Vaba eestlane , October 27, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 27. oktoobril i^^^ ~ Tuesday, Octöber 27, 1981 1^. 7S
Euroopa võrkpallimeistrivõistlus-tel
tuli esimeseks N. Liidu mees­kond,
kelle hulgas võistles eestlane
Viljar Loor. Kuu aja pärast toi­muvad
maailma karikavõistlused
Jaapanis. Viljar Loor on 28-aasta-ne
ja tahab N. Liidu esindusmees­konnas
nii kaua vastu pidada kui
jaksab.
Sevastoopolis peeti N. Liidu
meistrivõistlused purjetamises.
„Lendaval hollandlased" tuli N.
Liidu meistriks tallinlane Mihhail
Zhurba. ,jSoHng"-klassis võistelnud
Aare Kööp tuli kolmandaks.
„Täht"-klassis oli kolmas Alar Vol-mer.
„Tornaador jäi Ain Pome­rants
neljandaks, kuna „Finn"-
klassis oli Tõnu Toots kuues.
Kirovis peetud N. Liidu ulatu­sega
klassikalise maadluse turniiril
tuli Ants Orav poolraskekaalus tei­sele
kohale, millega täitis meistri-
• normi- •v:;;\-::'v;.':'
Temopolis peetud N. Liidu vee-mootorispordi
meistrivõistluste II
etapp'peeti Ternopolis. Eesti sport­lased
saavutasid 3 hõbe ja 2
pronksmedalit. 4 x 5 miili distantsil
oli 500 kuupsentimeetrilistel moo-torpaatidel
eestlane kuues; 250-Iis-tel
skuuteritel oli tallinlane Too­mas
Mets teine, tartlane Nikolai
Põwat kuues, Toomas Kolk ühek­sas.
lÕ miili distantsil oli Aldur
Raudva 500 kuupsentimeetrilisel
mootorpaadil viies, glisseril 1000
kuupsentimeetrilisel õnnestus Hans
Vissoril saada hõbemedal. 250-lis-tel
skuuteritel said eestlased kaks
medalit, Toomas Mets oli teine
(89,070) ja Nikolai Põwat kolmas
(85.580).
-Eesti ^naiste 34. maletshempio-naadil
tuli võitjaks Maaja Ranni-^
ku 9,5 punktiga võimalikust 13-st.
Taie järgnesid Kaja Jaaniste 9, T.
Limberg ja H. Kmusiauk 8,5
punktiga.
Novaja Köhhavkas peetud N.
Liidu juunioride esivõistlustel vi­bulaskmises
võitis kuldmedali Tal­linna
Polütehnilise Instituudi üli­õpilane
Kersti Veer, kes saavutas
FITA-2 harjutuses 2480 silma.
' Tbilisis peetud kergejõustiku­võistlustel
võitis Helgi Parts ketta­heite
tulemusega 56.38 ja kuuli­tõuke
16.56, Lea Vahter oli isik­liku
rekordiga'15.76 teine. Meeste
kaugushüppes tuli Aivo Mõttus
kolmandaks isikliku rekordiga
7.51.
Pärnus toimunud võistlustel oli
9,3 km pikkusel jooksudistantsil
võidukas Toomas Turb ajaga
30.10,3, teiseks jäi A. Schmidt aja­ga
30.30,2,
ILMUS
ARVO MÄGI
Stokholmis eesti organisatsioone Ikülastäs pr. Sigrid Koera Kopenhaa-gmst/
kes oi oma abikaasale, saatkonnanõunik August Koern'ile tõ^
husat kaasabi andnud, alates Sesti Vabariigi esindamisest Taanis ning
MJem Eesti Rahvusnõukogu ja Balti Komitee Taani esinduste töös.
Pildil vasakult Balti Arhiivi iuiiataja Kalju Lepik, Sigrid Koern ja
ERM bmroojuhataja Arvo Horm.
STI RAHVA AJARAAMAI
Eesti Päevalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 lk.
Kaas, 20 mustratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaart! Ecsö
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud Vello Kallas.
Raamat sisaldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesH rahva aja*
lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sttndmastegft
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti aja­lugu.
Teps kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sfindmosto
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teel) jareldiutf
oletusi. Eriti sobiv noortele kinketeoseks.
Hind $26— plass $iM saatekoln
MÜÜGIL VABA EESlij\SJB
ikaudirahvas
14. nov. tähistab Toronto ,eesti
püssi & Püstoliklubi oma 15-dat
tegevuse aastapäeva. Selle aja
jooksul on klubi lasketiirus igal
aastal 500^700 laskurit kas võist­lemas
või harjutustel käinud. See
arv näitab kui tarvilik on kogenud
laskesportlaste abi teadmiste^ -ja"
kogemuste edasi andmiseks noore^
matele ja kui väär on ainult pealt­vaatamine
ja vigade leidmine.
Lisaks on meil juba silmapiiril
ESTO-84 ja ka Vaba Olümpia-84.
Klubi juhatus loodab, et kõik
sportlased ja endised relvakandjad
selle organisatsiooni vajadust ja
tähtsust hindavad ning austavad
oma osavõtuga klubi 15-nda aas­tapäeva
tähistamist Eesti Maja
suures saalis. v
Piletid saadaval Abistamiskomi­tee,
äris.. :
luhaiois
Õyncipäev \u
koondust® algused
Rajaleidjate gaidlipkonna bella-keste
ja gaidide koondused Peetri
kiriku ruumides algasid laupäeval,
17. oktoobril. Lembitu Maleva
noolepoisid, skaudid ja yendurid
poolesajalises vahvuses tegutsesid
samal ajal Kanada skautide õuna-päeval.
õunapäeva peakorteriks on
"St. Monica kirik Broadway ave­nüül,
kus liiklus on rahulikum kui
Peetri kiriku juures.
Õunapäevaks on kogu Suur-To-rontö
kaardi järgi jaotatud skaut-üksuste
vahel. Lembitu poisid ope­reerivad
Mount Pleasanti ja Tonge
vahelises ruudus. Päev ei ole tege­likult
mitte õunte müümiseks, vaid
toetuste kogumiseks skautlusele,
kusjuures õun antakse tänumär-
^olaleidjad ja Lembitu Kotkajärvel
Nädalalõpu! 17./18. oktoobril toimusid Kotkajärvel kalie noorte-üksuse
vanemate ja vanade skautide talgupäevad 20 osavõ^aga. Kum-^
magi üksuse pere tegutses omaette, kuid toidulauas istuti koos. Töö.
kavas olid sfügisesed korrastustööd ja Lembitu lelledel köögi^kohviku-söögirõdu
katus. Rajaleidjate tööjubatajaks oli EgbertRunge, Lembitu
tööperemeesteks Harold Kivi ja Asko Kütti. Lembitu tõi toidu, pere­naisteks
olid Tiia ja Ingrid Kütt
Suuremate ja tervet nädalalõp- vanaskautide pere hoole all. See on
pu haaravate tööde teostamine va- tegelikult Kotkajärve süda, -kus
batahtliku tööjõuga ja talgute kor- asuvad peaaegu kõik -kontrolbane-ras
— mis aastate eest oli popu- lid, pumbad, boilerid, elektri^ ja
laame — hakkab eestlaste harju- gaasipliidid, kütte-, külmutus- ja
mustest vähehaaval kaduma. Tal- jahutusseadmed, mille korrashoid
gukohustust, kus seda veel raken- nõuab professionaalset kätt. Kaks
datakse, tasutakse järjest enam ra- korda aastas — kevadel ja sügisel
haga. Selle moodusega saab töö —• kontrollitakse kõik seadmed üle
muidugi tehtud, kuid saamata jää- ja pannakse korda,
vad'ühistöö moraalsed kasud. Suurtööks talgutel oli hoonete-nr
, ji ^A- "u- kompeksi uue katus. Kõik hädali-
Talgud.-- fuusdme t^^ kohad kaeti uute asfalt-
• SBhi eest, uhme toidulaud ja tal- sij^dlitega. Töö tuleb lõpetamisele
gulobud - on uks soome-ugn- j^^^^^^j ^^^^-^^ j^öögis asendati
laste rahvuslik panmus, mis on põrandat. Lembitu külas ehi-rohkem
vaart km too, mida seal- lelletarede uste ko-juures
tehakse. j^^j^ kaitsekatused ja peretare rõ-
Kotkajärve köögi-kohviku ehi- ^ule katus. Muudatused nõudsid
tuste kompleks on Lembitu lellede j^a välisvalgustuse ümberseädmist.
Lõpuks seati talvekorda kõi^
LUGEGE
Joban'Pitta
RAJUSOLMED
KofaeselKt parast Eesü VabadossCfda kirjatatad mSlestosraamai
»värsketeV damastega Eesti vaba<faise eest Tõltieiii^
1914-1919. Raamat Smos 1972. a. admiral J. Pitka IM. sflotnl-aastaka.
237 lk. — Hind $8.80 phiss 59 centl saatekohi
K i N K I GE
oma võdrrahvnsest sõpradele Eestt võHlose tatmtan&iseks
ingliskeebie
Evald Uustalu
FREEDOM ONLY
Hind $7.99 pluss 59 e saatekohi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
giks. õunapäeva tulu, millest va- spögirõdu mööbel ja hundulaag-rem
osa läks skautide peakorterile, " telgiporandad.
laekub nüüd täielikult üksustele Rajaleidjate hoole all on hella-
— laekunud summa jagatakse osa- kestelaagri ehitused —- pesuruum
lenud poiste arvule vastavalt. PöiV ja väliskäimla. Mõlemate katused
sid saavad töö eest selle lõpul küp- vajasid parandamist ja seinad kreo-siseid
ja tulist kiaod. , sootimist. Samuti on nende korral-õunapäev
operatsioonil tegutse- dada juhtide laagriyäljak ja endast-sid
juhid Ingrid Kivi, Tormi Jõ- mõistetavalt Rajaleidjate oma tare.
geda, Robert Vessmann, Mihkel Laupäeval oli karge ja kuiv sü-
Sadul, Peeter Jeeger ja Ants Evard gisilm, nagu loodud talguteks.. Pii-
Vello Sootsi üldjuhtimisel. hapäeva hommikul tuli kaks tundi
Skäutüksüs Lembitu Maleva vihma, mis pesi maha viimased
taasregistreerimine selleks, tegevus- kolletanud lehed puudelt. Pärast
aastaks — n.n. «rechartering" Ka- sadu oli võimalik töid jätkata. Kot-nada
skautide organisatsiooni toi- kajärvelt lahkuti vara saabuvas ,yi-mus
20. oktoobril Asko Kütti juh^ devikus. Järgmine üritus Kotkajär-;
timisel. Liikmemaks iga poisi pealt wl OB Lembitu Lumelaager I '82
on tänavu $14.00. 16./17. jaanuari nädalalõpul.
Hann'9 Kompusse
iCUSTUTAMÄTA NÄLG KUNST9
JÄRELE . . i
Hind $ n . — , saatekulu 85
Müi^ „Vaba Eestlase" talituses
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATULT
Cooking Estonian Style|
Hitja Treumutii ja Viivi Piirisild
to retsepH ^ ffind koos saateboliiga Caa. $ 13^
TeDiiÄisi võtab vastu ,,Vaba EesOase'* talttns;
Raamatud saadetakse välja L08 Angelesist
Igasse suunda binokliga uurides
mõtles Juvonen võimaluste üle.
Ees olev lagendik oli lai. Tornist
paremal olev maastik oli kaljune
ja eriti raskete liikumisvõimaluste­ga
ja sedagi maastikku peetakse
kiddlasti hoolikalt silmas. See
suund tuli hüljata. Põhja suunas
näis väli kitsenevat ja välja ida­servas
näis mõnevõrra taimestik-ku,
mis võiks anda natuke kaitset.
Lagendiku keskel oli ilmselt oja,
kuna õhuke, tõusev udu heljus
seal ja oja liikumissuundagi võis
määrata udu abil. Äkki hakkas
valvetoröist kuulduma hääli ja jut­tu.
Kas oli toimumas valvurite va-^
hetus? Juvonen katsus oma kuul­mist
äärmiselt teravaks muuta,
aga jälle oli kõikjal vaikus. Aeg
kulus märkamatult ja öö oli juba
keskpaigas. Vähese hämaruse või­daks
peagi suveöö valgus ja
jmd aega vEvitamiseks:
• Juvonen- hakkas ettevaatlikult
taanduma tuleku suunas. Ta urvi-tas
alarmtraadile kui tänuks selle
eest, et see ei olnud teda. tulekul
puudutanud. Nüüd jätkus minek
põhjäsuunaSj mis näis ainsa või­maliku
liikumissuunana, ka alar-mitraat
kulges samasse suunda ja
oli vajalikult kaugel, et ei satuks
kogemata seda puudutama. Pärast
vähest liikumist ta peatus jälle
vaatlemiseks ja kuulatamiseks. Va­hepeal
ta liikus päris välja äärde,
et vaadata selle vastas^erva. Vasa-kupoolne
teine vaatlüsforni ^ oli
püstitatud välja idaservale'. ' Väli
kitsenes valvetprni suunas ja jät­kus
puhastatud sihina kinguni,. kus
torn seisis.- Eel olev takistus, väli,
mida oli veel laiendatud inimk?^
tegaj oli ülisuur takistus ületami­seks.
Sear olid alarmitraadid j ^
mitmesugused alarmiseaded, mida
valvasid oma ülesannet tundvad
mehed, relvastatud sõdurid, kes
oleksid iga hetk valmis oma relvi
suunama üksiku kulgeja suunas.
Juvonen mõtiskles intensiivselt
olukorrale.-Aega oli palju kulu­nud
ja matk polnud edenenud soo­vitud
viisil. Hommik haklcas val-genema,
edasi tuli pääseda. Juvo-.
nen puges jälle alarmitraadi alt lär
bi^ mis tegi järsu pöörde parema­le
ja tõusis ülespoole tõusvat nõl­vakut
.pidi, kus oli natuke kaitset
taimestikust. Käies ta seadis kaa­mera
juba kasutusvalmiks, varsti
võis juba pildistada, sest hommik
valgenes hirmuäratavalt kiiresti.
Hetke i pärast tuli ette väli, mis
kulges idast läände ja sel väljal oli
kahe juhtmega telefoniliin. Jälle
tuli muuta suunda. Juvonen otsus­tas
minna üle lageda, selle põhja­poolel
nähtavaisse põõsastesse, mis
annaks head silmanägemise kait­set.
Ta võttis juba mõne foto tele-foniliJnist
ja pöördus tagasi lääne-suunda,
sest seal oli kitsam ületus­koht.
Ta tõstis veelkord oma kaa?
mera, et teha lisapilte telefonilii­nist,
aga märkas samas sõdurit, kes
istus vaevalt kümne meetri kaugu­sel
kivil ja näis vaatlevat väljaku
suunas aga polnud veel märganud
Juvost. Juvonen kivistus oma ko­hale.
— Jumal hoidku, nüüd peab
matka jätkamine lõppema siia! ta
jõudis veel oma mõttes kiruda.
Siis märkaski sõdur Juvost ja te­gutses
välgukiirusel. Ta tõmbas
välja oma püstoli, aga Juvose Galt
jõudis enne tulistada; Nüüd mär.
kas Juvonen, et kivi taga oli teine-:
gi sõdur, kes haaras püssi kätte.
Juvonen tulistas uuesti ja kuul
puudutas kivi, nii et sädemed vin­gusid,
- r - Oh kurat, neid on kui
a s
neUi Sõdurid varjusid kivi taha ja
nüüd pidas Juvonen paremaks ka­duda
sõdurite lähedusest. Sekun­did
olid küsimuses ja sellele vastav
oli ka Juvose liikumine. Sõdurid
avasid kivi tagant ägeda tule ja
see suurendas mõjukalt Juvose lii­kumise
hoogu. Joostes alla mada­last
nõlvakust tundis Juvonen tu­gevat
müksu ja lendas kõhuli ma­ha.
Samas ta vastas tulele. Piiriyal-vuid
tulistasid visalt, sammal len­das
hirmuäratavalt lähedal. Nüüd
tuli olla madalana, sest sõdureil olid
tõsised mõtted, aga mõne lasu tu­listamise
järele oli Juvonen sunni­tul
jälle jooksma hakkama. Ta
sööstis üha nõlvakult alla ja pää­seski
kivide varju. Jälle tuli tulela
vastata ehkki positsioonisõda ei
saanud pidama jääda. Selline äge-laskmine
alarmeerjks kogu piiri-vööndi
ja kindlasti oli täiemas li-saüksusi
kohale.
Piirivalvurid jätkasid tulistamist,
aga pärast tulele vastamist, kihutas
Juvonen jälle edasi ja peagi ta oli
varjus, sest sõdureil tuli laadida
relvi ^ja seda olukorda oma kasuks
kasutades klaaris Juvonen end tule
joonelt. Varsti lõppes sõdurite tu­listamine.
Juvonen jooksis om^
elu eest. Nüüd märkas ta liikumist
ka paremal pool ja samas kostis
lask. Kuul vihises Juvose peast
mööda ja samas ta vastas tulele,
aga tulistas vaid kaks lasku, sest
ta kartis laskemoona salvest lõp­pevat.
Nüüd ei oleks aga aega sal­ve
vahetada. Aga Juvonen oli sun­nitud
tulistamist jätkama ija kat­sus
taanduda samaaegselt Norra
piiri poole. Kiiresti liikudes ja tu­listades
õnnestus Juvosel piirival-vuseist
end lahti kiskuda ja vahe­tada
uus salv püstolisse. Eelmisest
oligi vaid': paar ^ lasku järel. • •. .... . /
Pääsedes eemale sõdurite tulis-tamisjoonelt
tuli Juvosel katsuda
matka jätkata, aga kuidas tal õn­nestuks
nähtamatuna püsida? Äge
tulistamine vaiksel ööl oli alar-meerinud
kõik piirivalvurid läilas
ulatuses. Kõigepealt tuli nüüd sil­mas
pidada tulekujälgi. Tagaaja­jad
võisid olla liikumas koertega
ja nendega jälgimisel • algaks jälle
uus mäng. Juvonen peatas kuula^
tamiseks püstol laskevalmina käes.
Teda kurvastas matka katkestami­ne
ja halb õnn, aga see ei paneks
teda veel nuuksuma. Ta oli siiani
alati end klaarinud ja piirile ei ol­nud
rohkem kui pool kilomeetrit.
Piirivalvureist polnud, enam näha
jälgegi ja vaikus valitses ümber­ringi.
See tundus otse suruvat kõr­vadele
nüüd, kui tulistamise, häp
led olid lakanud. — Kas nad on
eksinud jälgedelt? imestas Juvo­nen.
Ta hakkas ettevaatlikult piiri
poole minema. Ebaõnnestunud pii-rivööndi
ületamine kibestas Juvose
meelt. Ta tundis eneses tigedust
kasvavat. Jõudes väikse oja juur­de
ta kummardus selget yett joo­ma
ja higist nägu loputama, sest
pinge oli pannud higi voolama
ning suu tundus kuivana. Ta heitis
pilgu kellale. Kaks ja pool tundi
oli kulunud sellest, kui ta läks üle
piiri ja veel natuke aega, k^i ta
on jälle jõudnud julgeolekusse
Norra poolele. Ta kummardus vett
jooma ja samas pudenes filmirull
seljakotist ojja. Kuidas see võib
olla võimalik? imestas ta. Filmi­rullid
olid suletud taskus. Ta võt­tis
rulli ojast, õnneks see oli vee­kindlas
pakehdis ja pistis selle tas­kusse.
Äkki ta jäigistus kuulatama.
Piiri suunast kuuldus hääli, Juvo­nen
katsus kuulata millisest suu­nast
need tulid,. aga ei saanud täie­likku
selgust. — Pean vist üleliig­selt
närvitsema, mõtles ta. Tuleku-jälgede
kohalt polnud midagi kuul­da.
Hetke pärast oli jälle vaikus
ümbruses.
Piu-i suunast kostnud hääled pa­nid
siiski Juvose enesesäilitamis-vaistu
liikuma. Ta otsustas jääda
oja juurde ja vaadata, kas vana
partisanivaist teda seekord pettis.
Koeraga jälitajaile mõteldes
hakkas Juvonen käima piki oja ja
tõusis siis tundra nõlvakut pidi
üles, kus oja sai alguse. Kui piiri­valvurid
tooksid koerad kohale,
nad kindlasti alustaksid otsimist
oja alamjooksul, mõtiskles Juvo­nen.
Vaevalt usuksid sõdurid, et
keegi võiks minna lagedale tund­rale,
kui alamjooksu suunas on
varjavat põõsastikku. Koer kaotaks
jäljed kohe kui käin piki oja.
Võib-oUa et nad eksivad koguni
jälgedelt, arutles Juvonen.
Oja tõusis üha kõrgemale nõlva­kut
pidi ja natuke aega käinud,
märkas Juvonen jälle telefoniliini
oma ees! See oli sama liin, mille
juures tekkis piirivalvuritega tule­vahetus.
Telefoniliin kulges otse
piiri poole. Nüüd oli võimalus se­da
pildistada ja Juvonen peatus. Ta
nägi, et liini kõrval oli kõvaks tal­latud
valvurite jalgrada. Rada viis
oja juurde. Seal näis olevat mingi-
' sugune joogikoht valvureile, võib­olla
nad puhkasidki oja kaldal,
kus koniotsi oli hunnikus.
(Järgneb)
Kinkige sünnipäevaks
nVABA EESTLANE"