumise väljendu-mine
lääne-saks- a nn uusnatsist-like- "
ringkondade poolt Esma-kordselt
süüdistas omaegne Hit-le- ri führungsstaabi" tõlk ja kõr-gaeam
statSS-ohvitst- aer gasi omaEahjrahkairrdjats pJa)iaer
Nation Europa" anonüümselt
eestlasi Ja lätlasi: need olevat nn
maareformiga" baltisakslasilt
maa riisunud ning vabariikide
ajal ka igati sakslasi rõhunud
ning jaga kiusanud"
Dr Kroegri raamatu puhul ilm-neb
veel selgemalt et meil saksa
neonatslikult" liikumiselt rah-vusliku
(rääkimata riiklikust)
tunnustamise seisukohalt ei ole
oodata midagi head
(EPL)
EESTLASED
selt Ja vaimse!? S
ses ja uiatusukus koestv
sabki ühispanaeazdut ilv
mtuegieev üahliussüanmilleltet cn ra'r '' vane edu olulise) maaral ss on umspanganduse kui U
~-- 0~w liikmetes peituviaÄujua":# m j- - £
tuses oleva vaimse Ja a
Äumaciuraisioonue ais 0 vau Koiucuvoetud h-j- ui Ühenduses on JCud"
ühispangad ja nende lig
Buiaoau seaausie alusel j i vad kõik riikliku Järelvalve
samiuues aga saTaaegt
autonoomse iseseisvuse
Kuna Ja ühendriikide h
da ühispangau moodustan ] osa ühispanganduse li"- -
SiiS esitamp nei " ni '1
helise Kesklüdb pee: avaa-- l
anameia nende maade LLr-- 1 xaae tegevuse -- ahtsanaie e'e: uae xonta möödunud aas- -
KOKKuvoiete põhiai fhis- -i
siu nyoi mitmeid 23 £t noiusem 514159 391 €4 —
512155 61968- 5- kogutud
ve $917515335 - ja seade
datud äriseisud $161156255
Kui eeltoodud Põhja Ard
Ka ühispankade andmeid xl'
ua we eejneva aasta osa
siis võime otse üllatuseta
da et hoiuste laenude reseJ
de Ja koondatud iriseisudü
mad dollarites on viimase
aasta kestel ümmarguselt v5rj
kahekordistunud mis ca
veenvamaks tõendiks ühissi
duse liikumise võimsuse ja
: naruxordse dünaamika k!
Rahvusvaheline ühispankade
kumme tervikuna hõlmab
53000 ühispanka 33 miljoni i
mega
Milles peituvad sellise entl i
mapaistva arengu Ja harukon
dünaamika põhjused ja
Nagu meie ühispanga lii)
üldiselt teada võiksime
kade eeliseid teiste rahaasA
ga võrreldes Järgmisel: fcttj
võtta: a) ühispangad cn !i±a-- J
poolt asutatud ühistegevuse pü
mõtete alusel tegutimd
asutused mis eelkõige e
teenivad nende endi huvis:!
vajadusi panganduse alal V
tegevus on rajatud liikmete
nimlsele mitte kasumi taotlusü
b) Kogemused näitavad e: ü
pangad on suutelised sebivalt i
soodsalt korraldama ema kl
tele hoiustamist kui ka
nude andmist c Lisaks tml
selt kõrgemale hoiuste intressi'
on hoiuste omanikele ühispidu
des võimaldatud veel tasuta eh
kindlustus 2000— dollari ciar
ses vastavalt liikme vanusele
hoiusumma suurusele SaTua c
kõik ühispangast saadud perw
naallaenud laenuvõtjate sum--
või täieliku töövõimetuse JJ£
del terves ulatuses tasuta tz'--
lustatud d) Kuna ühispank ta
lub liikmetele Ja on rtrit et
poolt juhitud rahaasutus ca
gutseb riiklike seaduste ja jare
valve kaitse all si:s kuuluv:
kõik ülejäägid varandusel ?
kapitalid mis tegevuse kestel fc
gunevad ühispangal kui Lte
te omandile
Seistes 15-d- a tegevusaasta 25r--
lävel on Toronto Eesti ün-- '?
olnud tulusaks teeks oma lite
tele ja eesn ühiskonnale T c
silmnähtava' eriti vümaftci &
tatel kaasa cidarud meie sz?
rahvuseniDi mnianduse nW--i
misele Ja selle potentsiaalse =J
hu suurendamisele Chispant01
Pidevalt Ja edukalt edasi F~
nud Loodame et ka need rain--1
karslased kes senini ei oe vk
Uhisoanea hüv ustest osa stf
nud peaUelt meiega liinini
mida enam kasvab lLkmes
ühispangas Ja mida suurenut
muutuvad Hb:kä:£ud seda t'JZ
kindlustame endi ta oma V&
Vnni)i it(Vt tiinfS --fl
konnas ühenduses on Jõw-- A
Eklwi81
„VABA EESTLANE'
on valvel eestUsioaW
üldhuvide test
Kasutage AUTOOSTUDE PUHUL Eesti thispanfa lkttd34
mis on märksa odavam teistest w Samuti on aoodne meie krediidiga osta maJapidaÄi-- -
TeL: 4&SU&ŠA t uluu --liwnvm rrSTl fHI-- L